Taotlemise aasta

Meetme kood

Abikõlblik maksumus

Määratud summa

Makstud summa

Projekti tulemus (mis projekti elluviimisega saavutati)

Mida projekti ellu viies õppisid? Mida teeksid täna teisiti?

Lisainfo projekti kohta

Toetuse saaja kontaktid

Olemasoleva tootmishoone rekonstrueerimine (mahus, mis ei nõua ehitusluba) õunte säilitamise laoks ja õunamahlatööstuseks

Valmis õunamahla tootmisruum ja õunte säilitamisruum. Lahenes kitsaskoht Saaremaa õunamahlatootmises

Valmis meepakendamiskeskus.

MITTETULUNDUSÜHING SAARTE TURISMIARENDUSKESKUS

Brändistrateegia ja sellel tugineva brändimanuaali eesmärk oli fokuseerida ja ühtlustada Saare maakonna turundussõnumit ning koondada maakonna piiratud ressursid valdkondadele, mis omavad maakonna arengu seisukohast enim perspektiivi. Loodud Saaremaa bränd põhineb kolmel sambal, mis võtavad kokku maakonnale omased ja erilised tunnused läbi kolme põhiteema – saarelisus ja merelisus, pärand ja kultuur ning saarlased ja keskkond. Läbivaks tunnuslauseks sai sel brändil meretarkus, mis omakorda võtab kokku 8000 aastat pärandit ja leidlikkust.

Soodsaima hinnapakkumise teinud ettevõte ei ole alati parim ja kvaliteetseim valik. Brändistrateegia üheks edu kriteeriumiks on selle omaksvõtt Saare maakonna ettevõtlussektori ja laiema üldsuse poolt.

Saaremaa brändi info on leitav Saare maakonna ametlikul turismiveebil, Saarte Turismiarenduskeskus MTÜ kodulehel, www.visitsaaremaa.ee
* Saare maakonna märgi kasutusjuhend
* Kuidas ja kus märki rakendada

Saarte Hääl, 04.09.2009 "Saaremaa kaubamärgi loomiseks tehakse jõulisi samme"/ URL http://www.saartehaal.ee/2009/09/04/saaremaa-kaubamargi-loomiseks-tehakse-joulisi-samme/
Saarte Hääl, 20.01.2010 "Saaremaa uus bränd avalikustatakse veebruaris"/ URL http://www.saartehaal.ee/2010/01/20/saaremaa-uus-brand-avalikustatakse-veebruaris/
Saaret Hääl, 12.03.2013 "Saaremaa brändi visuaalsele lahendusele tõmmati pidurit"/ URL http://www.saartehaal.ee/2010/03/12/saaremaa-brandi-visuaalsele-lahendusele-tommati-pidurit/
Saarte Hääl 12.05.2010 "Brändi loomine liigub lõpusirgel"/ URL http://www.saartehaal.ee/2010/05/12/brandi-loomine-liigub-lopusirgel/
Saarte Hääl, 24.5.2010 "Ö" -kas võimalik Saaremaa bränd? / URLhttp://www.saartehaal.ee/2010/05/24/o-kas-voimalik-saaremaa-brand-taiendatud/
Saarte Hääl, 25.05.2010 "Brändi osas enam valikuid ei ole" / URL http://www.saartehaal.ee/2010/05/25/brandi-osas-enam-valikuid-ei-ole/
Saarte Hääl, 10.06.2010 "Saaremaa brändilt kadusid vikerkaarevärvid"/ URL http://www.saartehaal.ee/2010/06/10/saaremaa-brandilt-kadusid-vikerkaarevarvid/
Saarte Hääl 25.09.2010 "Aurigas räägiti euro tulekust ja Saaremaa brändist"/ URL http://www.saartehaal.ee/2010/09/25/aurigas-raagiti-euro-tulekust-ja-saaremaa-brandist/
Saarte Hääl, 12.05.2011 "Saaremaa bränd pole õiget hoogu veel sisse saanud"/ URL http://www.saartehaal.ee/2011/05/12/saaremaa-brand-pole-oiget-hoogu-veel-sisse-saanud/
Saarte Hääl, 02.08.2011 "Saaremaa bränd"/ URL http://www.saartehaal.ee/2011/08/02/juhtkiri-saaremaa-brand/
Meie Maa, 18.04.2011 "SOL viib Saaremaa brändi Brüsselisse/ URL https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=42014&term=Saaremaa%20br%C3%A4nd
Meie Maa, 15.03.2010 "Saaremaa logo on liialt keeruline", URL https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=35067&selyear=2014&selmonth=1
Meie Maa, 16.06.2010 "Märk, mis paneb mõtlema", URL https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=36873&selyear=2015&selmonth=11
Meie Maa 02.07.2010 "Muhulased ei soovi Saaremaa brändi turustamist rahastada"/ URL https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37110&term=Saaremaa%20Br%C3%A4nd

info@visitsaaremaa.ee

Projekti edasiarendamise tulemusena kasutavad täna ühtset märki "tehtud Saaremaal" kümned Saaremaa ettevõtted, kelle toodang moodustab 90% Saaremaa toiduainetööstuse valikust. Oluline on, et tarbija tunneks ära ehtsa ja kvaliteetse Saaremaal toodetud kauba. Ühtse Saaremaise toote märgi kasutamist reguleerib Saarte Koostöökogu.

Saaremaa Turundusühingu osavõtt Mardilaadast Helsingis

MITTETULUNDUSÜHING SAAREMAA TURUNDUSÜHING

Saaremaa Turundusühingu osavõtt Rahvusvahelistest Hansapäevadest

MITTETULUNDUSÜHING SAAREMAA TURUNDUSÜHING

Saaremaa Turundusühingu osavõtt üritusest "Eesti tuleb külla"

MITTETULUNDUSÜHING SAAREMAA TURUNDUSÜHING

Kartuli kasvatamiseks vajalike põllumajandusmasinate ja halumasina ostmine.

Kõik projektis algselt planeeritud tegevused on käivitunud. Kartulipõllu ettevalmistamine, - panek, vaheltharimine ja kartulivõtmine soovijatele on toiminud. Puudelõhkumist kasutatakse ka päris aktiivselt, igal kevadel saab ikka külale ringi peale puudelõhkujaga.
Kokkuvõtteks võib öelda, et projekt on läinud "asjaette".

Üldiselt sujus kõik päris ootuspäraselt. Tänase seisuga ei taha midagi muuta, teenus toimib, inimesed on rahul, ehk jaksame nii ka jätkata.

Ei oska öelda. Mingil ajal aegade alguses oli sellest juttu külalehes vt http://kuutoukajad.blogspot.com/
Kartulipanemisest on pilt ka Saarekülade kokkutuleku jaoks trükitud kalendris aastaks 2015.
Pilte on ilmselt ka külavanem Ehal. Telefon 53 42 6912, koplike@hot.ee
Info ja pidid olid mingi aeg ülal ka internetis, aga seda võeti avaliku teenuse reklaamina ja eemaldasime selle.

Linki ei leia, mingi aeg käis Irina Mägi pildistamas ajalehele, ilmus mingi nupp puudelõhkuja pildiga, aga millal täpsemalt, ei mäleta.

raivo@oris.edu.ee

Heinatehnika soetamine kogukonnateenuse osutamiseks

MITTETULUNDUSÜHING LAIMJALA ARENGUSELTS

Soetasime niiduki ja vaaluti-kaaruti. Mingil määral aitas kitsaskohta lahendada.Samas aeg on oma töö teinud väiketootjaid on jäänud vähemaks.

Parem vorm sellise tegevuse jaoks peaks olema tulundusühistu, kus kõik osapooled vastutavad ka rahaliselt. MTÜ jätab liiga lahtised otsad osalejatele.
Seadmed vajavad tihti jooksvat remonti, kuna sai ostetud odavad seadmed, see omakorda vajab rahalist lisapanustamist, kõik selleks valmis ei ole.
Samas piirkond võiks suurem olla, siis oleks sarnaste huvidega inimesi rohkem.

MTÜ liikmete käest.

Sellist materjali ei ole, suunatud väiketootjatele, kes siis infot saavad.

kristo.kiiker@gmail.com

Saab laenutada tööriistu mõõduka kasutustasu eest. Laenutajal peab olema endal sobiv traktor ja isik peab olema vastutusvõimeline.

Kingli kuivati rekonstrueerimine kogukonnateenuse osutamiseks

MITTETULUNDUSÜHING LAIMJALA ARENGUSELTS

U-raamiga täishaakes hüdraulilise dokitransporteri soetamine

Projekt lahendas soovitud kitsaskoha. Antud juhul oli dokitransporteriga võimalik viia purjekas sadamasse ja vette lasta. Samuti on võimaldanud dokitransporter võimaldanud tegeleda ka suuremate ja raskemate projektidega peale purjekat.

Projekti kirjutamisel saime hea kogemuse LEADER projektide kirjutamisel. Projekt oli optimaalse maksumusega. Kallima seadmega oleks paatide transportimine lihtsam, kuid kuna tal ei ole nii tihedat kasutust, siis on odavama hinna nimel, mõningased ebamugavused õigustatud. Seega antud situatsioonis ei teeks täna midagi teisiti.

