ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZAAABACADAEAFAGAH
1
Ülevaade on koostatud Maaeluministeeriumi poolt tellitud töö "Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal" raames (töös viidatud kui Tabel 2.2.). Vaata altpoolt, kuidas tabelile viidata ning lisainfot loe lehelt heapold.ut.ee
2
ValdkondNrTegevusedKirjeldusTulemuslikkusRajamine/majandmisviisi muutmineHooldamine/ majandamineMõjutab elurikkustMõjutab looduse hüvesidKirjandus (kliki, et vaadata viiteid)
3
Viide tulemuslikkuse hinnangule*töömahukuskulutöömahukuskulusoontaimedimetajadlinnudkahepaiksedtolmeldajadmardikadliblikadrohutirtsudämblikulaadsedmullaelustiksamblad ja samblikudvee-elustikelupaigad ja elurikkustolmeldaminelooduslik kahjuritõrjemullatervis sh süsiniku sidumine muldaaineringete reguleeriminepuhas vesierosiooni takistaminemikrokliima reguleeriminetoitainete ja pestitsiidide väljaleostumise vältiminekultuurilised teenused (traditsioonilised maastikud, ajalooline väärtus)korilus (ravimtaimed, marjad, pähklid)energia (puit)
5
1. Hea põllumajandusmaastiku kavandamine1.1Säilita olemasolevaid maastikuelemente (põllusaared, põõsa- ja puutukad, põlispuud, vanad talukohad koos vundamentide ja puude-põõsastega, kiviaiad, põõsasribad, rohumaaribad, väikeveekogud, liigniisked-soostuvad laigud, aga ka vanad kultuurilised objektid nagu piirikivid ja piimapukid jne) (vt ka vastavaid peatükke edasises tekstis)Püsivad (st pikaajaliselt kujunenud) maastikuelemendid põldude sees ja ümbruskonnas aitavad väga oluliselt kaasa elurikkuse säilimisele, aitavad puhverdada põllumajanduskemikaalide mõju põhja- ja pinnaveele ning ümbritsevale maastikule ning vähendavad tuule- ja vee-erosiooni. Maastikuelemendid on olulised ka kultuuriloolisest seisukohast. Kõik maastikuelemendid aitavad muuta põllumajandusmaastikku mitmekesisemaks ja sellega ka sobivamaks elupaigaks paljudele erinevatele liigirühmadele.Komplekt tegevusi. Loe erinevate maastikuelementide rolli ja tulemuslikkuse kohta järgnevatest lahtritest.--keskmineodavxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxKull, 2003; Peepson & Mikk, 2003; Valdés et al., 2019, Veromann & Kaasik 2019
6
1.2Raja uusi maastikuelemente (põllusaared, kiviaiad, põõsasribad, hekid, puude read ja tukad, väikeveekogud jne) (vt ka vastavaid peatükke edasises tekstis)Põllumajandusmaastikust peaks maastikuelementide või teiste elurikkust soodustavate püsivate elupaikadega (pärandniidud, heas seisus metsatukad) olema kaetud 10-30%. Maastikuelementide puudumisel või vähesusel on oluline neid rajada, et soodustada maastiku mitmekesisust ja elurikkust. Eriti otstarbekas on neid taastada ja laiendada kohas, kus kus on võimalik olemasolevat situatsiooni maastikuelemendi loomiseks ära kasutada (näiteks piki elektriliine, kraave või liigniisketele aladele) või ka seal kus varasemalt erinevad maastikuelemendid asusid (nt vanad taluasemed).Komplekt tegevusi. Loe erinevate maastikuelementide rolli ja tulemuslikkuse kohta altpoolttöömahukaskulukaslihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxKull, 2003; Peepson & Mikk, 2003; Valdés et al., 2019, Veromann & Kaasik 2019
7
