ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ
1
TundTeemaMõistedÕppesisu ja lõimingPraktilised tööd, IKTÕpitulemusÕppematerjalid ja -vahendidNäpunäiteid
2
Üldine soovitus töökava algusesseRiiklik õppekava on küll mahukas, käesolev tööraamat on vaid üks nägemus selle ellu viimiseks.
NB 1! Iga tunni/projekti alguses on oluline osa häälestumisel. See tähendab võtta aega, et häälestuda, huvi äratada, varasemaid teadmisi meenutada ja eesmärke seada.
NB 2! Tähtis on tunde planeerida ja kasutada tööraamatu ülesandeid lähtuvalt oma õpilastest, nende huvidest ja vajadustest.
Jätta ruumi ja aega aruteludeks, tuua ise näiteid juurde, korraldada õppetegevusi ja -käike ning toetada õpilasi nägema eri vaatenurki ning kujundada neil terviklik maailmapilt.
NB 3! Arvestada, et on kasulik ja vajalik, kui iga tund/projekt lõpeb refleksiooniga, kus õpilasel on võimalus omandatud teadmisi/oskusi rakendada ning tehtud tööd analüüsida.
3
Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Loodusõpetuses on palju rakendatud uurimuslikku õpet: läbi on viidud erinevaid vaatlusi, sõnastatud uurimusküsimusi ning kontrollitud hüpoteese; õpitakse planeerima lihtsamaid katseid, neid läbi viima ning esitlema. Tehakse praktilisi töid, näiteks vaadeldakse veekogu ja kogutakse andmeid edaspidiseks uurimiseks, samuti uuritakse pere joogivee kasutamist ja kokkuhoidu. Õpitakse vahet tegema elusal ja elutul ning teatakse, et elusorganismid koosnevad rakkudest. Osatakse tuua näiteid erinevatesse rühmadesse kuuluvate organismide eluavalduste kohta, nimetada eluks vajalikke tingimusi ja seostada eluavaldused erinevate organismirühmadega. Õpitakse tundma Eesti suuremaid imetajaid (hunt, karu, ilves, kobras, metskits, põder, mäger jne), Eestis enam levinud puuliike (kuusk, mänd, kask, pärn, lepp jne), niidu-, soo-, metsa-, põllu- ja aiataimi (sinilill, huulhein, sookail, mustikas, pohl, jõhvikas, võilill, ristikhein jne) ja kalu (ahven, särg, haug, räim, kilu, angerjas jne). Õpilased oskavad eristada puravikke pilvikutest või riisikatest ning tunnevad punast kärbseseent.
4
Paberõppematerjal selle töökava kasutamiseks:

Bioloogia tööraamat 7. klassile

Õpilase digimaterjal asub TaskuTark Õpi keskkonnas.
5
1Õppeaasta sissejuhatus. Sissejuhatus teemasse „Bioloogia uurimisvaldkond“Õppimistegevuse mõtestamine ja uue õppeainega tutvumine.
Õpilane teab eesootavat plaani, on tutvunud õpiväljunditega ning paneb paika oma tegevuskava.
Õpilane mõtestab õppimistegevust ja tutvub uue õppeainega.
Õpilasel on oma tegevuskava paigas.
TR lk 45,
TR ptk 1.1 lk 68,
ajakirjad Tarkade klubi ja Imeline teadus.
6
2Mida bioloogia uurib?Bakterid, algloomad, seened, taimed, loomad, liik, organism, kasvamine, arenemine, ainevahetus, paljunemine, rakk, reageerimine keskkonnamuutustele.Bioloogia tähendus.
Organismide jaotamine loomadeks, taimedeks, seenteks, algloomadeks ja bakteriteks, nende välistunnuste võrdlus.
Eri organismirühmade esindajate eluavaldused.
ÜL 1. Uuri internetist, kust tuleb sõna „bioloogia“.
ÜL 2. Kleepsuülesanne: bioloogia uurimisobjektid.
Õpilane võrdleb, milliste välistunnuste poolest loomad, taimed, seened, algloomad ja bakterid erinevad, mille poolest sarnanevad.
