Klassikaline filoloogia (2429) - digipädevuse eneseanalüüs

	A	B	C
1	Klassikaline filoloogia (2429)	Palun kirjeldage kompaktselt ja erialaselt kõnekate märksõnadega, mismoodi antud digipädevuse aspekt teie õppekavas oluline on - mida see erialaselt tähendab ning missugust rolli täna õppekavas täidab	Palun kaardistage, missugused õppekava tänased õppeained aitavad õppijal B-tulbas kirjeldatud aspekte kujundada. Kontrollige võimalusel, kas antud info kajastub ka aine infos õppeinfosüsteemis. Märkige ära, missugused vajadused on praegu õppekavas katmata.
2	INFOKIRJAOSKUS: Teadmised, oskused ja hoiakud olulise digitaalse informatsiooni leidmiseks, hindamiseks, haldamiseks ja kasutamiseks.	Väga oluline oskus, sest teadustöö on meie eriala oluline väljund. Püüame juhatada üliõpilasi kasutama pädevaid allikaid, õpetada allikate usaldusväärsust hindama. Vähem pöörame tähelepanu info salvestamisele ja haldamisele, aga nt. bakalaureuseseminari raames tegelevad juhendajad sellegagi.	Bakalaureuseseminar ja -töö (info leidmine (teadusartikleid ja raamatuid sisaldavad andmebaasid), allika analüüs, info töötlemine ja salvestamine, selle sünteesimine); Proseminar antiikkultuurist: sissejuhatus erialasse (kust leida usaldusväärset infot, erialaselt olulised andmebaasid, veebilehed jne.);Antiikkultuuri ja -keeli puudutavad elektroonilised ressursid (olulised erialased andmebaasid, veebilehed, allika kriitiline hindamine, sellest vajaliku info leidmine, otsingustrateegiad; andmebaaside koostamise ja toimimise põhimõtted, ülevaade info säilitamise ja töötlemise põhimõtetest); Erikursus antiikmaailmast ja antiigitraditsioonist I ja II (info leidmine, lubatud allikate kasutamine projekti läbiviimisel); keeleõppes ja tekstikursustel suuname kasutama erialaseid tekstikorpusi ning sõnastikke, vormianalüüsi vahendeid jms. (osade ainetel ÕISis ka õpiväljundina kirjas). Otseselt ei tegele üheski aines info säilitamise, haldamise ja töötlemise õpetamisega, teeme seda individuaalselt ja vajaduspõhiselt.
3	IDENTITEET, SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ: Teadmised, oskused ja hoiakud digitaalselt suhtlemiseks nii erialastel eesmärkidel kui ühiskonnaelus osalemiseks, digitaalmeedia kasutamiseks enesetäiendamise eesmärkidel ja selle tulemuste tutvustamiseks. Digitaalsete võrgustike rajamine ning neis osalemine, tehes koostööd ja teisi toetades, sh teistsuguse taustaga inimesi. Digikanalites enda ja teiste suhtes viisakalt ja hoolivalt käitumine ning oma digitaalse identiteedi kujundamine ja haldamine.	Õppekava sees ei ole see valdkond esmatähtis, pigem väljapoole, enda tutvustamisele suunatud. Digitaalne suhtlemine, identiteet - püüame pigem enda eeskujuga sotsiaalmeedias seda kujundada. Enesetäiendus - anname üliõpilastele soovitusi osalemaks ülikooliväliseltki erialase enesetäiendamisega ning julgustame oma sotsiaalmeediagrupis sellekohast infot ise jagama. Digitaalne võrgustik: toimib eriala avalik Facebooki leht ning suletud grupp, osaletakse aktiivselt ja jagatakse kasulikku infot. Üliõpilased veavad teadusblogi.	Koostöö: erinevates ainetes tehakse aeg-ajalt koostööd (koostatakse koos dokumenti, jagatakse vajalikke materjale) mõnd digikanalit kasutades. Bakalaureusetöö kirjutamisel õpitakse sisu vormistama, jagama, tehakse koostööd juhendajaga. Suhtlemine ja käitumine: ükski aine õppeavas otseselt seda kujundada ei aita, on pigem õppejõudude ja vanemate üliõpilaste eeskujul põhinev. Õppejõudude-üliõpilaste kogukond suhtleb tihedalt ja toimib ka sotsiaalmeedias hästi, vajadusel võtab sõna ka ühiskondlikel teemadel.
