ENMAK 2035

	B	C	D	E	F	G
1	VEEBITÖÖTUBA "ENERGIAMAJANDUS AASTAL 2035" 14.06.2021
2	Korraldaja: MKM energeetika osakond		Suunavad küsimused:

3	Abimajterjal:		mis kasu on riiklikust energiamajanduse arengukavast?
4	Kehtiv ENMAK 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf		mis on energiamajanduses olulisemad tegevused kliimaneutraalsuse saavutamiseks?
5	ENMAK 2030 koostamise materjal https://energiatalgud.ee/ENMAK%3AAjakava_ja_tegevused?category=1690		mida tähendab kliimaneutraalsus huvirühma vaates?
6	REKK 2030 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030
7	MKM tellitud valminud energeetika uuringud https://mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud
8	Strateegia "Eesti 2035" https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
9
10	Palume vastata rühmal järgmisele neljale küsimusele:	1. MILLISENA NÄETE EESTI ENERGIAMAJANDUST AASTAL 2035?	2. MILLISED ON PROBLEEMID TÄNA?	3. MILLISEID MUUTUSI ON VAJA?	4. KES PEAKS TEGEMA MIDA?	5. MUUD ETTEPANEKUD JA MÕTTED
11	RÜHM/JUHT: NGO/TÕNIS VARE	Energiamix (juhitavad elektritootmisvõimsused), mis lähtub turust ja regulatsioonidest. 3 avameretuuleparki	Regulatsioonide piirangud, varustuskindlus/energiajulgeolek, elektri hind, transpordi ja põllumajandussektori CO2 heide, elektrienergia liiga kõrge ja ainuke maksustamine (taastuvenergia tasu elektritarbijatel)	Investeeringukindlus, regulatsioonikindlus, õiguskindlus	Riik peaks looma keskkonna vastavalt Eesti vajadustest lähtuva ning seda ka EL tasemel kaitsma	Turupõhisus, tehnoloogianeutraalsus, sotsiaalmajanduslik mõju
12	RÜHM/JUHT: AVALIK/RIINA TAMM	Põlevkivi kui energiaallikas on unustuse hõlmas. Põlevkivi kui toore on OK. Energiaallikate paljusus (tootjad, kandjad). lokaalne tootmine ja tarbimne. Meretuulepargid. uued(Salvestus)tehnoloogiad.	Riigikaitselised, keskonna, kogukonna vastaseisud. Hajaasutused - võrgu seisukohalt raske hetkel kontrollida. Varustuskilindlus vs. ilmastkukindlus. Sotsiaalküsimused (põlevkivi sektori töökohad). Kinnisvara väärtus väljaspool Tallinna. uute läbi tesitmata tehnoloogiate paljusus. Riigi ebakindlus investeeringute osas.	kindlus riigi pika ajalisteinvesteeringute osas. Koostöö erasektori-ülikoolide- riigi vahel arendus ja teadustegevuses. Regiooni ja naaberriikide vaheline koostöö (Eesti teadmiste eksport). (Tava tarbija) teadlikuse tõstmine, kogemuslood. Rohkem väikeseid energiatootjaid. Energia salvestamine. Tuumaenergia (kasu vs. riskid)	Koostöö (Riik, KOV, Tarbijad, kogukonnad, ettevõtted, tootjad, võrguettevõted). Elektri süsteemi osas kindel pikaajaline riigi plaan (et oleks kindlus ettevõttel, pank annaks laenu) - läbipaistvus, järjepidevus. Tehniline järelvalve väiketootjatele. NIMBY - Kogukondade kaasamine - kasu neile, kogemused. Mõistete ühtlustamine.	Riik teeb enampakkumised kvootidele - tarbija vabaneb taastuvenergia tasust.