Õpilane seostab eluavaldusi organismirühmadega ehk kirjeldab, millistes tunnustes elu väljendub.
TR ptk 1.2 lk 9–16,
internetiühendusega seadmed.
Lisaülesanne: Andke õpilasele väited ja paluge neil otsida näiteid, mis neid väited ümber lükkavad: https://docs.google.com/document/d/1jYyqCFOGG6IdrmtPs31TuVPZM5rbSNJkMO87GwZjCck/edit?usp=sharing
Video sõna "loodus" tähendusest: https://etv.err.ee/1133312/eki-keelekillud
QR-kood lk 15: https://et.wikipedia.org/wiki/Riik_(bioloogia)
7
3Bioloogia seosed teiste loodusteaduste, igapäevaelu ja tehnoloogiagaBioloogia, teadus, loodusteadus, tehnoloogia.Bioloogia sisu ja seos teiste loodusteadustega ning roll tänapäeva tehnoloogia arendamisel.

ÜL 1. Otsi internetist näiteid, milliseid ideid on teadlased ja
leiutajad elusloodusest saanud.
ÜL 2. Haridusportaal edu.ee ametite andmebaasi kasutamine.
ÜL 3. Intervjuu.
Õpilane:
selgitab, kuidas on bioloogia seotud teiste loodusteadustega;
selgitab, milline roll on bioloogial inimeste igapäevaelus;
selgitab, milline osa on bioloogial tehnoloogia arengus;
analüüsib, milliseid bioloogiateadmisi ja -oskusi on erinevates elukutsetes vaja.
TR ptk 1.3 lk 17–19,
internetiühendusega seadmed.
ÜL 3 punkt 3: Korraldage klassis ajurünnak, kus õpilased pakuvad välja igasugu küsimusi, mis pähe tulevad. Valige nende seast huvitavamad välja. Täpsustage ja täiendage neid alaküsimustega, mis aitavad rohkem sisuni jõuda.
QR-kood lk 17: https://haridusportaal.edu.ee/ametialad
8
4MikroskoobitundPreparaat, objektiiv, okulaar, mikroskoobi suurendus, alusklaas, katteklaas, prepareerimisnõel.Bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid. Lõiming kunstiõpetusega: joonistamine teaduses.Praktiline töö. Märgpreparaadi valmistamine ning erinevate objektide vaatlemine mikroskoobiga. Vaadelda võib sibula kattekude, pärmseeni, tiigist toodud veeproovi jms.Õpilane:
tutvub mikroskoobi ehitusega ja oskab seda ohutult kasutada; teeb märgpreparaati ja kasutab selle uurimiseks valgusmikroskoopi.
TR ptk 1.4 lk 20–23, 137–138,
internetiühendusega seadmed,
alusklaasid,
vesi,
pipetid,
pintsetid,
prepareerimisnõelad (hambatikud),
uurimisobjektid,
katteklaasid,
kuivatuspaberid,
mikroskoobid.
ÜL 2: Kui sellest saab hindeline/arvestuslik ülesanne, siis kirjuta õpetaja juhendamisel üles, punktid, mida on võimalik teenida.
QR-kood lk 20: https://htwins.net/scale2/
9
5Loodusteaduslik uurimismeetodVaatlus, uurimusküsimus, hüpotees, katse ehk eksperiment, järeldus.Bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid.
Loodusteadusliku meetodi etapid ja rakendamine.

Lõiming loodusõpetusega: katse planeerimine ja läbiviimine.
Õpilane:
mõistab loodusteadusliku uurimismeetodi tähtsust, et teha järeldusi, mis on usaldusväärsed.
TR ptk 1.5 lk 24–28,
internetiühendusega seadmed.
QR-kood lk 26: https://novaator.err.ee
QR-kood lk 27: https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/index.html%3fp=38.html/
10
6I teema kokkuvõteÕpilane analüüsib iseenda õppimist;
harjutab kirjalikku eneseväljendust.