Infot saab Eesti Väikelaevaehitajate Liidu kaudu. Liidu liikmeskond on antud seadme olamsolust teadlik.
www. smallcraft.ee

https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=35574
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37722&term=merep%25C3%25A4evad
http://www.saartehaal.ee/2010/08/06/alumiiniumist-seiklusjaht-joudis-kuivastus-vette-galerii/
http://www.saartehaal.ee/2013/07/23/muhu-uisu-vettelaskmine-kujunes-suursundmuseks-fotod/
http://www.postimees.ee/1306396/galerii-ja-videod-vainamere-uisu-moonland-vettelaskmine-muhumaal

alunaut@alunaut.ee

Eesti Väikelaevaehituse Liidu Amsterdami METS messile

Eesti Väikelaevaehituse Liidu osalemine Helsingi väikelaevamessil Vene 10

Eesti Väikelaevaehituse Liidu osalemine Soomes Turu Boat Show-l

Eesti Väikelaevaehituse Liidu veebilehekülje loomine

Eesti Väikelaevaehituse Liidu osalemine Amsterdami Hiswa Rai väikelaevamessil

Eesti Väikelaevaehitajate Liidu messiturunduse kontseptsiooni väljatöötamine ja messide esitlusvahendite hankimine

Saikla veski projekteerimine avalikuks kasutamiseks mõeldud muuseum/õppitoaks

Laimjala rannapiirkonna arengukava koostamine

MITTETULUNDUSÜHING LAIMJALA ARENGUSELTS

Valmis Laimjala rannikupiirkonna arengukava. Arengukavaga fikseeriti oluliseimad arengueeldusi tagavad aspektid, koostati tegevuskava. Arengukava on olnud aluseks piirkonnast rahastamise taotluste koostamisel.

Kavandasime arengukava koostamist sügis-talvisele perioodile, kui inimestel on rohkem aega osaleda. Samas, sel perioodil on suvesaarlasi vähem kohal, kes ka tahaksid võibolla osaleda. Samuti teeksime praegu arengukava koostamise protsessi käigus piirkonna sisese ekskursiooni kõigile huvilistele (soovitav soojemal aastaajal). Paljude objektide osas on inimestel ettekujutused/mälestused varasemast ajast, mis ei ühti tänase reaalse olukorraga. Koos oleks kohapeal saanud teemasid puudutada.

Arengukava saadeti laiali protsessis osalenutele ja seotud organisatsioonidele. Mingi perioodi pärast on kavandatud projekti uuendamine.

Ilmus artikkel Laimjala vallalehes "Vallaelu", teated Laimjala valla kodulehel. Digitaalseid koopiaid meil ei ole.

kristo.kiiker@gmail.com

Ei tekkinud avalikku teenust, seda ei olnud projektitaotlusega ka kavandatud.

Koolitusreis Saaremaa talupidajatele/toidutöötlejatele väiketöötlus ja kohaturunduse võimalustest ja nende rakendamisest

MITTETULUNDUSÜHING SAAREMAA TURUNDUSÜHING

Väike toidu töötlemine praktiliselt puudus Saaremaal aastal 2009, siis kui kirjutasime projekti. Oli vaja minna vaatama kuidas see toimub mujal riikides. Valisime Inglismaa, sest seal on taluturud olnud populaarsed mitukümmend aastat. Reis oli innustav.See oli tõuge neile, kes alles mõtlesid alustada oma ettevõtlusega.

Ma ei teeks midagi teisiti. Programm Inglismaal oli eriti hästi kokku pandud, tihe ja kasulik. Programi pani kokku Leader grupp Inglismaal keda me külastasime. Organiseerimine läks sujuvalt. Probleemiks oli vaid see, et tuli kõik raha välja käia reisi kulusid katta, omast taskust, ja raha kokku saamisega oli vaeva.

Õppereisust said ettevõtjad tõuge alustada. Tulemus on näha. Samad isikud kes käisid reisil tegutsevad täna. Nad on arenenud oma ettevõtlust.

Lisainfo kusagil ajalehes olemas, aga mul pole aega üles otsida.

MTÜ Saaremaa Turundusühing

Karen Allas, karenallas253@hotmail.com

Õppereisu tulemuseks on see, et kõikidel ettevõtjatel kes käisid reisul on ise oma teenuseid ja tooteid arendanud kasutades ideid ja innustust mida õppereisul kogesid.

Loodud õppe-matkarada leiab laialdast kasutust oma küla ja naaberkülade inimeste seas. Nagu mõte oli, et rada on külastatav igal aastaajal, nii on ka seda kasutatud. Väga suurt headmeelt valmistas raja valmimine naaberkülas olevas turismitalus, kes saatsid rajale oma külastajaid, kuna õppe-matkarada on praktiliselt ainus aktiivse puhkuse veetmise võimalus lähipiirkonnas. Talu omanikud on aidanud täiendavalt märgistada rada, et kõik oleks lihtsalt arusaadav ja rada 100% omal käel läbitav. Teeme ära projekti raames on puhastatud rada okstest-võsast ja kasutatud seadmetena projketi raames ostetud vahendeid.
Õpperada aitas kaasa Audla-Tornimäe maantee tolmukindla katte alla panemisele. Nüüd kohtab selle maanteel ka oluliselt rohkem jalgrattaturiste.

Esimeseks projektiks oli see hea saavutus. Teisiti ei teeks midagi. Kui Eestis ringi käies külastada teisi õppe-matkaradu, siis ainuke probleem on järelhooldus. Enamasti kasvavad rajad kinni, ise olen püüdnud igal aastal oksi lõigata raja äärest ja 2-3 korda rada niita, et oleks mugavalt läbitav, ka näiteks noortele emadel väikelaste kärudega. Hooldusrahad on aga kõik omafinantseeringuga.

Olemas on oma domeen ja str.ee koduleht.Jagatud on infoteatmikke turismi ifopunktides.

Näiteks:
http://www.puhkaeestis.ee/et/saarte-terviserajad-saarekula-loodusrada

http://www.saartehaal.ee/2012/08/08/saarekula-loodusrada-avas-ligi-100-inimest/

Olen kaks korda pakkunud õppe-matkaraja 3 tunnist puhkusepaketti välja kruiisilaeva reisijatele läbi Mere reisibüroo ja Saaremaa Turismi infokanali, kes väisavad Saaremaa sadamat. Kahjuks ei ole tellimust tehtud.

Kaugtöövõimaluste arendamine Turja, Kungla ja Siiksaare külade piirkonnas

MITTETULUNDUSÜHING RUHNU KULTUURIELU

EESTI EVANGEELIUMI KRISTLASTE JA BAPTISTIDE KOGUDUSTE LIIDU KURESSAARE SIIONI KOGUDUS

Üks „võssauppunud“ maatükk sai korda.
Rajatud on palliväljakud, külakiik, lõkkease, lipumast, vabaõhulava, kuivkäimlad, laste ronimisatraktsioonid, telkimisplats, grillmaja.
Paljude sealviibinud inimeste arvates on tegu väga õnnestunud projektiga.
Kõige rohkem kasutavad seda platsi noored ja lapsed, aga võimalus oma vaba aega veeta on kõigil vanusegruppidel.

Kogemus on pigem positiivne. Koostöö ehitajaga sujus hästi.
Projekti lõppedes selgus, et territooriumi on vaja edaspidi pidevalt hooldada (koristada, niita, vajadusel atraktsioone remontida) ja selleks tuleb leida juurde lisavahendeid ning vabatahtlikke. Mõnda aega see nii ka toimis, aga viimase paari aasta jooksul oleme jõudnud järeldusele, et muretum on kevadest sügiseni palgata osalise ajaga töötaja ja üks kohalik pere saab selle kaudu väikese lisasissetuleku ning hoiab paigal silma peal.

Veel on olnud jutuks, et rahvale traditsiooniliselt omane külakiik vajab pidevat järelvalvet nii tehnilises mõttes kui kiikujatele sõnade pealelugemise mõttes. Oleme seda paar korda tugevdanud ja vahel eriti laste ohutust silmas pidades isegi ajutiselt lukustanud.

Kohapeal on infotahvel, kus on kirjas platsi kasutamise eeskirjad ning vajalikud telefoninumbrid, kui soovitakse mingi seltskonnaga suuremat üritust korraldada.
Kogudus on välja ehitanud samas kõrval asuva laagrikeskuse, mis funktsioneerib hästi ja leiab aktiivset kasutamist just tänu rajatud platsile ja mänguväljakutele. Infot leiab kodulehelt:
www.pahklimae.blogspot.com

Enne platsi avamist ilmus kohaliku valla lehes artikkel pealkirjaga: Vanamõisa küla Pähklimäe kiigeplatsi avamine.
http://www.pihtlavv.ee/html/dokumendid/kraater_91.pdf

Üks üsna ilmekas noortelaagri kokkuvõtlik video:
https://www.youtube.com/watch?v=-fycqs4SJ3E

Lisan ka mõned pildid eraldi failina.