1.3Suurenda püsirohumaade osakaalu maastikus (vt ka peatükk 'Püsirohumaade osakaalu suurendamine')Püsirohumaad on olulised elupaigad paljudele liikidele. Eelkõige on kasulik ekstensiivselt majandatavate rohumaade osakaalu suurendamine.keskmine töömahukussõltub meetodistlihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxxxxIsselstein et al. 2005, Kivinen et al. 2007, Öckinger & Smith 2007
8
1.4Säilita ja hoolda olemasolevaid poollooduslikke niidukooslusi (pärandniite) (vt ka peatükk 'Püsirohumaade osakaalu suurendamine')Pika ajalooga poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud on ühed kõige olulisemad elurikkuse hoidjad põllumajandusmaastikes. Nende säilitamine ja hooldamine (sobival koormusel karjatamine või niitmine) aitab hoida ja suurendada mitmekesisust ja looduse hüvedega varustamist kogu maastiku skaalas. Eestis on näidatud, et hooldatud pärandniitudega maastikus on rohkem päevaliblikaid.tulemuslik--keskminekeskminexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxIsselstein et al. 2005, Kivinen et al. 2007, Öckinger & Smith 2007
9
1.5Taasta kehvas seisus poollooduslikke niidukooslusi (pärandniite) (vt ka peatükk 'Liigirikaste rohumaade säilitamine ja rajamine')Suur osa veel säilinud pärandniitudest on sobiva hoolduse puudumise tõttu kehvas seisus - pärandniitude taastamine on üks tulemuslikumaid tegevusi elurikkuse seisundi parandamisel.tulemusliktöömahukaskulukaskeskminekeskminexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxIsselstein et al. 2005, Kivinen et al. 2007, Öckinger & Smith 2007
10
1.6Säilita ja raja liigirikkaid rohumaid (vt ka peatükk 'Liigirikaste rohumaade säilitamine ja rajamine')Liigirikkaid rohumaid on kujunenud ka kunagistele põldudele ja kultuurrohumaadele, kui need on olnud pikka aega kündmata või kultuurtaimedega külvamata. Sellistel niitudel on suur potentsiaal hoida erinevate liigirühmade elurikkust. Liigirikkaid rohumaid saad ka ise rajada, kasutades selleks Eesti looduslike taimeliikide kodumaist päritolu liigirikkaid seemnesegusid (vähemalt 20 liigiga).tulemuslikkeskminesõltub meetodistlihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxIsselstein et al. 2005, Kivinen et al. 2007, Öckinger & Smith 2007
11
1.7Muuda osa viljelusmaast ekstensiivselt kasutatavaks karjamaaks (vt ka peatükk 'Viljelusmaa muutmine ekstensiivselt kasutatavaks karjamaaks')Kui on võimalik mitmekesistada tootmispraktikaid ja muuta osa viljelusmaast ekstensiivselt kasutatavaks karjamaaks, soodustab see nii elurikkuse seisundit kui aitab kaasa mulla süsinikusisalduse suurenemisele.keskminesõltub meetodistlihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxxKersebaum et al. 2003, Lord et al. 2002, Menta et al. 2011, Bonari et al. 2017, Elts 2018
16
1.12Raja tuuletõkkeribasidTuulerosiooni vältimiseks on hea rajada põllu sisse või servadesse puude ja põõsastega tuuletõkkeribasid. Nende ümber võiks jätta ka 6 m laiuse rohumaariba, nii saab sellest ka sobilik elupaik paljudele liikidele.keskminekeskminelihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxKasak et al. 2016
18
1.14Säilita püstisurnud puud turvalistena ja jäta alles ka mahakukkunud surnud puit, näiteks kuhja see tüve alla kokkuSurnud seisvad (püstisurnud) ja ka mahakukkunud jämedad tüved ning oksad on väärtuslik elupaik erinevatele liikidele, millel on muidu põllumajandusmaastikes raske elupaika leida. Kujunda püstisurnud puud turvaliseks, jäta osa neist maastikku alles.--lihtnepuudubxxxxxxxxxRSPB 2020, Vickery et al. 2004
