Eelmise aasta ainepassid (2017/2018.õa)
 Share
The version of the browser you are using is no longer supported. Please upgrade to a supported browser.Dismiss

 
$
%
123
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ABCDEFGHIJKLMNOP
1
Vastutav õpetajaÕpetaja meiliaadressStaatusOsalejate kriteeriumidMahtEesmärgidÕpiväljundidSisu lühikirjeldusÕpetamise aeg ja kestvus perioodidesHindamismeetodid ja -kriteeriumidLõpptulemuse kujunemineVõlgnevuste likvideerimise võimalusedÕppematerjalidIseseisvate tööde loeteluAinepass on uuendatud (Märgi OK)Nimetus
57
Inge Kurninge. kurn@tammegymnaasium.eeValikkursus 10 - 12 klassPuuduvad2 kursustTutvuda vene keele ja kultuuriga. Üksteist paremini mõista.Et võõrkeel saaks "omaks", tuleb osata seda kuulata ja mõista, selles rääkida, lugeda ja kirjutada.Täht, häälik. Kirjatähed, trükitähed. Hääldamine.Lugemine. Tervitamine. Nimisõnade grammatiline sugu. Omadussõnade lõpud. Kust tuled? Riigid, linnad. Kus elad? Perekond.Omastavad asesõnad. Nimisõna mitmus.Elukutsed. Verbide pööramine.Gümnaasiumi esimese, teise või kolmanda aasta esimene ja teine periood.Lugemisoskus. Kirjutamine.Sõnavara Kahekõned. Jutustamine. Töö tulemust hinnatakse protsentides.Kõik hindelised tööd ja suulised vastused tuleb sooritada.Kahe nädala jooksul alates puudumisest või negatiivse hinde saamisest.Vene keele algkursus "Встречи" K. Allikmets L.VedinaPuudubVene keele algkursus gümnaasiumile
58
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale.36 õpilast18 tundi auditoorset tööd 1 tund konsultatsiooni ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab võrduse, samasuse ja võrrandi, võrrandi lahendi, võrrandi- ja võrratusesüsteemi lahendi ning lahendihulga mõistet;
2) selgitab võrrandite ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi;
3) lahendab ühe tundmatuga lineaar-, ruut-, murd- ja lihtsamaid juurvõrrandeid ning nendeks taanduvaid võrrandeid;
4) lahendab lihtsamaid üht absoluutväärtust sisaldavaid võrrandeid;
5) lahendab võrrandisüsteeme;
6) lahendab tekstülesandeid võrrandite (võrrandisüsteemide) abil.
Võrdus, võrrand, samasus. Võrrandite samaväärsus, samaväärsusteisendused. Lineaar-, ruut-, murd- ja juurvõrrandid (kuni kaks juurt) ning nendeks taanduvad võrrandid. Üht absoluutväärtust sisaldav võrrand. Võrrandisüsteemid. Kahe- ja kolmerealine determinant. Tekstülesanded. 10.ME klass, 1. periood ja 10.TE klass, 2. perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna kui ka rühmatöödena). Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.

Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud.

Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde "3", kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde "4", kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde "5", kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1".
Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne.1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3)http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud.
Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.
Lai matemaatika, 2. kursus „Võrrandid ja võrrandisüsteemid”
59
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale36 õpilast18 tundi auditoorset tööd 1 tund konsultatsiooni ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemust;
2) lahendab liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise ülesandeid;
3) kirjeldab eksponentfunktsiooni, sh funktsiooni omadusi;
4) selgitab arvu logaritmi mõistet ja selle omadusi; logaritmib ning potentseerib lihtsamaid avaldisi, vahetab logaritmi alust;
5) kirjeldab logaritmfunktsiooni ja selle omadusi;
6) oskab leida eksponent- ja logaritmfunktsiooni pöördfunktsiooni;
7) joonestab eksponent- ja logaritmfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikult funktsioonide omadusi;
8) lahendab lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid ning -võrratusi;
9) kasutab eksponent- ja logaritmfunktsioone reaalse elu nähtusi modelleerides ning uurides.
Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine. Eksponentfunktsioon, selle graafik ja omadused. Arvu logaritm. Korrutise, jagatise ja astme logaritm. Logaritmimine ja potentseerimine. Üleminek logaritmi ühelt aluselt teisele. Logaritmfunktsioon, selle graafik ja omadused. Pöördfunktsiooni mõiste eksponent- ja logaritmfunktsiooni näitel. Eksponent- ja logaritmvõrrand, nende lahendamine. Rakendusülesandeid eksponent- ja logaritmvõrrandite kohta. Eksponent- ja logaritmvõrratus. 11.TE klass, 1. perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna kui ka rühmatöödena). Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.

Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud.

Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde "3", kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde "4", kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde "5", kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1".
Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne.1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika XI klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3)http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud.
Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.
Lai matemaatika, 8. kursus „Eksponent- ja logaritmfunktsioon“
60
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale.36 õpilast18 tundi auditoorset tööd 1 tund konsultatsiooni ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) kirjeldab punkti asukohta ruumis koordinaatide abil;
2) selgitab ruumivektori mõistet, lineaartehteid vektoritega, vektorite kollineaarsuse ja komplanaarsuse tunnuseid ning vektorite skalaarkorrutist;
3) kirjeldab sirge ja tasandi vastastikuseid asendeid;
4) arvutab kahe punkti vahelise kauguse, vektori pikkuse ning kahe vektori vahelise nurga;
5) määrab kahe sirge, sirge ja tasandi, kahe tasandi vastastikuse asendi ning arvutab nurga nende vahel stereomeetria ülesannetes;
6) kasutab vektoreid geomeetrilise ja füüsikalise sisuga ülesandeid lahendades.
Ruumigeomeetria asendilaused: nurk kahe sirge, sirge ja tasandi ning kahe tasandi vahel, sirgete ja tasandite ristseis ning paralleelsus, kolme ristsirge teoreem, hulknurga projektsiooni pindala.
Ristkoordinaadid ruumis. Punkti koordinaadid ruumis, punkti kohavektor. Vektori koordinaadid ruumis, vektori pikkus. Lineaartehted vektoritega. Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus, vektori avaldamine kolme mis tahes mittekomplanaarse vektori kaudu. Kahe vektori skalaarkorrutis. Kahe vektori vaheline nurk.
Sirge võrrandid ruumis, tasandi võrrand. Võrranditega antud sirgete ja tasandite vastastikuse asendi uurimine, sirge ja tasandi lõikepunkt, võrranditega antud sirgete vahelise nurga leidmine. Rakendusülesanded.
12. IT, 1.perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka kontrollülesandeid valides/koostades arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna kui ka rühmatöödena). Mittearvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.

Kursuse lõpus on kursust kokkuvõttev töö, mis kontrollib ainepassis nimetatud õpiväljundite omandamist, kõik õpiväljundid peavad olema omandatud vähemalt tasemetel 1) ja 2).
Kursus on arvestatud kui kõik kontrollülesanded ja kokkuvõttev töö on arvestatud.1) Puudumise tõttu tegemata jäänud töö tuleb sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
2) Mittearvestatud tööle tuleb teha vigade parandus koos vigade analüüsiga ja pärast seda saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika XII klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3)http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud.

Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.

Iga nädala esmaspäevaks on vaja lahendada iseseisvalt vähemalt 10 kordamisülesannet ülesannete kogust vastavalt Stuudiumis olevale juhisele.
Lai matemaatika, 12. kursus „Sirge ja tasand ruumis“
61
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeValikkursus.36 õpilast18 tundi auditoorset töödÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Õpilane:
1) oskab nimetada erinevaid matemaatika ainevõistluseid;
2) teab erinevate ainevõistluste iseloomulikke omadusi (kooli õppekava ülesanded, valikvastustega ülesanded, rohkem kui kooli õppekava teadmised);
3) on lahendanud erinevate matemaatika ainevõistluste ülesandeid;
4) on õppinud ja proovinud kasutada ülesannete lahendamiseks erinevaid strateegiaid.
Matemaatika lahtine võistlus, Viie Kooli Kohtumine, matemaatika aineolümpiaad, Känguru.1. ja 2. perioodAine on arvestuslik.Arvestuse saamiseks on järgnevad võimalused:
1) õpilane osaleb aktiivselt vähemalt 14 tunni töös;
2) õpilane osaleb vähem kui 14 tunni töös ja osaleb võimetekohaselt mõnel nimetatud ainevõistlusel (täpsemad juhised, kuidas ainevõistluse mahtu tundide mahuga võrrelda, saab õpetajalt);
3) õpilane osaleb vähem kui 14 tunni töös ja lahendab iseseisvalt puudutud tundide mahus ülesandeid (täpsemad juhised ülesannete valikuks ja vormistamiseks saab õpetajalt).
Kõik puuduolevad ülesanded tuleb esitada hiljemalt 2. perioodi lõpuks.Tunnis jagatavad paljundatud lehed.
https://www.teaduskool.ut.ee/et
Puudub.Matemaatika süvakursus, "Matemaatika olümpiaadid"
62
Marko Kuuramarko.kuura@tammegymnaasium.ee vabavalikaine.puuduvad. 5-10 tundi auditoorset õppetööd. valmistada õpilased ette ajaloo olümpiaadiks, mille I – voor toimub 10. veebruaril 2018 maakonnakeskustes ja II voor toimub 31. märtsil Tartus.Õpilased tunnevad põhjalikult ja mõistavad järgmisi gümnaasiumi astmele mõeldud olümpiaadi ajaloo teemasid valdkonnas „Esimene maailmasõda ja selle pärand“.

Alateemad

Esimese maailmasõja põhjused ja ajend. Suurriikide liidud: Antant ja Kolmikliit. Sõjaplaanid. Sõja puhkemine. Tähtsamad lahingud lääne- ja idarindel ning teistel sõjatandritel. Mere- ja allveesõda. Itaalia ja Ameerika Ühendriikide sõtta astumine. Uuendused sõjapidamises: positsiooni- ja manöövrisõda, õhusõda, uued relvad. Vene impeeriumi kokkuvarisemine: revolutsioonid 1917. aastal. Brest-Litovski rahu. Saksamaa ja tema liitlaste kapituleerumine 1918. a. Pariisi rahukonverents. Rahulepingud kaotajatega: Versailles´, Saint-Germaini, Neuilly, Trianoni, Sevres´i rahu. Wilsoni 14 punkti. Esimese maailmasõja tagajärjed. Muudatused maailma poliitilisel kaardil. Uute rahvusriikide teke. Inimkaotused, inimsusevastased kuriteod, genotsiid. Esimese maailmasõja kujutamine kirjanduses ja filmis, tuntud mälestusmärgid.
I maailmasõja ja selle pärandi teema süvendatud tundmaõppimineI perioodi lõpp kuni veebruar või märts 2018. Hindamine on mitteeristav, kuid arvestuse saamiseks on vajalik täita järgmised tingimused.

