Tagasiside_koond.xlsx
 Share
The version of the browser you are using is no longer supported. Please upgrade to a supported browser.Dismiss

View only
 
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ
1
Küsimused OtepääVändraKeilaMärjamaa (sots.osak. juhataja, KOV peretöötaja, sotsiaaltöötaja, KOV tugiisik)Tallinn (sotsiaaltöötaja +vaatlusintervjuu piloodis osaleja perega esmasel hindamisel)Haapsalu (sotsiaaltöötaja ja baastoetuse osutaja sotsiaalmajast + isik (esmane toetusvajaduse hindamise vaatlus ja eraldi intervjuu sots töötajatega)Jõhvi (sotsiaaltöötaja ja osakonna juhataja, hindamisinstrumendi täitmise vaatlus, klient ei tulnud kohale aga suur osa infost oli teada)
2
1.2 Kuivõrd olite piloodis osalejatega juba varem kokku puutunud ja teadsite nende abivajadust?Abivajadusest oldi teadlik, kuid võrgustikuga ise otseselt ise ühendust ei olnud võetud, pigem pöördus abivajaja valda siis, kui oli midagi vaja.olime varem kokku puutunud, teadsime nende abivajadusest ning mõlema puhul oli nende abivajadus eelnevalt hinnatud, juhtumi- , reh- ja/ või tegevusplaan koostatud.Olime teadlikud kõigist klientides ning valisime just keerulisemad kliendid, kelle puhul nägime vajadust sekkuda või pere- või võrgustikuliikmed olid abi palunud. Kindlasti on üheks motiiviks klientide valikul, et teenusepakkumise nõuab lisaressurssi ja / või individuaalset lähenemist.
(Vt Keila tagasisidest klientide kirjeldused)

Soovime läbi piloodi saada kogemust, kuidas ja millist abi neile pakkuda. Meie tavateenustesse nad ei sobitu ja peame olema loovad, et leida lahendusi ning mitte lasta neil isolatsiooni jääda.
5 klienti piloodis, keda teati varem, olid tulnud läbi kriisiolukorra. Info oli olemas, abivajadus üldiselt teada, toetuse/teenustega ei olnud kõik kaetud, 1 kl oli kõige hõredam (üksik psüühikahäiirega klient). Tugiisiku/peretöötaja teenust pakuti 4-le, kellel lapsed. Üks klient käib sot.töötaja vastuvõtul kord kuus – teemaks majandamine ja võlad. Vajab toetust aga ei vaja intensiivset igapäevast toetust.Isiku toetusvajadus on sotsiaaltöötajale tuttav. Isik saab täna teenuseid läbi laste osakonna, sest on veel kooliealine. Lõpetab augustis kooli ning teenused lõppevad selle aasta jooksul. Hetkel on toimiv komplekt teenuseid olemas, mis võimaldab tal kodus elada.

Ka kõik teised kliendid piloodis on varasemast teada. Osadega nendest pole tänaseni ilnud võimalik kontakti saavutada, sest puudusid piisavad ressursid tööks abist keeldujatega. Keerulised kliendid, kelle jaoks oleks tarvis spetsiifilisemat pädevust.
Isik jõudis läbi baastoetuse osutaja silmapiirile, sest tehti koostööd naiste varjupaigaga varasemalt (nende rahastus kukkus ära ja oli võimalik piloodi kaudu inimest edasi toetada)

Olime kõigiga kursis varasemalt, võtsime pilooti võimalikult erinevaid ja keerulisemaid isikuid.