20
1.16Paranda põlluservade ökoloogilist seisunditHea kvaliteediga põlluservad on mitmekesise looduslikest liikidest taimestikuga, õiterohked, minimaalselt 3-6 meetrit laiad (mida laiem, seda parem). Nad on hooldatud niidukooslustele sarnaselt (heinategu kord-kaks aastas või karjatamine) ning piisavalt laiad, et suurem osa servast on kaitstud kündmise, väetiste või pestitsiidide mõju eest.sõltub meetodistsõltub meetodistlihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxxxxRSPB 2020, Marshall & Moonen 2002, Grismer et al. 2006, Luik 2018
22
1.18Õitsvate taimedega vaheribade rajamine viljapuuaedadesseÕitsevate taimedega vaheribad viljapuude vahel aitavad oluliselt kaasa viljapuude tolmeldamisele ja looduslikule kahjuritõrjele.keskminekeskminelihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxVeromann & Kaasik 2019
27
1.23Tõsta veetaset kraavides ja märgadel rohumaadelRohumaade taasmärjastamisega on võimalik pidurdada orgaanilise aine mineraliseerumist mullas ning seeläbi vähendada süsiniku kadu mullast.tõenäoliselt tulemuslikkeskminekeskmine kulukeskminekeskminexxxxxxxxxxManchester et al. 1999, Worrall et al. 2010
28
1.24Jäta osa haritavast maast kasutusest väljaSuurendades mittekultiveeritavate alade hulka maastikus suureneb ka seal elavate liikide arv ja mitmekesisus ning nende pakutavate looduse hüvede kasu põlluharijale.tulemusliklihtne/keskmineodav/keskminelihtne/puudubodavxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvan Buskirk & Willi 2004, Herzon et al. 2011, Tscharntke et al. 2011
29
1.25Väldi erosiooni läbi sobivate kultuuride kasvatamise, mullakaitse ning rohumaaribade, putukapeenarde või põõsasribade lisamisega põlluleErosiooni vältimine on võimalik erinevate meetoditega. Näiteks kasvatades nõlvadel pigem heintaimi või kultuure, mis katavad maapinna paremini. Samuti aitab erosiooni takistada hoolitsemine mulla struktuuri ning elustiku eest, mis muudavad mulla erosioonikindlamaks.keskminekeskminelihtne/keskminekeskminexxxxxxxRSPB 2020, Kasak et al. 2016
31
2. Tegevused viljelusmaal2.1Raja rohumaaribasid põlluservadesse (vt ka peatükk 'Rohumaaribade rajamine')Rohumaaribad on väärtuslikud elupaigad paljudele kasulikele liikidele. Eriti hea on, kui rohumaaribasid maastiku lõikes ning laiemate ribade puhul ka riba piires erinevalt hooldada, et luua eri kohtade erineva struktuuri ja liigilise koosseisuga rohustu, mis sobib elupaigaks rohkematele liikidele. Liigirikka ja püsiva taimkattega rohumaaribad on head erosioonitakistajad.tulemuslikkeskminekeskminelihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxxxxMarshall & Moonen 2002, Veromann & Kaasik 2019, Aavik & Liira 2010, Gardiner et al. 2008, Vickery et al. 2004
32
2.2Raja õitsvate taimedega rohumaaribad põldude servadesse ja vahele (vt ka peatükk 'Õierikaste ribade rajamine looduslikele mesilastele')Rohumaaribad on väärtuslikud elupaigad paljudele kasulikele liikidele. Õiterikkad ribad - rohkete putuktolmlevate taimeliikidega ribad - pakuvad looduslikele tolmeldajatele toitu kevadest sügiseni ning toetavad ka paljude teiste elustikurühmade head käekäiku.tulemuslikkeskminekeskminelihtnekeskminexxxxxxxxxxxxxxxxxxCarvell et al. 2007, Haaland et al. 2011, Pywell et al. 2011, Jönsson et al. 2015, Albrecht et al. 2020
