ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZAAABAC
1
Ajaloo õpik 5. klassile "Pääsukese lend läbi ajaloo"
2
3
Aineõpetaja:
4
5
Klass: 5.klass
6
7
Õppeaasta:
8
9
10
Jrk nrTeemadMõistedPraktilised tööd, IKTÕpitulemusedÕppesisuÕpik ja töövihikLõimingLisamaterjaleÕpetaja märkmed ja kommentaarid
11
1SissejuhatusAnswergardenis sõnapilve loomine, kollaaži koostamine. Õpilane on tutvunud aine õpitulemuste ja üldiste eesmärkidega. Teab, miks ajalugu õpitakse. Õpilane on endale seadnud ainealased eesmärgid.Õppeaasta eesmärkide seadmine. Ajaloo mõistega tutvumine.Õpik ja töövihik ning nendega tutvumine.Eesti keel. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. 1. Loo https://answergarden.ch/ lehel sõnapilve põhi ja õpilased kirjutavad sinna ajurünnaku stiilis 2–3 minuti jooksul märksõnu, mis nende jaoks seostuvad ajalooga. 2. Video aruteluks – Kuidas saab eluloost ajalugu? https://youtu.be/hQ73gopl5R8
12
2Ajalugu ja SinaMinevik, muistne, linnus, ajalugu, ajaloolane.Mõistekaardi koostamine, intervjuu oma vanemate või vanavanematega, vanad kombed.Õpilane teab, mis on ajalugu ja miks on kasulik seda uurida. Mis on ajalugu, miks on kasulik ajalugu õppida, ajalugu meie ümber.Õpik lk 6–9, tv lk 4–7.Eesti keel. Kultuuriline identiteet. Informaatika (intervjuud võib heli töötlemise programmiga töödelda ja puhastada)
13
3Uurime ajaluguKroonika, pärgament, legend, tempel.Esemelise allika analüüs.Õpilane teab, kuidas ja milleks uuritakse ajalugu. Teab, mis tüüpi allikaid on ja kuidas ajaloolased neid kasutavad. Õpilane oskab eristada fakti ja hinnangut. Kirjalikud ajalooallikad, suulised ajalooallikad, esemelised ajalooallikad, audiovisuaalsed ajalooallikad.Õpik lk 10–13, tv lk 8–11.Eesti keel. Kultuuriline identiteet. 1. Loo Padletis tahvel ja õpilased koguvad sinna erinevaid näiteid erinevate ajalooliste allikate kohta 5–7 minuti jooksul või koduse tööna.
14
4Lähme muuseumisse ja arhiiviÜrik, kirikuraamat, vakuraamat, koduloolane, gooti kiri, ekspeditsioon, peitleid.Minu muuseum, muuseumi reklaamplakat.Õpilane teab, mis on muuseum ja arhiiv. Kirjeldab, mida nendes kohtades tehakse ja kuidas asjad muuseumi või arhiivi jõuavad. Muuseum, arhiiv, Jakob Hurt.Õpik lk 14–17, tv lk 12–15.Eesti keel. Kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon.
