PS bakalaureusetöö teemade valimine 2018

	A	B	C	D
1	PS bakalaureusetöö teemad 2018 (nendele, kes kaitsevad 2019 juunis)
2	Palun vali endale meelepärane teema, millel ei ole veel tudengi nime kirjas ja võta ühendust teema juhendajaga. Pärast teema läbiarutamist tudengiga lisab juhendaja tudengi nime tabelisse. Enamus teemadest on ühele tudengile, aga on ka neid, mida saab mitu valida.
3	Lõputöö valimise tähtaeg on 2. aprill!
4
5	Teema	Teema selgitus	Juhendajad	Tudeng
6	Erinevate pestitsiidide toidukaudne mõju kimalastele	Kimalaste peresid söödetakse pestitsiidide sub-letaalsete doosidega ja hinnatakse mõju nende elumusele. Laborikatse.	Prof. Marika Mänd, teadur Reet Karise E-post: reet.karise@emu.ee	Pille-Riin Mõttus
7	Erinevate pestitsiidide kontaktne mõju kimalastele	Kimalasi töödeldakse kontaktselt pestitsiidide sub-letaalsete doosidega ja hinnatakse mõju nende elumusele. Laborikatse.	Teadur Reet Karise, prof. Marika Mänd E-post: reet.karise@emu.ee	Madis Järvis
8	Biopreparaadi mõju maakirpude tõrjes suvirapsil	Katse viiakse läbi bioloogilise preparaadiga suvirapsil Rõhu katseaias.	Teadur Reet Karise, prof. Marika Mänd E-post: reet.karise@emu.ee
9	Looduslikud tõrjevahendid kaalikakahjurite tõrjumiseks	Katse eesmärgiks on selgitada looduslike tõrjevahendite toimet kaalikakahjuritele (maakirbud ja liblikalistest kahjurid). Katse toimub 2018. aasta kevadel ja suvel EMÜ katsepõllul.	Teadur Angela Ploomi, dotsent Katrin Jõgar E-post: angela.ploomi@emu.ee	valitud
10	Mahe- ja tavaviljeluse mõju kartuli saagistruktuuri elementide kujunemisele.	Uurimustöö eesmärgiks on analüüsida eri viljelusviiside mõju kartuli saagistruktuuri elementide kujunemisele. Töö on katsepõhine (EMÜ Eerika katsejaama katsepõllul).	Peaspetsialist. Viacheslav Eremeev E-post: slava@emu.ee
11	Kartuli saagikus ja kasvatamise tasuvus sõltuvalt viljelusviisist	Katse toimub EMÜ Eerika katsejaama katsepõllul. Töö eesmärgiks on analüüsida mahe- ja tavatootmise mõju kartuli saagi kujunemisele ning ühtlasi teostada kartulikasvatuse tasuvuse majanduslik analüüs. Töö on katsepõhine (EMÜ Eerika katsejaama katsepõllul).	Peaspetsialist: Viacheslav Eremeev E-post: slava@emu.ee
12	Erinevate taimekaitsevahendite mõju jooksiklaste põhikäitumisele	Mõõdetakse ja analüüsitakse taimekaitsevahendiga töödeldud mardikate käitumist spetsiaalsel areenil. Töö on katsepõhine, katsed toimuvad 2018 a lõpul, EMÜ sensoorse füsioloogia laboris. Kuni 2 üliõpilast.	nooremteadur: Karin Nurme, teadur Anne Must e-post: karin.nurme@emu.ee	Kea Mäesepp
13	Mükotoksiinide sisaldus Eesti teraviljas	Töös uuritakse Eestis esinevaid Fusariumi liike ning analüüsitakse teraviljapõldudel mükotoksiinide sisaldust. Töö on katsepõhine (laborikatse).	Vanemteadur Evelin Loit; evelin.loit@emu.ee; dotsent Enn Lauringson enn.lauringson@emu.ee; Elina Akk	Marite Juurik
14	Toitainete omastamise eest vastutavate geenide aktiivsus nisus	Viljelusviiside võrdluskatse põhjal analüüsitakse NPK omastamise eest vastutavate geenide ekspressiooni. Töö on katsepõhine.	Vanemteadur Evelin Loit; evelin.loit@emu.ee; nooremteadur Ragnar Viikoja ragnar.viikoja@emu.ee
15	Viljelusviisi mõju kartuli-lehemädaniku ja kuivlaiksuse esinemisele	Katses hinnatakse kartuli lehemädaniku ja kuivlaiksuse esinemist ja määra mahe- ja tavaviljeluse süsteemi erinevatel variantidel. Üliõpilane osaleb haigusvaatluste tegemisel. Haigusvaatlused kestavad alates haiguste lööbimisest kuni kartuli kasvuperioodi lõpuni (2018. a), sagedusega üks kord nädalas. Töö on katsepõhine (EMÜ Eerika katsejaama katsepõllul).	teadur Eve Runno-Paurson; eve.runno-paurson@emu.ee