33
2.3Raja väiksemaid põlde koos servadega. (vt ka peatükk ''Väiksemate põldude soodustamine')Mosaiiksemad maastikud väiksemate põldude ja suure servade tihedusega on oluliselt elurikkamad kui suurte põldude ja väheste servaaladega maastikud.sõltub meetodistsõltub meetodistlihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxVeromann & Kaasik 2019, Martin et al. 2019, Fahrig et al. 2015
34
2.4Väldi erinevate servaalade (rohuribad, hekid jne) väetamist, kündmist ja mürgitamistServaalad on põllumajandusmaastikes peamised looduslike liikide elupaigad, seepärast on nende mitmekesisuse soodustamiseks vaja hoida neist eemal pestitsiidid ja väetised.--puudubpuudubxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxPeepson & Talvi 2014, Veromann & Kaasik 2019, RSPB 2020
35
2.5Jäta kultiveerimata ribad põldude ja rohumaade servaLooduslikult uuenevad ribad põldude ja rohumaade servades aitavad toetada elurikkust, seal hulgas tolmeldajaid ja kahjurite vaenlasi.tulemusliklihtne või puudubodav või puudublihtne/puudubodavxxxxxxxxxxxxxxxxxDicks et al. 2019a
36
2.6Jäta kasutusest välja põllunurgad ja muud kohad, mis on ebamugavad kultiveerida (näiteks liigniisked alad) või elektripostide ümbrusedPõllunurgad, mida on ebamugav hooldada, on hea jätta elupaigaks looduslikele liikidele. Sinna võib rajada rohumaa, istutada mõned puud või põõsad või tekitada mõne muu loodusala.lihtne või puudubodav või puudublihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxxField corners 2020
37
2.7Väldi erinevate servaalade (rohuribad, hekid jne) väetamist, kündmist ja mürgitamistServaalad on põllumajandusmaastikes peamised looduslike liikide elupaigad, seepärast on nende mitmekesisuse soodustamiseks vaja hoida neist eemal pestitsiidid ja väetised.--puudubpuudubxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxPeepson & Talvi 2014, Veromann & Kaasik 2019, RSPB 2020
38
2.8Jäta traktori ümberkeeramiseks kasutatav põllu servaosa 6 m ulatuses pritsimata (nn kaitseotsad)Haritava maa servaosas traktori pööramiseks kasutatavate põlluosade 6-meetri laiuselt väetiste, herbitsiidide ning insektitsiididega töötlemata jätmine ehk nn kaitseotste hoidmine (conservation headlands) on osutunud tulemuslikuks nii lindude, selgrootute ning soontaimede liigirikkuse ja arvukuse suurendamisel kui ka kahjulike umbrohtude vähendamisel. Vajadusel võib ka antud tegevuse rakendamisel kasutada herbitsiide invasiivsete taimeliikide või ohtlike umbrohtude eemaldamiseks.tulemusliklihtnepuudub või odavlihtnelihtnexxxxxxxxxxxxxSemm et al. 2003, Elts 2018
39
2.9Jäta keset põldu või põllu servas kasvavatele puudele kaitsevöönd, kus ei pritsita, künta ega väetataPuudele liiga lähedalt kündes võib kahjustada puude juurestikku ning kemikaalide kasutamisega nendega seotud elustikku. Jättes puudele vähemalt võra laiuse kaitsevööndi väldid juurte kahjustamist ning puude alla tekib väike saareke erinevatele liikidele.lihtneodavlihtneodavxxxxxxxxxxxxxxPõllumajandus ja bioloogiline mitmekesisus 2004
41
2.11Jäta põllukultuuri sisse 1-2 ha suurused kesa laigud kiivitajatele jt lindudelePaarihektariliste kesalaikude jätmisel on leitud positiivne mõju arvukatele linnuliikidele. Samuti võib see aidata kaasa edukamale kahjuritõrjele ja mulla omaduste parandamisele.tulemusliklihtnepuudubpuudubpuudubxxxxxxxxxxxxxElts 2018
