ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ
1
SAMM II - Kui sobiv kutsetase on valitud, siis antud tööleht aitab anda ülevaate kutsestandardi ja hindamisstandardi nõuetest
2
3
KVALITEEDIJUHT, TASE 7
Eesti Kvaliteediühing koduleht / Kutse andmine
4
5
Kutse taotleja enesehindamise vorm
6
7
B.2 Kvaliteedijuht, tase 7 üldoskused
8
1. Suunab kvaliteedialaseid protsesse organisatsioonis, on kursis kvaliteedivaldkonna teadus- ja arendustegevusega, turu, konkurentide tegevuse ning teabe edastamisega.
9
2. On algatusvõimeline, langetab kiireid ja põhjendatud otsuseid ka mittetäieliku teabe alusel.
10
3. Suunab teisi ning vastavalt vajadusele algatab tegevusi.
11
4. Püstitab selged eesmärgid, planeerides tegevusi ja projekte ning arvestab võimalike muutustega.
12
5. On orienteeritud erinevate huvipoolte vajaduste ja rahulolu saavutamisele, töötades süsteemselt, metoodiliselt ning korrapäraselt.
13
6. Esitab teabe vastavalt sihtrühmale, kasutades valdkonnaspetsiifilisi teadmisi.
14
7. Tuginedes analüütilisele mõtlemisele, näitab üles arusaamist, kuidas üks probleem on suurema süsteemi osa, pakkudes argumenteeritud lahendusi.
15
8. Suudab nii kirjalikult kui suuliselt anda edasi ülevaadet kõikidest, sh keerukatest probleemidest.
16
9. Kogub, süstematiseerib ja levitab nii organisatsioonisiseselt kui -väliselt kvaliteedialast teavet.
17
10. Pakub välja uuendusi, arvestades kvaliteedialase teemaderingiga, mis on seotud laiemalt nii organisatsiooni kui ka valdkonnaga ja juhib nende rakendamist.
18
11. Loob toimivad suhtevõrgustikud nii organisatsioonisiseste kui ka väliste huvipooltega, saavutades nende nõustumise ning pühendumuse läbirääkimiste teel.
19
12. Tunnustab osalejaid, kasutades asjakohaseid meetodeid.
20
13. Kasutab oma töös riigikeelt tasemel C1 ning vähemalt ühte võõrkeelt tasemel B2 (vt lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused).
21
14. Kasutab tööalaselt arvutit iseseisva kasutaja tasemel ja järgmisi digioskusi: infotöötlemine, kommunikatsioon, sisuloome, probleemilahendus ja ohutus (vt lisa 2 Digipädevuste enesehindamise skaala).
22
23
Lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused
24
Lisa 2 Digipädevuse enesehindamise skaala
25
26
Tase 7 KutsestandardTase 7 HindamisstandardKommentaarid
27
B.3.1 Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine
B.3.1 Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamineB.3.1 Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine
28
Tegevusnäitajad:
29
1. Organisatsiooni strateegia kujundamine: osaleb meeskonna liikmena organisatsiooni visiooni, missiooni, väärtuste, strateegiliste eesmärkide ja huvipoolte määratlemisel.1) kirjeldab organisatsiooni strateegia kujundamist, missiooni ja visiooni väljatöötamist ning huvipoolte määratlemist;    Hea on, kui oskab juhtimissüsteemi väljatöötamisel rääkida ka ettevõtte üldistest strateegilistest eesmärkidest, juhtpõhimõtetest.
30
2. Organisatsiooni kvaliteedi juhtpõhimõtete kujundamine: kaasates tippjuhtkonda töötab välja organisatsiooni kvaliteedialased juhtpõhimõtted ja kvaliteedialased eesmärgid, lähtudes organisatsiooni eesmärkidest, huvipoolte ootustest ning äririskide ja võimaluste analüüsist. Vajadusel algatab või viib läbi organisatsiooni äririskide ja - võimaluste analüüsi.2) põhjendab juhtpõhimõtete valikut integreeritud juhtimissüsteemi loomisel;
31
3. Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine: juhib integreeritud juhtimissüsteemi väljatöötamist, moodustades vajadusel meeskonna ning kaasates organisatsiooni erinevaid osapooli ja struktuuriüksusi ning lähtudes organisatsiooni eesmärkidest ning huvipoolte ootustest.3) seostab juhtimissüsteemi osad (visioon, missioon, strateegia, protsessid jm) tervikuks.