13	RÜHM/JUHT: TARBIJAD/KAUPO EERME	Kliimaneutraalsuse tagamiseks on võetud kasutusele erinevad uued energiaallikad. Energiaallikate paljusus: rohkem taastuvaid energiaallikaid, vesinik ja tuumaenergia?. Biometaan on tugevalt turul. Salvestusvõimalused. Varustuskindlus on suurenenud.	Tarbijate teadlikkus energiaallikate kasutamisel lähtub puhtalt kulutustest, mitte energiaallika jalajäljest. Turul puudub teadlikkus taastuvenergiaallikate kasutuselevõtu osas. Tarbijad teevad oma otsused lähtuvalt alginvesteeringutest.	Tarbijate teadlikkuse tõstmine läbi turgu toetavate meetmete. Kogukonna energeetika areng - otsene kasu kogukonnale/piirkonnas kinnisvara omavatele inimestele. Puudub regulatiivne keskkond, et saaks tekkida energia jaotus- kaubandussüsteem.	Riik - luua regulatiivne keskkond, mis soodustab kogukonna energeetika jaotus-kaubandussüsteemi tekkimist. Uue tehnoloogia stardi toetus, tuleb toetada nii tarbimist kui ka tootmist. Riik, KOV, eraisik - koostöö.
14	RÜHM/JUHT: NGO/SILVER SILLAK (ERKI NIITLAAN, ALLAR LUIK, RENE TAMMIST)	Aastal 2035 oleme bilansiliselt süsinikuneutraalsed, kuigi mitte tingimata igas sektoris ja igal ajal. Tohutu suur meretuuleenergia potentsiaal Eestis on realiseeritud või realiseerimisel ning taastuvenergia on kasutusel nii laialdaselt kui võimalik, vähesel määral veel ka fossiilkütused või biomass. Energia salvestamise ja muundamise võimalused on jõuliselt arenenud ja kasutusele võetud, kiirelt on edasi liigutud sektorite lõimimisega. CCS/CCU ei ole realistlik variant tehnoloogia keerukuse ja hinna tõttu. Iga tehnoloogilise uuendusega ei saa kaasa minna, tuleb selekteerida perspektiivikamad.	Puudub poliitiline tahe ja ühiskondlik kokkulepe kliimaneutraalsuse ja taastuvenergiale ülemineku osas. Riigipoolsed pikaks ajaks seatud selged ja ambitsioonikad eesmärgid tagavad stabiilise investeerimiskliima ettevõtjale ja suunaviida KOV-ile ja kogukonnale. Ei saa sõita üle laipade, aga vaja on otsustuskindlust riigi poolt. Kaevandamissurve suureneb, aga ka vastuseis kaevandamisele suureneb, ka siin on vaja ühiskondlik kokkulepe saavutada. Süsteemid on palju komplekssemad (elektrifitseerimine, sektorite integreeritus) ja esitavad väga suure väljakutse inseneridele ja teadlastele. Mere- ja õhutranspordi heide on marginaalne, aga autotranspordi heide tohutu, kuidas saavutada üleminek transpordisektoris?	On vaja selgelt ja lihtsat sõnumit kliimaneutraalsuse osas ja riigi eestvedamist, et sõnum jõuaks selgelt kohale KOV-idele ja kogukondadele. Vastasel juhul ei kerki tuuleparke. Kohaliku kasu mudel on väga vajalik, aga kõiki pingeid see instrument kindlasti maha ei võta, tuleks kaaluda näiteks ka energiakogukondade toetamist. Mitmel pool on vajalikud rangemad regulatiivsed meetmed lisaks investeeringutoetustele, näiteks transpordisektoris ilma maksude ja piiranguteta on võimatu ambitsioonikamaid eesmärke saavutada.