42
2.12Raja "mardikapeenrad" (vt peatükk 'Mardikapeenrad')Mardikapeenrad on ülejäänud haritavast maast pisut kõrgemal kulgevad püsitaimestikuga struktuurid. Mättaid moodustavate kõrrelistega mardikapeenrad on hea elu- ja toitumispaik mitmetele selgrootutele ja ka lindudele.tõenäoliselt tulemuslikkeskminekeskminelihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxxPiirimäe 2011, Collins et al. 2002, Home-Grown Cereals Authority 2008, Thomas et al. 1992, Thomas et al. 2000
43
2.13Jäta kõrretüükad talveks põllule (vt peatükk 'Talvised kõrretüükapõllud')Kõrretüükad ja nende vahele maha kukkunud seemned ning kasvavad umbrohud on hea toiduallikas koos varjevõimalusega erinevatele lindudele lumevasematel talvedel. Samuti aitab sügiskünni vältimine kaasa erosiooni vähendamisele ja on kasulik ka mullaorganismidele.tõenäoliselt tulemuslikpuudubpuudubpuudubpuudubxxxxxxxxxEvans et al. 2002, Gillings et al. 2005, Butler et al. 2005
46
2.16Rakenda viljavaheldustHästi planeeritud mitmeliigiline külvikord aitab parandada mulla orgaanilise aine sisaldust, vähendada erosiooni, suurendada elurikkust ja soodustada seeläbi ka looduslikku kahjuritõrjet.tulemuslik--sõltub rakendamise keerukusestsõltub rakendamise keerukusestxxxxxxxxxSemm et al. 2003, Peepson & Talvi 2014, Luik 2018, Veromann & Kaasik 2019
48
2.18Kasvata külvikorras erinevaid vahekultuureVahekultuuride kasutamine on hea elurikkusele, mulla struktuurile, mulla orgaanilise aine ja süsiniku sidumisele, saagikusele ning kaitseks patogeenide vastu.keskminekeskminekeskminekeskminexxxxxxxxxxxxxxxxxSemm et al. 2003, Piirimäe 2011, Kasak et al. 2016, Luik 2018, Mallinger et al. 2019
50
2.2Hoia maa talvise taimkatte all ja kasvata ühes maastikus mitmekesiseid kultuure: kasvata taliviljaErosiooni ja toitainete leostumise vältimiseks on eriti just nõlvadel, erosioonitundlikel aladel ja nitraaditundlikel aladel kasulik kasvatada talivilju või hoida maa muul moel talvise taimkatte all (näiteks kasvatades kattekultuure). Eestis on näidatud, et talvine taimkate vähendab lämmastiku leostumist põllult ca kolmandiku võrra ja fosfori leostumist neljandiku võrra.----xxxxxxRSPB 2020
51
2.21Hoia maa talvise taimkatte all: kasvata talviseid kattekultuure.Kattekultuuridena kasutatakse võimalikult kiirekasvulisi taimi, eriti soodne on mitmekesine segu erinevatesse sugukondadesse (kõrrelised, liblikõielised, ristõielised jt) kuuluvatest liikidest. Kattekultuurid aitavad taastada mullaviljakust, soodustavad mullaelustikku ja suurendada süsinikusidumist, hoiavad ära erosiooni ning toitainete väljaleostumist, võivad aidata pidurdada haiguste levikut ning kui hoiad neid ületalve, panustavad nad ka kevadel lindude toidulauale.tulemuslikkeskminekeskmine--xxxxxxxxLauringson & Talgre 2014, Runno-Paurson & Eremeev 2019
52
2.22Eelistada mehaanilisi umbrohutõrjeviise nagu kõrrekoorimine ja äestamine keemilistele tõrjevahenditeleMehaaniline umbrohutõrje on keskkonnale ja põllumajandusmaastike elurikkusele parem kui mürkide kasutamine.--lihtne?xxxxxxxxxxxxxxxPeepson & Talvi 2014, Luik 2018
53