32
4. Juhtimissüsteemi dokumentatsiooni väljatöötamine, ajakohastamine ja kättesaadavaks tegemine: juhib organisatsiooni juhtimissüsteemi dokumentatsiooni põhimõtete väljatöötamist ja ajakohastamist, lähtudes vajadusest, süsteemi eripärast ja organisatsiooni struktuurist.4) kirjeldab toodete/teenuste kvaliteedi tagamise eelarve koostamist ja täitmise jälgimist;
33
5. Juhtimissüsteemi eelarvestamine: koostab ja kooskõlastab tippjuhtkonnaga juhtimissüsteemi haldamiseks ning toodete (teenuste) kvaliteedi tagamiseks vajalikud eelarved. Vastutab eelarve täitmise eest.5) selgitab juhtimissüsteemi ohjamise süsteemi väljatöötamist ja toimimist;
34
6. Juhtimissüsteemi ohjamine: töötab välja kvaliteedijuhtimise ohjamise süsteemi ja tagab selle toimimise.6) selgitab organisatsiooni arengu toetamist ja nõustamist, s.h. toob näiteid kvaliteedijuhtimise tööriistade valimise põhimõtetest, rakendamisest ning parimate praktikate tuvastamisest;
35
7. Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine: toetab organisatsiooni arendamist, sh kvaliteedijuhtimise tööriistade valimist ja rakendamist, ettepanekute süsteemi loomist ja ohjamist ning parima praktika tuvastamist ja sellest õppimist.7) selgitab PDCA protsessi;
36
8. Partnerlussuhete hoidmine ja arendamine: hoiab ja arendab partnerlussuhteid huvipooltega, lähtudes organisatsiooni vajadustest, kokkulepetest ja eesmärkidest.8) kirjeldab partnerlussuhete hoidmise ja arendamise põhimõtteid.
37
B.3.2 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamineB.3.2 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamineB.3.2 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine
38
Tegevusnäitajad:
39
1. Nõuete kaardistamine: tagab organisatsiooni tegevust reguleerivate ja mõjutavate seadusjärgsete, normatiivsete ning kliendi nõuete määratlemise ja seostamise organisatsiooni protsessidega.1) toob näiteid nõuete ja protsesside seoste kohta;
Hea on, kui oskab kirjeldada organisatsioonile kohalduvaid nõudeid lisaks seadusandlikele nõuetele - kliendi nõuded, standardid jms
40
2. Nõuete integreerimine juhtimissüsteemi: koordineerib organisatsioonile kohalduvate nõuete ja normatiivide Integreerimist juhtimissüsteemi, kaasates erinevaid huvipooli ning lähtudes organisatsiooni tegevusvaldkonnast ja strateegilistest eesmärkidest.2) kirjeldab nõuete ohjamise seiret ja vastava dokumentatsiooni ajakohastamist ning uuendustest teavitamist.
41
3. Nõuete ohjamise seire ja ajakohastamine: tagab organisatsioonile kohalduvate nõuete rakendamise, sh hindab regulaarselt nõuete ohjesüsteemi toimivust. Korraldab kaardistatud nõuetest tuleneva dokumentatsiooni ajakohastamise ning teavitab töötajaid uuendustest.
