ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ
1
SAMM II - Kui sobiv kutsetase on valitud, siis antud tööleht aitab anda ülevaate kutsestandardi ja hindamisstandardi nõuetest
2
3
KVALITEEDIJUHT, TASE 6
Eesti Kvaliteediühing koduleht / Kutse andmine
4
5
Kutse taotleja enesehindamise vorm
6
7
B.2 Kvaliteedijuht, tase 6 üldoskused
8
1. Osaleb kvaliteediprotsesside suunamises organisatsioonis, on teadlik kvaliteedivaldkonna teadus- ja arendustegevusest, turust, konkurentide tegevusest.
9
2. On algatusvõimeline, langetab kiireid ja põhjendatud otsuseid ka mittetäieliku teabe alusel.
10
3. Suunab teisi ning vastavalt vajadusele algatab tegevusi.
11
4. Osaleb selgete eesmärkide püstitamises, planeerides tegevusi, osaledes projektides ning arvestab võimalike muutustega.
12
5. On orienteeritud erinevate huvipoolte vajaduste ja rahulolu saavutamisele, töötades süsteemselt, metoodiliselt ning korrapäraselt.
13
6. Esitab teabe vastavalt sihtrühmale, kasutades valdkonnaspetsiifilisi teadmisi.
14
7. Tuginedes analüütilisele mõtlemisele, näitab üles arusaamist, kuidas probleemide lahendusi ellu viia.
15
8. Suudab nii kirjalikult kui suuliselt anda edasi ülevaadet probleemidest.
16
9. Kogub, süstematiseerib ja levitab organisatsioonile vajalikku kvaliteedialast teavet.
17
10. Korraldab uuenduste väljatöötamist ja rakendamist.
18
11. Loob toimivad suhtevõrgustikud nii organisatsioonisiseste kui ka väliste huvipooltega, saavutades nende nõustumise ning pühendumuse läbirääkimiste teel.
19
12. Tunnustab osalejaid, kasutades asjakohaseid meetodeid.
20
13. Kasutab oma töös riigikeelt tasemel C1 ning vähemalt ühte võõrkeelt tasemel B2 (vt lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused).
21
14. Kasutab tööalaselt arvutit iseseisva kasutaja tasemel ja järgmisi digioskusi: infotöötlemine, kommunikatsioon, sisuloome, probleemilahendus ja ohutus (vt lisa 2 Digipädevuste enesehindamise skaala).
22
23
Lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused
24
Lisa 2 Digipädevuse enesehindamise skaala
25
26
Tase 6 KutsestandardTase 6 HindamisstandardKommentaarid
27
B.3.1 Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamineB.3.1 Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamineB.3.1 Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine
28
1. Organisatsiooni strateegia kujundamine: osaleb meeskonna liikmena organisatsiooni visiooni, missiooni, väärtuste, strateegiliste eesmärkide ja huvipoolte määratlemisel.
1) kirjeldab organisatsiooni strateegia kujundamist,
missiooni ja visiooni väljatöötamist ning huvipoolte määratlemist 		Hea on, kui oskab juhtimissüsteemi väljatöötamisel rääkida ka ettevõtte üldistest strateegilistest eesmärkidest, juhtpõhimõtetest.
29
2. Organisatsiooni kvaliteedi juhtpõhimõtete kujundamine: töötab välja koostöös tippjuhtkonnaga organisatsiooni kvaliteedialased juhtpõhimõtted ja kvaliteedialased eesmärgid, lähtudes organisatsiooni eesmärkidest, huvipoolte ootustest ning äririskide ja võimaluste analüüsist. Vajadusel algatab või viib läbi organisatsiooni äririskide ja - võimaluste analüüsi.
2) kirjeldab juhtpõhimõtete kujundamist ja juhtimissüsteemi väljatöötamist ning rakendamist
30
3. Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine: töötab välja juhtimissüsteemi, tehes koostööd erinevate spetsialistidega ja lähtudes organisatsiooni eesmärkidest ning huvipoolte ootustest.
3) kirjeldab juhtimissüsteemi dokumentatsiooni väljatöötamist, ajakohastamist ja kättesaadavaks tegemist
31
4. Juhtimissüsteemi dokumentatsiooni väljatöötamine, ajakohastamine ja kättesaadavaks tegemine: töötab välja ja ajakohastab organisatsiooni jaoks sobiliku (otstarbeka) kvaliteedidokumentatsiooni põhimõtted, lähtudes vajadusest, süsteemi eripärast, organisatsiooni struktuurist ning juhistest.4) kirjeldab toodete/teenuste kvaliteedi tagamise eelarve koostamist ja täitmise jälgimist
32
5. Juhtimissüsteemi eelarvestamine: teeb ettepanekuid juhtimissüsteemi haldamise ning toodete(teenuste) kvaliteedi tagamise eelarve koostamiseks ja jälgib eelarve täitmist.5) kirjeldab juhtimissüsteemi ohjamise süsteemi väljatöötamist ja toimimist
33
6. Juhtimissüsteemi ohjamine: töötab välja kvaliteedijuhtimise ohjamise süsteemi ja tagab selle toimimise.
6) selgitab organisatsiooni arengu toetamist ja nõustamist, s.h. toob näiteid kvaliteedijuhtimise tööriistade valimise põhimõtetest ja rakendamisest.
