Loodusteaduste lõputööde teemad ja juhendajad
 Share
The version of the browser you are using is no longer supported. Please upgrade to a supported browser.Dismiss

View only
 
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZAAABACADAE
1
JuhendajaTeemaTeema lühitutvustusKommentaaridÜliõpilane
2
Oma nime siia lahtrisse saamiseks võta ühendust oma õppespetsialistiga
3
SeminaritöödReimo Rivis, Raimo PajulaAllikasoode esinemiskohtade leidmise mudeli väljatöötamineEesmärk on erinevate ruumaiandmete põhjal koostatada mudel, mis võimaldaks leida kameraalselt allikasoid. Suur osa tööst on seotud ruumaindmetega ja kaarditarkvaraga. Seminaritööks on mudelis vajalike parameetrite välja selgitamine ja lõputöös selle rakendamine.Sobib tudengile, kellel on arvutiga hea läbisaamine. Eeldab kaarditarkvara endale selgeks tegemist. PS! sama teema on pandud ka integreeritute alalõiku. Sobib ka bioloogile.
4
Anneliis PetersonEesti rannikumere bioloogilise mitmekesisuse ruumimustrite seosed keskkonnamuutujatega.

Analüüsida erinevate keskkonnamuutujate seost bioloogilise mitmekesisuse väärtuste, liikide levikumustrite ning elupaikade tekkimisega.Vajalik kohaliku juhendaja valik kuraatori abil. Seminaritöö, mis kasvab üle bakalaureusetööks.
5
Anneliis PetersonMerede/ookeanide põhjaelustiku/elupaikade kaardistamise metoodikadAnalüüsida ning võrrelda erinevate põhjaelustiku ja/või elupaikade kaardistamiseks kasutatavaid metoodikaid. Mida on siiani kasutatud, mida saaks kasutada Eestis ning mis on erinevate metoodikate erinevused, plussid ja miinused.Vajalik kohaliku juhendaja valik kuraatori abil. Seminaritöö, mis kasvab üle bakalaureusetööks.
6
7
Oliver TomingasÕhurõhu andmetel põhinevad tsirkulatsiooniindeksid
Eesti jaoks
Tsirkulatsiooniindeksid on arvulised näitajad, mis kirjeldavad õhu suuremastaabilise (näiteks lääne-ida suunalise) liikumise intensiivsust mingi ala kohal. Töö sisuks on otsida internetist sobivad pikaajalised merepinnale taandatud õhurõhu andmed, mida saaks kasutada tsirkulatsiooniindeksite arvutamiseks Eesti jaoks. Töö teises etapis leitakse korrelatsioonid tsirkulatsiooniindeksite ja peamiste Eesti kliimanäitajate vahel.
8
Oliver Tomingas
Tallinna soojasaar suvelTöö eesmärgiks on mõõta õhutemperatuuri Tallinna kesklinnas, võrrelda saadud tulemusi linnaväliste väärtustega ja arvutada nende vahed ehk soojasaare väärtused Tallinna jaoks. Analüüsi osas on kavas kirjeldada soojasaare väärtuste ajalis-ruumilist muutlikkust vaadeldud perioodil ning tuua välja seosed peamiste ilmastikunäitajatega. Välitööd toimuvad 2016. a suvel.
9
Tiiu KoffAlvari taimestiku kajastumine samblaproovide õietolmu koostises
10
Piret Vacht + TBAKloriidid linna teeservadel (mullastiku ja/või taimestiku uuring)Koostöös Tallinna Botaanikaaiaga (TBA) teha välitöid 2019 suvel ning uurida erinevatel uuringualadel Tallinnas kloriidide (ja/või mulla elektrijuhtivuse) muutusi muldades ja/või taimestiku iseärasusi. Teema on lai ning uuringualasid on palju, tööd on võimalik jaotada ka mitme üliõpilase vahel.
11
Tiiu KoffPaleogeograafilised uuringud Kiltsi "Kivilaeva" ümbruses
Õietolmuanalüüsi jt paleogeograafiliste meetoditega otsida vastust Vao ürgorgus asuva Kiltsi nn kivilaeva päritolu ja tekkimise tingimuste kohta.