16	Kartulisortide nakatuvus lehemädanikutekitajast	Katse eesmärgiks on hinnata erinevate kartulisortide patogeeni nakatuvuse kiirust ja intensiivust labori tingimustes. Töö on katsepõhine (Labori eksperiment toimub vahemikus märts-juuni 2018 Eesti Maaülikoolis).	teadur Eve Runno-Paurson, teadur Eve Kaurilind; eve.runno-paurson@emu.ee
17	Kartuli mugulahaiguste esinemine sõltuvalt viljelusviisist ja väetamisest	Üliõpilane hindab kõigil katsevariantidel esinevad mugulahaigused kokku kahel korral (2018. aasta hilissügisel ja 2019. aasta alguses). Haiguste määramised tehakse EPPO metoodika põhjal. Töö on katsepõhine (EMÜ Eerika katsejaama katsepõllul).	teadur Eve Runno-Paurson, eve.runno-paurson@emu.ee; peaspetsialist Viacheslav Eremeev; slava@emu.ee
18	Biosöe mõju ammoniaagi lendumisele kääritusjäägist ja mullast	Uurimistöö eesmärgiks on selgitada, kas biosöe lisamisega on võiimalik vähendada kääritusjäägist lämmastikukadu. Katse toimub Kreutzwaldi 5 õppehoone laboris ajavahemikus jaanuar - veebruar 2018. Uurimistöö koostamisel tuleb lugeda ja refereerida ingliskeelset teaduskirjandust ja osaleda mõõtmiste tegemisel.	teadur: Henn Raave, henn.raave@emu.ee
19	Eeltöödeldud ja töötlemata biosöe mõju karjamaa raiheina biomassi saagile.	Uurimistöö eesmärgiks on saada teada, kas biosöe lisamisega kääritusjäägile on võimalik suurendada selle efektiivsust väetisena. Katse toimub Kreutzwaldi 5 õppehoone kasvuruumis ajavahemikus veebruar - juuli 2018. Üliõpilasel tuleb osaleda katse rajamisel, hooldamisel ja mõõtmiste tegemisel. Lisaks eeldab uurimistöö ingliskeelse teaduskirjanduse lugemist ja refereerimist.	teadur: Henn Raave, henn.raave@emu.ee
20	Eeltöödeldud ja töötlemata biosöe mõju toitainete leostumisele.	Uurimistöö eesmärgiks on hinnata biosöe mõju lämmastiku leostumisele. Katse toimub Kreutzwaldi 5 õppehoone kasvuruumis ajavahemikus veebruar - juuli 2018. Üliõpilasel tuleb osaleda katse rajamisel, hooldamisel ja mõõtmiste tegemisel. Lisaks tuleb lugeda ja refereerida ingliskeelset teaduskirjandust.	teadur: Henn Raave, henn.raave@emu.ee
21	Agrotehniliste võtete mõjust N leostumisele sügis-talvisel perioodil.	Uurimistöö üldiseks eesmärgiks on teha kindlaks agrotehnilised võtted, mis aitavad sügis-talvisel perioodil (pärast saagi koristamist) vähendada põllul lämmastiku leostumist. Uurimistöö toimub Eerika katsejaamas ajavahemikus august 2018 kuni jaanuar 2019. Tudengil tuleb osaleda üks kord kuus lüsimeetritest veeproovide võtmisel. Lisaks on uurimistöö koostamiseks vaja lugeda ja refereerida ingliskeelset teaduskirjandust. NB! Seda uurimistööd on võimalik jätkata magistrantuuris!	teadur: Henn Raave, henn.raave@emu.ee
22	Taliviki ja üheaastaste ristikute kasvatamine vahekultuuridena	Katses hinnatakse antud kultuuride sobivust talvisteks vahekultuurideks, külviaja mõju biomassi moodustumisele ja toitainete sidumisele. Tudengil tuleb osaleda katse rajamisel ja proovide kogumisel. Töö on katsepõhine (EMÜ Eerika katsejaama katsepõllul, aug-okt 2018).	dotsent Liina Talgre, liina.talgre@emu.ee; dotsent Enn Lauringson, enn.lauringson@emu.ee	Madis Susi