TR lk 29,
mäng „Igaüks võib õpetada“, lk 31 keskkonnamängude kogumikus: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:13772/116602/page/31
11
Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Loodusõpetuses on õpitud vahet tegema selgroogsetel ja selgrootutel loomadel. Selgroogseid loomi on loodusõpetuses õpitud seotuna nende elukeskkonnaga (nt jõgi, järv, Läänemeri, aed, mets, soo). Loodusõpetuses ei pööratud tähelepanu mitte ainult Eestis elavatele liikidele, vaid ka kohastumustele ja elukeskkondade iseloomustamisele ning nende kaitsele. Õpitud on koostama lihtsamaid toiduahelaid, uuritud on metsloomade tegutsemisjälgi ja tehtud uurimus „Läänemere kalad meie toidulaual“. Loodusõpetuses on käsitletud järgmisi mõisteid: tootjad, tarbijad, lagundajad, lepiskala, röövkala, tehiskooslus, inimkaasleja loom, jahiuluk, tippkiskja, siirdekala.
12
7Sissejuhatus teemasse „Selgrootute loomade tunnused“Õppimistegevuse mõtestamine ja uue õppeainega tutvumine.
Õpilane teab eesootavat plaani, on tutvunud õpiväljunditega ning paneb paika oma tegevuskava.
Õpilane mõtestab õppimistegevust ja tutvub uue õppeainega.
Õpilasel on oma tegevuskava paigas.
TR ptk 2.1 lk 30–32.
13
8Loomariik. Selgroogsed vs. selgrootudSelgroogne loom, selgrootu loom, selgroog, sisetoes, välistoes.Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks.ÜL 1. Kleepsuülesanne: kas taim, seen või loom?TR ptk 2.2 lk 33–36.Boonus andekatele - Darwin, evolutsioonipuu: https://novaator.err.ee/247448/teadlased-loovad-koikeholmava-evolutsioonipuu
14
9Selgroogsete loomade välistunnused ja kohastumusedSelgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga.ÜL 1. Voltimisülesanne.Õpilane seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga.TR ptk 2.3 lk 37–39,
(ruudukujulised) paberilehed.
Soovitus õpetajale: Nõrgemate motoorsete oskustega õpilstele, kellele voltimine võib üle jõu käia, võib ülesannet kohandada vastavalt õpilase võimetele. Näiteks võib silueti paberist välja lõigata.
15
10KaladElukeskkond, elupaik, kohastumus, soomused, uimed, küljejoon, ujupõis, voolujooneline keha, kaitsevärvus, lõpused.Kalade kohastumine elukeskkonnaga.Õpilane seostab kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga.TR ptk 2.3.1 lk 40-41.
16
11KahepaiksedKaitsevärvus, mürginäärmed, ujunahad, jäsemed, niiske nahk, trummikiled, silmad, konnad, kärnkonnad, sabakonnad.Kahepaiksete kohastumine elukeskkonnaga.Õpilane seostab kahepaiksete välistunnuseid nende elukeskkonnaga.TR ptk 2.3.2 lk 42–43.
17
12RoomajadSoomuseline nahk, kestumine, silmad, kõrvaava, sisalikud, maod, krokodillid, kilpkonnad.Roomajate kohastumine elukeskkonnaga.Õpilane seostab roomajate välistunnuseid nende elukeskkonnaga.TR ptk 2.3.3 lk 44–45.
18
13LinnudSuled, nokk, tiivad, voolujooneline keha, kõrvaavad, silmad.Lindude kohastumine elukeskkonnaga.Õpilane seostab lindude välistunnuseid nende elukeskkonnaga.TR ptk 2.3.4 lk 46–47.
19
14ImetajadPiimanäärmed, karvkate, silmad, kõrvalestad, veeimetajad, lendavad imetajad.Imetajate kohastumine elukeskkonnaga.Õpilane seostab imetajate välistunnuseid nende elukeskkonnaga.TR ptk 2.3.5 lk 48–49.
20
15Selgroogsete loomade meeled ehk kuidas loomad ümbritsevat maailma tajuvad?Meeleelund, meeled, kuulmine, kompimine, maitsmine, haistmine, nägemine.Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas.
Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist.