Nt on inimesed jõudnud ka pereliikme/eestkostja kaudu (abivajaja sattus hiljuti haiglasse, emal närvid läbi)
Abivajadus oli enne hindamist teada, varem on lastekaitsega toetust pakutud. Samuti nõustamist ja võlanõustamist.Piloot võimaldas hakata varakult ette planeerima koolisüsteemist siirduja toetustegevuste jätkamist. Selleks tegid koostööd KOV sotsiaalosakonna erinevate valdkondade spetsialistid.
Piloodis osales üks klient, kelle nö laste teenused augustis 2017 ära lõppesid ning kellele jätkati suures osas samade teenuste pakkumist piloodi vahenditega. Kliendil oli varasemalt välja kujunenud sobiv ja toimiv toetavate teenuste pakett, mis võimaldas tal vanematekodus elades hästi hakkama saada. Õppimise asemel otsitakse talle nüüd muul kujul rakendustegevust (sh edasiõppimise võimalusi).
3
1.4. Mil määral tegite piloodi raames abivajajateni jõudmiseks midagi teistmoodi kui tavaliselt oma töös?Rohkem pöörati tähelepanu teadaolevatele psüühikahäirega klientidele, suheldi nende tugivõrgustiku ja perega. Uuriti rohkem kliendi taustaigapäevases töös me ei otsi kliente, vaid kliendid (või info potentsiaalsetest klientidest) tulevad ise meie juurde.
Tavapärases töös hindame kliendiga töö alustamiseks üksnes kliendi abivajadust ja vajadust juhtumikorralduseks, ei hinda , kas ta suudab asuda tööle/ kaitstud tööle/tööturuteenustele või mitte.
Erinev, et saame kasutada lisaressursse toetavateks teenusteks väljaspool oma asutust ( psühholoog, teraapiad, kogemusnõustamine, pereliikmete nõustamine jne). Oleme siiani olnud küllalt oma teenuste keskse, mis tähendab et kui meie teenuseid kliendile ei sobi, siis ongi suhe jäänud soiku.Varasem praktika - KOV sots.töötaja, kui näeb vajadust tuleb juurde tugiisik. Tugiisik reeglina peredele ja erihooleknade kliendile, kel lapsed. So ka ainus teenus, ei kata kõiki vajadusi. Mida oleme juurde ostnud - võlanõustamise teenus.
Tugiisik teeb täna baastoetuse personaalset tuge, vajaduste hindamine, tegevuskava koostamist. Tugiisikud tulid läbi lastekaitse vajaduse, kui probleemne pere, siis perele tugiisik, sealt selguvad täpsemad vajadused.
Kliendid reegllina tulnud läbi kriisiolukorra, pöörduvad kui vajab abi. Pikaajalist toetust erihoolekande kliendile vaid läbi sotsiaaltöötaja regulaarse nõustamise.
Piloot võimaldas koostada toetusplaanid tööks abist keeldujatega ning delegeerida kontakti loomine hädaabi toetuse osutajatele (TVTK)

Samuti oli võimalik hakata varakult ette planeerima koolisüsteemist siirduja toetustegevuste järkamist.
Piloot võimaldas tegeleda inimestega, kes pole ise nõus abi kohe vastu võtma. Eriti midagi müstilist või teistmoodi ei toimunud. Ainuke probleem oli, et venekeelsed kliendid kukkusid ära, sest baastoetuse osutajaid pole, kes suudaks teenust venekeeles osutada.

Juurde rojekti raames neid inimesi ei tahaks võtta, sest see on ainutl ajutine koht projekti raames.
Kogukonnaressursi kasutamisel on palju takistusi - inimesed ei sobitu omavahel, raske on leida inimesi, kes tahaks. Kõik tahaks saada haigekassat ja regulaarset palka.

Piirkonnas pole võimalikke sidussüsteeme süsteemselt kaardistatud, kust inimesed võiksid tulla. Vahel kohalik psühhiaater annab infot, kui küsida. Varem oli teenuseosutaja psühhosotsiaalse rhab keskus, mis pakkus teenuseid ja kust kaudu inimesed jõudsid pildile.
Kui inimene jõuab Tallinna haiglasse, siis sealt helistatakse.
Pilooti valiti kõige keerulisemad teadaolevad kliendid, kellega varem polnud ressurssi tegeleda.