1. Olümpiaadil osalemine – õpilane võib osaleda olümpiaadil, kui ta on õpetaja hinnangul selleks võimeline.

2. Kursuse arvestus – kui õpilane ei soovi olümpiaadil osaleda või ta ei ole õpetaja arvates võimeline selles osalema, tuleb sooritada kursuse arvestus.

3. Iseseisev lugemine - iga kursusel osaleja peab tegema iseseisva lugemise kohta ühe ettekande. Puudumise korral tuleb vastata seda teemat õpetajale personaalselt.

4. Auditoorses õppetöös osalemine – õpilane on osalenud vähemalt ¾ auditoorsetest õppetööst.
kursus loetakse arvestatuks, kui õpilane on osalenud olümpiaadil või sooritanud kursuse arvestuse, teinud iseseisva tööga seotud ettekande ning osalenud vähemalt ¾ auditoorsetest kohtumistest. Puudumise korral tuleb õpilasel kirjutada puudutud tunnis käsitletud teema kohta kokkuvõte. kokkuleppel. 1. Niall Ferguson. Maailmasõda. XX sajandi konflikt ja Lääne allakäik. Varrak, lk. 121; 139-144; 170-173; 184-204. (kokku 34 lk)
2. Herbert Grabbi. Maailmasõda, 1996, lk. 158-161; 212; 247-249; 283-284. (kokku 10 lk)
3. 70 suurt lahingut läbi aegade, toim. J. Black, Koolibri, 2006, lk. 229-239. (kokku 11 lk)
4. Eesti ajalugu, V, peatoimetaja S. Vahtre, Tartu, 2010, lk. 402; 406-410; 414- 416; 418-423. (kokku 15 lk)
5. Tagasivaade minevikku – erinevad vaatenurgad, 2000, lk 77-85. (kokku 9 lk)
6. Euroopa ajaloo ristteed. Käsitlusi Euroopa ajaloo võtmehetkedest. Kirjastus Argo, 2012, lk. 192194; 217-227; 230-237. (kokku 22 lk)
7. Valgus kustub terves Euroopas. – Imeline ajalugu, 2015, nr 1, lk. 36–40. (kokku 5 lk)
8. Argpüksid panevad Belgiale tule otsa. – Imeline Ajalugu, 2015, nr 2, lk. 72–79. (kokku 8 lk)
9. Sõja ainus triumf. – Imeline Ajalugu, 2015, nr 3, lk 76–85. (kokku 10 lk)
10. Rinne 3000 meetri kõrgusel. – Imeline ajalugu, 2013, nr 7, lk. 58–65. (kokku 8 lk)
11. Tapatalgud Verduni all. – Imeline Ajalugu, 2016, nr 8, lk 82–95. (kokku 14 lk)
12. Lähiajalugu I. Õpik gümnaasiumile. Mart Laar ja Lauri Vahtre. Avita, 2014, lk. 26-69. (kokku 42 lk)
13. Lähiajalugu I gümnaasiumile. M. Laar, L. Vahtre. Avita, 2006-2007, lk 36-65. (kokku 30 lk) 14. Sõjad. Ajalugu kaartidel. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn: 2005, lk. 152-187. (kokku 35 lk)
15. Eesti ajaloo atlas, Avita, 2006, lk. 97-100. (kokku 3 lk)
16. NII NAD TAPSIDKI MEIE FERDINANDI 4. Eesti ja eestlased sõjas. http://arhiiv.err.ee/vaata/nii-nad-tapsidki-meie-ferdinandi-4-eesti-ja-eestlased-sojas
17. NII NAD TAPSIDKI MEIE FERDINANDI 7. Uued piirid, uued riigid. Vahur Made http://arhiiv.err.ee/vaata/nii-nad-tapsidki-meie-ferdinandi-7-uued-piirid-uued-riigid-vahur-made
18. NII NAD TAPSIDKI MEIE FERDINANDI 9. Esimene maailmasõda kirjanduses. http://arhiiv.err.ee/vaata/nii-nad-tapsidki-meie-ferdinandi-9-esimene-maailmasoda-kirjanduses
19. World War I in Photos: Introduction. Fotod: 2; 3, 4, 5. https://www.theatlantic.com/photo/2014/04/world-war-i-in-photos-introduction/507185/
20. World War I in Photos: A Century Later. Fotod: 1; 3; 16; 24. https://www.theatlantic.com/photo/2014/04/world-war-i-in-photos-a-century-later/507341/

NB! Õpetaja kasutab kursusel ka muid materjale, mis on vajalikud teema paremaks omandamiseks.
Ettekanne loetud kirjanduse põhjal. Ajaloo süvakursus (olümpiaadikursus)
63

Ott Maidre
ott.maidre@tammegymnaasium.ee
Kohustuslik kursus

Puuduvad

21 75-minutilist tundi, millest 2 on vähemalt laboratoorsed tunnid

Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. teab ja mõistab käesolevas ainepassis toodud mõisteid, seaduspärasusi, seoseid ja protsesse ning oskab neid rakendada, analüüsida, sünteesida (Bloomi taksonoomia tasemed);
2. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;
3. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
4. saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle olulisematest protsessidest ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
5. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
6. kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
7. rakendab bioloogiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
8. langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele ja eetilistele-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosib otsuste tagajärgi;
9. on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.