ÜL 2. Testi oma meeleelundeid.Õpilane oskab analüüsida selgroogsete loomade erinevate meelte tähtsust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist.TR ptk 2.4 lk 50–54,
internetiühendusega seadmed,
kaks pliiatsit,
karamellikompvekid või tsitruselised.
Kuulmistest: https://www.echalk.co.uk/Science/biology/hearing/HowOldIsYourHearing/resource.html
Haistmistest: peida mullakihi alla kohviube, sidrun jm tugevalõhnalist, testige õpilaste haistmismeelt ning arutage tuhnivatest sigadest.
Õpetajale:
Kalade keeltest ja meeltest: http://www.kalale.ee/ajakiri/kalade-elu/B
Lõhna ja maitse uuring:
https://flavourjournal.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13411-015-0040-2#Sec6
QR-kood lk 52: https://www.simplypsychology.org/visual-cliff-experiment.html
QR-kood lk 54: https://www.ted.com/talks/david_eagleman_can_we_create_new_senses_for_humans
21
16II teema kokkuvõteÕpilane analüüsib iseenda õppimist;
harjutab kirjalikku eneseväljendust.
TR lk 55,
„Kohastumismäng“ lk 38 keskkonnamängude kogumikus: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:13772/116602/page/38
22
Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Loodusõpetuses on õpitud vahet tegema selgroogsetel ja selgrootutel loomadel. Selgroogseid loomi on loodusõpetuses õpitud seotuna nende elukeskkonnaga (nt jõgi, järv, Läänemeri, aed, mets, soo). Loodusõpetuses ei pööratud tähelepanu mitte ainult Eestis elavatele liikidele, vaid ka kohastumustele ja elukeskkondade iseloomustamisele ning nende kaitsele. Õpitud on koostama lihtsamaid toiduahelaid, uuritud on metsloomade tegutsemisjälgi ja tehtud uurimus „Läänemere kalad meie toidulaual“. Loodusõpetuses on käsitletud järgmisi mõisteid: tootjad, tarbijad, lagundajad, lepiskala, röövkala, tehiskooslus, inimkaasleja loom, jahiuluk, tippkiskja, siirdekala.
23
17Sissejuhatus teemasse „Selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses“Õppimistegevuse mõtestamine ja uue õppeainega tutvumine.
Õpilane teab eesootavat plaani, on tutvunud õpiväljunditega ning paneb paika oma tegevuskava.
Õpilane mõtestab õppimistegevust ja tutvub uue õppeainega.
Õpilasel on oma tegevuskava paigas.
TR ptk 3.1 lk 56–58.
24
18Elutegevuse ja mitmekesisuse analüüs kooli lähiümbrusesImetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses.

Lõiming liikumisõpetusega: matk.
ÜL 3. Matkaülesanne „Loodusvaatleja bingo“.Õpilane väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.TR ptk 3.2 lk 59–63,
vaatluse alus.
25
19Selgroogsete loomade roll loodusesLepiskala, röövkala, toiduahel ja -võrgustik, loomtoidulisus, taimtoidulisus, segatoidulisus, kaitse- ja hoiatusvärvus, mürkmaod, röövlinnud, kiskjad.Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses.
Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides.
ÜL 1. Kleepsuülesanne: toitumissuhted looduses.Õpilane väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.TR ptk 3.3 lk 64–69,
värvipliiatsid,
internetiühendusega seadmed,
mäng „Toiduahel“ Joseph Cornelli järgi keskkonnamängude kogumikust lk 8: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:13772/116602/page/8
ÜL 1. Selgroogsete loomade toiduobjektid:
Kalad:
SÄRG: vesikatk, limused, putukavastsed, tint, kiisk, viidikas
HAUG: ahven, kiisk, viidikas, latikas, suuremad isendid söövad isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid.
Kahepaiksed:
ROHUKONN: vihmauss, nälkjas, liblikas, kärbes, putukavastsed, ritsikas
Roomajad:
RÄSTIK: hiir, rohukonn, linnupoeg (maapinnal elav), arusisalik, liblikavastsed, sipelgad
Linnud:
KASSIKAKK: suured ja väikesed närilised, jänes, siil, väiksemad kärplased ja linnud, kahepaiksed
LAANEPÜÜ: (lepa)lehed, seemned, selgrootud ja marjad.