34
7. Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine: toetab organisatsiooni arendamist, sh kvaliteedijuhtimise tööriistade valimist ja rakendamist, ettepanekute süsteemi loomist ja ohjamist ning parima praktika tuvastamist ja sellest õppimist.7) selgitab PDCA protsessi
35
8. Partnerlussuhete hoidmine ja arendamine: hoiab ja arendab partnerlussuhteid huvipooltega, lähtudes
organisatsiooni vajadustest, kokkulepetest ja eesmärkidest.		8) kirjeldab partnerlussuhete hoidmise ja arendamise põhimõtteid
36
B.3.2 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamineB.3.2 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamineB.3.2 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine
37
1. Nõuete kaardistamine: määratleb organisatsiooni tegevust reguleerivad ja mõjutavad seadusjärgsed, normatiivsed ning kliendi nõuded.
1) kirjeldab protsessi, kuidas identifitseeritakse
organisatsioonile kohalduvaid nõudeid ja kuidas neid
nõudeid kajastatakse ning integreeritakse organisatsioonisisestesse dokumentidesse lähtudes organisatsiooni tegevusvaldkonnast ja strateegilistest eesmärkidest		Hea on, kui oskab kirjeldada organisatsioonile kohalduvaid nõudeid lisaks seadusandlikele nõuetele - kliendi nõuded, standardid jms
38
2. Nõuete integreerimine juhtimissüsteemi: juhib nõuete integreerimise meeskonna tööd, lähtudes organisatsiooni tegevusvaldkonnast ja strateegilistest eesmärkidest.
2) kirjeldab nõuete ohjamise seiret ja vastava dokumentatsiooni ajakohastamist ning uuendustest teavitamist.
39
3. Nõuete ohjamise seire ja ajakohastamine: jälgib organisatsioonile kohalduvate nõuete rakendamist, kasutades erinevaid seiremeetodeid. Ajakohastab organisatsioonisiseseid dokumente vastavalt muutunud nõuetele ning teavitab töötajaid uuendustest.
40
B.3.3 Kliendisuhete süsteemi ohjamineB.3.3 Kliendisuhete süsteemi ohjamineB.3.3 Kliendisuhete süsteemi ohjamine
41
Tegevusnäitajad:
42
1. Klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine, dokumenteerimine, elluviimine, toimivana hoidmine ja pidev parendamine (edaspidi teostamine): juhib klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi teostamist koostöös organisatsiooni juhtidega ja arvestades organisatsiooni konteksti.1) kirjeldab terviklikku kliendisuhete
süsteemi teostamist
43
2. Teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhete süsteemi teostamine: juhib teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhete süsteemi teostamist koostöös organisatsiooni juhtidega ja arvestades organisatsiooni konteksti.2) selgitab kliendi tagasiside analüüsi ja kirjeldab selle mõju parendusprotsessidele
44
3. Kliendikaebuste ja vaidluste lahendamise süsteemi teostamine: juhib kliendikaebuste ja vaidluste lahendamise süsteemi teostamist.
45
4. Klienditagasiside süsteemi teostamine: juhib klienditagasiside süsteemi teostamist arvestades organisatsiooni konteksti.
46
B.3.4 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimineB.3.4 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine B.3.4 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine
47
Tegevusnäitajad:
48
1. Organisatsiooni protsesside kaardistamise meetodi valimine: valib organisatsiooni protsesside kaardistamiseks asjakohased meetodid.1) kirjeldab organisatsiooni protsesside määratlemist ning erinevat tüüpi protsesside omavahelisi seoseid organisatsioonis
Taotleja peaks teadma põhi- ja tugiprotsesse. Siinkohal on hea lisada ka voodiagrammist visuaal.