Piirkonnas pole sidussüsteemid kaardistatud kust abivajajad võiksid tulla. Haiglaga on eriti keeruline koostöö, sest peaarst ei ole sotsiaalteenuste integreerimisest huvitatud.
4
2.1 Kuivõrd keeruline on piloodi toetusvõimalusi abivajajatele/ nende lähedastele selgitada? Miks?Keeruline, et teenuseid on vähe ja abivajajad seisukohal, et peavad ise hakkama saama ja pigem ei soovitud, et nende ellu sekkutakse. Mõne inimese puhul arvati, et teenuseid ja abi ei ole vaja, et kõik on hästi. Kõlas ka arvamus, et lasku me neil olla ja ärgu segagu.toetusvõimaluste selgitamine klientidele/ nende lähedastele lihtne, kuna mõlemal juhul said kliendid/lähedased aru, et piloodis pakutavast toetus on neile kasulik (personaalne toetus).Alustasime suhtlemist 4 kliendi puhul lähedastest ning alles siis tegime esmahindamise kliendiga. Üks klient väga pahandas, et rääkisime tema probleemidest kõigepealt emaga. Mõned pereliikmed olid väga motiveeritud projektis osalema.
Keeruline oli seletada piloodi võimalusi, sest ka endal ei ole veel projekti kulgemine päris selge. Samuti vältisime sõna „ projekt“ kasutamist, et mitte rõhutada seda ajalist piiratust. Pigem rääkisime sellest, et meil on lisaressursse, et leida toetavaid teenuseid ja võimalusi.
klindiga rääkides tuleb kõik ümber "tõlkida". Inimese elus nii rasked probleemid, ei suuda haarata piloodi ja teenuste teemat. Oluline et tekib kontakt ja usaldus ja inimene saab reaalset abi.Intervjueeritud pere pole piloodi ja teenusmudeliga kursis, teavad ainult, et saavad selle abil vajalikke teenuseid aasta jooksul jätkata. Sotsiaaltöötaja informeeris ainult niipalju, et mis nad konkreetselt tegema peavad (vajalikud avaldused) ja et ilmselt neile pakub baastoetust Käo keskus, kes nende profiiliga sobib Tallinna teenuseosutajatest. Seal viiakse läbi täpsem hindamine ja selguvad teenused (kuigi nad on varem ka Käo teenuseid juba saanud).Väga detialidesse ei minda, sest ka sotsiaaltöötajad pole kindlad, mida on üldse võimalik pakkuda.
Isikule tutvustati varem juba, et tegemist on aastase projektiga, kust saab toetust pakkuda.
Väga detailidesse ei mindud ja tegelikult välditi mõiste "projekt" kasutamist.

Paljudel isikutel pole lähedasi ja kellel on siis nemad tahaks lihtsalt puhkust saada st neid väga ei huvita, mis seal taustal toimub.
Lähedastele ja abivajajatele teavitati niipalju, et on võimalik erinevaid teenuseid pakkuda nüüd aasta jooksul. Välditi projekti mainimist.
5
3.1 Kuivõrd otstarbekas on esmase hindamise instrument teie töö toetamiseks? Ankeet oli abiks – sisaldas erinevaid valdkondi. Kuna me oma praeguseid piloodis osalevaid kliente varasemalt tundsime, siis ei andnud esmase hindamise instrument meie töös lisaväärtust. Ilmselt on esmase hindamise instrument vajalikum uute klientide puhul, kellest me varasemalt midagi ei tea.

Samas ei ole uute klientide (varasemalt tundmatute) puhul võimalik üksnes esmase hindamise instrumendi põhjal koostada juhtumiplaani, mistõttu tuleks enne juhtumiplaani koostamist teha nagunii detailsem hindamine põhjalikuma hindamisinstrumendi abil.
Hindamisinstrument oli täiesti toetav, lihtne kasutada ja kattis põhivaldkonnad, jättes soovi korral võimalusi kommentaarideks.