Imetajad:
REBANE: konnad, roomajad, hiired, jänesed, ondatra, linnud, nende munad (põhiliselt pardid ja kanalised). Sööb ka putukaid, raibet ja vähesel määral ka taimset toitu: marjad, viljad (teravili), oras
ORAV: taimede seemned, kuusekäbid, tammetõrud, sarapuupähklid jne, linnupojad ja munad, teod, putukad.

ÜL 2. Seletage õpilastele, miks osade liikide taga on mingi lisa ja miks osadel ei ole. Samuti seletage, mida need lisad tähendavad: (L.), L., (Melch.), Pall, sp. Viimase puhul tuleks seletada ka, miks antud taimele ei saa anda liiginime ja kuidas sellisel juhul organismi tähistatakse.

ÜL 3. Ideed õpetajale:
1. taimeosade ja seemnete levitajad (linnud, imetajad);
2. koprad paisutavad veekogusid ja langetavad puid – vee kvaliteedi parandamine ja elurikkuse suurendamine;
3. haiguste levitajad (nt Leethiir on oluline zoonooside levitaja ja looduslik reservuaar, kandes Eestis näiteks puukentsefaliiti ja hantaviiruse eri tüvesid);
4. mitmed loomad kasutavad teiste vanu elupaikasid (nt rebased mägraurge, kägu ei ehita omale ise pesa ja emaslind muneb nt linavästriku pessa);
5. ohtude eest hoiatavad hüüded/käitumine mitte ainult oma liigikaaslastele, vaid ka teistele liikidele (kalad, linnud);
6. ...

Kasuta „Toiduahela“ mängus tööraamatu ülesandes olevaid toiduvõrgustiku liike.
QR-kood lk 67: http://emajogi.metsamang.natmuseum.ut.ee/toiduahel/

26
20Selgroogsete loomate tähtsus inimestele. Loomade püük, jaht ja kaitseKalapüügi eeskirjad, kalakasvatus, alammõõt, kahepaiksete ohustatus ja kaitse, looduskaitse alune liik, roomajate ohustatus ja kaitse, raierahu, lindude ohustatus ja kaitse, jahilinnud ja nende kaitse, küttimine, jahieeskirjad, võõrliik.Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses.
Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid.

Lõiming eesti keele ja kirjandusega: rollimäng (TR lk 72), arvamuslugu (TR lk 73).
Rollimäng ja arvamuslugu:
mõtle koos eesti keele õpetajaga kriteeriumid: nt õigekiri,
sõnavara ja stiil,
õpilase oma arvamus,
põhjendus ja faktid,
näited,
sõnaline maht,
bioloogia mõiste kasutamine.
Õpilane väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.
Õpilane leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta.
TR ptk 3.4 lk 70–76,
internetiühendusega seadmed.