15
5Saame arheoloogiaga sõbraksMuistis, arheoloog, arheoloogia, alepõld, põletusmatus, eksperimentaal-arheoloogia.Arheoloogi ameti uurimine.Teab, kes on arheoloog ja kuidas arheoloogid töötavad. Kirjeldab arheoloogilise kaevamise protsessi. Arheoloogi töö, päästekaevamised, eksperimentaalarheoloogia.Õpik lk 18–21, tv lk 16–19.Eesti keel. Kultuuriline identiteet. 1. Õpilased õpivad kodus ptk jutustama ning salvestavad enda jutustamise Vocaroo abil (veebipõhine salvestamine ilma sisse logimiseta). Valmis tööd jagatakse õpetajaga. 2. Video – Priit Lätti: Milline näeb välja arheoloogi tööpäev? https://www.youtube.com/watch?v=t-6cBkHeDsw 3. Video: Teaduritööst. (Mere)arheoloogia https://www.youtube.com/watch?v=Gd7MdhxyO_E. Video pikem versioon: https://www.youtube.com/watch?v=-eoSYyEHfPE&feature=youtu.be
16
6Muinsusjutt ei ole muinasjuttMõis, baltisaksa parunihärra, rehetuba, UNESCO, Muinsuskaitseamet, kultuuripärand.Mõistekaardi koostamine. Õpilane selgitab oma sõnadega mõiste "kultuuripärand" sisu. Teab, miks on vaja kultuuripärandit säilitada ja väärtustab seda. Kirjeldab oma sõnadega, mida teeb Muinsuskaitseamet. Kultuuripärand, Muinsuskaitseameti töö, muinsuskaitsealad ja miljööväärtuslikud piirkonnad. Õpik lk 22–25, tv lk 20–23.Eesti keel. Kultuuriline identiteet, teabekeskkond. 1. Ristsõna: https://learningapps.org/display?v=pwjfornwt20
17
7Kordamine – kokkuvõteKordamisküsimused QR-koodidena.Oskab kasutada õpitud teadmisi ja oskusi erinevat tüüpi ülesannete lahendamisel. Osaleb aktiivselt aruteludes ja mõttevahetustes. Kordamisülesanded.Eesti keel.1. Kordamiseks ristsõna: https://learningapps.org/display?v=p3npausqj20 2.Sõnasalat: https://learningapps.org/display?v=pzw3an31n20
18
8Paneme aja paikaeKr, pKr, sajand, aastatuhat, Rooma numbrid, araabia numbrid, ajalooperioodid.Enda elust ajajoone koostamineTeab, mis on kristlik ajaarvamine. Oskab kasutada mõisteid sajand ja aastatuhat. Teab, kuidas ajalugu jaotatakse. On teadlik, et erinevad rahvad on kasutanud erinevaid ajaarvestamise viise. Kristlik ajaarvamine, ajalooperioodid.Õpik lk 26–29, tv lk 24–29. Eesti keel, matemaatika, kunstiõpetus. Kultuuriline identiteet.
19
9Alustame algusestPüstkoda, Pulli küla, Kunda Lammasmägi, jääaeg, korilus.Mõistekaardi tegemine.Teab, millistest sündmustest algab ajalugu. Teab, millal jõudsid esimesed inimesed Eestisse. Kirjeldab inimeste elu Eestis. Jääaeg, asustuse teke Eestis, inimeste tegevusalad.Õpik lk 30–33, tv lk 30–32Eesti keel. Kultuuriline identiteet.
20
10Kiviaja kütist rauaaja põllumeheksSoorauamaak, ristiusk, esiaeg ehk muinasaeg, savinõu, alepõld, pronksiaeg, hiis, ohvrikivi, rauaaeg.Enesekontrolli ülesannete lahendamine.Teab, kellesse ja millesse esiaja inimesed uskusid. Kirjeldab, mida uut tõi endaga kaasa savipottide valmistamine, põlluharimine ja pronksi ning raua kasutamine. Esiaeg, pronksiaeg, rauaaeg, uskumused.Õpik lk 34–37, tv lk 33–36.Eesti keel. Tehnoloogia ja innovatsioon. Pane alepõlluga seotud tegevused õigesse järjekorda: https://learningapps.org/display?v=p7c1j4u4a20
21