12
Reimo RivisRannikud, maastikudTudengi enda konkreetsem huvi mingi piirkonna ja nähtuse/protsessi vastu. Uuring sisadlaks välitöid ja ruumiandmete töötlustÜldine valdkond, kus konkreetse huvi käib välja tudeng
13
Kaija KäärtPool-loodulikud kooslused linnalistes asulates ja nende ajaluguEesmärk on uurida pool-loodulike kooslusi linnades, eelkõige nende dünaamikat ja kujunemise ajalugu
14
Anna-Helena PurreSüsiniku (süsinikdioksiidi/metaani) voogude seosed veetasemegasaab edasi arendada bakalaureusetööksSobib ka bioloogidele ning keskkonnakorraldajatele
15
Anna-Helena Purreturbaalade korrastamine, kasvuhoonegaaside vood, taimestikTäpne teema sõltub tudengi konkreetsemast huvist ja soovidest, võimalikud erinevad välitöö, laboritöö ja andmeanalüüsi osakaalude variandid vastavalt konkreetsele teemaleSobib ka bioloogidele, keskkonnakorraldajatele ja integreeritud loodusteaduste õppijatele
16
Anna-Helena PurreSüsiniku (süsinikdioksiidi/metaani) vood erinevates soo arenguastmetes saab edasi arendada bakalaureusetööksSobib ka bioloogidele ning keskkonnakorraldajatele
17
18
19
20
21
Piret Vacht, Martin KüttimMikrolülijalgsete kooslused ja bioindikatsiooni omadused soodesKirjanduse põhjal mikrolülijalgsete klassifitseerimine ja vastava andmebaasi loomine. Võimalik arendada bakalaureusetööks, mis hõlmab välitöid rabast proovide kogumiseks, liikide laboratoorset määramist mikroskoobi all ning tulemuste analüüsi.Olavi Jäämees
22
Laimdota TruusRabaservade kraavitamise tagajärjel on seal veetase alanenud, turvas mineraliseerub ja männi kasvutingimusted paranevad, mistõttu rabaservad metsastuvad.Metsa olemasolu on iseenda eelduseks: maapinnani jõuab vähem sademeid (lumi, vihm aurustuvad juba võradelt), juured pumpavad evapotranspiratsiooni käigus pinnasest vett välja. Lisaks sellele tõstab okka-, käbide- ja oksavaris maapinda, millega valmistatakse ette tingimused uute idanenud puude paremaks ellujäämiseks. Metsa piir nihkub raba keskme poole.
Töö eesmärk on saada teada, kuidas kujunenud mets ise muudab endale tingimusi soodsamaks, sealhulgas, kui palju varist erinevas kauguses rabaservast tekib, kuidas see muudab pinnast.

Selleks:
Kogutakse varise- ja pinnaseproove (varis, huumus, turvas) transektidelt rabaservametsast kuni lagerabani, uuritakse neid laboris ja analüüsitakse matemaatiliste meetoditega. – bakalaureusetöö maht

Paigaldatakse mõõdikud (kohe esimesel aastal), millelt jälgitakse pinnase kerkimist (tulemused magistritööks)
Võrastiku, lehestiku, valgustatuse, veetaseme, … analüüsid; koos punktides 1 ja 2 tooduga magistritöö maht.

Seminaritöö on pigem teoreetiline ettevalmistus järgnevaks. Soovi korral pinnaseproovide kogumine ja töötlemine, et asi „kätte“  saada. Lisaks võimalik osalemine välitöödel koos ökoloogia keskuse teadlastega, silmaringi laiendamine.

23
Jaanus TerasmaaKurtna järvestikuga seotud vaba teemaSeoses 2018. aastal alanud projektiga "Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal" saab leida väga mitmetahulisi teemasid. Võimalus osaleda välitöödel. Töö võib võib olla puhtalt loodusteaduslik ja uuringuline (sh ka bioloogidele või keemikutele sobiv), tegelede keskkonnakommunikatsiooniga, keskkonnakorraldamisega või mõne muu veeressursside kasutamise ja kaitse aspektiga.
24
Jaanus TerasmaaPõhja- ja pinnavee vahelised seosedVaba teema, mille raames saab tegelda veeressursside (haldamise) küsimustega väga erinevatest suundadest lähtuvalt: seadusandlik, hüdroloogiline, hüdrogeoloogiline, ökoloogiline, keemiline, (molekulaar)bioloogiline etc.