• Omab ettekujutust bioloogia uurimisvaldkondadest ja teab ning oskab selgitada eluslooduse tunnuseid.
• Teab teadusliku uurimismeetodi põhietappe ning oskab neid rakendada.
• Teab eluslooduse organiseerituse tasemeid ning oskab tuua vastavaid näiteid.
• Teab organismi peamisi anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid. Oskab näidete varal selgitab põhielementide, vee ja mikroelemendid (näited) ülesanded organismides. Teab orgaaniliste ainete ligikaudu hulka rakkudes.
• Teab sahhariidide klassifikatsiooni. Oskab tuua näiteid sahhariidide esinemisest ja ülesannetest looduses. Teab suhkrutõve tekkimise aluseid, oskab hinnata selle haigusega kaasnevaid riske.
• Oskab põhjend lipiidide klassifikatsiooni aluseid, teab lipiidide keemilisi struktuuri eripära ja lipiidide biofunktsiooni. Oskab tuua näiteid lipiidide esindab looduses. Oskab analüüsida lipiidide ehituse ja funktsiooni seoseid.
• Oskab selgitab valkude struktuuri tasemete kujunemist. Oskab analüüsida valkude ehituse ja funktsiooni seoseid.
• Teab nukleiinhapete liike ja keemilist ehitust. Teab valkude ja nukleiinhapete biorolle, oskab tuua sellekohaseid näiteid. Oskab selgita DNA kahekordist toimumist ja RNA liikide ülesandeid. Oskab analüüsida nukleiinhapete ehituse ja funktsiooni seoseid.
• Teab ja saab aru rakuteooria põhiseisukohtadest. Oskab selgitada rakkude uurimise meetodite põhimõtteid.
• Teab eukarüootse raku ehituse üldjooni. Teab rakuorganellide ehitust ja ülesandeid.
• Oskab väljendada talitluslikke seoseid rakuorganellide vahel, ennustada rakusiseste muutuste tagajärgi organellidele.
• Teab seente ehituse, talitluse ja ökoloogia erijooni ning seeneriigi üldisi tunnuseid ja rolli looduses.
• Tunneb bakteriraku ehitus ja oskab kujundada seda skeemil, teab bakterit kujutüüpe ja vastavate liikide näiteid,
• Oskab selgitada plasmiidide rolli bakteris, spooride mood bioloogilist mõtet. Tunneb bakterite paljunemine, kasvu ja ainevahetuse eripära, mõistab bakterite põlvkondade vahet kiiruse- ja ainevahetuse tagajärgi, oskab tuua näiteid.
• Mõistab ja oskab väljendada bakteri rolli looduses ja inimkehas. Teab inimese tuntumaid bakterihaigusi, nende tekitajaid ja tagajärgi. Saab aru bakterite kasutusvõimalustest inimese poolt.

1. ELU
a. Elu. Elu tunnused.
b. Teaduslik uurimismeetod.
c. Eluslooduse klassifitseerimine

2. ELU KEEMIA
a. Elemendid.
b. Organismide keemiline koostis.
c. Vesi.
d. Anioodid ja katioodid.
e. Süsivesinikud
f. Sahhariidide klassifikatsioon. Süsivesikud toitumise seisukohalt.
g. Lipiidid: keemiline ehitus ja biorollid
h. Lipiidid ja toitumine.
i. Valgud ehk proteiinide ehitus ja funktsioon.
j. Valkude biorollid.
k. Valgud ja toit
l. Nukleiinhapped.

3. RAKK
a. Rakuteooria kujunemine.
b. Rakuteooria. Rakkude uurimise meetodid.
c. Praktiline töö: mikroskoopidega erinevate rakkude vaatamine.
d. Rakkude ehitus ja funktsioon; Rakutuum
e. Rakumembraani ehitus ja funktsioon
f. Raku organellid
g. Raku sisekeskkond
h. Rakkude mitmekesisus.
i. Taimeraku eripärad, plastiidide tüübid, vakuooli rollid.
j. Seeneriigi üldiseloomustus.
k. Seente mitmekesisus, iseärasused ja roll looduses.
l. Bakterite süstemaatika., B eh ja morfoloogia
m. Bakteriraku talitlus, kasv ja paljunemine. Bakterite ainevahetuse viisid.
n. Bakter ja keskkond, aineringe.
o. Normaalne mikrofloora ja bakterihaigused.
p. Bakterite kasutamine inimese poolt.

2017/2018 õa I periood

Perioodhinne kujuneb välja:
• kolmest kontrolltööst
• ühest kodusest ülesandest (Moodle testid kogusumma)

Hinnatakse bioloogia riiklikus ainekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste saavutatuse taset. Siia kuuluvad ka teadmiste rakendamist, analüüsimise ja teadmiste sünteesi, ning prognoosimise ja järelduste tegemise oskused; iseseisva töö ja koostööoskused.

Bioloogiateadmiste hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:
"Väga hea": 90 - 100% punktide kogusummast
"Hea": 75- 89%
"Rahuldav": 50 - 74%
"Mitterahuldav": 20 - 49%
“Nõrk”: 0 – 19%

Olenevalt töö raskusastmest muudetakse punktiskaalat kuni 5 %
ulatuses.

Nii kontrolltööd kui ka suur kodune töö moodustab 25% lõpptulemusest ehk on võrdsed omavahel.

Lõpptulemuse positiivse hinde eelduseks on, et kodune töö on esitatud ja hinnatud positiivselt ning ainult üks kontrolltöö võib olla negatiivse hindega. Kui on kaks arvestusliku tööd (kodune töö või kontrollööd) negatiivsed, siis õpilane pole omandanud pool kursuse materjalist, mis viib kursusetöö tegemisele perioodi lõpus.