2.23Jäta osa umbrohtusid põllule allesUmbrohtude esinemine kultuurvilja alarindes soodustab elurikkust, vähendab erosiooni, parandab mullatingimusi põllul, soodustab tolmeldamist ja kahjurite hävitamist jne. Mõned umbrohud võivad isegi toimida püüniskultuurina või kahjurite vaenlaste ligimeelitajana - näiteks kapsapõllul kasvav põldsinep tõmbab ligi nii maakirpe kui ka kapsaliblika röövikuid hävitavaid kapsaliblika juulukaid.--puudubpuudubxxxxxxxxxLuik 2018
54
2.24Vähenda kündmist, rakendades tavapärase kündmise alternatiiveKündmine mõjutab mullaelustiku seisundit ning soodustab erosiooni, seetõttu võib olla otstarbekas kasutada tavapärasekünni alternatiive nagu otsekülv ja künnivaba harimine, ribakünd, vähendatud mullaharimine.tõenäoliselt tulemusliklihtneodav (sõltub valitud meetoditest ja masinate olemasolust)puudubpuudubxxxxxxxxxxxKasak et al. 2016, Bender et al. 2016, Kabir 2005, Six et al. 2006
55
2.25Väldi mustkesaMustkesa on enamikele liikidele eluks mittesobiv keskkond, samuti ei mõju see hästi mullaprotsessidele. Sellepärast tuleks eelistada teisi kesa variante või vahekultuuride kasvatamist.puudubpuudubpuudubpuudubxxxxxxxxxxxxxxxxxxPeepson & Talvi 2014
56
2.26Kus võimalik, eelista kevadkündiSügisene künd soodustab erosiooni ning on kahjulikum ka mitmetele mullaorganismidele, seepärast tasub võimalusel eelistada kevadkündi. Sellegipoolest tuleb ka kevadise künni ajal jälgida, et ei hävitataks ära varakevadel saabunud põllulindude pesi.puudubpuudub--xxxxxxxxPeepson & Talvi 2014, Semm et al. 2003, Kasak et al. 2016, Kabir 2005
57
2.27Kasuta teraviljadel allakülvi (näiteks ristkut)Allakülvi kasutamine aitab parandada mullatingimusi ning soodustab arvukate liigirühmade mitmekesisust põllul.tõenäoliselt tulemusliklihtneodavpuudubpuudubxxxxxxxxxxxxxxxxxSemm et al. 2003, Kasak et al. 2016, Luik 2018
60
2.3Eelista füüsikalis-mehaanilist kahjuritõrjet (lõksud, katteloorid, kahjustatud taimede või kahjurite eemaldamine, temperatuuritöötluste kasutamine jne) pestitsiidide kasutamiselePestitsiidide kasutamise vältimine soodustab elurikkust põllumajandusmaastikes ning seega ka nende pakutavate looduse hüvede toimimist, nagu tolmeldamine ja kahjuritõrje.--keskmine?xxxxxxxxxxxxxLuik 2018
61
2.31Kahjurite vastu kasuta erinevate taimede tõmmistega pritsimist jt mahepõllunduses kasutatavaid tõrjevahendeidTeatud taimede peletavat lõhna teiste taimede kahjuritele on võimalik edukalt ära kasutada looduslikus kahjuritõrjes.--lihtne/keskmineodav/
keskmine		xxxxxxxxxxxxxLuik 2018
64
2.34Vähenda üldist pestitsiidide ja väetiste kasutamistPestitsiidide ja väetiste kasutamise vähendamine soodustab elurikkust põllumajandusmaastikel ning soodustab looduse hüvede toimimist.tulemuslik--puudubpuudubxxxxxxxxxxxxxxxxxxSemm et al. 2003, Hole et al. 2005, Dicks et al. 2019c
65
2.35Eelista orgaanilisi väetisi mineraalväetiste asemelOrgaaniliste väetiste (sõnnik, kompost, multš jne) kasutamine mõjub paremini mulla orgaanilise aine sisaldusele, struktuurile ning soodustab erinevate mullaorganismide, näiteks mügarbakterite, arbuskulaarset mükoriisat moodustavate seente kui ka vihmausside esinemist mullas.tulemuslik--lihtneodavxxxxxxxxxxxxxxHole et al. 2005, Verbruggen et al. 2010, Luik 2018
66