Esmahindamise eesmärk on eelkõige prioriteetide paika panemine , et näha, mis on need asjad, millega tuleb kõigepealt alustada või mida klient oluliseks peab.

Võimalik, et need numbrilised hinnangud ei ole veel kuigi määravad, sest raske on esmakohtumisel põhjapanevaid hinnanguid anda ( eriti kognitiivsed oskused, haigusteadlikkus jne). Tõde selgub tavaliselt hiljem.
Sots.töötajal on vaja head tööriista, probleem, et meil ei ole. Kui hindame hooldusvajadust, saaks kasutada, oluline et on raam ees, mingi selgroog peab olema, kondikava töötajal peab olema, et saada korraldatult info kätte.
Aga peab olema ajaliselt opitim.kasutatav ja lihtne, et tuleks vaid oluline info välja (ei oleks 80 lk, nagu töövõime ondamine).
Instrument oli lihtne täita. Ettepanek muuta sõnastust: abivajaja asemel isik.

Hindamisinstrumendi täitmise vaatlemise alusel võib väita, et esialgu on hindamine pisut ülekuulamise maiguga. Küsiti üle küsimusi, mille kohta vastusi juba teati ning tegemata oli eeltöö (andmed töövõime hindamise jm kohta). Mitmed küsimused jäeti vahele nt kognitiivse võimekuse kohta. Püüti siiski panna rohkem rõhku teemadele, millega isik suudab paremini suhestuda ja mis ei rõhuta tema psüühilist erivajadust (igapäevaelu teemad ja hõivatus eelkõige)

STARI plaani pole varem teinud, nüüd proovivad esimest korda.
Valdav osa instrumendist oli võimalik ära täita ilma inimesega kohtumata. Paar küsimust jäid lahtiseks, mis puudutasid igapäevast toimetulekut.

Lahtiseks jäi küsimus kuidas toetust edasi korraldada. Väidetavalt pole koha peal pädevaid või sobivaid teenuseosutajaid. Eriti selliseid, kes suudaks tegleda personaalse hindamisena.
6
3.3 Kes esmastel hindamistel lisaks teile osalesid? (nt abivajaja, lähedased, baastoetuse pakkuja vm)Esmase hindamise tegin ise, kui olin kohtunud lisaks ka kliendi hooldaja- või eestkostjaga. Edasi võtsin ühendust baastoetuse pakkujaga, kes süvenevad veel põhjalikumalt kliendi loosse.Lisaks kov-le (nii sotsiaalnõunik kui ka lastekaitsenõunik) osalesid esmastel hindamistel klient, tema lähedased ja baastoetuse pakkuja.Esmahindamise viis läbi inimene, kellel oli juba kontakt kliendi või tema perega. Viiest kliendist kolmel oli selleks juhataja ja kahel korral tegevusjuhendaja.isik koos lapsega (mõnede küsimsute puhul suunati laps teise tuppa mängima), tugiisik, lastekaistetöötaja, sotsiaaltöötaja Osadel juhtudel toimus esmane hindamine juba koostöös teenuseosutajaga, eriti abist keeldujate puhul oli tegemist rohkem spetsialistidest koosneva võrgustiku koosolekuga, kes planeeris tegevusi, et kontakti saavutada isikuga.