Kui kursuse keskmine hinne kujuneb välja "3,5", siis vaadatakse viimase kontrolltöö või koduse töö tulemust. Kui viimane kontrolltöö või kodune töö on 4 või 5, siis pannakse kursusehinne 4. Kui viimane kontrolltöö või kodune töö on 3, siis pannakse kursusehinne 3.

Kui kursuse keskmine hinne kujuneb välja "4,5", siis vaadatakse viimase kontrolltöö või koduse töö tulemust. Kui viimane kontrolltöö või kodune töö on 4 või, siis pannakse kursusehinne 5. Kui viimane kontrolltöö või kodune töö on 3, siis pannakse kursusehinne 4.

Et saada kursushinne 4 või 5, siis peavad kõik neli tööd (3 KT + 1 kodune töö) positiivse hindega.

Kui keskmine lõpptulemus kujuneb kahe hinde vahel nii, et kontrolltööd on nõrgemad hinded ja kodused tööd on tugevamad hinded, siis pannakse nõrgem hinne. Näiteks kolm kontrolltööd on kolmed ja kodune töö on viis, mille tulemusena tekib keskmine 3,5, siis pannakse kursusehinne 3.

Õppeprotsessi ja hinnatava õpiülesande (nt kirjalik töö, suuline vastus) iseloomust tulenevalt antakse järeltöö tegemiseks ka teine võimalus.

Järeltööd toimuvad kooli poolt kindlaks määratud ning õpilastele teatatud ajal, reeglina kahe nädala jooksul pärast hinnatava õpiülesande hinnete teatavaks tegemisest ja hinde teatavaks tegemisel peab õpilane kahe nädala jooksul järele tegema. Sellele peab eelnema kokkulepe õpetajaga.

Kui on ületatud kahte nädalat, käidud juba järele vastamas või puudub kokkulepe õpetajaga, siis õpilasel ei ole õigust tööd uuesti teha.

Üldbioloogia õpikuna kasutatakse A. Thenuneni "Bioloogia gümnaasiumile III", 2012, (Avita)

• Õpikule lisanduvad Moodle testid, mis põhinevad T.Sepp, „Bioloogia töövihik
gümnaasiumile (GTR)“ III osa, 2012 (Avita).

• Videoloenguid väga paljudel teemadel:
http://ed.ted.com/lessons?category=science-technology
https://www.youtube.com/user/crashcourse
https://www.youtube.com/user/scishow

Teistest õppematerjalidest kasutatakse peamiselt:
• Võimalusel toetustakse ka Koolielu portaalis (www.koolielu.ee…bioloogia…õppematerjalid) olevatele õppematerjalidele.

• Teiste õpetajate tehtud esitluste kasutamine:
http://www.ebu.ee/gymnaasium.html

• Praktiliste tööde juhendid pärinevad peamiselt U.Kokassaare koostatud kogumikust “Praktilisi töid gümnaasiumibioloogias”

• Internetileheküljed (nt virtuaalsed enesekontrolli-ülesanded http://opetaja.edu.ee/bio/ , virtuaalsed mudelid - nt
http://bio.edu.ee/models/et/index.html , mõned:
http://phet.colorado.edu/et/ , jms)

• Loodusajakirjade (Eesti Loodus, loodusesõber, Horisont, Imeline teadus) artiklid.

• Otsingud SlideShare (www.slideshare.com ), SlideBoom (www.slideboom.com) ja YouTube (www.youtube.com) keskkonnast (nt. CrashCourse)
Moodle testid (juhend saadetakse Stuudiumis ja täpsustastakse tunnis).
Bioloogia 1. kursus
64
Urmas TokkoUrmas.Tokko@tammegymnaasium.eeKohustuslik RÕK kursus 11.LO, 11.ME ja 11.IT klassilePuuduvadÜks kursus. Auditoorselt ja üks peatükk (ca 1/3 kursuse materjalist) osaliselt nn õpipesadena. Praktilised ja rühmatööd auditoorse töö raames, tavaliselt ühe õppetunni jooksul.
III kursuse kaks peatükki – Molekulaargeneetilised põhiprotsessid. Pärilikkus ja muutlikkus - läbitakse nn tavalisel moel (auditoorne tund erinevate õppemeetodite rakendamisega), kolmas peatükk (Viirused ja bakterid – õppimise järjekorras 2. ptk) aga osaliselt nn õpipesade meetodil iseseisvalt ja/või rühmatöös ning e-õppena.
See tähendab, et selle teema õppimiseks ei pea õpilased igas tunnis osalema, kuid neil on tunniplaanis ettenähtud aegadel võimalus tulla õpetaja juurde konsultatsiooni. Tundi kohale tuleb tulla umbes pooltel kordadel selle peatüki käsitlemiseks ettenähtud ajaperioodil (ca 2-3 tundi), täpsemad ajad lepitakse kokku töö käigus.
Iseseisvaks õppeks valmistab õpetaja ette:
• detailsed õpiväljundid õpitava teema kohta (teemad, alateemad, kontrollküsimused) ja harjutused/töölehed
• virtuaalsed enesekontrollitestid (nt Socrative, Moodle)
• õppematerjalid, nt esitlused ja konspekt.
Vastavalt riiklikule õppekavale (RÕK, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf# (lk 8), millest erilisemat tähelepanu pööratakse:
1) Süsteemse ülevaate saamine eluslooduse objektidest, protsessidest ja nähtustest ning nendevaheliste seoste mõistmine
2) Vähemalt loodus- ja meditsiiniklassis põhjalike bioloogiateadmiste omandamine (ainekava piires), aluse loomine edukaks edasiõppimiseks kõrgkoolide vastavatel erialadel
3) Õpitava (vastavalt ainekavale) seoste mõistmine igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja-uudistega
4) Looduse, tehnoloogia ja ühiskonna seoste mõistmine ning arusaama kujundamine nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale
5) Laiemalt, loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine oma neljal tasandil (intellektuaalne, hoiakud, interdistsiplinaarne, sotsiaalne, vt https://oppekava.innove.ee/loodusteaduste-ja-tehnoloogiaalase-kirjaoskuse-kujundamine/)
6) Üldise ja kriitilise mõtlemisvõime arendamine bioloogia kontekstis
7) Digipädevuste arendamine (lähtudes HITSA digipädevuste mudelist õppurile, https://www.hm.ee/sites/default/files/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf
RÕK, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf# (lk 10-11), millest erilisemat tähelepanu pööratakse ülaltoodud eesmärkidele vastavalt:
Õpilane:
1) on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse objektidest, protsessidest ja nähtustest ning mõistab nendevahelisi seoseid, on omandanud ainekava sisu (RÕK II kursuse teemade) piires (vt RÕK õpitulemused ja Sisu lühikirjeldus).*
2) on omandanud põhjalikud bioloogiateadmised (ainekava piires, Bloomi taksonoomia – https://et.wikipedia.org/wiki/Bloomi_taksonoomia - erinevatel tasanditel), mis võimaldavad soovi korral edasiõppimist, sh loodusteaduslikel erialadel
3) mõistab õpitava (vastavalt ainekavale) seoseid igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja-uudistega
4) mõistab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna seoseid
5) arendab enda loodusteaduslikku kirjaoskust ning digipädevusi
6) arendab enda üldist ja kriitilist mõtlemisvõimet bioloogia kontekstis (Bloomi taksonoomia kõrgemad tasandid).