Margus Mäemets

5232286 (ajutiselt välismaal)

margus.maemets@gmail.com

Margus Mäemets

Avalik teenus on täitsa olemas Pähklimäe Laagrikeskuse kaudu. Lingid eespool.
Kontaktisikuid on kaks. Lisaks kokkuvõtte täitjale ka Vanamõisa küla elanik taluperenaine Anne Metsamaa, kes koordineerib tegevust kohapeal. tel 53661292.

MITTETULUNDUSÜHING RANDVERE TÖÖÕPPEKESKUS

Ühisköögi ehitamine ja sisustamine kogukonnateenuste osutamiseks

Projekti lõpptulemuseks valmis VTA nõuetele vastav köögi ja laoruum, mis on sisustatud väga hea tehnikaga ning inventariga.
Uus köök on suurendanud külakeskuse funktsionaalsust. Edendanud tervislikku, keskkonnasõbralikku ja traditsioonilist toidukultuuri läbi vastavate koolituste, õpitubade ja kursuste käivitamise.
Loonud piirkonna elanikele võimaluse köögi rendiks enda ürituste tarbeks ning erinevate ürituste korraldamiseks, mis mõeldud kogukonna liikmetele.
Suurendanud piirkonna elanikes ühist kogukonnatunnet.
Soodustanud kohaliku ressursi - aiasaaduste kasutamist- väärindamist.
Kohalikud inimesed kasutavad kööki mooside ja mahlade valmistamiseks.

Projekti elluviies jääb alati aega napiks. Ei oleks pidanud nii palju mõtlema VTA nõuetele. Oleks pidanud leidma võimaluse tavalise puupliidi säilitamisele.

Meie tegevused on jooksvalt välja reklaamitud ajalehes Muhulane ja Muhu valla kodulehel.

http://www.saartehaal.ee/2012/10/16/kaks-paevavaimse-parandi-jalgedes/

hellamaakylakeskus@hot.ee

Köögi rentimise võimalus

Tagamõisa piirkonna külade arengukava koostamine

MITTETULUNDUSÜHING TAGAVERE OPTIMISTID

Koolitusreis Saaremaa lambapidajatele/villatöötlejatele töötluse ja kohaturunduse võimalustega tutvumiseks

MITTETULUNDUSÜHING SAAREMAA VILL

MITTETULUNDUSÜHING SAAREMAA TURUNDUSÜHING

Kasutult seisvad ja räämas ruumid võeti kogukonna kooskäimiskohana aktiivselt kasutusele, sellega täitis projekt oma põhieesmärgi aidata kaasa elukvaliteedi ja sotsiaalse aktiivsuse tõusule. Lisaks sai korda köök ja tänaseks on olemas esimene ettevõtja, kes selles köögis oma toodangut valmistama hakkab. Seega oleme ettevõtluse arendamiseks vajalike tingimuste loomisega aidanud kaasa ettevõtlusaktiivsusele. Igal juhul aitas projekt kindlasti kaasa soovitud kitsaskoha lahendamisele ja kõik kasutajad on olnud rahul.

Projekti eelarve koostamisel ei viiks enam kõiki kulutusi miinimumtasemeni, sest elluviimisperiood on tavaliselt palju hilisem taotlemisajast ja meie majanduskeskkonnas ehitushinnad väga kõikuvad. Väga raske oli saada soovitud tulemust miinimumeelarve juures. Õppisin, et projekteerija kaasamine projekti elluviimisesse aitab tagada soovitud tulemuse saavutamise ja teeb projektijuhtimise mitte ainult lihtsamaks, vaid ka tõhusamaks.

Organisatsioonil oma kodulehte ei ole. Infot leiab ainult nii palju, kui seda on SKK kodulehele alammenüüs Kogukonnaköögid.

http://www.saartehaal.ee/2010/08/21/lubja-baari-uuestisund-vabaajakeskusena/

katrin.trumann@gmail.com

Ruumi ja seadmete rent, info Katrin Trumann

MITTETULUNDUSÜHING SAAREMAA TURUNDUSÜHING

Siis kui projekti kirjutasime, väike töötlemine praktilist puudus Saaremaal. Kõik olid väga innustatud taluturgudest ja huvitavatest toidu toodetest mida välismaal olid näha, aga Saaremaal puudusid. Tuli praktiliselt nullist alustada. Taluturgu ei saanud teha, nagu välismaal, sest tooteid polnud. Lõpp tulemuseks on tooted ja grupp töötlejaid kes on koostöös, jagavad infot omavahel ja koopereeruvad turustamisega.

Õppisin et toote arendus on pika ajaline protsess. Lootsin et kiiresti tekivad tooted ja taluturud ja riiulid kauplustes kus on kohaliku väike tootjad kaubad reas. Aga paljud on pika mõtlemisega. Idee peab idanema koguni mitu aastat. Ja iga üks kes alustab ei suuda tootmisega ellu jääda, ei tule omadega välja ja lähevad teist teed edasi. Teisiti ei teeks midagi. Tuleb olla kannatlik, sest kõik toimub aga aeglaselt.

Organisatsiooni kohta leiad infot www.saaremaaturundus.ee
Inimesed kes osalesid projektis jätkuvalt tegutsevad, tooted on müügil mida arendati projekti käigus

Tootjatest, kes osalesid projektis, on eraldi üle aastate olnud kohalikus ajakirjanudses oma uute toodetega. Ma ei ole artikleid kogunud.

MTÜ Saaremaa Turunudusühing

Karen Allas, karenallas253@hotmail.com

Ettevõtjad on oma tooteid arendanud ja need on müügil poodides.

Kiratsi külaväljaku heakorratööd ja tantsulava ehitamine

MITTETULUNDUSÜHING KODUKANT KIRATSI

KAVANDI KANDI MAASI PIIRKONNA SAVITÖÖKODA

MITTETULUNDUSÜHING KAVANDI KANDI SELTS

Peojekti peamine ülessanne oli külaelu arendada ja seda see ka tegi . Savikoda on jõudsasti Risto Ränga juhendamisel kasutanud külaelanikud ja inimesed kaugemalt . Läbi projekti omandasid kohalikud inimesed uusi teadmisi ja oskusi savi töö kohta . Projekt andik Kavandi ja Maasi inimestele kindlust ja indu, et ka väikeses külas on võimalik tegutseda ja küla arendada . Savikoda on külade vahele toonud uusi inimesi ja elu edasi viinud.

Õppisime , et maakohas on võimalik hakkama saada . Projekti esitamise kohapealt saime palju targemaks ja oskaksime praeguse seisuga palju paremini ja efektiivsemalt teha . Üldplaanis ei sooviks migagi muuta kuna projekt läks tööse ja tõi küladele palju kasu.

Savikoja juhendaja toote arendus tänu Maasi savikojale . https://www.facebook.com/RistoRankKeraamika?fref=ts

Maasi savikoda osales Orissaare käsitöö päeval - http://www.saartehaal.ee/2014/03/19/maakonna-kasitoolised-saavad-kokku-orissaare-pritsukas/

Savikoja juhendajast ilmus artikel juba projekti alguses - http://www.saartehaal.ee/2011/01/21/maekula-tonu-talu-risto-rassib-mitmel-rindel/

rank.risto@gmail.com

Savikoda pakub võimalust tutvuda keraamika valmistamisega ja osta ka keraamilisi tooteid . Savikoda viib läbi kursusi ja juhendab ametikooli praktikante. https://www.facebook.com/RistoRankKeraamika?fref=ts

EESTI EVANGEELIUMI KRISTLASTE JA BAPTISTIDE KOGUDUSTE LIIDU KURESSAARE SIIONI KOGUDUS

Ilma kaasaegse ja nõuetekohase köögi sisustuse olemasoluta ei oleks mõeldav rajatud vabaajakompleksi Pähklimäe Laagrikeskuse toimimine. Hoone ise on renoveeritud/ehitatud muude fondide abiga ja koos piduliku söögisaaliga valminud lõplikult alles 2014. aastal. Leaderi abiga sai ostetud köögiseadmed ja tarvikud.
Vastavad isikud, kes kööki on kasutanud, on olnud sealsete töötingimustega küll väga rahul.

Projekt sai ellu viidud mõnevõrra kiirustades, aga kuna tegu on MTÜ-ga, kus praktiliselt kõik selle idee elluviijad on vabatahtlikud entusiastid oma muude tegemiste kõrvalt, siis võtab iga asi aega ja sinna pole ka midagi parata. Nii on päris korraliku lõpptulemuseni jõutud alles kuue aastaga.
Teisititegemise kohta on keeruline öelda. Aja jooksul algsed ideed niikuinii mõnevõrra teisenevad. Selle projekti puhul on väikeettevõtluse idee olnud seni tagasihoidlik, aga selle potensiaal endiselt olemas. Hoogsalt kasutatakse kööki aga igasugu sündmuste heaks.
Kui lisaks inventari soetamise investeeringutele oleks olemas ka teatud palgafond, saaks kiiremini edasi liikuda.
Nimetatud köögi teenuseid on tänaseks juba saanud kasutada kümned noorte- ja lastelaagrid, peetud on koolitusi ja kokkutulekuid, juubeleid ja pulmi rääkimata jaanituledest jm. Kahel korral on seal oma kogunemise korraldanud näiteks puuetega lastega pered, kuna Vanamõisas elab puuetega lapsi (üks koolilõpetamine ja üks kurttummade laste laager).

