ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZAA
1
Pealkiri, autor, aastaLINK teadustööleTöö eesmärkMeetod, valim (mida uuriti, keda uuriti)Tulemused
2
TTÜcoachingCoachingu süsteemi loomine müügi- ja turundusettevõtte näitel. Creating a coaching system for a company specialized in sales and marketing. Kuus,
Katrin 07.06.2016 		https://digikogu.taltech.ee/et/Item/393112bc-6216-4557-8bd6-326ee9fee127Juurdepääsu piirang
3
TTÜcoachingHinnang juhtimis-coachingu rakendamisele töötaja vaimse tervise edendamisel. Assessment of Implementation of Executive Coaching for Promoting
Employees’ Mental Health Põldma, Kristi 04.06.2018 		https://digikogu.taltech.ee/et/Item/1cad91fd-497b-4599-b521-f89cdd3380a0Magistritöö eesmärgiks on selgitada, kuidas tajuvad coachingus osalenud juhid coachingu kaudu saadavat kasu iseendale, oma meeskonnale ja organisatsioonile ning kuidas coaching toetab töötajate vaimse tervise hoidmist ja edendamist. Eesmärgi saavutamiseks uuritakse juhtimis-coachingu ja vaimse tervise kui subjektiivse heaolu seisundi teoreetilisi lähenemisi ja nende omavahelisi seoseidUuringu tulemustest selgub, et coachingu tulemusel võtavad juhid vastutuse mõtete, tunnete, käitumise ja suhete eest töökeskkonnas. Omandatud uued meetodid ja tehnikad soodustavad teadlikumat enesereflektsiooni ja keskkonna analüüsi, mis aitab juhil tasakaalustada töökeskkonnast tulevaid nõudeid ning enda väärtustele, võimekusele vastava käitumise suhet, soodustades ennast hoidvamat käitumist, mis toetab juhi heaolu. Juhi poolt omaks võetud coachiv stiil ning heaolu soodustav mõtlemine ja käitumine viiakse läbi juhi teadlikuma juhtimise töötajateni, meeskondadesse ning organisatsiooni, nii loob juht sobivad tingimused ja keskkonna töötajate arenguks ja kasvuks, mida näitab töötajate suurenenud iseseisvus töös, meeskonnatöö efektiivsus ja tulemuslikkus.
4
TTÜcoachingTöönõustamine juhtimise arendamiseks: Eesti avaliku sektori keskastmejuhtide coachingu-programmi mõju analüüs. Work consulting for leadership
development: impact analysis of Estonian public sector middle level managers coaching-program Sild, Kadri 05.06.2018 		https://digikogu.taltech.ee/et/Item/8d9d1242-8a65-4910-a8b0-36673ad5b28eMagistritöö eesmärk on välja selgitada, milline on olnud avaliku sektori keskastmejuhtide coachingu-programmi mõju, kas ja mil määral on programmi läbimine täitnud osalejate ootusi seoses juhtimise ja juhtimisstiili arendamisega ning milline on nende hinnang selleleEmpiiriline uuring põhineb juhtumiuuringul ning andmete kogumiseks kasutati dokumendianalüüsi ja teiseseid andmeid, mis olid kogutud avaliku teenistuse keskastmejuhtide coachingu-programmi raames programmi tellija poolt. Valim koosneb kahest 24 osalejaga avaliku sektori keskastmejuhtide grupist, kes programmi läbisidUuringu tulemused näitavad, et avaliku sektori keskastmejuhtide coachingu-programm täitis keskastmejuhtide ootusi seoses juhtimise ja juhtimisstiili arendamisega ning rahulolu sellega on kõrge ja hinnangud üksmeelsed. Programmi läbimine tõstis keskastmejuhtide juhtimisvõimekust, mis aitab kaasa avaliku sektori haldussuutlikkuse kasvule. Analüüsi tulemustele tuginedes teeb autor ettepanekud programmi rakendamist jätkata, luua coachide tugivõrgustik ja pöörata suuremat tähelepanu coachingu-programmi mõju hindamisele pikemas perspektiivis. Uuringu tulemused ei laiene kogu Eesti avaliku sektori keskastmejuhtidele, kuid võimaldavad oletada, et programmi tulemused on korratavad, kuna juhtumiuuringus vaadeldud kahe grupi tulemused on sarnased.