*RÕK õpitulemused. Õpilane…
Molekulaargeneetika:
1) hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel;
2) analüüsib DNA, RNA ja valkude osa päriliku info avaldumises;
3) võrdleb DNA ja RNA sünteesi kulgu ning tulemusi;
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning väärtustab elukeskkonna
mõju geeniregulatsioonile;
5) koostab sellise eksperimendi kavandi, mis tõestab molekulaarbioloogia põhiprotsesside
universaalsust;
6) toob näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega;
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis;
8) selgitab valgusünteesi üldist kulgu.

Viirused ja bakterid:
1) selgitab viiruste ehitust ning toob näiteid inimese viirushaiguste kohta;
2) analüüsib viiruste tunnuseid, mis ühendavad neid elus- ja eluta loodusega;
3) võrdleb viiruste ja bakterite levikut ning paljunemist;
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega;
5) võrdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist, nende organismisisest toimet ja ravivõimalusi
ning väärtustab tervislikke eluviise, et vältida nakatumist;
6) toob näiteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta;
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest, arvestades teaduslikke,
majanduslikke ja eetilisi seisukohti ning õigusakte;
8) on omandanud ülevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest.

Pärilikkus ja muutlikkus:
1) toob näiteid pärilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismirühmadel;
2) võrdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepõhjusi ning tulemusi;
3) analüüsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid;
4) hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese tunnuste kujunemisel;
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotüübilisi suhteid genotüüpide rekombineerumisega;
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi põhjusi;
7) lahendab geneetikaülesandeid Mendeli seadusest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning
suguliitelisest pärandumisest;
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes.

Molekulaargeneetilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Organismi tunnuste kujunemist mõjutavad tegurid. DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon. Geneetilise koodi omadused ja selle lahtimõtestamine valgusünteesis. Valgusünteesis osalevate molekulide ülesanded ning protsessi üldine kulg.

Viirused ja bakterid. DNA ja RNA viiruste ehituse ja talitluse mitmekesisus, näited ning tähtsus looduses. Viiruste levik ja paljunemine. Inimesel levinumad viirushaigused ning haigestumise vältimine. Bakterite levik ja paljunemine. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevad probleemid.