15	RÜHM/JUHT: TOOTJAD/DJANA REVJAKO		Senini kehtinud turg ei ole investeeringuid taganud ja piirkonnas on defitsiit ka siis kui tuul puhub - nt eile jooksis sisse 1000 MW ja hind oli üle 80. Samas tuulikud töötasid 150 MW juures. Üheaegselt mitme probleemiga tegelemine võib käia üle jõu - dekarboniseerimine, desünkroniseerimine. Kas on olemas piisavalt resursse ja vahendeid, et viia läbi üheaegselt mitmeid muudatusi (dekarboniseerimine, desünkroniseerimine jne). Meie süsinikuheide on Euroopas üks kõrgemaid inimese kohta.		Ministeerium (MKM, KKM) peaks tegema kogu energiakandjate elutsüklit ervestavaid analüüse. Riik peab kaasama ühiskonda energiapoliitika kujundamsiesse - kaasamine peaks olema faktidel ja analüüsidel põhinev. Riik peaks panustama rohkem ühiskonna kaasamisse ja harimisse energeetika teemal. Tuleks paremaks muuta süsteemi, mille alusel makstakse häiringute talumise tasusid - inimestele tuleks paremini selgitada, milline on süsteem. Peaks toimima juhitud debatt tuumaenergia võimsuse osas - tuumaenergia, kui juhitav võimsus.	Praeguse seaduse alusl tehakse vähempakkumised mingi võimsuse tagamiseks, mis on tehnoloogianeutraalsed. Puudu on hangetes kriteeriumid, mis aitavad meil jõuda kliimaneutraalsuseni ja arvestavad keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Tuleks muuta hangete põhimõtteid, mis ei arvesta ainult hinda. Tuleks lahti mõttestada, mis on varustuskindlus ja mis on energia julgeolek.
16	RÜHM/JUHT: TOOTJAD/MIHKEL ANNUS	b. Energia salvestamise ja muundamise võimalused on jõuliselt arenenud ja kasutusele võetud, kiirelt on edasi liigutud sektorite lõimimisega.	1) Regulatsioon peaks olema avatud ja paindlik elektrienergia (väike)tootjate jaoks; 2) Oleme elektrienergia importijad, peaksime võtma suuna taastada eksportija roll; 3) NIMBY, eboproportsionaalne hirm uue ees; 4) Planeerimisprotsessi kehv sujuvus; 5) Kliima vs keskkond sisemine tasakaal	b. Mitmel pool on vajalikud on regulatiivsed meetmed lisaks investeeringutoetustele, näiteks transpordisektoris ilma maksude ja piiranguteta on võimatu ambitsioonikamaid eesmärke saavutada.	Muuta KoKS (Riigikogu); Selgitustöö kvaliteet paraneb kõigi osapoolte poolt; Kohaliku kasu instrumendi elluviimine, KOV-i preemiad jm instrumendid
17	RÜHM/JUHT: NGO/FARIšTAMO ELLER		Puidu põletamine biomassina ja subsideerimised. Salvestusvõimalusi täna praktiliselt ei ole, tuulepargid vahepeal puhuvad, vahepeal mitte. Põlevkivi. Aga me ei tea täpselt, kuidas põlevkivist väljuda. Elektriimpordist sõltumine süveneb. Rohelise enrgia tootmine on hetkel raskendatud. Mitte ühtki energiatootmist ei taheta päeva lõpuks näha. Mida teha äratöötanud akude jm taastuvenergia asjadega? Haruldaste metallide kaevandamine on keskkonnavaenulik.	Kuidas muuta seda, et inimesed hakkaksid aktsepteerima energia tootmist oma tagaaias? Arusaamist, mida sisaldab endas rohelise energia tootmine. On vaja ennetada sotsiaalne lõhe: investeerimisvõimekusega inimeste ja sotsiaalselt vähekindlustatute vahel. Mis on see uus maksusüsteem, mis toetab üleminekut roheenergiale, sest roheenergia ei ole maksustatud. Suur osa keskkonnatasudest, CO2 kvoodi müügist, lähevad keskkonnakaitsesse - pikas perspektiivis see raha kaob - kui on kliimaneutraalsus, siis kust tuleb raha (10 protsenti tännasest eelarvest). Mingi uus maksusüsteem?	MKM ja Kredex peaksid selle seadma prioriteediks: Kõigepealt oleks vaja teha hooned korda. Siis saame teada, palju meil energiat on vaja tulevikus. Praegu peaks väga tugevalt tegelema hoonefondi rekonstrueerimisega. Valdav osa energia tarbimisest on hoonetes. (Vaja inimesi ja oskusi ja aega, et hooned renoveerida - 10 kordistumist eeldaks see). Haridus - ümberõpe. Autokesksus ümber mõelda - jalgrattateed näiteks - liikluse vähendamine suuremates linnades. Ühistransport teistel alustel, see peaks olema suunatud ümberistumiskeskustele näiteks. Edasi tulevad skeemid, kuidas uusi tootjaid tuua turule.	Mõtestamine, kas ikka on vaja kõike ja nii palju. Riik ei peaks liialt sekkuma. Turuloogika võiks olla paigas.