4	LOOMING JA AUTORIKAITSE: Teadmised, oskused ja hoiakud originaalses digitaalses uurimis- või muus erialases töös osalemiseks ja/või digitaalsete objektide loomiseks, mõistes ja arvestades teiste loodud digitaalse sisu kasutamise põhimõtteid.	Üliõpilased loovad ise vastavaks eesmärgiks sobivas keskkonnas digitaalset sisu (kas jagatava dokumendina uurimustööd, ettekanneteks slaide vms.), oskab kasutada selleks ka vajalikke abivahendeid/programme (nt. kreeka teksti sisestamiseks koos korrektsete märkidega). Püüame suunata üliõpilasi märkama, kas uurimistööks kasutatud allikad, fotod jne on vabaltkasutatavaid, avatud sisulitsentsiga (Creative Commons). Tutvustame muidugi võimalusel ka tasulisi vahendeid. Uurimistööd kirjutades pöörame tähelepanu sellele, et nemad vastutavad ja omavad õigusi oma loodud sisu üle, ent nõustuvad nt. bakalaureusetöö andma avalikku kasutusse.	Enim tegelevad sellega Bakalaureuseseminar ja -töö ning Antiikkultuuri ja -keeli puudutavad elektroonilised ressursid, aga ettekandeid, seminaritöid tuleb esitada teiteski ainetes. Rohkem tähelepanu peaks ilmselt pöörama autorikaitsele ja oma loodud sisu kaitsele.
5	DIGILAHENDUSTE KASUTAMINE: Teadmised, oskused ja hoiakud digitaalsete vahendite leidmiseks ja kasutamiseks, et: koguda tõendusmaterjali ja seda hinnata, teha otsuseid ja lahendada probleeme, analüüsida ja kasutada digitaalseid andmeid, kasutada tõhusalt erialaseid ja üldiseid digitaalseid vahendeid, kujundada ja juurutada digitaalseid õpioskuseid ja -harjumusi. Oma ressursside, vahendite ja pädevuse vajaduste hindamine, selgitamaks välja probleeme ja neid lahendada ning teha tehnoloogia abil midagi uuenduslikku.	Õpetame kasutama erialaseid sõnastikke, andmebaase ja veebilehti, sealt vajaliku infot leidma. Vajaduspõhiselt ka info töötlemiseks ja analüüsimiseks vajalikke vahendeid.	Keeleained ning tekstikursused suunavad kasutama tektikorpusi, veebisõnastikke, vormimäärajaid, aga ka erinevat taustainfot otsima (kajastub ka ÕISis). Elektrooniliste ressursside kursus annab lisaks digivahendite kasutamise põhimõtetele ülevaate ka mõnede digivahendite loomise põhimõtetest. Uurimistöö läbiviimiseks võib üliõpilastel tekkida vajadus ka ise mõnd digitaalset korpust v programmi luua, aga seda õppekava hetkel ei õpeta. See oskus võiks tulla väljastpoot õppekava, suunates üliõpilasi nt. digihumanitaaria või arvutiteaduste instituudi aineid võtma.
6	KAITSTUS: Teadmised, oskused ja hoiakud hoolitsemaks digivahendeid kasutades enda ja teiste turvalisuse ja privaatsuse, tervise ja heaolu eest.	See peaks olema oluline oskus, aga mitte ainult õppekava sees, vaid igas elu aspektis. Oskus kaitsta oma seadmeid ja tarkvara, oskus kaitsta enda loodud sisu ja mitte rikkuda teiste loodut, oskus säilitada oma privaatsust.	Õppekavas paraku otseselt sellele üheski aines ei keskendu, ehkki siit-sealt vestlusest käib see kindlasti läbi. Ka need teadmised võiks tulla pigem väljastpoolt õppekava, kas juba gümnaasiumist või mõnest üldisi põhimõtteid tutvustavast üleülikoolilisest (e-)kursusest.
7	[EESPOOL KIRJELDAMATA OLULINE DIGIPÄDEVUS]
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100