QR-kood lk 70: https://elfond.ee/metsaomanikule
QR-koodid lk 75:
https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse
https://www.ejs.ee/tag/salakuttimine
/
https://www.natmuseum.ut.ee/sites/loodusmuuseum/files/pildid/Kaduvate_liikide_kannul_EST%20.pdf
https://heapold.ee
https://loodusveeb.ee/en/node/198
Lisaks huvitavat lugemist ja vaatamist:
Kalanduse teabekeskus: www.kalateave.ee
Illegaalne liikide kaubandus: https://www.worldwildlife.org/threats/illegal-wildlife-trade
Salaküttide "koolitamine": https://www.youtube.com/watch?v=4i3229iO4Nk
Salaküttide püüdmine: https://www.youtube.com/watch?v=eWAG5AbAL98
Vigastatud elevandi päästmine:
https://www.youtube.com/watch?v=IrkPgvD7VuQ
HÄIRIV! Ninasarviku sarvede kaubandusest:
https://www.youtube.com/watch?v=Czh_0zAalKc
Iga WWF-i poolt välja toodud liigi eluujäämise üks ohte on (sala)küttimine: https://www.worldwildlife.org/species
Kuus liiki, kelle salakütid jahivad väljasuremiseni: https://eu.usatoday.com/story/news/world/2015/07/31/globalpost-6-endangered-animals-poachers-hunting-into-extinction/30932385/
Gorilla: https://www.worldwildlife.org/species/gorilla
Fääri saarte vaalajahist: https://www.postimees.ee/6135545/faari-saarte-verine-traditsioon-tekitab-vastuolusid
Fääri saarte vaalajahist (lk.5): http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus09_2015.pdf
Elevandiluukaubandusest: https://www.worldwildlife.org/stories/what-is-ivory-and-why-does-it-belong-on-elephants
ELF metsaomanikule: https://www.worldwildlife.org/stories/what-is-ivory-and-why-does-it-belong-on-elephants
Lendoravast: https://elfond.ee/elf/lendoravast
Elupaikade kadumisest Eestis kliimamuutuste kontekstis: https://epl.delfi.ee/artikkel/86750605/elupaikade-kadumine-ja-kliimamuutus-ohustab-eestis-umbes-tuhandet-liiki
Elupaikade fragmenteerumine: https://et.wikipedia.org/wiki/Elupaiga_fragmenteerumine
Natura 2000: https://et.wikipedia.org/wiki/Natura_2000
Eesti Natura alade loend: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Natura-alade_loend
Püsielupaikadest: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/pusielupaigad
27
21III teema kokkuvõteÕpilane analüüsib iseenda õppimist;
harjutab kirjalikku eneseväljendust.
TR lk 76–77,
mäng „Pall ringleb“ lk 35 keskkonnamängude kogumikus: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:13772/116602/page/35
28
Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine. Elu erinevates keskkonnatingimustes, loomade kohastumine eluks vees, õhus. Hapniku tähtsus looduslikes protsessides: hingamine, põlemine ja kõdunemine. Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel.
29
22Sissejuhatus teemasse „Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus“Õppimistegevuse mõtestamine ja uue õppeainega tutvumine.
Õpilane teab eesootavat plaani, on tutvunud õpiväljunditega ning paneb paika oma tegevuskava.
ÜL 5. Lõikelehed.Õpilane mõtestab õppimistegevust ja tutvub uue õppeainega.
Õpilasel on oma tegevuskava paigas.
TR ptk 4.1 lk 78-91,
käärid,
lõikamisalus,
nuga,
knopka.
30
23Sissejuhatus aine- ja energiavahetusseAinevahetus, taimtoiduline, loomtoiduline, segatoiduline, röövtoiduline, saakloom, röövloom, kloaak.Aine- ja energiavahetuse põhiprotsessid.

Lõiming loodusõpetusega: energia mõiste.
ÜL 1. Kleepsuülesanne: milliseid aineid organismid vahetavad?Õpilane oskab analüüsida aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitada nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus.
Õpilane seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma toiduobjektidega.
TR ptk 4.2 lk 92–95,
internetiühendusega seadmed.
QR-kood lk 93: https://ed.ted.com/lessons/the-simple-but-fascinating-story-of-photosynthesis-and-food-amanda-ooten
31
24HingamineHingamine, lõpused, kopsud, õhukotid.Selgroogsete loomade erinevate rühmade hingamiselundite ehituse ja talitluse mitmekesisus: lõpused vees ja kopsud õhkkeskkonnas elavatel organismidel, kopsude eripära lindudel, naha kaudu hingamine.Õpilane selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust.
Õpilane võrdleb hingamist kopsude, naha ning lõpuste kaudu õhk- ja vesikeskkonnas.
TR ptk 4.3 lk 96–98,
värvipliiatsid,
internetiühendusega seadmed.
QR-kood lk 96: https://ed.ted.com/lessons/oxygen-s-surprisingly-complex-journey-through-your-body-enda-butler
32
25VereringeVereringe, suletud vereringe, suur ja väike vereringe, süda.Selgroogsete loomade eri rühmade südame ja vereringe võrdlus.Õpilane oskab analüüsida selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seostada neid püsi- ja kõigusoojasusega.TR ptk 4.4 lk 99–100,
värvipliiatsid,
internetiühendusega seadmed.