Köök asub Pähklimäe laagrikeskuse ruumides.
Link: www.pahklimae.wordpress.com

Lisan mõned fotod eraldi failidena, kuigi köögirahvas ei taha kunagi, et neid pildistatakse.

Margus Mäemets

5232286 (ajutiselt välismaal)

margus.maemets@gmail.com

Margus Mäemets

Avalik teenus on: Pähklimäe Laagrikeskus, peosaal koos köögi kasutamisega. Vt link eespool.
Kontaktisikuks käesoleva kokkuvõte täitja (ajutiselt välismaal) ja kohapeal maja vastutav perenaine Anne Metsamaa tel 53661292.

Ühisturustuspunkti tasuvusuuring ja soodsaima ehitusmaksumuse analüüs

Antud projekti raames valmis ühisturustuspunkti tasuvusuuring ja soodsaima ehitusmaksumuse analüüs. Mitte küll antud projekti tulemusena, aga täna on Muhu saarel kerkinud nn turustuspunkt, Liiva külas vanas meierei hoones. Seal tegutseb tänaseks Muhu leiva tootja ja ka kohalik kalapood. Üheks tõukesk ja ajendiks oli ka Muhu Mõte poolt ellu viidud projekti.

Väga palju teisiti ei teeks midagi. See oli edukas projekt, mis oli tõukeks arengutele, mis on kasulikud nii kogukonnale kui ka kohalikule ettevõtlusele

Hetkel MTÜ Muhu mõte oma kodulehte ei ole. Projekti tulemused olid mõnda aega Muhu valla kodulehel, hetkel ei ole Muhu Mõte MTÜ-l ühtegi aktiivset projekti ja seega pole täna meil ka aktiivset kodulehte.

triin.vokk@gmail.com

ei tekkinud toodet ega teenust, mida pakutakse avalikult. see ei olenud ka antud projekti eesmärgiks. Tegemist oli uurimusliku ja analüüsiva sisuga projektiga

MITTETULUNDUSÜHING RUHNU KULTUURIELU

Loodud ainus kultuuripärandiline andmebaas Ruhnu ajaloo kohta, digitaalsel säilitusseadmele salvestatud märkimisväärsel hulgal ajaloolisi fotomaterjale. Salvestis nähtav: http://kultuurielu.ruhnu.ee/galerii/main.php
Veebifotsid on vaatatud kokku (erinevad aastajärgud) 10 598 korral.

Tänapäeval lisaks uue projekti elluviimisel sisse ajaloomaterjalide taastamise läbi fotokorrektsiooni (digitaalne restauratsioon).

http://kultuurielu.ruhnu.ee/galerii/main.php

Projekti algusel rahastamisel kajastati infot ka Saaremaa kohalikus ajalehes, MTÜ Ruhnu Kultuurielu ja Ruhnu valla veebilehel.

Kodulehti uuendatakse ja seega ei saa salvestada linke 5 aasta tagustest infokildudest.

Saaremaa traditsioonilisest lubjapõletamisest filmi tegemine

MITTETULUNDUSÜHING LÜMANDA MUUSEUM

Projekti realiseerumine võimaldas selle piirkonna väiketootjatel ühise tegutsemise kaudu oma tegevusi edasi arendada, võimaldades varuda enda loomadele sööta ilmastikutingimustest vähem mõjutatuna (kuiva heina varumine on probleemne sõltudes ilmastikust), mis on söödavarumisel oluline kitsaskoht.
Lõpptulemusena projektis osalenud väiketootjatel on õnnestunud paremini viljeleda neile sobivat elulaadi ja seeläbi parandanud endi majanduslikku toime tulekut ja loonud piirkonnas esteetilise maastikupildi.

Projekti elluviimisel õppisin omategevusi mõtestatult sõnastama ja õppisin ka seda, et asju ühiselt tehes on võimalik mõndagi teha lihtsamalt.
Ühistöö nõuab ka ühist pühendumist asjale ja tegevuste koordineerimist.
Projekt õnnestus ja seepärast täna tagasi vaadates ei oskaks eriti midagi teisiti teha, kuigi jah valitud masinad oleks võinud olla loomulikult täiuslikumad ja kvaliteetsemad. See oleks aga nõudnud taas suuremat rahastust.

Selle kohta avalikku infot hetkel ei ole, siinse kandi külamehed ei oma organiseeritult kodulehte ega Fasebook kontot.
Selle tegevusega meil siin külamehed tegutsevad omaette ja avalikku enesereklaami kindlasti ei taha.

Projekti teostumisel algul kohalikus lehes selle kohane artikkel tõesti ilmus, aega ei mäleta ja ei mäleta ka seda kummas maakonnalehes see põllumajandusteemal tehtud kirjatükk ilmus.
Muud lisainfot EI OLE.

mihkelkaarid@gmail.com

Kalamüügi turunduse infrastruktuuri väljatöötamine

Projekti tulemuseks on toimiv logidtiline koostõöö

Koostöös on võimalik asju lahendada säästlikumalt

Tegeleme otseturundusega,

OÜ Pähkla Vähi- ja Kalakasvatus
Tel: +372 5353 1114
info@pahkla.ee
www.pahkla.ee

info@arowana.ee

Kalamüügi sisustuse ja mootorsõiduki soetamine

SAARE MAAKONNA OSALEMINE HELSINGI MESSIL

Loodi kolm uut kodulehte: Kihelkonna ja Lümanda valdadele ning Saaremaa loodusturismile. Koondasime ühele aadressile Vilsandi Rahvuspargi piirkonna loodus- ja kultuuriväärtused ning majutus- ja toitlustuskohad. Info tõlgiti ka inglise ja vene keelde.
Valla lehtede saavad ka kogukonnad oma infot lisada.
Saaremaanaturetoursim.eu leht on lingitud visitsaaremaa.ee lehele.

See oli esimene koostööprojekt, kus MTÜ Loona osales.
Projekt valmis Lümanda valla algatusel ja eestvõttel ning kaasates Kihelkonna valda ning MTÜ Loonat. Partnerite huvide fookus on projekti kestel muutunud ja see on teinud projekti haldamise keeruliseks.
Täna pööraksin suuremat tähelepanu partnerite valikule ja fikseeriksin eellepingutes osapoolte vastutuse piirid.

Saaremaanaturetourism.eu
Lymanda.ee
Kihelkonna.ee

maarika.toomel@gmail.com

jah, kõik lehed on avalikkusele kätte saadavad.
saaremaanaturetourism.eu on tõlgitud ka vene ja inglise keelde.
Projektijuht on Jaanika Tiitson, temalt saab ka infot.

Loodi töökoht, ümbruskonna käsitöölistel avanes võimalus müüa oma tooteid .

Põhjalikum analüüs ümbruskonnas vajaminevatest teenustest.

Pritsukas - FB-s

Koduleht Pritsukas.ee valmimisel

Artiklid käsitööpäevast Saarte Hääles, Meie Maas

Käsitöökaupade müük, käsitööringid.

Sulev Salla 5052907

MITTETULUNDUSÜHING SAARTE TURISMIARENDUSKESKUS

Projekti tulemuseks oli Leisi alevikku 1,4 km terviseraja rajamine. Olemasolev rada oli ebatasane ja sportimiseks ohtlik. Raja servad puhastati võsast, kännud freesiti ja rada kaeti 900 meetri ulatuses hakkepuiduga. Olemasolev kitsaskoht leidis lahenduse.

Rada rajati eramaadel. Projekti käigus oli vajalik suhelda omanikega ja selgitada, miks peab rada just seal kulgema. Nende suurim hirm oli prügireostus ja kas ma saan ikka metsast puid välja viia. Omanike suhtumine oli positiivne ja jõudsime pooli rahuldava kokkuleppeni. Täna teisiti midagi ei teeks.

Infot raja kohta on infotahvlil ja seda on kajastatud maakonnalehtedes, Leisi valla ajalehes.

http://www.saartehaal.ee/2011/10/05/leisi-terviserada-sai-pingid-ja-jounurga/

arendus@leisivald.ee

Ühisturustuspunkti soodsaima ehitusmaksumuse analüüs

See projekt on andnud palju juurde kohalikule kogukonnale.
Teeme koolitusi . Kus huvi on olnud suur . Kööki saab rentida toitude valmistamiseks, kohalikust toorainest valmistatakse erinevaid hoidiseid.meil on veel peosaal kus peetakse erinevaid üritusi .
Pidevalt arendame uusi tooteid .

Õppisin väga palju ,teeksin kõik nii nagu olen teinud.

Saarte koostöökogust

On olnud koolitusi kus ajakirjanik käis kohal ja pilt oli Meie Maas

urveraaret@gmail .com

KOGUKONNATEENUSTE MITMEKESISTAMINE(NIIDUKI SOETAMINE

Projekti elluviimise tulemusena hangiti niiduk, mille abil jätkati piirkonnas põllumajandusmaade heas korras hoidmist. Valdav osa piirkonnas paiknevatest rohumaadest on niidetud, mistõttu on maastiku atraktiivsus mõnevõrra paranenud.