5
TTÜcoachingJuhtide loov-coachingu metoodika rakendamine juhtimispädevuste arendamiseks. Implementing executive creative coaching method for development
of Management Competencies Metstak, Maarja 03.06.2019 		https://digikogu.taltech.ee/et/Item/64ae5d3d-0d0a-42b5-a0b6-7a5e49ec96cbUurimistöö eesmärgiks on loov-coaching’u mõju selgitamine juhtimispädevuste arendamisele ning selle reflekteerimine. Uurimisküsimused on järgmised:
1) Missugused on probleemid ja teemad, mille juhid toovad loov-coaching’u gruppidesse?
2) Milliseid pädevusi ja oskusi toetab juhtide hinnangul loov-coaching’u gruppides osalemine?
3) Kas ja kuidas mõjutab juhtide osalemine loov-coaching’u gruppides nende enesetunnet ja voo-elamusi ehk süvenemist?
4) Missugune on sobiv loov-coaching’u formaat tööks juhtidega?		Uurimus on läbi viidud tegevusuuringu põhimõttel. Osales kaheksa juhti erinevatest ettevõtetest. Triangulatsiooni eesmärgil on uuringusse kaasatud lisaks autorile veel kaks juhtide loov-coaching’u läbiviijat. Kvalitatiivseid andmeid on kogutud coaching’u protsessi läbinud juhtidelt tagasiside intervjuuga ning uuringus osalenud coach’idelt tagasisideküsimustiku ja seansside lühikokkuvõtetega. Juhtidelt on andmeid kogutud viie mõõtmisega Flow lühiskaalaga ja semantilise diferentsiaali skaalaga.Uurimuse tulemusena on selgitatud loov-coaching’u metoodika kasutegureid ning puuduseid; loov-coachingus käsitletud teemasid ja probleeme; coaching’u tulemusi ning mõju juhtide flow elamusele ehk süvenemisele ja enesetundele. Juhtide loov-coaching’us käsitletavad teemad hõlmavad nii organisatsiooni, mida ta juhib kui ka juhi isikut tervikuna. Need on seotud juhi osakuste ja toimetulekuga juhi rollis; meeskonna juhtimisega, ettevõtte arendamisega ja tööprotsesside parendamisega, aga ka juhi eraeluga, mis juhi üldist toimetulekut mõjutab.
Uuringus osalenud juhtide tagasiside põhjal on analüüsitud loovmeetodite rakendamise, grupi ja individuaal coaching’u formaadi ning coaching’u läbiviija juhtimise ja psühhoteraapia tausta kasutegureid ning puudusi. Lisaks on toodud ülevaade juhtide loov-coacahingu erinevustest, eelistest ja puudustest võrreldes uuringus osalenud juhtide varasema coaching’u kogemusega ning juhtide loov-coaching’u võimalikust panusest Eesti juhtide coach’imisse.
6
TTÜsupervisioonJuhi emotsionaalse intelligentsuse mõju meeskonna rahulolule juhendamisega. Impacts of managers emotional intelligence on team-level satisfaction with supervision Kirss, Ingrid Indria 03.06.2019https://digikogu.taltech.ee/et/Item/e28aaaa9-e09d-4b47-9c7e-09894fc9ad10The current research is exploring to what extent the emotional intelligence of managers impacts the team-level satisfaction with supervision in different teams from different organizations. The central task of this Master’s thesis is to evaluate the attitudes of team-members at the team-level on satisfaction with supervision, in terms of their manager’s emotional intelligence.The data was collected from the team-members who assessed their own attitudes towards satisfaction with supervision, by assessing the Facet Satisfaction Scale's items on the seven point Likert-scale, and from managers who assessed one’s own emotional intelligence by assessing the Wong and Law Emotional Intelligence Scale’s items on the seven point Likert-scale.The conclusion confirms that the emotional intelligence of a manager impacts on the team-level satisfaction with supervision, and it is good or very good. Furthermore, it provides practical values for managers to explore which skills they should develop the most. Because the number of teams was rather small, it is suggested for the future research to include more teams. In addition there are other suggestions regarding the future research on this topic regarding self-reported data, on emotional intelligence, and other-reported data on emotional intelligence.