18	RÜHM/JUHT: AVALIK/AIN LAIDOJA /Eva-Ingrid Rõõm, Mart Tasa, ??		Eesti ei ole enam energiasõltmatuu. Salvestamis- ja tasakaalustamis-võimsuste nappus. Elektriturg ei toimi, turupõhiselt ei teki uusi toetusi. Taastumatute kütuste suur osakaal energeetiaks, eriti transpordis. Väisõhu kvaliteet (transport, biomassi põletamine, biometaan transpordikütusena). Biometaani eelistamine trasnpordisektoris (el lõpp 2025). Kodumajapidamiste küttelahenduste põhjustatud välisõhu saaste. Energiasäästu- ja tõhususe alased investeeringud (hooned, tööstus). CO2 pole trasnpordis maksustatud. Tasastuvkütused on transpordisektoris kallimalt maksustatud kui fossiilsed kütused. (nt energiapõhine aktsiismks - ekütus, biometanool). Võrgutasu elektrienergimüügi pealt võrku võiks ärakaotada. Vähene valmisolek rohepöördeks ja õglaseks üleminekuks ning kliimaüleminekuga seotud rikside leevenamiseks (k.a. haridus ja infra nt). Elektriturg võiks toimida nii energia- kui ka süsteemiteenuste turu mõttes avatud konkurentsi põhiselt: süsteemioperaator ei tohiks neil turgudel osaleda ja enda eeliseid kasutada (nt toetusraha mõttes).	Kaugküte tuleks monopoli alt võtta. Taastumatutest kütustest väljumiseks strateegia, milles kirjas, kuidas väljuda (nt vähempakkumine). Energiaimpordist vähemlat nulltootmisse jõudmine. Salvestuskohustused väiketootjatele. Salvestulahenduste nõuded suurtootjatele vähempakkumiste korraldamisel. Gaasivõrgu dekarboniseerimine (4 TWh/aastas) . Energiatootdete maksutatmine: CO2 maks, elektriauto eletkri maks taatumatu eletri tarbimise pealt. Pikemas perspektiivis peaks kõige keskkonnasõbralikum käitumisviis olema kõige odavam. Naabermaade olukorra jälgimine eletrituru- ja kütuseturu seisukoast.	Tarbija peaks valima rohelise elektri ja energia, kui võimalik. Riik peaks soodustama poliitikat, kus kõige keskkonnasõbralikum käitumine on kõige soodsam ja mugavam. Tuulepargid võimalikult ruttu teoks. Riik ei konkureeri eraarenadajatega.	Elektriturg peab hakkama toimima, riik peaks ka EL-ile survet avaldama, et turuprobleemid ära lahendada. Kiirem üleminek välisriikide taatumatu energeetika maksutamisele (a la Vene elekter).