Sain teadmisi projekti ellu viimisest,aruandlusest ja raamatupidamise nõuetest.

Infot leiab facbookis Elve Lepiku kontolt

elve.lepik@gmail.com

Projekti tulemusena on piirkonnas võimalus tellida rohumaade niitmise teenust Anseküla põllumeeste Seltsilt traktoreid ja põllutöömasinaid rentivalt seltsi liikmelt Rein Seemalt.

Anseküla seltsimaja rekonstrueerimise projekteerimistööd

Projekti lõpptulemus oli Anseküla seltsimaja rekostrueerimise ehitusprojekjekt. Ehitusprojekti olemasolu andis võimaluse alustada seltsimaja rekonstrueerimist ja selleks PRIA meetmetest 3.2 ja LEADER meetmest 3 selleks toetust taotleda.
Seltsimaja rekonstrueerimise projekt on koostatud kohalikest oludest lähtuvalt, hoone on sobiva suurusega ja selle ülalpidamiskulud ei ole liiga suured. Seltsimaja , mille kasutus oli varem selle väiksuse, kütte ja veevärgi puudumise tõttu vähene on juba kaks aastat aktiivses kasutuses.Kogukonna sisene suhtlus on väga olulisel määral tihenenud , on toimunud suur arenguhüpe elukvaliteedis. Anseküla Seltsimaja on leidnud kindla koha nii Salme valla kui ka Saare maakonna kultuurikaardil.

Projekti ellu viimisel on väga oluline leida usaldusväärne ja kvalifitseeritud partner. Projekti ellu viimiseks tuleb planeerida rohkem aega, et ära hoida liigset kiirustamist, mis võimaldaks projekti sisu hoolikamalt läbi kaaluda ja parim lahendus leida.

Anseküla seltsimaja projekteerimistööd on realiseerunud seltsimaja ümber ehitamisena. Anseküla seltsimaja ehitust ja praegust tegevust seltsimajas on mitmeid kordi kajastanud ajalehed "Meie Maa" ja "Saarte Hääl". Facebook-is võib infot seltsimaja ehitusest leida Elve Lepiku kontolt ja grupist Anseküla Seltsimaja.

http://www.saartehaal.ee/2012/10/09/ansekula-seltsimaja-avas-ligi-sada-inimest/
http://www.salmevald.ee/upload/20141120093445.pdf

jne

elve.lepik@gmail.com

Ehitada avalikus kasutuses olev hoone

Saaremaa Mahetalude ühisturustamine - voldik

Meie soovisime teatada inimestele kus nad saavad endale otse mahe talust mahe toitu osta. See ei olnud enne tarbijatele teada. Kuigi inimene kes otsib mahe toitu oleks saanud suure vaevaga kõik ise üles otsida, sest talupidajad on kõik registreeritud PRIA registris, aga enamus mahe talusid Saaremaal ei müü toitu otse tarbijale, vaid tal on rohumaa, või heinamaa, või piimakari ja piim läheb otse kombinaati, või nad ei soovi inimestega otse turundada. Siis tuli lihtsamaks teha, et klient, k.a. turist, teab kellele saab helistada, kust saab osta. Avatud Mahe Talude voldik on selle kitsaskoha lahendanud. Peale selle, voldik on ühistegevuse edendaja, sest mahe talupidajad ise näevad kes on nende ringkonnas, samade eesmärkidega.

Ma olen rahul tulemustega. Teeksin samuti uuesti.Õppisin, et tuleb kanatlik olla kui koostad sellist kaarti, sest paljud ei vaata oma emaile ega vasta emailidele aegsasti, Siis tuleb läbi helistada. Ja see on aega nõudev,

Kaart on trükitud ja laialt levitatud. Igas talus on kaart olemas, turismi info punkitides, Saaremaa Turunudsühing info stendidel. Kaart on üleval Saare Mahe kodulehel.

Ajakirjanikud on meilt uurinud, siis kui tahavad maa elust artiklit kirjutada, kellele tuleks helista, kellest peaks jutu tegema? Mina ikka suunan neid Avatud Mahe kaardile, Nad on korduvalt sealt valinudtalupidaja, kellega nad on ise ühendust võtnud is artikli teinud. Ma ei ole neid artikleid kogunud. Neid on palju olnud üle aastate, ja ajakirjanik on viidud talupidajaga kokku läbi mahe kaardi.

Saare Mahe MTÜ, kontakt Karen Allas

Karen Allas, karenallas253@hotmail.com

Avatud Mahe Talude kaart on meie toode.

Meedla mõisahoone keldri ja pargi parendusprojektid

Õppereis Saaremaa toidutöötlejatele kohaturunduse võimalustest ja nende rakendamisest oma tegevuse konkurentsivõime tõstmisel ja piirkonna arendamisel

MITTETULUNDUSÜHING SAARTE KOOSTÖÖKOGU

Muratsi sadama geoteetilise alusplaani ja detailplaneeringu koostamine

MITTETULUNDUSÜHING SAAREMAA KODUKANT

Avardusid alternatiivste tegevuste võimalused maapiirkonnas- väiketöötlemine ja seeläbi täiendavate rahaliste sissetulekute võimalus maapiirkonnas. Läbi hoidiste konkursside said hoidiste tegijad omavahel suhelda. Toimusid vastavad koolitused, kus tutvustati hoidiste tegemise kogemusi ja VTA rääkis nõudmistest hoidiste turustamisel. Hoidiste valmistajad said tuge teadmste ja kogemuste näol hoidiste turustamiseks. Tänu Saaremaa Turundusühingu olemasolule ja kogukonnaköökide järk-järgulisele tunnustamisele avardusid ka turustamisvõimalused. Tekkis pinnas kohaliku toidu eeliskasutamiseks koolides, lasteaedades ning kohaliku tarbija seas. Projektiga samaaegselt alustas tegevust Ökosahver, mis andis väljundi käsitööndusliku toidu turustamise võimaluste suurendamiseks. Projekti käigus loodi läbi konkursside pinnas ühe osa, hoidised, kohaliku toidu väärtustamiseks.
Turustamist soodustas auhinnalistele kohtadele tulnud hoidiste märgistamine vastavate tunnustuskleebistega.
Kohalikke tegijaid ja nende retsepte tutvustas projekti käigus koos Meie Maaga välja antud raamat "Meie memme sahvririiul". Raamat oli väga populaarne ja tutvustas Saaremaa hoidistetegijaid ja nende, põhiliselt kohalikust toorainest, tehtud hoidiste retepte üle vabariigi.Tänaseks on raamatud omanikud leidnud.
Koos Jõululaadaga korraldatud hoidistefestival täitis oma eesmärgi.Laadalised said maitsta kohalikke hoidiseid ning välja valida nn. Rahvamoosi. Kuna kultuurikeskuses toimunud Jõululaata külastati aktiivselt, siis teadmine kohalikest hoidistest sai veel suuremat kõlapinda. Suurepärane on see, et Meie Maa jätkab hoidiste konkurssidega ning hoidiste realiseerimiseks on olemas väljundid läbi Saaremaa Turundusühingu, Ökosahvri ja Saaremaa kaupluste. Kogukonnaköökides on olnud võimalused tururstusnõuetele vastavaid hoidiseid valmistada. Selle kõrval on üles näidatud ka eneseinitsiatiivi, et
avardada turustamissobilike hoidiste valmistamise ja müügi võimalusi. Ka seadusandlus on muutunud soodsamaks nõudmiste osas.

Inimestel oli huvi ennast tutvustada, saada hinnangut tehtule läbi konkursside.
On ju põnev ennast teistega võrrelda.
Samas saadi kogemusi vahetada, teiste hoidiseid maitsta ning võrrelda enda
arvamist žürii seisukohtadega.Väga oluline oli konkursssiga samaaegselt korradada ka koolitusi. Saadi uusi teadmisi ja mõnes mõttes vähenes hirm VTA ees.
Kõige suurem kogemus oli see, et pead pidevalt kontrollima, kas Sinust on aru saadud ning kas esialgsed kokkulepped toimivad.. Väga oluline on see, et kõik
kokkulepped oleksid fikseeritud kirjalikult ja allkirjastatud, kus on kajastatud kõigi osapoolte vastutus ja kohustused.

Projekti toimmise ajal ei olnud Saaremaa Kodukandil ei kodulehte ega FB, siis
piirdus projekti kohta info ajalehega "Meie Maa".
Tänaseks on meil Koduleht ja FB olemas. Nende külastatavus on väga suur.