QR-kood lk 99: https://www.ted.com/talks/wanis_kabbaj_what_a_driverless_world_could_look_like
33
26SeedimineSeedimine, magu, soolestik, elund ehk organ.Toiduobjektidest tingitud erinevused taim- ja loomtoidulistel ning segatoidulistel selgroogsetel loomadel.
Toidu hankimise viisid ja nendega seonduvad kohastumused.
Selgroogsete loomade seedeelundkonna eripära sõltuvalt toidust: hammaste ehitus, soolestiku pikkus ja toidu seedimise aeg.
Õpilane selgitab erinevate selgroogsete loomade seedesüsteemi talitlust.TR ptk 4.5 lk 101–104,
värvipliiatsid,
internetiühendusega seadmed.
ÜL 1:
Neelamine - Toidupala suunamine seedesüsteemi.
Seedimine - Toidu lõhustamine toitaineteks.
Imendumine - Toitainete liikumine verre.
Omastamine - Toitainete kasutamine energia tootmiseks ja uute rakkude tegemiseks.
Jääkainete eritamine - Imendumata jäänud ainete väljutamine organismist.
QR-kood lk 104: https://www.taskutark.ee/harjuta/selgroogsete-seedimine/
Ideed õpetajale:
Mida kalad talvel teevad? http://www.kalale.ee/ajakiri/kalade-elu/A6
Metsaelanikud koguvad talvevarusid: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91078551/metsaelanikud-koguvad-talvevarusid
“Metsa ellujääjad” 2018 Metsän selviytyjät (Soome) Paljud loomad elavad Soome metsades aasta läbi. Nad peavad üle elama kõik katsumused, millega neli aastaaega neid proovile panevad. Eriti talv külma ja lumega. Põhjamaise kliimaga kohastunud loomad teavad, millal on aeg kasukat vahetada, nad valdavad maskeerumiskunsti ja teavad, kui tähtis on toitu varuda ning oma sahvreid õigel ajal üles leida. https://etv.err.ee/1211161/metsa-ellujaajad
34
27Ebasoodsate aastaaegade üleelamine püsi- ja kõigusoojastel loomadelKõigu- ja püsisoojane, talveuni, suveuni, taliuinak, suveuinak, rändlind.Püsi- ja kõigusoojaste loomade kehatemperatuuri muutused.
Selgroogsete loomade eri rühmade ebasoodsate aastaaegade üleelamise viisid.
Õpilane võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme ning oskab tuua nende kohta näiteid.
Õpilane võrdleb selgroogsete loomade kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel.
Õpilane hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel.
TR ptk 4.6 lk 105–107,
harilik pliiats.
35
28Praktiline töö. Südame ja kopsu ehitusPraktiline töö. Südame ja kopsu ehitusÕpilane analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära.
Õpilane selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust.
TR ptk 4.7 lk 108–110,
kandik,
kummikindad,
skalpell,
lõikealus,
joogikõrs,
joonlaud,
u 30 cm nöörijupp,
kaal,
kauss,
vesi,
kirjutus- ja joonistamisvahendid,
(kana)südamed,
kopsud,
internetiühendusega seadmed.
QR-kood lk 109: https://www.youtube.com/watch?v=ebzbKa32kuk
QR-kood lk 110: https://www.ted.com/talks/edmond_hui_how_the_heart_actually_pumps_blood
36
29IV teema kokkuvõteÕpilane analüüsib iseenda õppimist;
harjutab kirjalikku eneseväljendust.
TR lk 111,
mäng „Kes ma olen?“ lk 14 keskkonnamängude kogumikus: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:13772/116602/page/14
Lisaülesanne: Praktiline töö: Toidu mõju organismile
Mõtle läbi, kuidas töö vormistad (dokument, esitlus, plakat või hoopis klassiga ühise kodulehena).