Pärilikkus ja muutlikkus. Päriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste kujunemisel. Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses. Mittepäriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja tähtsus. Päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse omavaheline seos inimese näitel. Mendeli avastatud seaduspärasused ja nende rakenduslik väärtus. Soo määramine inimesel ning suguliiteline pärandumine. Geneetikaülesanded Mendeli seadustest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest.
11.ME klassile II perioodil, 11.LO ja 11.IT klassile III perioodil1) Kirjalikud (elektroonsed, nt Moodle keskkonnas) kontrolltööd hinnatakse RÕK (riikliku õppekava) protsentskaala järgi.
2) Kui kursuse üks olulistest hinnatavatest töödest on mitterahuldav ("1" või "2"), on kogu kursuse hindeks reeglina maksimaalselt "rahuldav".
Olulised hinnatavad tööd on kontrolltööd, mida korraldatakse 3 (kolm) ühe kursuse jooksul.
3) Õpilase puudumisel auditoorsetest õppetundidest (16) üle ca 30% (5 tundi ja enam) on õpetajal õigus kohustada õpilast sooritama kursuse arvestustöö hoolimata varasematest hinnetest. Kursuse hindeks jääb sel juhul arvestustöö hinne ning seda järele ei vastata (ebaõnnestumisel loetakse võlgnevuseks).
4) Kaks hilinemist auditoorsesse tundi loetakse võrdseks ühe puudutud tunniga.
5) Aineolümpiaadil edukale õpilasele võib õpetaja lisada "5" (väga hea"), mis on kontrolltöö hinde kaaluga.
Olulised hinnatavad tööd on kontrolltööd, mida korraldatakse 3 (kolm) ühe kursuse jooksul. Nende kolme hinde osakaalud on samad: 33,3%, kuid ühe mitterahuldava hinde olemasolul on kursusehinne reeglina maksimaalselt „rahuldav“.
Kui kaks või rohkem kolmest olulisest hinnatavast tööst on mitterahuldavad, tuleb sooritada kursuse arvestustöö.
1) Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile.
2) Järelvastamine toimub reeglina järelvastamistunni ajal (ette registreerimisega Stuudiumis). Põhjendatud erandid eraldi kokkuleppel.
3) Väga põhjendatud erandjuhtudel võib õpetaja korraldada kursuse arvestustöö õppeperioodi arvestuste nädalal.
3.1. Arvestuste nädalal enam üksikuid kontrolltöid järele ei vastata. 3.2. Kursuse arvestustöö ühekordse sooritamise ebaõnnestumisel loetakse kursus mitterahuldavaks, võlgnevuseks.
4) Olulise hinnatava töö järeltööle võib õpetaja õpilast mitte lubada, kui ta pole esitanud selle töö vigade parandust (töö sooritamise ebaõnnestumisel) vähemalt 2 päeva enne järeltöö toimumist. Järeltöö hinnatakse sel juhul mitterahuldavaks.
ÕPIK:
Üldbioloogia õpikuna kasutatakse A. Thenuneni "Bioloogia gümnaasiumile III", 2013, (Avita).
HARJUTUSTE KOGUMIKUD jm õppematerjal:
Õpikutele lisanduvad harjutused töövihikust (valiku harjutustest koondab õpetaja faili, mida jagab õpilastega e-päevikus): S.Laos, K.Praakli, U.Tokko, 2008, „Bioloogia gümnaasiumile“ II osa (Eesti Loodusfoto).
Teised õppematerjalid:
• Esitlused Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kodulehel: http://www.ebu.ee/gymnaasium.html
• Videoloengud erinevatel teemadel (õpetaja valikul): nt http://www.youtube.com/user/bozemanbiology/videos
• Võimalusel toetutakse ka e-Koolikoti (https://e-koolikott.ee/) õppematerjalidele
• Praktiliste tööde juhendid pärinevad peamiselt U.Kokassaare koostatud kogumikust “Laboratoorsed tööd koolibioloogias” (2002, AS Bit) jt praktiliste tööde juhendeid.
• Internetileheküljed, nt virtuaalsed mudelid - nt http://bio.edu.ee/models/et/index.html , mõned: http://phet.colorado.edu/et/ , jms)
• Loodusajakirjade (Eesti Loodus, loodusesõber, Horisont, Imeline teadus) artiklid.
• Otsingud SlideShare (www.slideshare.com ), SlideBoom (www.slideboom.com) ja YouTube (www.youtube.com) keskkonnast.
Teemapeatüki „Viirused ja bakterid“ osaliselt iseseisev läbimine (konsultatsiooni võimalusega), õpetaja antud õppematerjalide, harjutuste ja enesekontrollitestide ning klassikaaslaste toel.
Juhendid ja abimaterjalid õpilasele Stuudiumi TERAs.
Bioloogia III kursus 11LO11ME11IT (Tokko) - 2018/2019 EI TOIMU
65
Katrin Tikkokati@tammegymnaasium.eeValikkursusVarem läbinud 3 kursust18 75-minutilist kontakttundiKinnistada olevikku ja täisminevikku, õppida kestvat olevikku. Õppida otse- ja kaudsihitislike asesõnade kooskasutamist. Harjutada kuulamist ja omandada järgnevate teemade baassõnavara: õnnitlemine, pakkumine-keeldumine-vabandamine, reisist rääkimine minevikus, reisipileti ost, ilm. Õpilane oskab peol õnnitleda, pakkuda ja pakutavast viisakalt keelduda, vabandada. Suudab osta reisipiletit, rääkida ilmast ning mõnest reisielamusest. Saab aru, millele viitavad kõnes/tekstis otse- ja kaudsihitislikud asesõnad. Oskab moodustada kestvat olevikku ning rääkida täisminevikus.Teemad: viisakusavaldused, reisimine, ilm.
Grammatika: kestev olevik, täisminevik, asesõnad.
Õppetöös kasutatakse erinevaid keelemänge, muusikat, videomaterjale, mängitakse kõnesituatsioone läbi nii kahekesi kui väiksemates gruppides.
Jooksvad hinded: väiksemad sõnavaratööd, tunnis hinnatavad dialoogid jm (vestlus)ülesanded. Suuliste ülesannete ja vastamistega püütakse arendada õpilases esinemisjulgust. Hinnatakse eelkõige kõneleja aktiivsust ja sõnavara rohkust (grammatika ja hääldus ei ole niivõrd olulised). Ka on igas kursuses 1-3 arvestuslikku tööd, mis sisaldavad nii grammatikat kui sõnavara kasutamist. Jooksvad hinded: väiksemad sõnavaratööd, tunnis hinnatavad dialoogid jm (vestlus)ülesanded. Suuliste ülesannete ja vastamistega püütakse arendada õpilases esinemisjulgust. Hinnatakse eelkõige kõneleja aktiivsust ja sõnavara rohkust (grammatika ja hääldus ei ole niivõrd olulised). Ka on igas kursuses 1-3 arvestuslikku tööd, mis sisaldavad nii grammatikat kui sõnavara kasutamist. Kursusehinne kujuneb nii jooksvatest kui arvestuslikest hinnetest, kusjuures viimased on suurema kaaluga. Võlgnevused likvideeritakse jooksvalt, õpetajaga eelnevalt kokku leppides. Materjalid õpikutest: Español en Marcha 1 ja 2; ELE 1 Curso de español para extranjeros. Materjalid jagab õpetaja jooksvalt, oluline on need koguda süsteemselt õpimappi ja õpimapp alati tundi kaasa võtta. Veebitugi: www.duolingo.com, http://cvc.cervantes.es/ https://sise.tdl.ee/informaatika/esp.php jm.Puudub. Kes soovib iseseisvalt juurde õppida, küsigu julgelt lisamaterjale!Hispaania keel, 4. kursus
66
Triin Lingienetriin.lingiene@tammegymnaasium.eeKohustuslikPõhikoolis inglise keelt esimese võõrkeelena õppinud õpilased18 tundi auditoorset tööd ja soovitavalt sama palju iseseisvat tööd tunnis läbitud teemade kinnistamiseks-harjutamiseks1. Ainepädevuse (grammatika- ja sõnavara teadmised ning kuulamis-, lugemis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskused) arendamine tasemel B2
2. Õpioskuste arendamine keeleõppija autonoomsuse toetamiseks
3. Valmistumine inglise keele riigieksamiks (pikemas perspektiivis)
Kursuse edukalt läbinud õpilased:
- teavad, mis on narratiiv ja tunnevad selle struktuuri ning elemente;
- jutustavad ühe loo vabal teemal
- kirjutavad jutustuse vabal teemal;
- tunnevad tegusõna ajavorme ja oskavad neid erinevas kontekstis õigesti kasutada;
- teavad, kuidas moodustada passiivi lauseid;
- tunnevad tegusõnafraaside tüüpe ning otse- ja kaudtähendusi;
- tunnevad erinevaid sõnaliike ja lausetüüpe;
- teavad, mis on sõnarõhud ja hääldusmärgid;
- oskavad iseseisvalt sõnaraamatuga töötada.
Teemad: Home and away; Been there, done that; News and views
Sõnavara: õigekiri ja hääldus; töö sõnaraamatuga; eessõnad, ühendnimisõnad; idioomid sõnadega 'house' ja 'home'; diftongid; sõnarõhk
Grammatika: Tegusõnade ajavormid; põhi- ja abitegusõnad; aktiivi ja passiivi tegumoed; tegusõna fraasid
Kuulamine: Things I miss from home; Dreams come true; Page to screen
Lugemine: Saroo’s story; Our plastic planet; Book at bedtime
Video: A global village, Vancouver, An author
Kõnelemine: suuline narratiiv (2 minutit)
Kirjutamine: kirjalik narratiiv (u 250 sõna)
Gümnaasiumi esimese aasta teine perioodKursuse hinne kujuneb kolme protsessihinde põhjal. Õpilane vastab suuliselt, täidab kirjutamisülesande ja sooritab kontrolltöö. Positiivsed hinded näitavad, et õpilane on edukalt omandanud õppetundides läbitud teemad (keeleteadmised ja osaoskused).