Ei ole. Kuid Meie Maa arhiivis on piisavalt infot alemas

saaremaa@kodukant.ee

Avalikku teenust ei pakuta. Projekti eesmärk oligi luua tahet ja saada oskusi, kogemusi maapiirkonnas ettevõtluse arendamiseks

Saaremaa külad aktiivseks läbi kodaniku algatuse

MITTETULUNDUSÜHING SAAREMAA KODUKANT

"Vedurorganisatsioonid” said uusi teadmisi- oskusi mõjutamaks oma piirkonnas külade aktiviseerumist
Nn.„uinunud külad” aktiviseerusid, nende teadmised-oskused suurenesid,
Külad muutusid tegusamaks. Koos- ja ühistöö edenes paremini külaseltside vahel. Saaremaa Kodukandi liiimesorganisatsioonide arv on tõusnud kahekümnekaheksalt kolmekümneviiele. Projekti tulemusel moodustusid uued seltsid : Pidula Selts, Sandla Külade Selts, Muhu-Hellamaa Maanaiste Selts, Vedurorganisatsioonide mõjul aktiviseerus Kalli Külade Seltsi, Mõisaküla Seltsi, Kaarmise Külaseltsi tegevus. Randvere Taluselts "Kadakane" sai uut indu koostööks MTÜ Randvere Tööõppekeskusega...
Moderaator Merle Adams kohtus11 piirkonna seltside ja seltsingutega. Kõikidele tehti konkreetsd ettepanekud oma tegevuse arendamiseks, mida on ka osaliselt järgitud Peamiseks takistuseks on olnud rahaliste vahendite nappus.
Õppeekskursioon, Rohelise Jõemaa Koostöökogu etevalmistamisel, oli suunatud väikeettevõtlusele külas ja andis osavõtjatele palju uusi teadmisi ja inspireeris saadud kogemusi oma piirkonnas kasutama. Eesti Külaliikumise Kodukand koolituskeskuse koolitusprogramm oli hästi läbimõeldud ja andis teadmisi nii suhtlemiseks (Külli Vollmer), külaelu aktiviseerimiseks koos vastava kaardi koostamisega (Ivi Proos), kogukonnaprojektide planeerimiseks (Haimar Sokk) kui ka avalikuks esinemiseks (videotreening, Külli Vollmer). Projektist aktiivselt osavõtjad said koolituskeskuse tunnistuse.

Projekti elluviimise kõige suurem kogemus oli see, et osavõtjad peavad olema motiveeritud uute teadmiste saamiseks, mis meil ka oli nii. Väga oluline on, et projektiga liituvad need inimesed, kes mõistavad projekti eesmärke. Meie puhul tunnevad külaelu, tahavad seda arendada ning kelle isiklikud huvid on tagaplaanil.
Valmisolu kogukonna heaks töötamiseks on kõige olulisem.
Teeksin rohkem eeltööd ja oleksin nõudlikum. Rohkem püüaksin lähendada tegevuste läbiviijaid ja osavõtjaid. Osavõtjate suhtumine kodutöödesse oleks pidanud olema tõsisem.

Saaremaa Kodukandil ei olnud projekti toimumise ajal kodulehte ja FB.
Põhiline info on kohalikes ajalehtedes "Meie Maa " ja "Saarte Hääl"
Lehed kajastasid projekti väga hästi (eriti "Meie Maa")
Info saab hästi kätte nende lehtede arhiivist.
Et tagantjärgi infot korralikult kodulehele välja panna, selleks puuduvad meil vahendid, sest vabatathtliku tööna oleks seda liiga palju teha, kuna uusi asju tuleb liiga palju peale. Nüüd ON olemas koduleht ja fb väljund.

Avalikke teenuseid pakutakse projektis osalenud külaseltside poolt oma ruumide tasuta kasutamise võimaldamisega. Külapäevade, küla ühisürituste korraldamine külaväljakutel, näitused, koolitused, ühisüritused, töötoad külamajades.

Renoveeritud ruumides on läb iviidud viltimistööde alal koolitusi 38 inimesele, s.h ka noortele. Korraldatud on käsitööalaseid õpitubasid. On valmistatud mütse, susse, toolikatteid, jne., korraldatud näituseid, koosviibimisi ja kõike muud ilusat. On õpitud uusi töövõtteid kudumise ja heegeldamise alal. Tulevikus on plaanis ruume veel soojustada, et oleks kooskäimiseks pikem ajavahemik, et saaks ka talvel tegeleda kokandusega, materjali värvimisega.

Õppisin kogukonna inimesi tundma, kuidas ühele või teisele paremini läheneda. korraga võiks koos olla kuni 8 inimest, Kuna ruum on väikene. siis jõuab igaühega inidividuaalselt tegeleda, Ka eeltöö materjalid, töövõtted peavad olema enne kursuse algust paigas.

Ruumide kasutamine on kogukonna poolt leidnud heakskiitu.

Löpptulemusena ehitati välja seltsimaja ruumid. Kitsaskohaks võis lugeda just selliste ruumide puudus. Tänase seisuga on ruumidel üsna aktiivne kasutus. Igakuised mälumängud, tähtpäevade tähistamine, lastele mõeldud üritused, õpitoad, ning muud koos viibimised. Lisaks on juurde soetatud ka erinevat tehnikat mis on jällegi elukvaliteeti kui sellist parandanud. Lühidalt on andis seltsimaja ruumide väljaehitamine võimaluse inimesi kokku tuua, nimelt on ju nüüd selleks koht. Ise näeme seda kui alles algust. Tahaks ju panustada ning jõuda selleni, et meie pisikesele kogukonnale oleks järelkasvu ja uusi elanikke , et ka kaugemas tulevikus oleks kellegil neid ruume võimalik kasutada.

Justkui ei olekski siia lahtrisse midagi kirjutada. Võibolla siis seda, et koostööparteritega tihedam koostöö.

Tegevuste kohta on info meil kohapeal.
http://web.zone.ee/mtureinuldi/ - uus koduleht on arutamisel ning varsti tulemas.

http://www.saartehaal.ee/2013/09/25/laadla-seltsimajas-peeti-torgu-kuningriigi-paeva/
http://www.saartehaal.ee/2012/08/10/uleskutse-tulge-laadla-leivapaevale/
http://torgu.forumotion.com/t191-laadla-seltsimaja-2013-a-suuremate-sundmuste-kalender

Siin on ainult paar näidet.

kristjankoppel@email.ee

MITTETULUNDUSÜHING VÄINAMERE UISK

Saarte Jahimeeste XXI kokkutulekul seminari läbiviimine

Rookatusemeistrite ühise turundusplaani elluviimine

MITTETULUNDUSÜHING EESTI ROOKATUSEMEISTRITE JA ROOVARUJATE LIIT

Antud projektiga täiendati õppe-matkaraja " sisustust": rada viidastati, pandi pingid ja prügikastid raja äärde, suur infotahvel, rajati küla algusesse parkla, rajati lõkkeplats raja äärde metsa. Parklat pean kõige olulisemaks, sest muidu ei ole autoturistidel kuhugi autot jätta raja külastamiseks. Lisaks on võimalus ekskursiooni bussidel parkida turvaliselt.

Parkla pinnasekate oleks pidanud olema hoodusvaba, näiteks asfalt.

str.ee
infovoldikud turismiinfo punktides

http://www.puhkaeestis.ee/et/saarte-terviserajad-saarekula-loodusrada
Saaremaa Turism SA kaudu

3-tunnise puhkusepaketi pakkumine turismigruppidele, mis sisaldab giiditeenust rajal ja kohaliku toidumenüüga pikniku pidamist värskes õhus lõkkeplatsil.

Sauvere küla varustamine infotahvlite ja infomaterjalidega

Sauvere küla ja lähiala arengukava koostamine

Projekti tulemusena sai kaardistatud erinevad kitsaskohad ja eesmärgid ning lõpptulemusena need ka arengukavasse sisse viidud.
Paljud eesmärgid on veel tulevikus vaja täita, kuid ettevõtluse poole pealt on arenguid näha juba praegu. Samuti on küladesse noori ja teotahtelisi inimesi elama tulnud, mis on maapiirkonnas esmatähtis.

Õppida on alati, antud projekti puhul vast kõige rohkem seda, et oleks pidanud veel rohkem ärgitama inimesi kaasa mõtlema ning tulevikuvisiooni avaldama, missugusena nemad oma kodukanti 5-10 aasta pärast näeks.
Olgugi, et lähtusime Kärla valla arengukavast, püüaks tänases olukorras ka valda ja vallajuhte rohkem kaasata.

Kahjuks meie MTÜ-l oma kodulehekülge ei ole, küll aga facebooki konto, nimega MTÜ Sauvere Arendusselts.
Enamus suhtlusest külainimestega käib siiski näost näkku ja meili teel.

urmotalistu@gmail.com

Projekti tulemusena loodud külaplats sai vajaliku valgustuse. Kõlakoda sai tänu elektriühendusele ja tantsuplatsile kasutatavaks. Tänu piirdeaiale on külaplats konkreetsete piiridega ja nägus.

Ehitajalt küsiksin pikemat garantiid.

www.leisi.ee/metskyla ja facebookis Metsküla Küla Selts

http://www.kylauudis.ee/2011/12/19/kuressaares-jagati-saare-kaunimatele-kodudele-tunnustust/

arlitoompuu@gmail.com

Orissaare spordihoonele lisandväärtuse loomine

SIHTASUTUS ORISSAARE SPORDIHOONE

SIHTASUTUS SAAREMAA ARENDUSKESKUS

Saaremaa Turundusühingu veebikeskkonna loomine koos interaktiivse kaardiga

MITTETULUNDUSÜHING SAAREMAA TURUNDUSÜHING

Projekti eesmärk oli luua MTÜ Saaremaa Turundusühingu veebileht. See tehti ära. Veebikeskonnast on näha mida toidutöötlejatel ja talupidajatel on pakkuda, nende kontakt andmed.