2.36Raja meemesilastele korjealad (vt ka peatükk 'Meemesilaste korjealade rajamine')Vähestest nektarirohketest liikidest koosnevad meemesilaste korjealad aitavad toetada meemesilasi ja tõsta meeproduktsiooni ning pakuvad toitu ka osadele looduslikele tolmeldajatele. Looduslike tolmeldajaliikide mitmekesisuse toetamiseks on siiski paremaid meetmeid (ennekõike poollooduslike niitude hoidmine ja püsivate õiterohkete ribade rajamine).tulemuslikkus hindamatakeskminekeskminekeskminekeskminexxxxxxxxxxxxPontin et al. 2006, Mallinger et al. 2019, Gathmann et al. 1994
70
3. Tegevused rohumaadel3.3Jäta heina/silo tehes rohumaast osa niitmata, rajades refuugiumid sealsetele liikidele.Mõned sel teemal tehtud uurimused on näidanud, et suurem niitmiskõrgus (10-13 cm) soodustab põldlõokeste pesitsusedukust ning kuldnokkade ja kiivitajate toitumisedukust. Mõju teistele elustikurühmadele on ebaselge.tõenäoliselt tulemuslik--lihtnekeskminexxxxxxxxxxx
72
3.5Püsirohumaa hooldamise intensiivsuse vähendamineElurikkust soodustab see, kui püsirohumaadel vältida või vähendada väetiste ja pestitsiidide kasutamist ning niita alasid hiljem ning mitte rohkem kui 1-2 korda aastas.tõenäoliselt tulemuslik--puudubpuudubxxxxxxxxxxxxxxDicks et al. 2019b
75
3.8Karjata võimalusel koos erinevaid loomaliikeErinevate loomaliikide koos karjatamine on hea karjamaa rohukamarale, taimestikule ja loomastikule, kuna iga liik (ja ka eri tõud, eri vanuses loomad jne) eelistavad erinevaid taimi ning mõjutavad oma keskkonda veidi teisiti.tulemuslikkus hindamata--lihtneodavxxxxxxPeepson & Talvi 2014, Semm et al. 2003
76
3.9Reguleeri karjatuskoormust erinevate koplite vaheldumisi kasutamisega, võimalusel lase karjamaal paari aasta tagant üks aasta puhata.Karjatamiskoormuse reguleerimine eri koplite kasutamisega ning karjamaa puhkeperioodid on kasulikud mullaelustikule, taimestikule ja erosiooni vähendamiseks, samuti on see parem loomade tervisele ja säästab kulutusi.--lihtneodavxxxxxxPeepson & Talvi 2014, RSPB 2020, Jamieson 2014
78
3.11Karjatamisel väldi liiga suurt loomkoormust, karjata keskmisel või madalamal koormuselEnamikele liigirühmadele sobib kõige paremini keskmine karjatamiskoormus, kuigi teatud liigid võivad eelistada ka kõrgemat või madalamat koormust. Karjatamise ekstensiivistamine vähendab toitainete leostumist, eriti liivastel muldadel. Kasulik mõju on ka elurikkusele.--lihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxxxPõllumajandus ja bioloogiline mitmekesisus 2004, Peepson & Talvi 2014, Klimek et al. 2007, Vickery et al. 2001, Kersebaum et al. 2003
84
4. Tegevused vee- ja mullakaitseks4.5Säilita või raja veekogude äärde puhverribadVõimalikult laiad ja funktsionaalsed puhverribad on väärtuslikud elupaigad ning aitavad oluliselt väendada veekogudesse jõudvat põllumajandusreostust. Tõhusaimaks toitainete eemaldamiseks on vaja ribasid vastavalt vajadusele hooldada.töömahukaskulukaslihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxKasak et al. 2016, Grismer et al. 2006, Christen & Dalgaard 2013, Eastern Canada Soil and Water Conservation Centre
85
4.6Muuda turvasmuldadel asuvad põllud püsirohumaaks (vt ka peatükk 'Turvasmuldadel asuvate põldude muutmine püsirohumaaks')Turvasmuldadesse on seotud suur hulk süsinikku, mis nende harimise käigus atmosfääri vabaneb. Turvasmuldadel asuvate põldude muutmisega püsirohumaadeks on võimalik süsiniku kadu mullast oluliselt vähendada.sõltub meetodistsõltub meetodistlihtneodavxxxxxxxxxxxxxxxxxxEwing et al. 2012, Manchester et al. 1999, Elsgaard et al. 2012