19	RÜHM/JUHT: Kalev Kalemets, Anastassia Batulin, River Tomera, Sven Sommer, Rein Vaks	Eesti on energiat eksportiv riik, tagatud on väga hea varustuskindlus. Energiaturud on integreerunud, vedelkütuste kasutamine on tugevas langustrendis (-35% võrreldes 2020. a), Eesti on tuumaenergiat kasutav riik. Elektriautode laadimistaristud on hästi arenenud. Soojus- ja jahutusmajandus toimib 90% ulatuses taastuvate allikate peal, suur rõhk on jääksoojusel. Gaasisüsteemis on 50% ulatuses kasutuses kodumaine gaaskütus.	Transpordisektori KHG heite vähendamine on suurim väljakutse. Puudub selge ühiskonnapõhine kokkulepe eesmärkide täitmiseks (miks, kuidas, mis hinnaga jne), puuduvad selged ja sisulised toimingud kliimaneutraalse energeetika arendamiseks. Puudub regiooni elektrisüsteemi varustuskindluse pikk vaade, valitseb defitsiit, eriti sügav küttehooajal kui taastuvenergia panus on kasin.	Vaja on konkreetseid eesmärke koos selge ambitsioonika ja realiseeritava tegevuskavaga (nt aastal 2035 ei toimu sisepõlemismootoriga sõidukite müüki). Hoonete ja energiavõrkude renoveerimine peab käima käsikäes.	Riik peab looma konkreetse suuna ja võimalused turuarenguks. Turuosalised tegelevad selles suunas, kuhu tarbimine liigub ning kus on nõudlus. Seadusemuudatused peavad olema sihipäraselt rakendatavad. Tarbija harjumuste suunamine hindade ja toetustega
20	RÜHM/JUHT: Teet Randma/Mihkel Kaevats(Joel Peetersoo, Peep Jürmann, Toomas Koovit, Margus Kaasik)	Roheline, katsetatud uusi tehnoloogiaid. Tuumajaama loodetakse. co2 hind 200-300 tonn. Biogaas talvel kütmiseks ja elektri tootmiseks, parem lahendus, kui transport. Salvestus pump-hüdro abiga. Päikese osa kasvab, tuulikuid tehakse ka merre. Narva jaamad lähevad kinni tõenäoliselt, õlitootmine on piiri peal. Puidu hake ilmselt jääb, jätkusuutlik biomass on probleemiks. Linnad jäävad kaugküttele-jahutusele, eramajades soojuspumbad. Kindlasti elektriautod tulevad, aga tänane taristu ei suuda tagada suurt hulka elektriautosid. Individuaalautode osakaal langeb, tuleb ühiskasutus ja rendiautod rohkem. Vesinik lennunduses, jah ja ei: ei saa hästi veeldada, aga on kerge.	Transpordisektori KHG heite vähendamine ja taastuvenergia osakaalu saavutamine on suurim väljakutse. Elektriautode laadimistaristu väljaehitamine, mis nõuab infrastruktuuri ümberehitust. Puudub säästliku-roheline linnakonseptsioon, Tallinnal olemas, aga erinevatel põhjustel ei realiseeru piisava kiirusega. Eelkõige probleem jalgratturite turvalisusega. Puiduhakke põletamisel ei ole arvestatud LULUCF CO2 kvoodi ostmise vajadust, vaja oleks veendumust, et kasutatakse ainult väheväärtuslikku puitu kütteks ja puitu kasutada materjalideks.	Ühiskondlik arusaam on vajalik, pole piisavalt räägitud teemadest. Valdkondade ülene strateegiline juhtimine. Vajalik sisuline kaasamine. Aitame erinevate rahadega erinevaid inimesi, kes tegelevad uute lahenduste väljatöötamisega Eestis, see võiks olla sarnane kaitsepoliitikale.	Haridusministeerium peaks kliima ja keskkonna teemadi integreerima põhikooli haridusprogrammi läbivalt.