Vaadeldud juhul toimus instrumendi täitmine koos pereliikmete ja isikuga.
Isik ja baastoetuse osutaja (KOV allasutusest). KOV sots töötaja ja baastoetuse esitaja hakkavad koostama nüüd toetusplaani omavahel, aluseks on blankett, kus hinnatakse uuesti kõik valdkonnad üle - sealt selguvad eesmärgid, alaeesmärgid, tegevused. Hiljem tutvustatakse isikule plaani.
Baastoetuse osutajale oli kasulik osaleda esmasel hindamisel, sest ta sai ka kontakti.
Sotsiaalosakonna juhataja ja sotsiaaltöötaja
7
3.4 Mida sealjuures muuta võiks?Ehk võiks küsimustik olla ka lähivõrgustiku liikmele, kes saaks lisada ka teise vaatekoha, sest tihti abivajaja ise ei näi midagi soovivat.Kindlasti võiks seal olla koht, kus tuua välja , kas tegemist on psüühikahäire või intellektipuudega- seda piloodis küsiti.üks komponent peaks olema juures - peres toimimine, kas ta on vastutavas rollis peres.
Tekkis vajadus, et sünkroontõlge kõrval, kuidas kl-ga räägin (vaimupuudega inimesega, psüühikahäirega inimene heal ajal suudab aru saada) pidin käigu pealt ümber sõnastama. Arvestada, et info kogutakse ka muude vahenditega ja vabas vestluses, teiste poolt, nt naabrid.
Instrument - rabe, ei ole see mille alusel saan otsuse teha. Sõnastus peaks olema teine. Oli psüühikahäirega toimetulek, aga intellekstiüuudega. Ei tule välja kui peres lapsed.
Tahame terviklikku lähenemist. Kui on pere, siis oleks vaja terviklikku infot, mitte ainult ühe kliendi kohta, kogu pere teema - psüühikahäire, lastekaitse, puudega jms. Esmahindamisel tuleks välja kogu tervikpilt perest.
Ei tule ka lähisuhete teema välja, on kes on võrgustik, aga mis suhted on, see ei tule välja.
Ja peaks minema kokku STAR-iga. Oluline vaadata kas STAR on parim. Mitte koostama stari järgi, vaid vaja vaadata mis on optimaalne ja vajalik ja STAR kohandada selle järgi.
Probleeme valmistas STARi kasutamise nõue, mis tekitab palju topeltsisestamist ja info uuendamise vajadust pidevalt, sest juhtumiplaani pole võimalik teenuseosutajatega jagada. Samuti on problemaatiline instrumendi paberil täitmine, mis tähendab, et info tuleb hiljem sisse trükkida. Sotsiaaltöötajatel pole mobiilseid töövahendeid ja häid võimalusi täna ringiliiklemiseks Krisitiine linnaosas.Hindamisel oli koos baastoetuse osutaja ja sots töötaja. Kuna klient oli varem tuttav kov-ile, siis oli juba ilma hindamiseta teada, kes peaks baastoetust pakkuma. Tutuvustati baastoetuse osutajat hindamise käigus.

Instrument pole kliendiga koos täitmiseks hea, küsimused on halvasti sõnastatud. Võiks olla küsimustik, mis vestlust juhib. Instrument on liiga pealiskaudne, et võimalda tegevusplaani koostada, konkreetsed probleemid ei tule välja. Ideaalis võiks seda täita kohe koos teenuseosutajaga, siis saaks nemad ka kohe kontakti. Sest linnavalitsus teab inimesi palju paremini.

Numbrid instrumendis ei ütle midagi - ja miks seda kokkuvõtte lehte vaja on? Prioriteetseid asju ei tõsteta esile.
8
4.1 Milliseid dokumente peavad piloodis osalevad inimesed toetuse saamiseks allkirjastama?Toetuse saamiseks ilmselt teenuse taotluse ja ehk ka lepingu, mille teenuse osutaja sõlmib.meie oma teenuste puhul oluline ka nõusolekuleht kliendiandmete käsitlemiseks.Info registreeritakse kliendi kaustas. Plaane täna aega ei ole teha.Piloodis osalemisega seotud info töötlemise nõusolek ja üks avaldus KOVile piloodis osalemiseksPiloodis osalemise andmete kasutamise nõusolek + STAR juhtumiplaan (intervjuul selgitasime, et piloodi jaoks pole STARi allkirja vaja)