23	Täpsete meetodite rakendamine taimehaiguste diagnoosimisel	Tudeng õpib tundma kaasaegseid kiireid ja täpseid taimehaiguste määramise meetodeid, mis annavad kiire tulemuse nii väli- kui sisetingimustes. Töö eesmärk on taimehaiguste varajane ja täpne tuvastamine tulemuslikuma tõrjestrateegia välja töötamiseks.	Nooremteadur: Riinu Kiiker, riinu.kiiker@emu.ee; Nooremteadur: Kaire Loit	Pille Riim, Ülari Vent
24	Täpsete meetodite rakendamine nuutrinakkuse (Plasmodiophora brassicae) ulatuse määramiseks	Tudeng õpib tundma kaasaegseid kiireid ja täpseid taimehaiguste määramise meetodeid, mis annavad kiire tulemuse nii väli- kui sisetingimustes. Töö eesmärk on nuutrinakkuse tekitaja hulga ja ulatuse määramine tulemuslikuma ennetusstrateegia välja töötamiseks.	Nooremteadur: Riinu Kiiker, riinu.kiiker@emu.ee; Nooremteadur: Kaire Loit
25	Mullakvaliteedi hindamine lähtuvalt viljelusviisist ning harimisest	Töö põhineb tootmispõldude mulla kvaliteedi visuaalsel ja laboratoorsel hindamisel. On osa rahvusvahelisest projektist iSQAPER. Visuaalne hinnang antakse kevadel pärast kevadtööde lõppu, samal ajal kogutakse ka proovid mulla füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste määramiseks laboris.	Professor Endla Reintam, endla.reintam@emu.ee
26	Konkreetse talu/ettevõtte tootmistegevuse agro-ökoloogiline ja -majanduslik analüüs	Töö põhineb ettevõtte tootmisvahendite ning varasemate aastate agronoomiliste ja majanduslike näitajate kogumisel ja analüüsil. Eesmärk on hinnata ressursside kasutamise efektiivsust, ettevõtte konkurentsivõimet, võimalikke arengustrateegiad, majanduslikke ja keskkonnakaitselisi aspekte. Teema valimise eeldus on, et tudengil on ettevõtte/talu omanike nõusolek ja koostöövalmidus andmete kogumisel.	Professor Alar Astover, alar.astover@emu.ee	Egert Oidermaa, Kristiina Anton
27	Väetiskoormuse mõju kasvuhoonegaaside voogudele põllumuldadest	Töö eesmärk on selgitada välja väetamise mõjud kasvuhoonegaaside voogudele. Töö käigus mõõdetakse kasvuhoonegaaside emissioone pikaajalise põldkatses.	Dotsent Merrit Shanskiy, merrit.shanskiy@emu.ee. Nooremteadur Jordi Escuer Gatius.
28	Prügikala kompostimine	Kalapüügi käigus tõmmatakse välja suurel hulgal prügikala. Projekti raames on kavas juurutada kohalike kalameeste jaoks sobiv kompostimistehnoloogia, mis võimaldaks kalast toota väetist ning teha seda loomsete kõrvalsaaduste käitlemise reeglite kohaselt. Viiakse läbi kompostimis- ja taimkatse.	Dotsent Merrit Shanskiy, merrit.shanskiy@emu.ee. Professor Mait Kriipsalu.
29	Järvesette omadused ja potentsiaal fosforväetisena kasutuseks	Järvede puhastamisel välja võetavat muda kasutada põllumajanduses fosforväetisena. Antud töö eesmärk on uurida järvesette fosforifraktsioone ja kirjeldada sette omadusi ning viia läbi nõukatse, mille käigus vaadeldakse sette kui väetise mõju taimede kasvule ning mullastruktuuri agregaatide stabiilsusele.	Dotsent Merrit Shanskiy, merrit.shanskiy@emu.ee. Teadur Anu Kisand.
30	Huumusbilansi kalkulaatori testimine tootmistingimustes	Töö eesmärk on hinnata huumusbilansi kalkulaatori hinnangute toimimist erinevates mullastiku ja agrotehnoloogia tingimustes ning saada täiendavad teavet huumusbilansi täiendamiseks. Analüüsitakse ettevõtte huumusbilanssi ja reguleerimise võimalusi. Teema valimise eelduseks on, et tudengil on ettevõtte/talu omanike nõusolek ja koostöövalmidus kalkulaatori kasutamiseks vajalike põlluraamatu andmete kasutamiseks.	Professor Alar Astover, alar.astover@emu.ee. Dotsent Enn Lauringson.