42
B.3.3 Kliendisuhete süsteemi ohjamineB.3.3 Kliendisuhete süsteemi ohjamineB.3.3 Kliendisuhete süsteemi ohjamine
43
Tegevusnäitajad:
44
1. Klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine, dokumenteerimine, elluviimine, toimivana hoidmine ja pidev parendamine (edaspidi teostamine): koordineerib klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi teostamist, arvestades organisatsiooni konteksti.1) kirjeldab terviklikku kliendisuhete
süsteemi teostamist ja koordineerimist;
45
2. Teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhete süsteemi teostamine: koordineerib teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhete süsteemi teostamist arvestades organisatsiooni konteksti.2) selgitab kliendi tagasiside analüüsi ja kirjeldab selle mõju parendusprotsessidele.
46
3. Kliendikaebuste ja vaidluste lahendamise süsteemi teostamine: koordineerib kliendikaebuste ja vaidluste lahendamise süsteemi teostamist.
47
4. Klienditagasiside süsteemi teostamine: koordineerib klienditagasiside süsteemi teostamist arvestades organisatsiooni konteksti.
48
B.3.4 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimineB.3.4 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimineB.3.4 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine
49
Tegevusnäitajad:
50
1. Organisatsiooni protsesside kaardistamise meetodi valimine: valib organisatsiooni protsesside kaardistamiseks asjakohased meetodid. Nõustab juhte protsesside määratlemise meetodite kasutamise osas.
1) võrdleb erinevaid protsessijuhtimise kontseptsioone, põhjendab valikut;

Taotleja peaks teadma põhi- ja tugiprotsesse. Siinkohal on hea lisada ka voodiagrammist visuaal.
51
2. Meeskondade moodustamine: tagab protsesside kaardistamiseks sobiva meeskonna moodustamise nii, et meeskonnas oleksid esindatud protsessi olulised osapooled (sisendite andjad, väljundite saajad, protsessi osalised).2) kirjeldab protsessimeeskonna liikmete valiku põhimõtteid;
52
3. Organisatsiooni protsesside kaardistamine, sh seoste ja protsessiomanike määratlemine, lähtudes iga protsessi oodatavast väljundist ning võimalikest sisenditest: koordineerib organisatsiooni protsesside kaardistamist.3) seostab protsesse strateegiaga ning edasiste tegevustega;
53
4. Protsessikirjelduse loomine: koordineerib protsessikirjelduste loomist meeskondades, sh. valitud meetodite kasutamist ja kõigi protsessi huvipoolte (sh omanike, juhtide, töötajate, ühiskonna) nõuetest juhindumist, kasutades projekti juhtimise põhimõtteid ja arvestades õppimiskaare etappe.4) koostab protsessivoo lähtudes organisatsioonikirjeldusest;
54
5. tagab kaardistuse ühtlase taseme kogu väärtusahela lõikes.5) oskab välja tuua millistest põhimõtetest lähtuda organisatsiooni mõõtmissüsteemi loomisel;
55
6. Protsesside mõõtmissüsteemi väljatöötamine: tagab protsesside mõõtmissüsteemi väljatöötamise koostöös protsessiomanike ja juhtkonnaga, lähtudes protsessi ja organisatsiooni eesmärkidest ning arvestades mõõtmise mõju inimese käitumisele, organisatsiooni struktuuri ja võimalusi korraldada võrdlusi teiste organisatsioonidega samast või muust tegevusvaldkonnast (nt protsesside tulemuste võrdlemiseks).6) analüüsib mõõtmissüsteemi loomisel tehtud valikuid, toob välja parendusvaldkonnad;
56
7. Protsessiomanike toetamine: toetab protsessiomanikke (ja -meeskondi) protsesside planeerimisel, elluviimisel ja hindamisel lähtudes kirjeldatud süsteemist.7) põhjendab protsesside analüüsi tulemuste esitlemisel tehtud valikuid.
57
8. Protsesside seire ja tulemuste edastamine: seirab protsesside toimivust ja nende vastavust nõuetele ning eesmärkidele. Koondab ise või korraldab seire tulemusel saadud andmete koondamise, edastab andmed asjakohastele protsessiomanikele analüüsimiseks.