86
4.7Taasta looduslik veerežiim turvasmuldadel asuvatel püsirohumaadel-põldudel, tegele vesiviljelusegaTurvasmuldadesse on seotud suur hulk süsinikku, mis nende harimise käigus atmosfääri vabaneb. Kuivendatud turvasmuldadel loodusliku veerežiimi taastamine võib aidata oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet.sõltub meetodistsõltub meetodistkeskminekeskminexxxxxxxxHeinsoo & Melts 2019
87
4.8Väldi põlluharimist erosiooniohtlikel aladelJärskudel nõlvadel põldude muutmine näiteks mitteküntavaks püsirohumaaks aitab vältida mullaerosiooni.sõltub maastikustsõltub maastikust--xxxxxxxxxxxxxxxxxxKasak et al. 2016
89
5. Muud elurikkust toetavad tegevused5.1Raja lindudele söödapõlde (nt segamini teravili ja õlikultuur), mis jäävad sügisel koristamataLindude söödapõllud pakuvad toitu siin talvituvatele lindudele, eriti vähesema lumega talvedel.tulemuslikkeskminekeskmine--xxxxxxxxDicks et al. 2019d, RSPB 2020
95
96
* Mõnede praktikate mõju on pikaajaliselt uuritud nii looduses kui erinevate eksperimentide abil ning nende tulemuslikkus keskkonnaseisundi ja elurikkuse soodustamisel on hästi teada. Teiste puhul on uurimusi vähem ning seetõttu on vähem ka tõendeid pikaajalise tulemuslikkuse kohta. Osade spetsiifiliste tegevuste tulemuslikkust on üle maailma läbi viidud eksperimentide ja testkatsete põhjal süstemaatiliselt hinnatud Ühendkuningriigi teadlaste koostatud ülevaadetes, mis on leitavad leheküljel Conservation Evidence. Oleme lisanud Conservation Evidence lehel toodud meetmetega kattuvate tegevuse juurde süstemaatiliselt hinnatud tegevuse tulemuslikkuse ning lisanud viite, mis viib põhjalikule ülevaatele vastavat tegevust käsitlenud teadustöödest.
Conservation Evidence on rakendus, mille eesmärk on anda teaduspõhine ülevaade erinevate looduskaitseliste sekkumiste tulemuslikkusest ja mõjust. Selleks koondab Conservation Evidence kõik olemasolevad eksperimendid, mis on vastavat sekkumist või tegevust uurinud ning nende põhjal koostatud süstemaatilise ülevaate põhjal on ekspertide kogu andnud igale sekkumisele tulemuslikkuse hinnangu, kasutades infot sekkumise mõjudest elustikule, tulemuste usaldusväärsust ning arvestades sekkumisega kaasnevaid teisi mõjusid (ohtusid). Käesolevas tabelis on kasutatud tulemuslikkuse hinnanguid kategooriates Farmland conservation (Põllumajandusmaastiku loodushoid), Bee Conservation (mesilaste loodushoid), Bird conservation (lindude loodushoid), Natural pest control (looduslik kahjuritõrje), Enhancing soil fertility (mullatervis). Täpsemalt saab tulemuslikkuse hindamise kohta lugeda siit: https://www.conservationevidence.com/faq/index
97
98
VIITAMINE. Palume tabelile viidata järgnevalt: Helm, A., Takkis, K., Riibak, K., Prangel, E., Meriste, M., Devalez, J., Keerberg, L., Trepp, R., Vain, S., Aavik, T. 2020. Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal. Projekti lõpparuanne. Koostatud Maaeluministeeriumile programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021“ lepingu nr 73 raames. Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste Instituut.
Lõpparuanne on loetav siit.
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140