49
2. Meeskondade moodustamine: toetab protsesside kaardistamiseks sobiva meeskonna moodustamisel nii, et meeskonnas oleksid esindatud protsessi olulised osapooled (sisendite andjad, väljundite saajad, protsessi osalised).2) kirjeldab protsessimeeskonna liikmete valiku põhimõtteid
50
3. Organisatsiooni protsesside kaardistamine, sh seoste ja protsessiomanike määratlemine, lähtudes iga protsessi oodatavast väljundist ning võimalikest sisenditest: juhib organisatsiooni protsesside kaardistamist koostöös juhtidega.3) kirjeldab protsessijuhtimise põhimõtteid, protsessiomanike määratlemist, protsesside kaardistamist, nende analüüsi, haldamist ja parendamist ning selleks kasutatavaid meetodeid
51
4. Protsessikirjelduse loomine: juhendab ja suunab protsessikirjelduste loomist meeskondades, sh. valitud meetodite kasutamist ja kõigi protsessi huvipoolte (sh omanike, juhtide, töötajate, ühiskonna) nõuetest juhindumist, kasutades projektijuhtimispõhimõtteid ja arvestades õppimiskaare etappe. Tagab kaardistuse ühtlase taseme kogu väärtusahela lõikes.4) koostab protsessivoo lähtudes etteantud
organisatsioonikirjeldusest
52
5. Protsesside mõõtmissüsteemi väljatöötamine: loob koostöös protsessiomanike ja juhtkonnaga protsesside mõõtmissüsteemi, lähtudes protsessi ja organisatsiooni eesmärkidest ning arvestades mõõtmise mõju inimese käitumisele, organisatsiooni struktuuri ja võimalusi korraldada võrdlusi teiste organisatsioonidega samast või muust tegevusvaldkonnast (nt protsesside tulemuste võrdlemiseks).5) selgitab protsesside mõõtmissüsteemi loomise põhimõtteid ja ohjamist ning tulemuslikkuse analüüsi
53
6. Protsessiomanike toetamine: toetab protsessiomanikke (ja -meeskondi) protsesside planeerimisel, elluviimisel ja hindamisel lähtudes kirjeldatud süsteemist.6) selgitab, kuidas erinevatele huvipooltele analüüsi tulemusi esitleda
54
7. Protsesside seire ja tulemuste edastamine: seirab protsesside toimivust ja nende vastavust nõuetele ning eesmärkidele. Koondab seire tulemusel saadud andmed, edastab andmed asjakohastele protsessiomanikele analüüsimiseks.
55
8. Protsesside tulemuslikkuse analüüs: analüüsib protsesside tulemuste vastavust seatud eesmärkidele ja muudatuste tegemise vajadust läbi erinevate protsessitasandite, hinnates mõõdikute omavahelisi mõjusid ning arvestades näitaja tulemuse ja sihttaseme erisust.
56
9. Protsesside analüüsi tulemuste esitlemine: korraldab analüüsitulemuste esitlemise asjaomastele huvipooltele, arvestades nende erinevat võimekust numbrilisi näitajaid interpreteerida.
57
B.3.5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamineB.3.5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi
arendamine		B.3.5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi
arendamine
58
Tegevusnäitajad:
59
1. Juhtimissüsteemi hindamismetoodika valimine: valib hindamise aluseks sobiva hindamismetoodika, lähtudes organisatsiooni tegevusvaldkonnast (nt ISO jm juhtimissüsteemide standardid, kvaliteediraamistikud: EFQM, CAF jne).1) selgitab sobiliku sise- või välishindamismeetoodika valimist ja hindamissüsteemi teostust lähtudes organisatsiooni tegevusvaldkonnast ning hindamise eesmärgistKirjeldab sise- ja välisauditite läbiviimist. Oskab nimetada enesehindamise mudelit/mudeleid -. EFQM ja/või CAF (European Foundation of Quality Management ja/või Common Assessment Framework)
60
2. Juhtimissüsteemi hindamissüsteemi väljatöötamine: töötab välja koostöös juhtkonnaga organisatsiooni juhtimissüsteemi hindamissüsteemi.2) kirjeldab sise- või välisauditi läbiviimist
61
3. Juhtimissüsteemi siseauditite läbiviimine: korraldab vajalike auditite plaani koostamise, läbiviimise ja parendustegevuste elluviimise lähtudes juhtkonna ootustest, alusstandarditest ja/või eelnevate auditite tulemustest.3) kirjeldab, kuidas korraldatakse organisatsiooni juhtimissüsteemi terviklikku enese- ja välishindamist
62
4. Juhtimissüsteemi välisauditite läbiviimine: korraldab välisauditite planeerimise, organisatsioonisisese läbiviimise ning parendustegevuste elluviimise.
63
5. Organisatsiooni juhtimissüsteemi terviklik enesehindamise korraldamine: korraldab enesehindamise plaani koostamise, läbiviimise ja parendustegevuste elluviimise lähtudes juhtkonna ootustest, valitud kvaliteediraamistikest ja/või eelnevate hindamiste tulemustest.
64
6. Organisatsiooni juhtimissüsteemi terviklik välishindamine: korraldab välishindamise planeerimise, organisatsioonisisese läbiviimise ning parendustegevuste elluviimise.
