ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ
1
klassõpilaste arv klassisüksi katsetaja nimikatse katse kirjeldus (vabatahtlik)õpetaja
2
4.099.kl14Kehade elektriseerimineplastjoonlaua elektriseerimine pabersalvrätigaŠeila Mündi
3
4.099.kl14Kehade elektriseerimineveejoa mõjutamine laetud plastjoonalauagaŠeila Mündi
4
4.099.kl14Kehade elektriseerimineelektriseeritud kehade vastastikmõju uurimineŠeila Mündi
5
9.099.kl13Juhid ja mittejuhidElektroskoobi abil kehade juhtivuse määramineŠeila Mündi
6
10.093.kl19Hingamine ja hapnikuvaegusMis juhtub minu kehaga, kui hoida hinge kinni/takistada õhu juurdevool?Ere Rekker-Mägi
7
10.094.kl18Heli
Erinevate pillide tekitatud heli kuulamine vaikuseni. Millisest materjalist pilli heli kestab kõige kauem?
Ere Rekker-Mägi
8
11.095.kl 14Fotosünteesvirtuaalne labor, hapniku eraldumine erineva valgustugevuse mõjulAiki Jõgeva
9
12-13.093. kl19Seeneeoste vaatlemine katsepaberil
Seenekübarate paigutamine katsepaberile, eelduste ehk hüpoteeside püstitamine. Katse vaatlemine ja toimunu võrdlemine hüpoteesiga.
Ere Rekker-Mägi
10
16.091. kl10Robootika noorkonna liikumisviisidKuidas mõjutab mudeli disain liikumisviiseReet Raud
11
19.098.kl10Pendli perioodi mõõtmine Pendli valmistamine käepärastest vahenditest ja selle perioodi mõõtmineŠeila Mündi
12
19.098.kl10Pendli võnkeperioodi uuriminemillistest teguritest ja kuidas sõltub pendliperioodŠeila Mündi
13
19.092.kl17Katsed kassinaeriteegaKuidas sinine kassinaeri tee muudab värvi erinevate lisandite lisamisel (suhkur, pruun kookospalmisuhkur, sidrun, mesi)Reet Raud, Ülli Kelner
14
23.098.kl10Oma käe ja jala võnkeperioodi leidmineŠeila Mündi
15
24.091. ja 2. kl27Juuksed õhupalliga püstikehade elektriseerumineŠeila Mündi
16
24.091. ja 2. kl27laengu tekitamine joonlauaga kehade elektriseerumineŠeila Mündi
17
24.091. ja 2. kl27laetud joonlauaga veejoa mõjutaminekehade elektriseerumineŠeila Mündi
18
24.091. ja 2. kl27metallid juhivad laengutkatsed kahe elektroskoobigaŠeila Mündi
19
24.091. ja 2. kl27klaas ei juhi laengutkatsed kahe elektroskoobigaŠeila Mündi
20
24.091. ja 2. kl27CD-hõljukõhupallist ja CD-pladist hõljuki katsetamineŠeila Mündi
21
24.091. ja 2. kl27heli tekitamine joonlauagaMillal tekitab madalat heli ja millal kõrget heli.Šeila Mündi
22
24.091. ja 2. kl27heli tekitamine kõrrega - kõrrepillErineva pikkusega kõrrepillide tegemine ja katsetamineŠeila Mündi
23
24.091. ja 2. kl27pesulõks kukkub purki - inertsusInertsuse mõjuŠeila Mündi
24
24.091. ja 2. kl27
laudlina ära tõmbamine asjade alt - inertsus
Inertsuse mõjuŠeila Mündi
25
24.091. ja 2. kl27Välk välgu tekitiamine elektrofoormasinagaŠeila Mündi
26
24.091. ja 2. kl27Õhurõhu surveÕpilased vaakumisŠeila Mündi
27
24.096.-8.kl7Kehade elektriseerimineplastjoonlaua elektriseerimine pabersalvrätigaŠeila Mündi
28
24.096.-8.kl7Kehade elektriseerimineveejoa mõjutamine laetud plastjoonalauagaŠeila Mündi
29
24.096.-8.kl7Kehade elektriseerimineelektriseeritud kehade vastastikmõju uurimine - õhupallidŠeila Mündi
30
24.096.-8.kl7Kehade elektriseerimineelektriseeritud kehade vastastikmõju uurimine - paberi- ja kileribadŠeila Mündi
31
24.096.-8.kl7Juhid ja mittejuhidElektroskoobi abil kehade juhtivuse määramineŠeila Mündi
32
24.096.-8.kl7Õhupall seina külge kinnielektriseerimine Šeila Mündi
33
24.096.-8.kl7hologramm Meistrdamine ja youtube`st video vaatamineŠeila Mündi
34