1. Vali ise välja või tõmba loosiga üks loom.
koer, kass, minisiga, küülik, merisiga, rott, hamster, viirpapagoi, nümfkakaduu, kanaarilind, kilpkonn, madu, Jeemeni kameeleon, kuldkala, gupi
2. Otsi internetist infot looma toitmise kohta, kasuta 3-4 erinevat allikat.
Pane kasutatud allikad kirja:
3. Võrdle allikatest teada saadud infot. Kirjuta kokkuvõttena omapoolsed toitmisjuhised.
4. Too välja ohud, mis kaasnevad nii ala- kui ületoitmisega.
37
Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine keskkonnatingimustele. Mõisted: munandid, munasarjad, emakas, viljastumine.
38
30Sissejuhatus teemasse „Selgroogsete loomade paljunemine ja areng“Õppimistegevuse mõtestamine ja uue õppeainega tutvumine.
Õpilane teab eesootavat plaani, on tutvunud õpiväljunditega ning paneb paika oma tegevuskava.
Õpilane mõtestab õppimistegevust ja tutvub uue õppeainega.
Õpilasel on oma tegevuskava paigas.
TR ptk 5.1 lk 112-114.Raamatusoovitus: “Loomade armuelu” Katharina von der Gathen, Anke Kuhl
39
31Viljastumine ja arengu viisidLahksugulisus, suguline paljunemine, munarakk, seemnerakk, viljastumine, kehasisene ja kehaväline viljastumine, muna, loode, emakas, platsenta, haudumine, koorumine, rebu, moondega ja otsene areng, kulles.Selgroogsete loomade paljunemist mõjutavad tegurid.
Kehasisese viljastumise võrdlus kehavälisega.
Erinevate selgroogsete loomade kehasisese ja kehavälise lootelise arengu võrdlus.
Sünnitus ja lootejärgne areng.
Moondega ja otsese arengu võrdlus.
ÜL 2: Kleepsuülesanne - Otsene ja moondega areng eluringis.Õpilane analüüsib selgroogsete loomade rühmade kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid ning tuua selle kohta näiteid.
Õpilane oskab tuua näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene või kehaväline viljastumine.
Õpilane hindab otsese ja moondega arengu tähtsust ning esitada vastavaid näiteid.
TR ptk 5.2 lk 115-120.ÜL 1: https://docs.google.com/document/d/1JjqpTF37W6B3F4D14xNHtv1jtTSj1kfdlLhWVNUokic/edit?usp=sharing
Järjesamismäng Eluring: https://taibutera.ee/toode/jarjestamismang-eluring/
40
32Järglaste eest hoolitseminePesahoidja ja pesahülgaja.Järglaste eest hoolitsemine (toitmine, kaitsmine, õpetamine) erinevatel selgroogsetel loomadel ning hoolitsemisvajaduse seos paljunemise ja arengu eripäraga.Õpilane võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise olulisust.TR ptk 5.3 lk 121-128,
internetiühendusega seadmed.
Miks üldistamine oluline on? https://en.wikipedia.org/wiki/Generalization
QR-kood lk 127: https://etv.err.ee/loomalapsed-esimene-aasta-maa-peal
41
33IV teema kokkuvõteÕpilane analüüsib iseenda õppimist;
harjutab kirjalikku eneseväljendust.
TR lk 129.
42
34Operatsioon „Kala“Lõiming kokandusega: puhastatud kaladest kokkamine.Praktililne töö: Kala lahkamine
Praktiline töö: Kalatoidu valmistamine
Õpilane oskab kala lahata ja kalatoite valmistada.TR ptk 6 lk 130-133,
kandik või lõikelaud (ajaleht sobib samuti),
kummikindad,
joonlaud,
kaal,
pintsetid,
luup,
lõikamisvahendid (nt skalpell ja käärid),
kirjutus- ja joonistamisvahendid,
kala.
43
35Aasta kokkuvõteÕpilane analüüsib iseenda õppimist;
harjutab kirjalikku eneseväljendust.
TR lk 134-135.Seoste ümarlaua tähestik ajurünnaku meetodina Doug Buehli raamatust „Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis” (Omanäolise Kooli arenduskeskus, 2001).
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100