65
B.3.6 Andmete kogumine ja analüüsimineB.3.6 Andmete kogumine ja analüüsimine B.3.6 Andmete kogumine ja analüüsimine
66
Tegevusnäitajad:
67
1. Juhtimise eesmärkide joondamine ja mõõdikute määratlemine: osaleb mõõtmissüsteemi loomisel ja haldab strateegiliste ja tegevusmõõdikute süsteemi, lähtudes organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest ning seadusjärgsetest ja normatiivsetest nõuetest (sh andmekaitse ja turvalisus).1) selgitab juhtimise eesmärkide joondamist ja mõõdikute määratlemistHea on tuua ka mõõtmisandmete visualiseerimise pilt.
68
2. Tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine: seirab ja analüüsib toodete ja protsesside mõõtmistulemusi, huvipoolte pöördumisi ning koostab nende alusel parendusettepanekud vastavalt ettepanekute esitamise protseduurireeglitele.2) selgitab tulemuste seiret, analüüsi, hindamist ja esitamist
69
3. Tulemuste esitamine: koondab seire tulemused ülevaadetesse ning esitleb otsustajatele ja teistele huvipooltele vastavalt kooskõlastatud regulaarsusele (nädal, kuu, kvartal, poolaasta, aasta). Annab tagasisidet tööprotsesside vahetutele juhtidele muudatuste tegemiseks, lähtudes seire tulemustest ja juhistest.
70
B.3.7 Muudatuste juhtimine B.3.7 Muudatuste juhtimineB.3.7 Muudatuste juhtimine
71
Tegevusnäitajad:
72
1. Muudatusvajaduse määratlemine: juhib muudatusvajaduse sõnastamist, meeskonna moodustamist, andmete analüüsimist ja vajadusel juurpõhjuste tuvastamist.1) selgitab muudatusvajaduse määratlemist, muudatuse elluviimist ja mõju hindamist ning kirjeldab selle juhtimist
73
2. Muudatuste elluviimine: juhib muudatustegevuste kokkuleppimist ja nende elluviimist.
74
3. Muudatuste mõjususe analüüsimine ja hindamine: korraldab muudatuste mõjususe analüüsimist ja hindamist juhtimissüsteemi parendamiseks. Korraldab muudatuste dokumenteerimist ning teavitamist.
75
B.3.8 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamineB.3.8 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamineB.3.8 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine
76
Tegevusnäitajad:
77
1. Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse vajaduse kaardistamine ja vajalikkuse hindamine: osaleb sisemise ja välise teabevahetuse ootuste ja vajaduste kaardistamises ja vajalikkuse hindamises, lähtudes organisatsiooni eesmärkidest ning kohalduvatest ning seadusjärgsetest ja normatiivsetest nõuetest (nt huvipoolte kaardistamine).1) kirjeldab juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse vajaduse kaardistamist ja vajalikkuse hindamist ning läbiviimist
78
2. Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse läbiviimine: koostab teabevahetuse plaani ja korraldab infomaterjalide koostamise, infoliikumise ja teabevahetuse mõju hindamise ning koostab ettepanekud teabevahetuse parendamiseks.
79
B.3.9 Kvaliteedialane koolitamine B.3.9 Kvaliteedialane koolitamineB.3.9 Kvaliteedialane koolitamine
80
Tegevusnäitajad:
81
1. Koolitusvajaduse kaardistamine: selgitab välja organisatsiooni erinevate sihtrühmade kvaliteedialase koolitusvajaduse, lähtudes hindamistulemustest, strateegilistest eesmärkidest ja muudest arenguvajadustest.1) selgitab koolitusvajaduse tekkepõhjusi ja kirjeldab erinevaid kvaliteedialase koolituse sihtrühmi sõltuvalt organisatsiooni eripärast
82
2. Koolituste planeerimine ja korraldamine: planeerib ja korraldab kvaliteedialaseid koolitusi integreerides need organisatsiooni üldisesse koolitusplaani. Selgitab koolituse eesmärke ja vajadust planeeritud sihtrühma(de)le.2) sõnastab etteantud koolitusvajaduse põhjal koolituse õpiväljundid ning valib õpiväljundile sobiva koolitusvormi ja - meetodi
83
3. Koolituste läbiviimine: valib sobivad õpimeetodid, koostab koolitusmaterjalid ja viib organisatsioonis läbi kvaliteedialaseid koolitusi, lähtudes koolitusplaanist ja -vajadusest.3) kirjeldab koolitusprotsessi planeerimist ja korraldamist ning selle etappide olulisust
84
4. Koolitustulemuste hindamine: korraldab koolituse tulemuslikkuse hindamist (vorm, sihtgrupp, küsimused, protsess). Teeb koolituskokkuvõtte, analüüsides koolituse mõjusust ja tehes ettepanekuid edasisteks tegevusteks, sh jätkukoolitusteks.
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100