21	RÜHM/JUHT: Getlyn Denks/Priit Heinla/Indrek Laas/Marek Muiste	Säästev ja turupõhine. Kasvuhoonegaaside ja päritolutunnistuste turg võimaldab üleminekut kliimaneutraalsele energiatoomisele. Kohalikest taastuvatest allikatest energia lõpphind on konkurentsivõimeline ning parandab Eesti väliskaubanduse bilanssi.	Kvoodikaubandus veel ei taga säästvat energiamajandust. Pole tagatud majanduskeskkonna stabiilsus pika tasuvusajaga energiamajanduse investeeringutele. NIMBY.	Erinevad huvigrupid nagu kohalik kogukond, KOV-id, ettevõtjad peavad ühise eesmärgi nimel avatult suhtlema. Salvestusvõimsus ja tootmisviiside mitmekesisus tuleks tagada läbi ENMAKi eesmärkide täideviimise
22	RÜHM/JUHT: Mari Habicht/Helena Gailan/Johanna Maarja Tiik/Andres Annuk/Gert Siniloo	taastuvenergia osakaalu kasvatamine; energiaühistute ja hajaenergeetika edendamine; kohaliku kasu instrumendi toimimine; vesinikuenergeetika edendamine; piiriüleste ühenduste arendamine; hädapärane varustuskindlus tagatud (põlevkivijaamade konserveerimine?); vähemalt üks, veel parem kui mitu meretuuleparki töötavad ja on kombineeritud energiasalvestusega, nt vesinikuga; hüdropumpjaam toimib; nutikad tarbimise juhtimisteenused ja energiaandmete kasutamine; biomassi tarbimine säilib olemasoleval tasemel ja ei kasva	põlevkivipõhine elektritootmine; sotsiaalne vastuvõtlikkus energeetikasektori muutumisel; toetuste puudumine uute tehnoloogiate edendamiseks, eriti väiksemahulisel salvestusel; uute tehnoloogiate ja seadmete kõrgem hind vs "vana" tootmisega; üksteisele vastukäivad otsused (nt põlevkivist väljumise kuupäev vs õlitehase investeering); paljud sektorid pole suutnud heitmeid vähendada, nt transport ja põllumajandus	läbimõeldud motivatsioonisüsteem riigi huvides; mõttemallide muutus ja teadlikkuse kasv; terviklik planeerimine ja poliitikakujundamine (et ei tehtaks üksteisele vastukäivaid otsuseid; silotornide lõpetamine); teadus- ja analüüsipõhine poliitikakujundamine; elutsüklipõhine käsitluse arvestamine (nt tuulikute püstitamisel või elektriautode ehitamisel, sest ehitame kogu majanduse ümber); tõhus on ressursikasutus; energiatehnoloogiate seadmete ja komponentide tootmise arendamine Eestis	Riigi poolt kindlad poliitilised suunad, kohalike kogukondade kaasamine kohaliku omavalitsusega koostöös. Riigi ja omavalitsuse selge arusaamine läbimõeldud ruumilisest planeerimisest vastukäivate otsuste ja ebaõnnestunud arenduste ärahoidmiseks.	Püstitatud eesmärgid peaksid olema realistlikud, majandusele jõukohased. Energiasääst, tootvate tarbijate hulga kasv. Kasvavalt oluline roll nutikatel lahendustel.
23	RÜHM/JUHT: Madis Vasser/Priit Kotli/Viljar Kirikal	IEA prognoosid on ilmselt liiga roosilised, tehnoloogiad ei arene nii kiiresti, inimesed ei võta taastuvenergiat nii kiiresti omaks. Energiasääst oluline.	ENMAKis on kirjas arengud, mis enam ei ole reaalsusega kontaktis. Kava on 10 aastat ajast maas.	Rohkem teadmist, et seada realistlik ambitsiooni, ja jääda kavas üldisemale tasemele, et olla paindlik. Defineerida, mis probleemi ENMAK lahendab. Vähem tehnoloogilisei muinasjutte, mis ei haaku füüsika- või majandusreeglitega.	Riik peaks ära otsustama, kui suurt rolli ta võtab. Lõppsiht tuleks paika panna lähtuvalt sellest, milline hulk CO2 heitmeid on neto-nulli jaoks lubatav.	Elektrifitseerimise küsimus: vaja on regionaalset tervikut vaadata, iga riik ei saa olla importija. Energiavaesus (“kliimavaesus”) tuleks võtta luubi alla. Viia ENAMK laiemaks, tuua kliimaosa tugevalt sisse (läbi KPP-ga ühendamise?). Juhtmõtteks võtta mitte kitsalt kliima, vaid elukeskkond laiemalt.