31	Mullaosakeste granulomeetrilise koostsie (lõimise) analüüsimeetodite võrdlus	Töö eesmärk on võrrelda mullaproovide granulomeetrilist koostist sõltuvalt analüüsi meetodist. Planeeritud on klassikalise pipettmeetodi ja laserdifraktsiooni meetodil saadud tulemuste omavaheline võrdlus. Töö hõlmab tööd kirjandusega, praktilist määramist, andmebaasi loomist ja saadud tulemust statistilist töötlust ning tulemuste sisulist tõlgendamist.	Teadur Tõnu Tõnutare, tonu.tonutare@emu.ee
32	Reoveesette komposti kasutusvõimalused taimekasvatuses	Töö eesmärk on hinnata Eesti erinevate reoveesette kompostide mahtusid ja omadusi ning anda ökoloogiline, agronoomiline ja majanduslik hinnang nende kasutusvõimalustele taimekasvatuses. Töö sisaldab omasolevate andmestike ja kirjanduse ülevaate koostamist ning eksperimentaalset osa alates kompostiproovide kogumisest kuni lühiajaliste taimkatsete läbiviimist.	Professor Alar Astover, alar.astover@emu.ee. Professor Mait Kriipsalu.
33	Pikaajalise maakasutuse ja majandamisviiside mõju põllumulla seenekooslusele	Mullaseened on väga olulised mulla talitluste ja taimede toitumise seisukohalt. Käesoleva uuringu eesmärk on pikaajalise põldkatse (alates 1964.a.) mullaproovidest määrata molekulaarbioloogilsite meetoditega seenekooslust ning seostada neid tulemusi katsefakoritega (erinevad taimikud ja väetised).	Nooremteadur Kaire Loit, kaire.loit@emu.ee; teadur Karin Kauer
34	Kaugseire võimalused mullauuringutes	Mullainfo kogumiseks kasutatakse üha enam erinevaid kaugseire tehnoloogiad (satelliit spektrid, sensorid droonidel jms). Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada, et millised kaugseire tehnoloogiad on sobilikud olemasoleva mullastikukaardi ja -andmete kaasajastamiseks. Lisaks varasemate uuringute üldistusele testitakse pilootaladel erinevate kaugseire tehnoloogiatega kogutud andmete rakendamist digitaalsel mullastiku kaardistamisel.	Professor Alar Astover, alar.astover@emu.ee
35	Süsiniku mulda sidumise efektiivsus sõltuvalt viljelusviisist	Uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja erinevate pikaajaliste katsete põhjal, millistest tingimustest sõltub mulda mineva/viidava orgaanilise aine humifitseerumine. Töö sisaldab kirjanduse ülevaate koostamist ja analüüsi olemasolevate andmete põhjal.	Teadur Karin Kauer, karin.kauer@emu.ee; nooremteadur Kerttu Tammik
36	Külvikorra mõju mulla orgaanilise süsiniku koostisele ja stabiilsusele	Uurimustöö eesmärgiks on anda uuema teaduskirjanduse põhjal ülevaade pikaajaliste katsete tulemustest Eestiga sarnastes klimaatilistes tingimustes. Töö sisaldab kirjanduse põhjal andmete kogumist, kogutud andmete statistilist töötlust ning tulemuste analüüsi.	Nooremteadur Kerttu Tammik, kerttu.tammik@emu.ee	Indrek Harlamov
37	Taimedele omastatava mulla fosfori määramismeetodite võrdlus ja nende kaasajastamise võimalused	Uurimistöö eesmärk on võrrelda mulla taimedele omastatava fosfori erinevaid määramismeetodeid. Põhitähelepanu antud töös on pööratud uute tänapäevaste võimaluste rakendamisele analüüsi protsessis.	Teadur Tõnu Tõnutare, tonu.tonutare@emu.ee
38	Pepiino mosaiikviiruse määramine imporditud tomativiljas	Globaalmajanduslikes tingimustes on rahvusvahelisel kaubavahetusel oluline roll taimehaiguste levitajana. Fütosanitaarsete kontrollmeetmete tõhustamiseks on haiguste monitooring väga oluline. Seetõttu on antud projekti eesmärk välja selgitada, kas Eestisse imporditud tomativiljades esineb invasiivset tomatipatogeeni pepiino mosaiikviirus.	Lektor Kadri Just kadri.just@emu.ee, professor Anders Kvarnheden
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100