11Muinas- ja keskaja piirilSuitsutuba, rehepeks, rehielamu, taar, talirukis, keskaeg, linnus, neemik, kihelkond, maakond. Jutustamine Vocaroos.Kirjeldab eestlaste eluolu 12. ja 13. sajandil, elamuid, sööki ja linnuseid. Oskab selgitada mõisteid kihelkond ja maakond. Inimeste eluasemed, igapäevane söök, kaitse sõja eest.Õpik lk 38–41, tv lk 37–40. Eesti keel. Kultuuriline identiteet. Ristsõna 8. ja 9. peatüki põhjal: https://learningapps.org/display?v=pa6rx2fij20
22
12Kui Lembitu võitlesRistiusu kirik, rüütel, ordu, sõda, ristisõda, Liivimaa, Mõõgavendade ordu, lahing, vanem, muistne vabadusvõitlus, madisepäev.Ajajoone koostamine.Põhjendab, miks taheti vallutada eestlaste maa ja kirjeldab võitluse lõppu. Teab Ümera lahingut ja seda, kes seal võitlesid. Teab, kes oli Lembitu. Kirjeldab madisepäeva sündmusi 1217. aastal. Muistse vabadusvõitluse kulg, eestlaste võidud ja kaotused.Õpik lk 42–45, tv lk 41–45.Eesti keel. Kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.Pane sündmused õigesse järjekorda: https://learningapps.org/display?v=pdughom4j20
23
13Kordamine – kokkuvõteMõistete kordamine, ise kordava ristsõna koostamine.Oskab kasutada õpitud teadmisi ja oskusi erinevat tüüpi ülesannete lahendamisel. Osaleb aktiivselt aruteludes ja mõttevahetustes. Korrata ja kinnistada õpitud teemasid.Eesti keel1. Sõnasalat: https://learningapps.org/display?v=pujhiuyrj20
24
14Vabaduseta, aga ikkagi EuroopasPärisorjus, mõisnik, kultuuriruum, ärkamisaeg.Enesekontrolli ülesannete lahendamine.Põhjendab, miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse. Toob välja selle sündmuse positiivsed ja negatiivsed mõjud. Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistse vabadusvõitluse head ja halvad mõjud.Õpik lk 46–49, tv lk 46–49.Eesti keel. Kultuuriline identiteet. Ristsõna: https://learningapps.org/display?v=p0zdrpcat20
25
15Linnaõhk teeb vabaksTsunft, raad, raekoda, raekoja plats, tsunfijänes, vürtsid, turniir, Hansa Liit, hansapäevad, gildid.Ise ristsõna koostamine, ise teadmiste kontrolli koostamine, mõistekaardi koostamine.Teab, kuhu tekkisid esimesed linnad. Kirjeldab elukorraldust keskaegses linnas. Selgitab, mis on Hansa Liit ja miks see oli kasulik. Esimeste linnade asukohad, elu keskaegses linnas, Hansa LiitÕpik lk 50–53, tv lk 50–53.Eesti keel, kunstiõpetus. Kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
26
16Kirik keset külaPühakoda, klooster, altar, laulatus, vitraaž, paradiis, viimne kohtupäev, surnuaed. Rühmatöö: rollidega lugemine. Küsimused loosirattas.Kirjeldab, milliseid muutusi tõi endaga kaasa ristiusk. Põhjendab kirikute ehitamise asukohti. Kirjeldab kiriku välimust. Ristiusuga kaasnevad muutused, kirikute rajamise asukohad, kiriku välimus.Õpik lk 54–57, tv lk 54–57.Eesti keel. Kultuuriline identiteet. Küsimused loosirattas: https://wheelofnames.com/et/9c7-un6
27
17Liivimaale tullakse kosjaKroonikakirjutaja, andam, tsaar, Vene-Liivi sõda, Põhjasõda, ikaldus, küüditama.Mõistekaardi koostamine, liikumisega koos õiged ja valed laused.Põhjendab, miks algasid sõjad Liivimaa pärast. Teab, mis tulemustega lõppesid Vene-Liivi sõda ja sellele järgnenud sõjad. Teab, milliste tulemustega lõppes Põhjasõda. Sõjad Liivimaa pärast, Vene-Liivi sõda, Põhjasõda ja selle tulemused.Õpik lk 58–61, tv lk 58–62.Eesti keel. Kultuuriline identiteet.