7
TTÜcoachingMeeskonnatööle ja arenguvestlustele antud hinnangud Tartu Noorsootöö Keskuses. Evaluation of teamwork and performance appraisal interviews in
Tartu Youth Work Centre Otepalu, Liisi 20.01.2020		https://digikogu.taltech.ee/et/Item/f803ddda-ae31-4bc1-826e-4b38a13378f2Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, kuidas hindavad Tartu Noorsootöö Keskuse töötajad meeskonnatööd ja arenguvestlusi ning milline on nende valmidus osaleda meeskonna-coachingul.Esmalt analüüsitakse töös teoreetilisi lähenemisi meeskonnatööle, arenguvestlustele ja meeskonna-coachingule. Magistritöö eesmärgi saavutamiseks viib autor läbi empiirilise uuringu. Autor kasutab kvalitatiivset uurimismeetodit ja viib läbi 12 poolstruktureeritud intervjuud Tartu Noorsootöö Keskuse töötajatega. Intervjuudega uuritakse, kuidas hindavad Tartu Noorsootöö Keskuse töötajad meeskonnatööd ja arenguvestlusi ning milline on nende valmidus meeskonna-coachingul osaleda.Läbiviidud uuringu tulemustena toob autor välja viis põhilist järeldust:
1. Töötajad hindavad positiivselt meeskonnatöö juhtimist, juhtkonna toetust ja enda arenguvõimalusi. Nad tunnevad, et vajalike oskustega meeskonnaliikmed on õigetel kohtadel, töötajad teavad organisatsiooni peamist eesmärki ja tehakse omavahel koostööd.
2. Peamised probleemid on organisatsiooni struktuuri ja muutusejärgse töökorralduse mõistmise, uute töötajate sisseelamise toetamise, infovahetamise kvaliteedi, meeskonnaliikmetevahelise usalduse ja rollijaotustega ülelinnaliste ürituste korraldamisel.
3. Arenguvestlustel soovitakse seada ja hinnata eesmärke ning anda ja saada tagasisidet. Töötajad ootavad, et arenguvestlust viiks kogu aeg läbi sama juht ja seda tuleks muuta personaalsemaks.
4. Meeskonna-coachingult oodatakse meeskonnatöö tõhusamaks muutmist, meeskonnaliikmetevahelise usalduse parendamist, kõigile kehtivate reeglite paikapanemist ja aega omavahelisteks eesmärgistatud aruteludeks, et seada ühiseid eesmärke.
5. Meeskond vastab seitsmele kümnest teoreetilises osas välja toodud meeskonna-coachingu valmiduse hindamise kriteeriumist.
8
TTÜcoachingKoolijuhtide hinnangud coachingu kasutamisele töötajate arengu toetamiseks. Lehtma, Karin 18.01.2021 ei tule andmebaasist välja kahjuks
9
EBSLõoke, Liisa-Maria. Southwestern Consulting's one-on-one coaching programs' perceived influence on the participants' professional and personal life : master's thesis / supervisors Peep Aaviksoo, Maarja Murumägi ; Estonian Business School. Tallinn : Estonian Business School, 2017. 95 p. : fig., tab.

https://ois.ebs.ee/1/thesis/16148_Liisa-Maria%20L%C3%B5oke.pdfThe aim of this thesis is to determine if one-to-one coaching programs percieved influence on tha participants personal and professional life.In order to reach the goal qualitative semistructured interviews and quantitative data examinations were conducted. The interviews were officiated with 34 people from Estonia.
10
EBScoachingMeldre, Kersti. Traditsioonilise juhtimise, kootsiva juhtimise ja agiilse meetodi kasutamine Eesti IT- ja farmaatsia ettevõtetes : magistritöö / juhendaja Signe Vesso ; konsultant Kätlin Pulk ; Estonian Business School. Tallinn : Estonian Business School, 2019. 69 lk. : joon., tab.