24	RÜHM/JUHT: Regina Rass, Julia Vahtraorg, Mari Lahtmets, Ivan Sergejev		Kas probleemid on energeetikas või arengukavas kui dokumendis? Samas, suurimad probleemid tekkivad sellest, et poliitilised otsused muutuvad, kuna prioriteedid nihkuvad ajas. Teavituse / teadlikkuse pool uute energeetika-alaste algatuste kohta on puudulik - kas inimesed ikkateavad, mis on "energiatõhusus", või "energia julgeolek", jms.? Suurte arenduste puhul, kohalikel tekkib tunne, et neile tagaõue tuuakse mingi monstrum; eelteavitus ei jõua kõigini ning "kisa" neeb üksikute arenduste lõpuni ära tegemist keruliseks. Ühelt poolt tahame, et oleks puhas ja kliimaneutraalne, teiselt - "not in my backyard". Osapooled saavad asjadest, konkreetselt "kliimaneutraalsusest" väga erinevalt aru.	1) Arenduste planeerimise protsessis, suur vastutus on KOV'idel. Nende teadlikkus on oluline, kuna planeerimispädevus on täielikult KOV'il. Peab kindlustama seda, et otsuseid ei muudeta pärast iga valimiste tsüklit. 2) ENMAK võiks selgemalt ära defineerida, mis asi on kliimaneutraalsus Eesti kontekstis. 3) ENMAK ja TAI strateegia ei peaks omavahel vastuollu / dubleerimisse sattuda.	Avalik sektor peaks määrama arengusuundi, aga ellu viib erasektor.	Pikk ajaraam (10+ aa) tähendab seda, et ENMAK peab andma kätte suundi, vastama küsimusele "mis laadi" tegevusi on plaanis ette võtta, mitte kirjeldada projekti-täpsusega erinevaid tegevusi. ENMAK on teiste kavade koond. ÕÜ kava ei ole ENMAK'i rakendusdokument, kuid lähtub ENMAK'i raames ettenähtud tegevuste elluviimise tagajärgede leevendamiseks.
25	Rühm Bert Lõoke, Alo Kelder, Margit Lassi Peep Siitam (Rühmajuht)	Eesti energiamajandus 2035 on vähima võimaliku keskkonnakasutusega rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tagades energeetilise sõltumatuse Eestist kontrollitavate investeeringute abil. Eesti energiamajandus on ühiskonna erinevate osapoolte vahel kokkuleppe alusel liikumas kliimaneutraalse energiamajanduse poole, mis toetab Eesti inimeste rikkuse kasvu. Eesti mudel kliimaneutraalse majanduse poole liikumisel on eeskujuks teistele riikidele, luues Eesti ettevõtetele maailmas teenuste osutamiseks soodsa pinnase.	Pole seost eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste vahel, sh eesmärgid tarbimisele	Vaja kokkulepet avaliku sektori, ettevõtlussektori ja kodanike vahel, kes mida millal teeb selleks, et eesmärgid täituksid. Peaks olema ka defineeritud valdkonnad, kus riik ei sekku turu toimimisse.	Vaja kirjeldada seosed tegevuste ja eesmärkide vahel, sellest tulenevalt osapoolte vastutused ja tegevused. ENMAKi peaks olema alusdokument selliste seoste loomisel
26	RÜHM: Siim Umbleja, Anna Volkova, Ivo Krustok, Karl Kivinurm, Laura Remmelgas, Ülo Kask arutasime soojusvarustusest ja energiasüsteemide integreerimisest	Mitmekesine energiamajandus. Kaugküttel suurem roll tiheasustusaladel. Kaugjahutuse ja üldse jahutuse külmaained on suure co2 osakaaluga Puit jääb kindlasti Tööstuse ja keskkonna heitsoojuse osakaal ja kasutusviis levib Jaotusvõrgud peavad kohanduma ka kohapealse tootmisega Sessoonne salvestus oluline	ühe komponendiga tariif ei motiveeri ja võib anda valed signaalid hoonete seisukord hüplik ja ei võimalda reguleerida väiksed piirkonnad ei talu investeeringute suurt mahtu ja võib viia süsteemi lagunemiseni (toimub üleminek nonETS tootmisele)	häid näiteid oleks vaja täna on kaugküttel sotsiaalmajanduslik roll kohalikes asulates hoonete soojustamisel kasvab ka suvine jahutusvajadus, kus tuleb vaadata jahtusagentside poole (suur co2 ekv). salvestuse näiteid oleks vaja ja nende sobivus	süsteemi ülene lähenemine peaks olema parem
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100