25
Jaagup KipparProgrammeerimise ning robootikaga seotud teemad nii põhi- kui kaasjuhendajana
26
Liisa PuuseppMee õietolmuanalüüsist (sh linnamesindusest) Teemat jagub mitmele tudengileMee õietolmuanalüüsisit kui ühest võimalusest välja selgitada, milliseid taimi mesilased "külastanud on". Lisaks võimaus juurde teha keemilisi analüüse. Leida pesititsiidide jälgi mee sees. Kui kõnetab linnamesindus, siis TLÜ katusele paigaldatud mesilastarust kogutud mee õietomuanalüüs. Seminaritöös metoodika omandamine ja suveperioodil osaliselt mesilastaru hooldus. Korjeperioodi järgselt õietolmuanalüüs, et teada saada, millest koosneb Tallinna kesklinnas kogutud mesiVõimalus arendada edasi bakalaureusetööks.Laura Lehtmets
27
Piret VachtOrgaanilise aine lagunemise dünaamika linnaökosüsteemidesOA dünaamika uurimiseks kasutatakse nn teekoti meetodit. Seminaritöös keskendutakse põhjalikult sobivate linnaökosüsteemide kaardistamisele ja võrreldavate alade leidmisels, teoreetilisele taustale ning metoodika detailsemale väljatöötamisele. Töö eeldab edasiarendust bakalaureusetööks, mille raames tuleb viia läbi üsna pikaajalised välitööd (iga uuringuala tuleb vähemalt kord kuus sh suvel külastada ning selle järgselt paari päeva jooksul töötada laboris.Võimalik valida ise, millise linnaökosüsteemi vastu huvi rohkem on - nt linnapargid, linna märgalad (veekogude kaldavöönd), tühermaad vms, teeservad vms. Eeldab välitöid alates 2. õppeaasta kevadest!
28
Liisa PuuseppLäänemere seireandmetest ränivetikate analüüsKindlasti saab easi arendada bakalaureusetööks. Miks ränivetikad on head indikaatorid, kuidas neid on kasutatud Läänemere olukorra kirjeldamisel. Olemas proovid Läänemere seirepunktidestHuviline olemas
29
Kadi Padur, Maria Karus (KeA maapõue büroo juhataja)Vanade kaevanduste kohale tekkinud šurfiaukude korrastamise praktikad maailmasAnda kirjanduse baasil ülevaade, mida on tehtud suletud kaevanduste kohale tekkinud šurfiaukude korrastamiseks. Eestis on šurfiaugud tekkinud Ida-Virumaal vanade kaevanduste kohale ning kuna kaevandaja vastutus on lõppenud tähendab see, et ala tuleb korrastada riigil. Ükshaaval tekkinud ja tekkivate aukude kaardistamine ja korrastamine ei ole mõistlik, sest see on väga kulukas, oleks vaja ülevaadet, kuidas mujal maailmas vanade kaevanduste kohale tekkinud šurfiaukude probleemiga on tegeletud.Sobib keskkonnakorralduse või geoteaduste tudengile
30
Bakalaureuse-
tööd
Mihkel KangurTauberi lõksude õietolmuanalüüs.Tauberi lõksud on maastikul aasta vältel eksponeeritavad lõksud õietolmu kogumiseks. Lõksudesse sattunud õietolmu analüüsimisel saadav andmestik võrreldakse lõksu ümbruse taimkatte koostise ja struktuuriga. Töö on abiks taimkate-õietolm ülekandefunktsioonide täpsustamiseks. Töö mikroskoobiga, proovide keemiline ettevalmistus laboris.Õietolmuanalüüs on üks paleoökoloogilistest meetoditest. Tööd on võimalik edasi arendada magistritööks ja ka doktoritööks. Hea koostöö korral on võimalik pakkuda assistendi kohta ökoloogia keskuses.
31
Mihkel KangurSoosetete õietolmuanalüüsÕietolmuanalüüsi jaoks on kogutud proovid erinevatest soosetetest. Õietolmuandmestikku kasutatakse minevikus kasvanud taimekoosluste koostise ja struktuuri rekonstrueerimiseks. Töö nõuab püsivust, töö mikroskoobiga, proovide keemiline ettevalmistus laboris.Õietolmuanalüüs on üks paleoökoloogilistest meetoditest. Tööd on võimalik edasi arendada magistritööks ja ka doktoritööks. Hea koostöö korral on võimalik pakkuda assistendi kohta ökoloogia keskuses.