https://www.lugeja.ee/record/1905602
11
EBSToiger, Priit. Y-generatsiooni juhtide karjääri analüüs Eestis : magistritöö / juhendaja Ruth Alas ; Estonian Business School. Tallinn : Estonian Business School, 2016. 67 lk. : joon., tab.


EBSi raamatukogu kataloogi kirje https://www.lugeja.ee/record/1393791
12
EBSVaikma, Tanel. Eesti start-up ettevõtjate arusaam kootsingu mõjust ettevõtlustegevusele : magistritöö / juhendaja Marge Täks ; Estonian Business School. Tallinn : Estonian Business School, 2018. 73, [2] lk. : joon., tab.
EBSi raamatukogu kataloogi kirje, EBSi arhiivis https://www.lugeja.ee/record/1867142
13
TLUsupervisioonJaanika Siiroja, Grupisupervisioon kui grupis õppimise võimalus grupisupervisioonis osalenute kogemuses, 2014, magistritöö/ juhendaja Piret Jeedas, Tallinna Ülikool, https://www.etera.ee/zoom/1667/view?page=1&p=separate&search=grupisupervisioon%20kui%20grupis&tool=search&view=0,549,2481,2959Uurimuse probleem: Kuidas kogetakse grupisupervisiooni kui grupis õppimise võimalust ning millised on seda
mõjutavad tegurid? Magistritöö eesmärgiks on määratleda grupisupervisiooni kui grupis õppimise võimalust mõjutavad tegurid.
Käesolev juhtumiuuring keskendub ühe organisatsiooni klienditeeninduskeskuse grupisupervisiooni kogemusele. Perioodil märtsist aprillini 2014. aastal viidi 7-le klienditeeninduskeskuse töötajale läbi 4 grupisupervisiooni ning protsessi käigus ilmnes, et mitmed grupisupervisioonile omased aspektid mõjutasid osalejate grupis õppimise kogemust, mistõttu tekkis vajadus mõista, kuidas grupisupervisiooni kui grupis õppimise võimalust kogeti ning missugused tegurid seda mõjutasid. Kvalitatiivse uurimisstrateegiana kasutati juhtumiuuringut.Töö tulemusel selgusid neli peamist grupisupervisiooni kui grupis õppimise võimalust mõjutavat kategooriat-indiviid, grupp, supervisiooni sisu ning supervisiooni protsess ja
superviisori roll.
14
TLUsupervisioonKüllike Oja, Supervisioonis õpitu ülekannet mõjutavad tegurid, 2017, magitritöö/ juhendaja Katrin Karu, Tallinna Ülikool. https://www.etera.ee/zoom/31996/view?page=53&p=separate&search=grupisupervisioon%20kui%20grupis&tool=searchUurimisprobleem on esitatud küsimusena: kuidas supervisiid mõistavad supervisioonis õpitu ülekannet mõjutavaid tegureid
Magistritöö eesmärgiks on kirjeldada supervisioonis õpitu ülekannet mõjutavaid tegureid.		Uurimustöö empiirilised andmed on kogutud Eesti Töötukassas töötavatelt ja supervisioonis osalenud karjäärinõustajatelt.Uuring põhineb fenomenograafilisel uurimisstrateegial.Supervisioonis õppimine on individuaalne õppimine ning tulemustest selgus, et supervisiid mõistavad õpitu ülekannet mõjutavaid tegureid avalduvatena enne supervisioonis õppimist, supervisioonis õppimise ajal ja peale supervisioonis õppimist. Õpitu ülekanne eeldab teadvustamist ja eneseusaldust, supervisioonis õpitu üle kantuna töö konteksti loob väärtust supervisii enda, klientide ja organisatsiooni jaoks. Olles teadlik,
millised tegurid supervisioonis õpitu ülekannet mõjutavad, on võimalik toetada õpitu ülekannet toetavaid tegureid ning seeläbi luua potentsiaali supervisioonis õpitu ülekande avaldumiseks supervisii töös.