58
9. Protsesside tulemuslikkuse analüüs: analüüsib protsesside tulemuste vastavust seatud eesmärkidele ja muudatuste tegemise vajadust läbi erinevate protsessitasandite, hinnates mõõdikute omavahelisi mõjusid ja strateegilisi eesmärke ning arvestades näitaja tulemuse ja sihttaseme erisust. Võrdleb ja analüüsib teiste organisatsioonide asjakohaseid praktikaid.
59
10. Protsesside analüüsi tulemuste esitlemine: koordineerib organisatsiooni kontekstist lähtudes analüüsitulemuste esitlemist (huvipooled, koht, sagedus jm).
60
B.3.5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine
B.3.5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamineB.3.5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine
61
Tegevusnäitajad:
62
1. Juhtimissüsteemi hindamismetoodika valimine: valib hindamise aluseks sobiva hindamismetoodika, lähtudes organisatsiooni tegevusvaldkonnast (nt ISO jm juhtimissüsteemide standardid, kvaliteediraamistikud: EFQM, CAF jne).1) võrdleb erinevaid sise- ja välishindamismeetoodikaid, valib organisatsioonile sobivaima hindamissüsteemi ja kirjeldab rakendamise protsessi;
Kirjeldab sise- ja välisauditite läbiviimist. Oskab nimetada enesehindamise mudelit/mudeleid -. EFQM ja/või CAF (European Foundation of Quality Management ja/või Common Assessment Framework)
63
2. Juhtimissüsteemi hindamissüsteemi väljatöötamine: töötab välja koostöös juhtkonnaga organisatsiooni juhtimissüsteemi hindamissüsteemi.2) kirjeldab sise- ja välisauditi läbiviimist;
64
3. Juhtimissüsteemi siseauditite läbiviimine: tagab vajalike auditite plaani koostamise, läbiviimise ja parendustegevuste elluviimise lähtudes juhtkonna ootustest, alusstandarditest ja/või eelnevate auditite tulemustest.3) kirjeldab, kuidas korraldatakse organisatsiooni juhtimissüsteemi terviklikku enese- ja välishindamist.
65
4. Juhtimissüsteemi välisauditite läbiviimine: tagab välisauditite planeerimise, organisatsioonisisese korraldamise ning parendustegevuste elluviimise.
66
5. Organisatsiooni juhtimissüsteemi terviklik enesehindamise korraldamine: tagab enesehindamise plaani koostamise, läbiviimise ja parendustegevuste elluviimise lähtudes juhtkonna ootustest, valitud kvaliteediraamistikest ja/või eelnevate hindamiste tulemustest.
67
6. Organisatsiooni juhtimissüsteemi terviklik välishindamine: tagab välishindamise planeerimise, organisatsioonisisese korraldamise ning parendustegevuste elluviimise.
68
B.3.6 Andmete kogumine ja analüüsimine
B.3.6 Andmete kogumine ja analüüsimineB.3.6 Andmete kogumine ja analüüsimine
69
Tegevusnäitajad:
70
1. Juhtimise eesmärkide joondamine ja mõõdikute määratlemine: haldab organisatsiooni eesmärkide optimaalset valimit ja arendab strateegiliste ja tegevusmõõdikute süsteemi, lähtudes organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest ning seadusjärgsetest ja normatiivsetest nõuetest (sh andmekaitse ja turvalisus).1) selgitab juhtimise eesmärkide joondamist ja mõõdikute määratlemist. Põhjendab mõõdikute valikut;
Hea on tuua ka mõõtmisandmete visualiseerimise pilt.
71
2. Tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine: seirab ja analüüsib toodete ja protsesside mõõtmistulemusi, huvipoolte pöördumisi ning koostab nende alusel parendusettepanekud vastavalt ettepanekute esitamise protseduurireeglitele.2) toob näiteid seire tulemuste rakendamisest parendustegevustes.