Teisiti ei teeks midagi. Õppisin, et kõik info kogumine on aega nõudev ja tuleb olla kannatlik. Koduleht on olemas, ja peab olema, sest see on tänapäeval tähtis info kanal ja ilma selleta nagu polegi olemas. Aga samas, ta võib olla lihtne, sest infot on üleüldse kohutavakt palju ja inimesed ei suuda kõiki seda lugeda ja seedida. Info peabki olema lühike, otsekohane. Probleem veebilehtedega on see, et neid peaks pidevalt uuendama kui oled sellised nupub pannud, nagu UUDISED, aga pidev info uuendamine, lisamine on kellegi aeg ja töö, ja vabatahtlikult seda ei tee keegi. Nii et peab sellega leppima, et info kodulehel peaks olema selline mis ei vajagi järjepidavalt muutmist, kui pole eelarvet et inimest pidevalt selle jaoks palgata.

Koduleht on olemas ja toimib. www.saaremaaturundus.ee

Palun vaata minu vastuseid eelmiste projektide kohta, mida just saatsin.

MTÜ Saaremaa Turundusühing

Karen Allas, karenallas253@hotmail.com

Toode, teenus on MTÜ kodulehekülg, kus on näha tootjate kontakt andmed ja tooted mida nad pakuvad.

Saaremaa väiketootjate ja töötlejate ühisturundus

MITTETULUNDUSÜHING SAAREMAA TURUNDUSÜHING

Enne projekti algust puudusid väike töötlejad ja pole siis vajagi õelda, kui nad üleüldse puudusid siis ei toimunud ka koostöö. Lõpp tulemus on see, et tänase seisuga on umbes 20 väike töötlejat Saaremaal ja suur enamus neist on koostöös. Nad suhtlevad üksteisega, käivad laatadel koos, jagavad infot omavahel, kuuluvad MTÜ Saaremaa Turundusühingusse, kus toimuvad koosolekud, arutelu, ürituste planeerimine.

Tulemus on saavutatud. Teeksin samuti teist korda. Õppisin et kõik ühisturunduse organiseerimine, laatade, Turupäevade ja muu ürituste organiseerimine, võtab umbes kaks korda rohkem aega kui planeeritud, sest alati tulevad asjad ette, keegi ütleb ära, jääb haigeks, ei tee mida lubatud õigeks ajaks jne. Projekti koordinaator teeb lõpuks tasuta tööd et projekti tegevused läbi viia ja dokumendid vormistada, järelpärimustele vastata ja muu sellist.

Kõige tähtsam tulemus on see, et toidu töötlejad on ise omavahel koostöös. MTÜ mida neid ühendab on www.saaremaaturundus.ee
www.saareott.ee

Artikleid on palju olnud, kuid ma ei ole neid kogunud. Kui neid oleks PRIA jaoks vaja, siis otsiksin nad kõik üles. Sirviksin läbi Meie Maa ja Saarte Hääle viimased 5 aastat, aga kui see ei ole ametlikult vaja, siis ma ei haka seda tegema, sest ma ei saa selle eest palka ja ei näe põjust miks peaksin neid kõiki koguma.

MTÜ Saaremaa Turundusühing

Karen Allas, karenallas253@hotmail.com

Jätkuvalt toimub väike töötlejate ühisturundus. Vaadake OTT kodulehte www.saareott.ee

Saaremaa laste spordi- ja kultuurireis B 7 raames Rügeni saarele Saksamaal

Projekti taotluse eesmärgiks oli Loodusmaja ehitusprojekti valmimine, mis realiseerus saja protsendiliselt.

Kinnistus teadmine, et ühe suure eesmärgi saavutamiseks tuleb läbida mitu etappi, mis nõuab püsivust ja sihikindlust.

Info on saadaval Metsa Johani talus

metsajohani@gmail.com

MITTETULUNDUSÜHING KODUKANT KIRATSI

Pammana poolsaare külade arengu ja Soela sadama rekonstrueerimise planeerimine

Projekti tulemusena koostati Pammana poolsaare külade ja Soela sadama arengukava, lisaks Soela sadama rekonstrueerimise keskkonnamõjude eksperthinnang. Projekt aitas koondada kohalikku kogukonda ühise eesmärgi nimel tegutsema, ning TTÜ Meresüsteemide Instituudi koostatud keskonnamõjude hinnang oli aluseks Soela sadama rekonstrueerimisprojekti elluviimisel.
Projekti elluviimine aitas olulisel määral kaasa tänaseks päevaks rekonstrueeritud mitmeotstarbelise Soela väikesadama mitmeetapilise planeerimis- ja ehitustöö teostamisele. Soela sadamast on saanud ka Pammana poolsaare külakeskus, kus toimuvad kogukonnaüritused.

Kasutasime teostatud tegevuste elluviimisel oma ala spetsialistide kogemusi, ja oleme tulemusega rahul.
Leiame, et valisime õige tee ja teisiti midagi ei planeeriks.

Peamiseks infoallikaks avalikkusele on Soela sadama Interneti-koduleht www.soelasadam.ee, mida täiendame uudistega värsketest arengutest sadamas, aga samuti MTÜ Soela Sadama Selts tegevuste kohta.

Saaremaa kohalikes ajalehtedes "Meie Maa" (https://www.meiemaa.ee/index.php?content=otsing) ja "Saarte Hääl" (http://www.saartehaal.ee/?s=Soela+sadam) on avaldatud kümneid artikleid Soela sadama rekontrueerimise käigust, näiteks käesoleva projekti kohta: https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=36791&term=Soela%20sadam ,
samuti on tutvustatud sadama tegevusi Kuku Raadio "Meretunnis" ning ajakirjas "Paat" (Talv 2013) (https://dl.dropboxusercontent.com/u/8488462/Paat_talv_32_sisu%20Soela%20sadam%2059-61lk.pdf)
Viimaste aastate tegevuste kohta saab ülevaate seltsi uue kodulehe blogi-sektsiooni arhiivist http://www.soelasadam.ee/ee/blogi

info@soelasadam.ee

Antud projekt oli esimene etapp ja vajalik eeltöö tänaseks päevaks väljaarendatud avalike teenuste loomisel:
Külakeskuse teenused - Soela, Pammana ja Murika külavanem Urmas Metsamaa (53887707, urmas.bio@gmail.com),
rannakalurite sadamakasutus - sadamakapten Aksel Auga (53454800),
turismiteenused - Margus Pajuste (5031581, margus@soelasadam.ee).

Kunsti-ja huviharidusele Ida-Saaremaal oma maja: keraamikatöökoda

MUHU InSEA MTÜ-l avanesid kohe uued võimalused osaleda ja tõestada ennast: juba 2011.a. osalesime NORDPLUS 2-aastases projektis "Belongingness" ja s.t. et esimest korda saime kirjutada kõik oma oskused ja teadmised plaanidesse ning vastavalt kavadele saime rahastatud. Läbi selle 3 Põhjamaade projekti, saime haarata tegevustesse nii Eesti kui Muhu täiskasvanud. Võitsime ka üle-eestilisel Õpiringi konkursil ja saime taastatud oma rakupõletuse ahju.
Meilt on teenust tellinud Kuressaare Ametikool, Töötukassa ja turismifirmad, üksikisikud - tänu sellele, et töötame aastaringselt. Juba aastaid ei mahu tegevusaruanne A4-le ära. Oleme muutnud ka põhikirja, et keskkonnaharidust anda.

Olin rahul, et esimene taotlus läbi ei läinud, sest kõik ehituse kulud said peensusteni üle vaadatud ja miiniumini kärbitud. Ikkagi oli raske omaosalust tasuda. Olen uhke, et 2 nädalase töö järel suutsin tõestada, et võtame keskmise hinnapakkuja firma. Sellele kogemusele sain kinnitust ka mujalt Eestist ja toonitan, et endale peab kõik selge olema algusest lõpuni. Olen rahul, et vald meid ei toetanud, sest see annab nüüd meile täieliku vabaduse ise otsustada ja planeerida omi tegevusi globaalsemalt. Samuti olin käinud kõikidel koolitustel (Olustveres, Saaremaal jpt.) ja töögruppides palju juurde õppinud.

Meie ühingu uus maja kannab nime Loovuspesa/Creativity Hub ja on selle nime all Facebookis. Veel http://muhuinsea.blogspot.com .
Õpiringi projektist http://opiring.edicypages.com , maakonna ajalehtedes ja Muhulases kajastame kõiki tegevusi; plakatid, fotod ja videod on saadaval iga päev Loovuspesa uues majas.
Igal aastal maksame reklaami eest Leviringi ingliskeelsetel kaartidel.