15
TLUsupervisioonMarianna Metsla, Supervisioon: Sotsiaalvaldkonna spetsialistide kogemused Järvamaal, 2014, magistritöö/ juhendaja Karmen Toros, Tallinna Ülikool. https://www.etera.ee/zoom/1840/view?page=1&p=separate&search=supervisioon%20sotsiaal&tool=search&view=0,897,2480,2611Töös sooviti teada, milline on Järvamaa sotsiaalvaldkonna spetsialistide teadlikkus supervisioonist ja millised on olnud nende võimalused supervisiooni saada
ning milline on sotsiaalvaldkonna spetsialistide arvamus supervisioonist kui igapäevatöö toimetulekut ja ametialast arengut toetavast vahendist, sh. nende ootused ja valmisolek antud teema		Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Järvamaa sotsiaalvaldkonnas töötavate
spetsialistide senised supervisioonikogemused ning supervisioonisüsteemi väljatöötamise
vajadus. Supervisiooni kirjeldamiseks töös on teoreetiliste lähtekohtadena kasutatud süsteemiteooriat ja jõustamist. Uurimuse empiiriline ainestik koguti poolstruktureeritud ekspertintervjuude abil. Uurimistulemuste analüüsimisel kasutati
tematiseerimise meetodit.		Järvamaa sotsiaalvaldkonnas töötavatel spetsialistidel on enamusel olemas
supervisioonialane kogemus ja teadmised.. Supervisioonist nähakse kasu nii
juhtimise, arengu kui eneseabi valdkonnas.
Spetsialistid näevad, et supervisioon peaks sotsiaalvaldkonnas olema kohustuslik ja seadusega tagatud. Leiti, et supervisioon võiks
olla vabatahtlik ning juhtumipõhine (keeruliste juhtumite puhul vastavalt vajadusele).
16
TLUcoachingKristi Schumann, Coachingus õppimine (Coachingus osalejate kogemuses), 2012, magistritöö/ juhendaja Helina Kibar, Tallinna Ülikool. Magistritöö eesmärgiks on analüüsiv ülevaade coachingus õppimisest coachingus osalejate kogemuses.
Magistritöö tulemused toetavad coacheed iseenda arengu planeerimisel ja coachingus õppimisel ning coachi coachingus õppimiseks parimate õppimistingimuste loomisel. Tulemusi saab arvesse võtta coachide väljaõppe ning täiendõppe programmide loomisel ja rakendamisel.Magistritöö empiirilises osas tuginetakse fenomenoloogilisele uuringutüübile. Andmete kogumiseks kasutati poolstruktureeritud individuaalset ning paarisintervjuud, mis koosnes narratiivsest küsimusest ning temaatilistest küsimustest.Magistritöö teoreetilises osas analüüsitakse coachingu olemust ja mõistet ning coachingus õppimist: kuidas coachingus õppimine toimub. Empiirilise osa kokkuvõtteks võib öelda, et coachingus õppimist iseloomustab komplekssus. Coachingus õppimine algab coachee muutumisvajaduse tekkimisest ja tunnetamisest ning coachingus õppimine toimub
struktureeritud protsessi ja usaldusliku coachingusuhte toel coachee ja coachi vahelises interaktsiooniprotsessis refleksiooni kaudu või kogemuse omandamise kaudu. Eelnevast lähtuvalt pakub antud magistritöö võimalusi täiendavate uurimuste läbiviimiseks järgmistel teemadel:
coachingus õppimine grupikontekstis, coachingus õppimine organisatsiooni kontekstis mitteelukutseliste coachide toel; coachingus õppimine konkreetsete õppimisteooriate taustal; üksikute coachingus õppimise elementide või aspektide (näiteks coachingu protsess, coachingusuhe, coachi ja coachee tööalane seotus) seosed coachingus õppimisega.