28
18Vana hea Rootsi aegVaimulik, gümnaasium, aadlik, pühakiri, Tartu ülikool, koolmeister.Enesekontrolli ülesannete lahendamine.Teab, kes oli Bengt Gottfried Forselius ja kirjeldab tema tähtsust Eesti ajaloos. Põhjendab, miks pidid talulapsed kooli minema. Teab, millal ja miks Tartu Ülikool rajati. "Vana hea Rootsi aeg", Tartu ülikool, talupoegade haridus, Bengt Gottfried Forselius.Õpik lk 62–65, tv lk 63–67.Eesti keel. Kultuuriline identiteet. ERR video Rootsi ajast: https://arhiiv.err.ee/vaata/vanad-ajad-rootsi-aeg; Ristsõna: https://learningapps.org/display?v=pa7oaw0ja20
29
19Kordamine – kokkuvõteVärviliste sedelitega küsimused 1.–15. peatüki kohta.Oskab kasutada õpitud teadmisi ja oskusi erinevat tüüpi ülesannete lahendamisel. Osaleb aktiivselt aruteludes ja mõttevahetustes. Korrata ja kinnistada õpitud teemasid.Eesti keel
30
20Talupoja elutööTeotöö, loonusandam, kirikukümnis, mõisavooris käimine, nekrutikohustus, rukkileib, kört, leem, kätis, kirivöö, tanu, rahvarõivad.Ettekande koostamine.Kirjeldab talupoja elu Vene ajal. Nimetab erinevad talupoja koormised ja oskab neid kirjeldada. Eesti talupoja elu Vene ajal, koormised, riietus, söömine.Õpik lk 66–69, tv lk 68–71.Eesti keel, matemaatika. Kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Sõnasalat: https://learningapps.org/display?v=pd44zvgoj20
31
21Talupoja aegKõrts, suiline, sulane, tüdruk, karjane.Ülesanded rahvakalendri kohta. Kirjeldab talurahva ajaarvestamise süsteemi. Nimetab tähtsamad rahvakalendri pühad ja teab, mida nende pühade ajal tehti. Talupoja ajaarvestus, nn lugunädalad, tähtsamad rahvakalendri pühad, rahvakalendri pühade tähistamine.Õpik lk 70–73, tv lk 72–75.Eesti keel, matemaatika. Kultuuriline identiteet.
32
22Lähme mõisnikule küllaValitsejamaja, meierei, kurnama, ait, tõllakuur.Biteable keskkonnas video koostamineTeab, kes elasid mõisates ja kirjeldab nende eluolu mõisas. Nimetab hooned, millest koosnes mõisakompleks. Kirjeldab, kuidas mõisad on eestlaste elu mõjutanud. Inimeste elu mõisas, mõisakompleks, mõisa mõjud eestlaste elule.Õpik lk 74–77, tv lk 76–78.Eesti keel. Kultuuriline identiteet.