24.096.-8.kl7Õhurõhu surveÕpilased vaakumisŠeila Mündi
35
24.096.-8.kl7Välk välgu tekitiamine elektrofoormasinagaŠeila Mündi
36
24.093.kl19Küünal vajab põlemiseks hapnikkuMis juhtub, kui tõkestada õhu juurdevool leegile?Ere Rekker-Mägi
37
24.093.kl19Liikumise kiirusLiikumine, kiirus ja teekond kaardil.Ere Rekker-Mägi
38
25.093.kl19Õli ja vesiÕli lisamine vette, ainete tihedus ja raskus. Mis juhtub lahuse segamisel?Ere Rekker-Mägi
39
26.093. kl19Õhupalli läbitorkamine Kas õhupallist saab varda/grilltiku/nõela läbi suruda ilma pauguta?Ere Rekker-Mägi
40
26.093.kl19Õhupall ja staatiline elekterKuidas kinnitada õhupalli lakke ilma nööri ja liimita?Ere Rekker-Mägi
41
26.093.kl19Sool ja vesiKuidas sulab nõu seintele jäänud sool veepiirist kõrgemalt?Ere Rekker-Mägi
42
26.093.kl10Värvide segamineMis juhtub erinevate puhaste värvide segamisel?Ere Rekker-Mägi
43
27.093.kl19Juuksed õhupalliga püstikehade elektriseerumineŠeila Mündi
44
27.093.kl19laengu tekitamine joonlauaga kehade elektriseerumineŠeila Mündi
45
27.093.kl19metallid juhivad laengutkatsed kahe elektroskoobigaŠeila Mündi
46
27.093.kl19klaas ei juhi laengutkatsed kahe elektroskoobigaŠeila Mündi
47
27.093.kl19heli tekitamine joonlauagaMillal tekitab madalat heli ja millal kõrget heli.Šeila Mündi
48
27.093.kl19heli tekitamine kõrrega - kõrrepillErineva pikkusega kõrrepillide tegemine ja katsetamineŠeila Mündi
49
27.093.kl19pesulõks kukkub purki - inertsusInertsuse mõjuŠeila Mündi
50
27.093.kl19
laudlina ära tõmbamine asjade alt - inertsus
Inertsuse mõjuŠeila Mündi
51
27.093.kl19Välk välgu tekitiamine elektrofoormasinagaŠeila Mündi
52
27.093.kl19Õhurõhu surveÕpilased vaakumisŠeila Mündi
53
3.kl19katse seentega
Panime seenekübarad ja jalad mustale paberile. Arutlesime ja püstitasime mõned mõtted, mis võiks nende seentega juhtuda. Paari nädala jooksul vaatlesime tegevust paberil - seeneeosed, seeneussid, kuivamine jm.
Ere Rekker-Mägi
54
3.kl19orvuks jäänud pimedate hiirepoegade jälgimine
Pärast nädalat toitmist (esmalt tugevalt lahjendatud soe pakipiim sagedaste toitmistega, nüüd juba teraviljahelbed jm), poputamist on elus 4 hiirepoega. Hetkel heas tervises, harjutavad ronimist, hüppamist, närimist. Armastavad magada üheskoos.
Ere Rekker-Mägi
55
3.kl19meresoola küllastunud lahus.
Lahus soojas kohas ning sees puupulk, plastiklusikas, lõng - jälgime soolakristallide moodustumist vee aurustumisel.
Ere Rekker-Mägi
56
6.kl19Tõesta, et mullas on õhkuAiki Jõgeva
57
6.kl19Kui palju vett sisaldab 100 g uuritavat mulda?Aiki Jõgeva
58
7.kl16
Kuidas sõltub paberi langemise kiirus tema pindalast?
Aiki Jõgeva
59
6.kl19Sõrmeproov- kas muld on liivane või savine?Aiki Jõgeva
60
9.kl16Kuidas neutraliseerida antud happelahus? Aiki Jõgeva
61
5.kl16
Settimise katse. Millised osakesed settivad kõige kiiremini?
Aiki Jõgeva
62
8.kl11Erinevate materjalide veeimamisvõime. Aiki Jõgeva
63
5.kl16
Kas vesi voolab kiiremini suure või väikse langusega jões?
Aiki Jõgeva
64
8.kl11
Milline aine on kõige kõvem? (antud ainete hulgast)
Aiki Jõgeva
65
8.kl11
Kehade tiheduse arvutamine Archimedese katsega.
Aiki Jõgeva
66
6.kl19
Fotosünteesi intens sõltuvus valguse tugevusest - virtuaalne labor.
Aiki Jõgeva
67
6.klLauri Lubjakivi ja põlevkivi võrdlus
68
4.klRomeoMuna kokakoolas
69
8.kl11Mis toimub suhkruga, kui seda kuumutada?Aiki Jõgeva
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100