17
TLUcoachingTiina Tohver, Coachi professionaalse arengu toetamise võimalused, International Coach Federation (ICF) poolt akrediteeritud coachide kogemuses, 2020, magistritöö/ juhendaja Helina Kibar, Tallinna Ülikool. https://www.etera.ee/zoom/2162/view?page=1&p=separate&search=coachingus%20%C3%B5ppimine&tool=search&view=0,1121,2481,2387Uurimisprobleem, mis esitatakse uurimisküsimusena: millised on coachi professionaalset arengut toetavad võimalused ICF poolt akrediteeritud coach ide näitel Eestis? Uurimisküsimusest tulenevalt on uurimise
eesmärk välja selgitada coach i professionaalset arengut toetavad võimalused lähtudes ICF poolt akrediteeritud c oach ide kogemusest.		Uurimistöö tulemused toetavad coachi arengu planeerimisel ja aitavad teadvustada professionaalse arengu võimalusi. Tulemusi saab arvesse võtta coachide väljaõppe ning täiendõppe programmide loomisel ja rakendamisel lähtudes just Eesti coachide vajadusest. Uurimus on vajalik ka coachi elukutse valijatele. Uurimisküsimuse püstitusest tulenevalt kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit, fenomenograafililise uurimisviisiga. Uurimisviisis on fenomenograafiline lähenemisviis, mis on loodud vastama
küsimustele, mis on esitatud mõtlemise ja arengu kohta.		Uurimuses jäid kõlama coachi isiklikud, arengut ja rolli täitmist toetavad väärtused: koostöö (partnerlus), avatus, areng, usk, uudishimu, autentsus (ehedus), ausus, konfidentsiaalsus, julgus, professionaalsus, pühendumus, kirg, eetika. See millises arenguetapis inimene on, sellest sõltuvad ka professionaalse arengu vajadused ja nende osakaal arengus. Alustavad coachid vajavad esmalt teooriast praktikasse tehnikate ja “tööriistade” täielikku omandamist ning keskenduvad praktikas pigem nendele. Samal ajal kui professionaal on täielikus kohalolus ja keskendub juba alateadlikult vaid coacheele, protsessile ja lahendusele. Professionaalse coachi arengu toetamise võimalused on praktiline tegevus ( coaching) , reflekteerimine (enda, olukordade,protsessi), supervisioon (enda ametialane coaching) , tagasiside ( coache lt, enda superviisorilt), kogukonna liikmeks olemine (näiteks ICF Estonia liige, mujal maailmas kogukondadesse kuulumine), panustamine valdkonda (ICF Estonia juures vabatahtlik töö, koolitamine jms ) sh valdkonna uurimine (koolitused, vebinarid, erialane kirjandus ja muu
seesugune) ning isiklik vaimne areng. Isiklikul tasandil toodi välja ka kitsamaid arenguvajadusi nagu digipädevused, et virtuaalselt kohtumisi ja koolitusi läbi viia, mis tulenevad hetkeolukorrast (pandeemia) ja on kindlasti tuleviku perspektiivis olulised. Samuti on arengu teemaks coachee vastutavana hoidmine, kohalolu ja keskendumise treenimine. Soovitakse omandada veel loovamaid tehnikaid ning nähakse rohkem võimalusi meeskonna coachinguks.
18
TÜsupervisioonSupervisiooni kui tugisüsteemi tõhusus noore ajakirjaniku tööstressi leevendajana. Brit Laak, 2014Eesmärgiks on testida supervisiooni kui tugisüsteemi tõhusust noore ajakirjaniku tööstressi leevendajana ning teha seda kuuajalise supervisioonide tsüklina.Valimiks osutusid kolm noort naisajakirjanikku. Omavahel on kombineeritud kaht erinevat meetodit – semistruktureeritud süvaintervjuusid ning supervisioone.Supervisioonid tõstsid oluliselt respondendi eneserefleksiooni mahtu. Sealjuures võimaldas supervisioonimeetod aktiivselt tegeleda kõigi kolme magistritöö teoorias aluseks olnud läbipõlemise dimensiooniga (kurnatus, tööst eemaldumine, vähenenud saavutus- ja sooritustunne).
