9. klassi ühiskonnaõpetuse töökava.xlsx

	A	B	C	D	E	F
1
2	Ühiskonnaõpetuse õpik 9. klassile
3
4	Õppenädal	Teema	Peatüki pealkiri	Õppesisu	TT lisa	Õpitulemused
5	1.–4.	I Inimene ja ühiskond	Sissejuhatus I teemasse 1.1. Sina, minu ja meie ühiskond 1.2. Ühiskond ja rahvastik 1.3. Rahvastiku muutustega seotud protsessid Eestis ja Euroopa Liidus 1.4. Kodanikkond 1.5. Sotsiaalsed suhted ja identiteet 1.6. Võrdsed võimalused ühiskonnas LÄHIVAADE. Rahva ja riigi tegutsemine kriisides	Õpik: lk-d 12–45 Töövihik I osa: lk-d 4–15	PowerPointi esitlused L1. Vali õiged vastused L2. Sisesta puuduvad sõnad L3. Eesti rahvastikuga seotud probleemi uurimine ja lahendamine L4. Valmistu kriisiks! L5. Mõistete tundmise ristsõna	Õpilane: * mõistab ühiskonna ja selle institutsioonide olemust. * oskab seletada, kuidas erinevad ühiskonnakorralduse vormid toimivad. * teab, kuidas indiviid ja ühiskond teineteist mõjutavad.
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15	5.–6.	II Kommunikatsioon ühiskonnas	Sissejuhatus II teemasse 2.1. Meedia ja ühiskond LÄHIVAADE. Meedia areng 2.2. Ajakirjanduse roll ühiskonnas LÄHIVAADE. Tõerüüste – libauudised ja vandenõuteooriad 2.3. Sõnavabadus ja vaenukõne	Õpik: lk-d 46–68 Töövihik I osa: lk-d 16–33	PowerPointi esitlused L1. Leia sõnad L2. Tõene või väär väide L3. Libauudis ja vandenõuteooria L4. Mõistete tundmise ristsõna	Õpilane: * teab erinevaid teabeallikaid ja oskab hinnata nende usaldusväärsust. * oskab koguda, analüüsida ja tõlgendada informatsiooni. * mõistab kriitilise mõtlemise tähtsust info töötlemisel. * teab sotsiaalmeediaplatvormide olemust ja mõju. * oskab kriitiliselt hinnata sotsiaalmeedias jagatavat infot. * mõistab infotarbimise mustreid ja nende mõju.
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31	7.–11.	III Demokraatlik riik	Sissejuhatus III teemasse 3.1. Riik LÄHIVAADE. Riigi kaitsmine 3.2. Demokraatlik riik LÄHIVAADE. Ideoloogiad 3.3. Mittedemokraatlik riik 3.4. Demokraatliku ühiskonna toimimine 3.5. Demokraatia tervis 3.6. Võimude lahusus ja tasakaal 3.7. Võimude lahusus tänapäevases demokraatlikus ühiskonnas 3.8. Õigusriik LÄHIVAADE. Õigusrikkumiste lahendamine 3.9. Põhiseadus ja seaduste süsteem 3.10. Inimõigused 3.11. Lapse õigused	Õpik: lk-d 70–135 Töövihik I osa: lk-d 34–57	PowerPointi esitlused L1. Vali õige vastus L2. Erista parem- ja vasakpoolsust L3. Inimõiguste analüüs L4. Mõistete tundmise ristsõna	Õpilane: * mõistab riigi funktsioone ja nende täitmise olulisust. * teab demokraatia põhimõtteid ja oskab neid seletada. * oskab võrrelda erinevaid valitsemisvorme. * mõistab oma õigusi ja kohustusi kodanikuna. * loetleb demokraatliku ühiskonna tunnuseid ning selgitab, mille poolest erinevad demokraatlik ühiskond ja diktatuur. * toob näiteid erinevatest võimalustest, kuidas ühiskonnaelus osaleda demokraatia põhimõtteid järgides. * teab, mis on õigusriik, ja selgitab selle toimimise põhimõtteid.