33
23Priius, kallis anneValgustusajastu, kodukariõigus.Jutustamine Vocaroos, intervjuu tegemine teksti põhjal.Kirjeldab protsessi, mille käigus eestlased vabanesid pärisorjusest ja milliseks kujunes eestlaste elu, kui pärisorjus oli kadunud. Pärisorjusest vabanemine, vabaduse mõju inimeste elule.Õpik lk 78–81, tv lk 79–81. Eesti keel, inimeseõpetus. Kultuuriline identiteet. Pane sündmused õigesse järjekorda: https://learningapps.org/display?v=px6irj3vt20
34
24Eestlane astub ülikooliAnatoomikum, kliinik, Nobeli preemia, eepos, Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald.Liikumisega õiged ja valed laused, videoülesanded Faelmanni, Kreutzwaldi ja Petersoni kohta. Kirjeldab, mida tähendas ülikooli taasavamine Tartu jaoks. Teab kõige kuulsamaid Tartu Ülikooli teadlasi. Teab, kes olid esimesed eesti soost haritlased ja kirjeldab, nende tähtsust Eesti ajaloos. Ülikooli taasavamine, Tartu ülikooli teadlased, esimesed eesti soost haritlased. Õpik lk 82–85, tv lk 83–86. Eesti keel. Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kultuuriline identiteet. Poomine: https://learningapps.org/display?v=pmbbxhn2320; Memoriin: https://learningapps.org/display?v=php0a2d5v20
35
25Kordamine – kokkuvõteÕpilased ise koostavad igaüks viis küsimust viimase viie peatüki kohta. Vahetavad küsimusi ja vastavad neile vihikusse.Oskab kasutada õpitud teadmisi ja oskusi erinevat tüüpi ülesannete lahendamisel. Osaleb aktiivselt aruteludes ja mõttevahetustes. Korrata ja kinnistada õpitud teemasid.Eesti keel
36
26Aeg ärgataManifest, Jannsen, Hurt, Jakobson, Koidula.Ajajoone koostamine, jutustamine, ülesanne Koidula elust rääkiva videoga.Selgitab, mis oli ärkamisaeg ja nimetab ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised. Teab, kes olid Jannsen, Koidula, Hurt ja Jakobson ja milles seisneb nende tähtsus. Selgitab mõistet venestamine. Ärkamisaeg, ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised, Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson, venestamine.Õpik 86–89, tv lk 87–90.Eesti keel, kirjandus. Kultuuriline identiteet. Rühmitamine: https://learningapps.org/display?v=p6rihdumc20; ristsõna: https://learningapps.org/display?v=piyhou2h520
37
27Eesti Vabariigi esimene tulemineVähemusrahvus, kommunistid, riigipööre, demokraatlik riik, kroonu, parlament.Jutustamine, ülesanded videoga.Teab, milline oli eestlaste roll Esimeses maailmasõjas. Selgitab, kuidas sündis Eesti Vabariik. Teab, millal Eesti Vabariik sündis. Nimetab tähtsamad arengud Vene tsaaririigis ja põhjendab, kuidas need mõjutasid Eesti saatust. Eestlaste roll I maailmasõjas, muutused Vene tsaaririigis, Eesti Vabariigi sünd.Õpik lk 90–93, tv lk 91–94. Eesti keel, kirjandus, matemaatika. Kultuuriline identiteet, teabekeskkond. ERR telesaade iseseisvusest: https://arhiiv.err.ee/vaata/vanad-ajad-iseseisvus; Pane sündmused õigesse järjekorda: https://learningapps.org/display?v=pjhgbiyb220; ristsõna: https://learningapps.org/display?v=pfq8tbybj20
38
28Kahekordne VabadussõdaPunased, mobilisatsioon, meredessant, soomusrong, Jaan Poska, võidupüha, Tartu rahu.Ise ettekande koostamine, ülesanded videodega, mõistekaardi koostamine, intervjuu tegemine Kuperjanovi, Pitka, Laidoneri või Poskaga.Teab, millal toimus Vabadussõda. Kirjeldab Vabadussõja kulgu. Selgitab, mis on Tartu rahu. Vabadusõja algus ja lõpp, Vabadussõja kulg, Tartu rahu.Õpik lk 94–97, tv lk 95–97.Eesti keel, kirjandus, matemaatika. Kultuuriline identiteet. Eesti Vabadussõda kaardil: https://www.youtube.com/watch?v=COyZK9NHgWk; Eesti soomusrongid Vabadussõjas: https://www.youtube.com/watch?v=X3MnpQhcqiQ; Eesti Vabadussõda. Narva lahing 1918: https://www.youtube.com/watch?v=VWN2F3n0OpA