32
Liisa PuuseppKeskkonnaharidus ...Nii bakalaureusetöö kui ka magistritöö jaoks
33
Liisa PuuseppMee õietolmuanalüüs
34
Liisa PuuseppLäänemere seireandmetest ränivetikate analüüsKindlasti saab easi arendada bakalaureusetööks. Miks ränivetikad on head indikaatorid, kuidas neid on kasutatud Läänemere olukorra kirjeldamisel. Olemas proovid Läänemere seirepunktidest
35
Anneliis PetersonBioloogilise mitmekesisuse ruumimustrite seosed keskkonnamuutujatega.

Analüüsida erinevate keskkonnamuutujate seost bioloogilise mitmekesisuse väärtuste, liikide levikumustrite ning elupaikade tekkimisega.Vajalik kohaliku juhendaja valik kuraatori abil. Seminaritöö, mis kasvab üle bakalaureusetööks.
36
Anneliis PetersonPõhjaelustiku/elupaikade kaardistamise metoodikadAnalüüsida ning võrrelda erinevate põhjaelustiku ja/või elupaikade kaardistamiseks kasutatavaid metoodikaid. Mida on siiani kasutatud, mida saaks kasutada Eestis ning mis on erinevate metoodikate erinevused, plussid ja miinused.Vajalik kohaliku juhendaja valik kuraatori abil. Seminaritöö, mis kasvab üle bakalaureusetööks.
37
Jaanus TerasmaaKurtna järvestikuga seotud vaba teemaSeoses 2018. aastal alanud projektiga "Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal" saab leida väga mitmetahulisi teemasid. Võimalus osaleda välitöödel. Töö võib võib olla puhtalt loodusteaduslik ja uuringuline (sh ka bioloogidele või keemikutele sobiv), tegelede keskkonnakommunikatsiooniga, keskkonnakorraldamisega või mõne muu veeressursside kasutamise ja kaitse aspektiga.
38
Jaanus TerasmaaPõhja- ja pinnavee vahelised seosedVaba teema, mille raames saab tegelda veeressursside (haldamise) küsimustega väga erinevatest suundadest lähtuvalt: seadusandlik, hüdroloogiline, hüdrogeoloogiline, ökoloogiline, keemiline, (molekulaar)bioloogiline etc.
39
Martin KüttimKülmumis-sulamistsüklite mõju rabataimestikule ja liikidevahelisele konkurentsileTalviste kliimamuutuste tõttu vähenev lumikate muudab taimed talvel lühiajaliste temperatuurimuutuste vastu kaitsetuks. Iseäranis kurnavad on paljudele taimedele ööpäevased külmumis-sulamistsüklid. Rakendades laboritingimustes erinevat liiki rabataimedele külmumis-sulamistsükleid, uurime kas ja kuidas mõjutab see taimede juurdekasvu, füsioloogilist stressi ja fotosünteetiliste pigmentide sisaldust. Tulemused võimaldavad prognoosida külmumis-sulamistsüklite mõju rabataimede bioproduktsioonile (sh turba tekkele) ja nendevahelisele konkurentsile. Kasutades meteoandmeid Männikjärve rabast saame välja tuua pikaajalised trendid.Sofia Pereskoka
40
Piret VachtOrgaanilise aine lagunemise dünaamika erinevates linnaökosüsteemide muldadesOA dünaamika uurimiseks kasutatakse nn teekoti meetodit. Kui seminaritöös keskendutakse põhjalikult sobivate linnaökosüsteemide kaardistamisele ja võrreldavate alade leidmisels, teoreetilisele taustale ning metoodika detailsemale väljatöötamisele. Töö eeldab edasiarendust bakalaureusetööks, mille raames tuleb viia läbi üsna pikaajalised välitööd (igalt uuringualalt tuleb vähemalt kord kuus sh suvel külastada ning selle järgselt paari päeva jooksul töötada laboris.Võimalik valida ise, millise linnaökosüsteemi vastu huvi rohkem on - nt linnapargid, linna märgalad (veekogude kaldavöönd), tühermaad vms. Eeldab välitöid alates 2. õppeaasta kevadest!