Mida vähem allkirjasid on inimeselt vaja töödokumentidele, seda parem. Sest tihti inimesed pole sotsiaaltöötaja hinnanguga nõus alati ja sestap ei saa tegelikku olukorda kajastada dokumentides.
Ainutl piloodiks vajalikud dokumendid
9
5. Kas on muid teemasid, mida kindlasti sooviksite seminaril arutada?Psühhiaatri arvamus ja hinnang – kas ja kuidas selleni jõuda?Probleeme tekitab antud projekti klientide puhul kindlasti STAR-i kasutamine, kuhu on samuti vaja kliendi allkirja/ nõusolekut. Kuna oleme alles algajad STAR-i kasutajad, siis oli see ka meile üllatuseks ja kindlasti kujuneb see ka takistuseks psüühilise erivajadusega klientide puhul- ikkagi internetti riputatakse andmed üles! STAR on ka suhteliselt paindumatu oma tegevusplaanis, mida ei saa muuta ja tundub selline „ ajaraiskaja“.Kui korraldus KOV teha, siis KOV-le juurde inimressurssi. Meil spetsialiseerumine, kogu teenuste pakett, kl profiilid järjest keerulisemaks. ET saaks kvaliteetselt ja kl.keskselt, jõuaks suhelda, juhtumikorralduslikus põhimõttes. Täna ei ole ajalist ress.selleks, Kui vaja juba metoodikate, sedauste jm kursis, see nõuab juba spetsialiseerumist. Kui mudel tööle, siis võimalus tulevikus võtta tööle spetsiaalse pädevusega töötajad, kes tegelevad psüühikahäire ja intell.puudega klientidega, pakkudes baastoetust.Peamine mure - kas piloteeritav mudel oleks jätkusuutlik rahastuse poolelt?Kuidas tellida Lisatoetuse teenuseid, mida täna keegi piirkonnas ei paku. See nõuab KOVilt lisatööd, et otsida välja uusi teenusepakkujaid.Kuidas oleks võimalik uusi teenuseid tellida piirkonnas, kus neid varem pole väga pakutud. Võib juhtuda, et tegelikult KOV pole kursis, mis teenuseid olemasolevad teenuseosutajad pakuvad. Peamine probleem intervjuul oli läbivalt see, et baastoetuse osutajat ei ole võimalik virumaalt leida.
10
MUUD MÄRKMEDKOV sots.töötaja, kui näeb vajadust tuleb juurde tugiisik. So ka ainus teenus, ei kata kõiki vajadusi. Mida oleme juurde ostnud - võlanõustamise teenus.
Tugiisik kannab täna baastoetuse personaalset tuge, vajaduste hindamine, tegevuskava koostamist.
Pole valmis võtma riigi kohustusi endale, sest pole inimesi ja muid ressursse. Kes siis teenuseid hakkavad pakkuma, kui nö riigiteenused ära kaotatakse. Nt Haapslau piirkonnas pole täna vabasid riigiteenuste kohti.
11
12
Vaatluse põhjal hinnang: Kliendi võimalus toetuse planeerimisel kaasa rääkida K-0 moodulisPerel oli suur võimalus kaasa rääkida, sest abivajajal on täna juba toimiv toetuspakett olemas teenustest (lastele mõeldud teenused) ning sooviti selle jätkumist. Plaaniti samade teenusosutajatega koostöö jätkamist, kus juba varem oli käidud.Esmasel hindamisel küsiti abivajajalt selgelt, kas ta tahaks tööle minna v õppima v vajaks abi lapsega. Hindamine toimus koos baastoetuse pakkujaga. Peale hindamist lepiti kokku, et sotsiaaltöötaja ja baastoetuse pakkuja panevad nüüd toetusplaani kokku ja võtavad uuesti ühendust. St inimese enda eesmärke vestlusest ei selgunud esialgu.Esmasel hindamisel planeeriti juba K-2 teenuskomponente, nt sellele inimesele on vajalik võlanõustamine ja personaalne tugiisik. Pidi pikalt seletama, et K-1 moodulis toimub tegevusplaani koostamine ja selguvad täpsed komponendid.
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
Loading...