19
TÜsupervisioonÕpetajatööd toetav praktikakogukonna tegevus. Silva Stepanova, 2015Välja selgitada, millisena kirjeldavad praktikakogukonna töös osalenud õpetajad oma kogemusi ja kuidas tajuvad selle tööviisi toetust enda professionaalsele toimetulekule ja emotsionaalse läbipõlemise ennetamiseks.Tegevõpetajate juhtumiuuring.Praktikakogukonna tegevuste käigus saadi aru supervisiooni tegevuse põhimõtetest, mis oli kõikidele uuritavatele uudne tegevus. Uue tundma õppimise soov näitab, et õpetajad soovivad ennast arendada ja ei kardeta esialgset teadmatust uue tegevuse ees.
20
TÜsupervisioonEesti koolipsühholoogide rolli selgus ja tööga rahulolu. Julia Šarapova, 2019. Juhendaja Astra SchultsEesmärk oli uurida Eesti koolipsühholoogide ülesandeid, rolli selgust, rollikonflikti ja tööga rahulolu.Uuringus vastas 72 koolipsühholoogi, millised tegevused kuuluvad nende ülesannete hulka ning kui sageli nad neid täidavad. Lisaks koguti 39 koolijuhi vastused koolipsühholoogi rolli kohta.Leiti, et koolipsühholoogid täidavad ülesandeid, mida peavad oluliseks – nõustavad, hindavad, teevad koostööd kolleegidega, viivad läbi ennetustegevusi ja sekkumisi.
21
TÜsupervisioonSotsiaaltöötajate tööalase toetuse kogemused ja kutse taotlemine. Elin Kütt, 2016.Õppida tundma sotsiaaltöötajate kogemusi ja ootusi seoses tööalase toetusega.Viidi läbi seitse intervjuud sotsiaaltöötajate ja lastekaitsetöötajatega. Kuus olid individuaalintervjuud ja üks grupiintervjuu kolme osalejaga.Kuigi supervisiooni vajalikkus tuli arutlusele mitmes intervjuus, ei ole supervisioon sotsiaaltöö praktikas levinud. Põhjus ei näi olevat mitte rahaliste vahendite puudumises, vaid intervjuus osalejad väitsid, et ei ole supervisiooni lihtsalt ise küsinud.
22
TÜsupervisioonKogetav tööheaolu Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja II näitel. Helen Lauri, 2020Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja II ametikohal töötavate inimeste tõlgenduste analüüs nende kogetava vaimse heaolu kohta tööl.Valim koosneb 34 juhtumikorraldaja II-st, kelle töö tänasel päeval on tegeleda vähenenud töövõimega inimestega.Töötajad tõid välja, et praegune süsteem ei luba neil minna kohe vajadusel supervisiooni, sest kalender on tavaliselt ühe kuu ulatuses etteplaneeritud.
23
TTÜCoachingJuhtimis-coachingu tulemuslikkuse hindamine personalijuhtide vaatenurgast. Liisa Raudsepp, 2023. Juhendaja Tiiu Kamdron Juhtimis-coaching'u tulemuslikkuse hindamine personalijuhtide vaatenurgast - TalTech raamatukogu digikoguMagistritöö eesmärgiks on uurida, kuidas mõtestavad Eesti organisatsioonides töötavad individuaalset juhtimis-coaching’ut tellinud personalijuhid coaching’u tellimise protsessi, eesmärgistamist ja tulemuslikkuse hindamist.Uurimisküsimustele vastamiseks viidi läbi küsitlus 37 personalivaldkonna spetsialisti ja juhi seas poolstruktureeritud intervjuud 15 juhtimis-coaching’ut tellinud personalijuhiga.Uuringust selgus, et coaching’u eesmärk lepiti kokku peamiselt coach’i ja coachee vahel. Intervjueeritavad leidsid, et kui coaching’u vajadus on seotud organisatsiooni vajadustega, tuleks eesmärk kokku leppida kolmepoolselt (coach, coachee ja organisatsiooni esindaja). Coachee’de juhid ei olnud sageli coaching’u protsessi toetamisse kaasatud. Tagasisidet coaching’u kohta küsisid personalijuhid peamiselt coachee’lt, harvemini ka coachee juhilt ja coach’ilt. Leiti, et tagasisidestamise protsess tasuks kokku leppida enne coaching’u algust, samuti võiks coachee käitumise muutuste kohta küsida tagasisidet ka meeskonnaliikmetelt.
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100