Areneme igal aastal: 2014 saime vee Loovuspesa majja sisse, avasime Galerii tühjaks jäänud endises töökojas. 1.näitus oli "80 tassi", mis tõi väga palju huvilisi näitusele, vt. Aed ja Kodu juuli/august 2014.
Info levib Eesti Keraamikute Liidu, Eesti Kunstnike Liidu, Vabaharidusliidu, ESTSEA ja Kodukant Saaremaa kaudu. Olen kõikide nende liitude liige.
Meie kursustel osalejad saavad alati Õpingutunnistuse. Täiendame end ise koolitustel, täiendame pidevalt oma raamatukogu ja keraamika ajaloo riiulit. Meid leiad Leviringi kaardilt "Eesti saared" - ikka Loovuspesa alt.

margetta@gmail.com

1.keraamikas koolitusi kutsestandardite alusel
2.disaini, biodisaini õpetus
3. maastikuarhitektuuri alased nõustamised
4.giiditeenus
5.keelekümblus käelise tegevuse kaudu
Kõik teenused AASTARINGSELT ja soojas hoones, kus on ekraan, raamatukogu, keraamika ajalugu alates 60.-datest .
Inga Paaskivi, Katrin Vaher, Marget Tafel - juhatus, Sulev Vahtra - lihtliige
teeme ja räägime vettpidavaid asju! +372 5102183 ja +372 5073417

Võhma külamaja (endine koolimaja) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi uuendamine ning ühisköögi rajamine

Saare Taluelu ja Hobuste Taastus-ja Õppekeskus

MITTETULUNDUSÜHING SAARE TALUELU

Vt projekti, kõik on nii, nagu seal kirjas

Üritaksin leida rahapaja projekti rahastamiseks LEADER-i puudujäävale summale

Asume end reklaamima siis, kui kõik on lõpuni viimistletud

aivar.kallas@gmail. com

viimistleme ja siis pakume

Hoone renoveerimine nahastamise ja ulukite töötlemise ruumiks

MITTETULUNDUSÜHING JAHIMAJA SARV JA SÕRG

Rajati jahimaja ühise tegevuse ruumideks kus käivad koos kuni 46 meest ja on väga rahul saadud tulemusega. Remonditud ruumid on aidanud mehi veel paremini siduda. Tagatud on ulukiliha väristamisel elementaarsed hügieeninõuded.

Teisiti ei teeks ilmselt suurt midagi. Pigem saime sellest indu ja oleme arutanud omavahel, mida saaks veel ära teha ja kuidas paremini.

Meil ei ole kodulehte. Info on väljas maja seinal, mis asub Kihelkonna alevikus.

MTÜ Jahimaja Sarv ja Sõrg

Usun, et meestel on rohkem tegevust. Koht kus saab kokku. Koht kus on alati midagi nokitseda jne. Selgelt tarvitatakse halkoholi vähem. Meiega liituda soovijaid on lisandunud.

MITTETULUNDUSÜHING TAGAVERE OPTIMISTID

Projekti peamiseks eesmärgiks oli piirkonna elanike teavitamine kogukonnaköökide olemasolust ja kasutamisvõimalustest.
Projektis osalenute teadmised toidu tootmisest, köögihügieenist ja tervislikust toitumisest paranesid oluliselt.
Projektipõhiselt on kogukonnaköökidel kaks peamist eesmärki:
Esiteks: Kohalike ühisürituste läbiviimiseks kaasaegsete võimaluste loomine, mis tagaks seltsitegevusliku aktiivsuse püsimise (ringid, infopäevad jpm) ning piirkonna vajaduste rahuldamise ruumide näol, mis võimaldaks kodukohas korraldada pulmi, sünnipäevi ja matuseid.
Teiseks: Kohalikul toorainel põhinev toidu tootmine.

Läbi viidud projekt täitis teavitamise eesmärgi täielikult. Kogukonnaköögid on tänasel päeval kõik vajadusepõhises kasutuses. Tänu kogukonnaköökidele on läbi viidud palju õppe- ja infopäevi, korraldatud kokkamisõhtuid ja ühisüritusi, mis ilma kogukonnaköökideta ei oleks olnud võimalikud.
Küll aga ei ole tänasel päeval suudetud üheskis kogukonnaköögis järjepidevat "kasumlikku" toidutootmist käima lükata. Probleemid tulenevad osaliselt seadusandlusest (ranged nõuded ja olematud riigipoolsed soodustused väiketootjatele) ning teiselt poolt ruumide kitsikusest. Olemasolevatesse ruumidesse välja ehitatud kogukonnaköögid ei taga tegelikult tootmisvajadusi selliselt, et kohalik ettevõtja suudaks oma tegevusega perele sissetuleku garanteerida.

Seega arvan, et kogukonnaköögid on ennast igati õigustanud, mitte küll ettevõtluskeskkonnana vaid kohaliku elu toetava lisandväärtusena.

Projekti käigus õppisin seda, et võrgustiku loomine ja võrgustikus osalemine ei ole tegelikult raske, kui grupp suudetakse kokku panna sarnaste huvidega inimestest. Õppisin ka seda, et inimesi, kellel ei ole ettevõtlikkust neid ei ole võimalik isegi mitte pikaajaliste koolituste abil ettevõtjateks õpetada.

Kui tänasel päeval peaksin sarnase projekti läbi viima siis läheneksin teemale veidi teise nurga alt. Projekti põhiülesanne - piirkonna elanike teavitamine - jääks paika aga toidutootmist ja ettevõtlust puudutava osa suunaksin täielikult projektis osalenud külaseltside liikmetele. Eesmärgiga saada võimalikult suur nn.oskajate ja teadjate ring kelle vahel oleks hilisemalt võimalik tugiisikuid, potentsiaalsetele tootjatele, appi valida. Ühe-kahe inimese tasuta tööd igavesti välja pakkuda ei saa...

Kahjuks puudub meie seltsil juba pikemat aega inimene kes IT arendusega tegeleks. Seetõttu ei ole meie kodulehe info ajakohane. Facebooki konto on noorte käsutuses ja sinna sisestatakse valikulist infot, peamiselt reklaami eesmärgil.
Seltsis tegevuste registrit ei peeta. Üritusi korraldatakse vajaduste põhiselt.
Teiste seltside, kes projektis osalesid, tegevuste kohta puudub info, kuna projekti tingimustes nimetatud seirekohustust ära märgitud ei olnud.

MTÜ Tagavere Optimistid

Avaliku teenusena pakume kohalikele inimestele ettevõtluskonsultatsiooni k.a. kogukonnaköögiga seotud informatsiooni.

Seltsimaja ruume renditakse välja järgmistel tingimustel:

- Ringid, trennid, koolitused, koos köögi kasutamise võimalusega kõigile piirkonna elanikele ja -koolitajatele tasuta (vajadusel kulumaterjalide põhine arveldamine - kohvi, suhkur, printimine jm).

- Ruumide rent ürituste korraldamiseks (pulmad, matused, sünnipäevad) kulupõhise hinnaga (elekter, puhastusvahendid, koristus).

- Ruumide rent ettevõtluseesmärgil, lepingu alusel juhatuse poolt kokku lepitud hinna ja tingimustega.

Tipud kokku! kohtumine Lümandas 2011. aastal

Tagamõisa seltsimaja ehitustehniline ülevaatus ja projekteerimine

2005.aastal seltsile seltsimajaks ostetud endine kauplusehoone on aegade jooksul mitmeid kordi remonditud ja ruumilahendusi muudetud. Samas oli paljudele oluline, et hoone välisvaade jääks võimalikult sarnaseks praegusega.Seetõttu vajasime enne ehitusprojekti koostamist ehitustehnilist ülevaadet maja olukorrast.
Töö teostajaks oli OÜ Trevorin. Meie koostöö oli algusest lõpuni väga tihe ja asjalik. Töö erinevates eteppides saime ülevaate hetkeolukorrast. Saime piisavalt teha omapoolseid ettepanekuid ja parandusi.
Oleme lõpplahendusega rahul.

Oleme rahul koostööga ja leiame, et kõige olulisem on tihe omavaheline suhtlemine. Mida rohkem on kaasamõtlejaid ja mida enam mõtteid seda parem on lõpptulemus.

Kodulehte veel ei ole.

tiinaojala@hot.ee

Uut teenust ei tekkinud. Oleme teinud väiksemaid remonttöid. Suur töö seisab alles ees. Hea, et on olemas koht kus saavad käia koos Tagamõisa poolsaare 17 külaga seotud inimesed.

Projekti tulemusena valmis 9 külakoda. Valla erinevates piirkondades paranes teabe kättesaadavus. Paranenud on kauplusauto, liini- ja tellitud transpordi ootamise tingimused, jne.

Algselt kavandasime külakojad paigaldada vaid Tagamõisa piirkonda. Rääkides oma plaanidest vallas, sai sellest ülevallaline projekt. Oma headest plaanidest tuleb rääkida laiemalt, saavad ka teised kasu.

Täna muudaksime ehituslikku lahendust, et oleks vähem tõmbetuult (väiksemate kodade puhul).

Organisatsioonil ei ole kodulehte.

tiinaojala@hot.ee

See pole küll päris toode, aga tihti näeme kodades jalgupuhkavaid või vihmavarjus olevaid matkajaid. Seega saavad ka meid külastavad inimesed projektist kasu.

MITTETULUNDUSÜHING KODUKANT KIRATSI