72
3. Tulemuste esitamine: koondab seire tulemused ülevaadetesse ning esitleb otsustajatele ja teistele huvipooltele vastavalt kooskõlastatud regulaarsusele (nädal, kuu, kvartal, poolaasta, aasta). Annab tagasisidet tööprotsesside vahetutele juhtidele muudatuste tegemiseks, lähtudes seire tulemustest ja juhistest.
73
B.3.7 Muudatuste juhtimineB.3.7 Muudatuste juhtimineB.3.7 Muudatuste juhtimine
74
Tegevusnäitajad:
75
1. Muudatusvajaduse määratlemine: tagab muudatusvajaduse sõnastamise, meeskonna moodustamise, andmete analüüsimise ja vajadusel juurpõhjuste tuvastamise.1) kirjeldab edukaks muudatuste elluviimiseks rakendatud põhimõtteid. Analüüsib elluviidud muudatusi ja toob välja parendusvõimalusi;
76
2. Muudatuste elluviimine: tagab muudatustegevuste kokkuleppimise ja nende elluviimise.2) toob konkreetseid näiteid mõõdikutest, mis näitavad muudatuste mõjusust.
77
3. Muudatuste mõjususe analüüsimine ja hindamine: tagab muudatuste mõjususe analüüsimise ja hindamise juhtimissüsteemi parendamiseks. Tagab muudatuste dokumenteerimise ning teavitamise.
78
B.3.8 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine
B.3.8 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamineB.3.8 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine
79
Tegevusnäitajad:
80
1. Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse vajaduse kaardistamine ja vajalikkuse hindamine: selgitab välja sisemise ja välise teabevahetuse ootused ja vajadused ja hindab vajalikkust, lähtudes organisatsiooni eesmärkidest ning kohalduvatest ning seadusjärgsetest ja normatiivsetest nõuetest (nt huvipoolte kaardistamine).1) selgitab juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse võimalusi ning põhjendab valikuid;
81
2. Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse läbiviimine: tagab teabevahetuse plaani, infomaterjalide koostamise, infoliikumise ja teabevahetuse mõju hindamise ning koostab ettepanekud teabevahetuse parendamiseks.2) toob näiteid sisemise ja välise teabevahetuse läbiviimisest ning selle parendamisest.
82
B.3.9 Kvaliteedialane koolitamine B.3.9 Kvaliteedialane koolitamine B.3.9 Kvaliteedialane koolitamine
83
Tegevusnäitajad:
84
1. Koolitusvajaduse kaardistamine: koordineerib organisatsiooni erinevate sihtrühmade kvaliteedialase koolitusvajaduse kaardistamist, lähtudes hindamistulemustest, strateegilistest eesmärkidest ja muudest arenguvajadustest.1) selgitab koolitusvajaduse tekkepõhjusi ja kirjeldab erinevaid kvaliteedialase koolituse sihtrühmi sõltuvalt organisatsiooni eripärast;

85
2. Koolituste planeerimine ja korraldamine: tagab organisatsioonis kvaliteedialaste koolituste planeerimise ja korraldamise integreerides need organisatsiooni üldisesse koolitusplaani. Selgitab koolituse eesmärke ja vajadust planeeritud sihtrühma(de)le.2) sõnastab etteantud koolitusvajaduse põhjal koolituse õpiväljundid ning põhjendab õpiväljundile sobiva koolitusvormi ja - meetodi valikut;
86
3. Koolituste läbiviimine: valib sobivad õpimeetodid, koostab koolitusmaterjalid ja viib läbi kvaliteedialaseid koolitusi organisatsioonis ja väljaspool.3) kirjeldab koolitusprotsessi planeerimist ja korraldamist ning toob näiteid tulemuslikkuse ja mõjususe analüüsist.
87
4. Koolitustulemuste hindamine: tagab koolituse tulemuslikkuse hindamise (vorm, sihtgrupp, küsimused, protsess). Vajadusel teeb koolituskokkuvõtte, analüüsides koolituse mõjusust ja tehes ettepanekuid edasisteks tegevusteks, sh jätkukoolitusteks.
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100