41
Anna-Helena PurreSüsiniku (süsinikdioksiidi/metaani) voogude seosed veetasemegaVajalikud välitööd ning arvutis andmeanalüüsSobib ka bioloogidele ning keskkonnakorraldajatele
42
Anna-Helena Purreturbaalade korrastamine, kasvuhoonegaaside vood, taimestikTäpne teema sõltub tudengi konkreetsemast huvist ja soovidest, võimalikud erinevad välitöö, laboritöö ja kaardiandmete variandidSobib ka bioloogidele, keskkonnakorraldajatele ja integreeritud loodusteaduste õppijatele
43
Anna-Helena PurreSüsiniku (süsinikdioksiidi/metaani) vood erinevates soo arenguastmetes Vajalikud välitööd ning arvutis andmeanalüüsSobib ka bioloogidele ning keskkonnakorraldajatele
44
Piret Vacht + TBAKloriidid linna teeservadel (mullastiku ja/või taimestiku uuring)Koostöös Tallinna Botaanikaaiaga (TBA) teha välitöid 2019 suvel ning uurida erinevatel uuringualadel Tallinnas kloriidide (ja/või mulla elektrijuhtivuse) muutusi muldades ja/või taimestiku iseärasusi. Teema on lai ning uuringualasid on palju, tööd on võimalik jaotada ka mitme üliõpilase vahel.
45
Jaagup KipparProgrammeerimise ning robootikaga seotud teemad nii põhi- kui kaasjuhendajana
46
47
MagistritöödPiret VachtMikrolülijalgsed (hooghännalised ja/või lestad) ja/või ränivetikad inimtegevuse häiringutega ökosüsteemide (nt tühermaade) muldades lähtuvalt mulla- ja/või mikroobikoosluste ja/või taimekooslustest. Võimalusel inimtegevuse gradient või konkreetse saasteaine kontsentratsiooni alusel.Uuritakse valitud bioindikaatorrühma või mitut linnaökosüsteemis lähtuvalt ühest või kahest konkreetsest keskkonnagradiendist. Eeldab teoreetilist ülevaadet, välitöid, kui vähegi võimalik siis kahel sügisel (põhimõtteliselt võimalik ka vaid ühel), tööd mikroskoobiga. Gradient ja ökosüsteem võimalik ise valida
48
Liisa PuuseppRänivetiakte alased andmebaasid ja nende rakendatavus Eestis
49
Liisa PuuseppKeskkonnahariduskeskuste õppevahendite rakendatavus ja kasutajauuring (jagub mitmele)Mari Käär
50
Liisa PuuseppKeskkonnaharidus ...Nii bakalaureusetöö kui ka magistritöö jaoks
51
52
53
Anna-Helena PurreSüsiniku (süsinikdioksiidi/metaani) voogude seosed veetasemegaVajalikud välitööd ning arvutis andmeanalüüsSobib ka bioloogidele ning keskkonnakorraldajatele
54
Anna-Helena Purreturbaalade korrastamine, kasvuhoonegaaside vood, taimestikTäpne teema sõltub tudengi konkreetsemast huvist ja soovidest, võimalikud erinevad välitöö, laboritöö ja kaardiandmete variandidSobib ka bioloogidele, keskkonnakorraldajatele ja integreeritud loodusteaduste õppijatele
55
Anna-Helena PurreSüsiniku (süsinikdioksiidi/metaani) vood erinevates soo arenguastmetes Vajalikud välitööd ning arvutis andmeanalüüsSobib ka bioloogidele ning keskkonnakorraldajatele
56
57
Oliver KoitInimtegevuse (kaevandustegevus ja põllumajandus) mõju väikejõe setete dünaamikaleVälitööd, kaardianalüüs, andmeanalüüs, setete laboratoorne analüüs
58
Jaanus TerasmaaKurtna järvestikuga seotud vaba teemaSeoses 2018. aastal alanud projektiga "Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal" saab leida väga mitmetahulisi teemasid. Võimalus osaleda välitöödel. Töö võib võib olla puhtalt loodusteaduslik ja uuringuline (sh ka bioloogidele või keemikutele sobiv), tegelede keskkonnakommunikatsiooniga, keskkonnakorraldamisega või mõne muu veeressursside kasutamise ja kaitse aspektiga.
59
Liisa PuuseppLäänemere seireandmetest ränivetikate analüüsKindlasti saab easi arendada bakalaureusetööks. Miks ränivetikad on head indikaatorid, kuidas neid on kasutatud Läänemere olukorra kirjeldamisel. Olemas proovid Läänemere seirepunktidest
60
Jaanus TerasmaaPõhja- ja pinnavee vahelised seosedVaba teema, mille raames saab tegelda veeressursside (haldamise) küsimustega väga erinevatest suundadest lähtuvalt: seadusandlik, hüdroloogiline, hüdrogeoloogiline, ökoloogiline, keemiline, (molekulaar)bioloogiline etc.
61
Martin KüttimSoo- ja metsaökoloogia ning (talviste) kliimamuutustega seostuvad teemad
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
Loading...