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48	12.–13.	IV Eesti ja maailm	Sissejuhatus IV teemasse 4.1. Rahvusvahelised suhted 4.2. Rahvusvahelised organisatsioonid ja Eesti 4.3. Eesti – Euroopa Liidu liige LÄHIVAADE. Jagatud väärtused	Õpik: lk-d 136–157 Töövihik I osa: lk-d 58–64	PowerPointi esitlused L1. Õige või vale väide L2. Vali õige vastus L3. Rahvusvahelise organisatsiooni tegevuse mõju Eestile L4. Mõistete tundmise ristsõna	Õpilane: * analüüsib näidete põhjal suur- ja väikeriikide, naaberriikide, demokraatlike ja mittedemokraatlike riikide vastastikuseid suhteid. * selgitab riikide koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, toob näiteid. * teab Euroopa Liidu liikmesriike ja mõistab, miks Euroopa Liidu liikmesriik peab liikmesusest tulenevaid kohustusi täitma. * toob näiteid Euroopa Liidu kodanike õigustest ja võimalustest, seostades neid enda eluga. * teab, et Eesti peab arvestama rahvusvahelise olukorra ja rahvusvaheliste suhetega.
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67	14.–18.	V Avalik sektor	Sissejuhatus V teemasse 5.1. Ühiskonnaelu korraldamine 5.2. Valimised 5.3. Valimissüsteemid 5.4. Valimised Eestis 5.5. Riigipea 5.6. Seadusandlik võim – parlament LÄHIVAADE. Elukutse – poliitik 5.7. Parlamendi töökorraldus LÄHIVAADE. Poliitiline võitlus 5.8. Täidesaatev võim 5.9. Valitsuskabinet LÄHIVAADE. Poliitiline skandaal 5.10. Riigibürokraatia LÄHIVAADE. E-riik 5.11. Kohtuvõim ühiskonnas 5.12. Korrakohane õigusemõistmine LÄHIVAADE. Noored ja õigus 5.13. Piirkondlik areng: linnastumise probleemid ja ääremaastumine 5.14. Kohalik omavalitsus LÄHIVAADE. Kaasav eelarve	Õpik: lk-d 158–245 Töövihik II osa: lk-d 4–42	PowerPointi esitlused L1. Vali õige vastus L2. Arengukava analüüs L3. Poliitskandaali analüüs L4. Mõistete tundmise ristsõna	Õpilane: * nimetab põhiseaduse abil Vabariigi Valitsuse, Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja kohaliku omavalitsuse peamisi ülesandeid. * teab, kuidas rahvas oma võimu valimiste kaudu teostab. * mõistab valimiste põhimõtteid ja korraldust. * selgitab näidete abil võimude lahususe põhimõtet. * nimetab põhiseaduse abil kohaliku omavalitsuse peamisi ülesandeid. * analüüsib enda võimalusi kogukonnaelu ning kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamisel.
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88	19.–22.	VI Ärisektor	Sissejuhatus VI teemasse 6.1. Majanduse toimimise alused 6.2. Turumajandus 6.3. Ettevõtlus LÄHIVAADE. Idufirma 6.4. Autoriõigused 6.5. Riigi majanduspoliitika LÄHIVAADE. Euroopa Liit majanduskeskkonna kujundajana 6.6. Riigi kulud ja tulud LÄHIVAADE. Väliskaubandus 6.7. Tööturg 6.8. Töötasu LÄHIVAADE. Palgalõhe 6.9. Riigi roll tööturu reguleerimisel LÄHIVAADE. Võitlus noorte vaesusega	Õpik: lk-d 246–299 Töövihik II osa: lk-d 43–58	PowerPointi esitlused L1. Vali õige vastus L2. Palgaanalüüs L3. Riigieelarve analüüs L4. Mõistete tundmise ristsõna	Õpilane: * kirjeldab erinevate majandussüsteemide iseloomulikke tunnuseid ja toimimist. * teab maksude vajalikkust ühiskonna toimimisel, eristab otseseid ja kaudseid makse. * teab, mis on sotsiaalne ettevõtlus, ja toob näiteid selle võimalustest. * järgib autoriõiguse ja intellektuaalse omandi kaitse põhimõtteid. * analüüsib valitud erialal tegutsemise võimalusi, lähtudes eriala spetsiifikast ja tuues esile palgatöötajana ja ettevõtjana tegutsemise erisused. * analüüsib oma võimalusi tulevase töötajana ja ettevõtjana ning kavandab edasist haridusteed oma huvide-võimete ja ühiskondlike tegurite põhjal.
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100