39
29Eesti aeg ja Eesti asjadVabrikant, pankrot, riigikogu, Eesti kroon, voorimees, häärber.Intervjuu õpikuga.Raamistab ajaliselt nn Eesti aja. Põhjendab, miks võeti mõisnikelt maa ära. Kirjeldab, kuidas muutus eestlaste eluolu iseseisvuse ajal. Mõisnikelt maa ära võtmine, nn Eesti aeg, muutused eestlaste eluolus iseseisvuse ajal.Õpik lk 98–101, tv lk 98–103. Eesti keel. Kultuuriline identiteet. Poomine: https://learningapps.org/display?v=prxfmr6k320
40
30Kordamine – kokkuvõtePaaristööna kordava töölehe koostamine.Oskab kasutada õpitud teadmisi ja oskusi erinevat tüüpi ülesannete lahendamisel. Osaleb aktiivselt aruteludes ja mõttevahetustes. Korrata ja kinnistada õpitud teemasid.Eesti keel
41
31Jälle võõra võimu allaNõukogude Liit, diktaator, Molotov-Ribbentropi pakt (MRP), okupatsioon, lääneriigid. Jutustamine, ajajoone põhjal jutu koostamine.Arutleb, mida tähendas Eesti jaoks Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine. Põhjendab, miks puhkes Teine maailmasõda. Põhjendab, miks eestlased kaotasid pärast Teist maailmasõda oma vabaduse. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise tähendus, teise maailmasõja puhkemise põhjused, vabaduse kaotamise põhjused.Õpik lk 102–105, tv lk 104–107.Eesti keel. Kultuuriline identiteet.
42
32Eesti rahva kannatuste aastadKoonduslaagrid, küüditamine, Siber, terror.Biteable keskkonnas video koostamineKirjeldab ja toob näiteid selle kohta, milliseid katsumusi tõid meile Teise maailmasõja ajal kaasa erinevad okupatsioonid. Teise maailmasõja ajal toimunud okupatsioonid. Õpik lk 106–109, tv lk 108–111.Eesti keel, kunstiõpetus. Kultuuriline identiteet. Metsavendadest video: https://youtu.be/tPBCjnSeo88; kokku sobitamine: https://learningapps.org/display?v=p1k83o5oj20; pane sündmused õigesse järjekorda: https://learningapps.org/display?v=pb4t3g9o520
43
33Nõukogude aegPartei, käsumajandus, Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), kolhoos.Canvas plakati koostamine, mõistekaardi koostamineKirjeldab, milline oli Nõukogude aeg. Põhjendab ja toob näiteid, miks inimestele see aeg ei meeldinud. Elu Nõukogude ajal, põhjused, miks see aeg rahvale ei meeldinud.Õpik lk 110–113, tv lk 112–114.Eesti keel. Kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.ERR telesaade: https://arhiiv.err.ee/vaata/vanad-ajad-noukogude-aeg 2. Eesti NSV: https://youtu.be/2LmkzbnuHwY
44
34PääsemineMihhail Gorbatšov, laulev revolutsioon, fosforiidisõda, Balti kett, majandusblokaad, toidutalongid, taasiseseisvumine.Retsept Eesti taasiseseisvumisest, intervjuu tegemine.Võrdleb eluolu Nõukogude liidus ja lääneriikides. Teab, mis on fosforiidisõda, laulev revolutsioon. Teab, millal Eesti taasiseseisvus. Lääneriikide ja Nõukogude liidu eluolu võrdlemine, fosforiidisõda, laulev revolutsioon, Eesti taasiseseisvumine.Õpik lk 114–117, tv lk 115–117.Eesti keel. Kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.1. Teletorni kaitsmine: https://youtu.be/urLodDr-8bk 2. Hirvepark: https://youtu.be/kNYv2vTYilQ 3. Fosforiidisõda: https://youtu.be/2B7IMGAlpkA; Laul ärgake Baltimaad: https://www.youtube.com/watch?v=-_ScT4gdDfY&list=RD-_ScT4gdDfY&start_radio=1
45
35Kordamine – kokkuvõteMõne kodukoha muuseumi külastamine.Oskab kasutada õpitud teadmisi ja oskusi erinevat tüüpi ülesannete lahendamisel. Osaleb aktiivselt aruteludes ja mõttevahetustes. Korrata ja kinnistada õpitud teemasid.Eesti keel.
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100