1. Kõnelemisülesande hindamisel lähtutakse inglise keele riigieksami hindamisjuhendist:
http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2015/Inglise%20keel%202015/Suulise%20osa%20hindamisskaala.pdf
2. Kirjutamisülesande hindamisel lähtutakse inglise keele riigieksami hindamisjuhendist:
http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2016/inglise%20keel/Kirjutamisosa%20hindamisskaalad.pdf
3. Kontrolltöö ülesandeid hinnatakse järgnevalt: 90–100%—“5”; 75–89%—“4”; 50–74% —“3”; 20–49%—“2” ja 0–19%—“1”
Suulise vastuse osakaal on 25%, kirjutamisülesande osakaal on 25% ja kontrolltöö osakaal on 50% (kahe hinde kaaluga)Kui tööd on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus see töö üks kord õpetaja poolt määratud ajal järele vastata.

Järelevastamisele ei kuulu hinne “nõrk”, mis on pandud järgmistel põhjustel:
a) tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või plagiaat;
b) õpilane ei anna tööd ära, keeldub vastamast või spikerdab.

Kursuse arvestustöö (teadmiste ja oskuste kontroll kogu kursuse mahu ulatuses) võib õpetaja määrata järgmistel põhjustel:
a) õpilane on puudunud üle 20% kursuse mahust (viis ja enam auditoorset õppetundi);
b) õpilasel on ebaõnnestunud või hindamata kaks hindelist tööd.


1. New Headway Upper Intermediate (John and Liz Soars, Oxford University Press. 2014); õpik, töövihik, videomaterjalid ja käsilehed
2. Õpetaja poolt koostatud, veebipõhine ja paberkandjal jaotusmaterjal
PuudubInglise üldkeel I
67
Triin Lingienetriin.lingiene@tammegymnaasium.eeKohustuslikInglise üldkeele kursused I ja II lõpetanud õpilased18 tundi auditoorset tööd ja soovitavalt sama palju iseseisvat tööd tunnis läbitud teemade kinnistamiseks ja osaoskuste harjutamiseks1. Ainepädevuse (grammatika- ja sõnavara teadmised ning kuulamis-, lugemis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskused) arendamine tasemel B2
2. Õpioskuste arendamine keeleõppija autonoomsuse toetamiseks
3. Valmistumine inglise keele riigieksamiks (pikemas perspektiivis)
Kursuse edukalt läbinud õpilased:
- oskavad kirjeldada, võrrelda ja vastandada kaht fotot (riigieksami harjutusülesanne)
- oskavad kirjutada u 200-sõnalist uurimusaruannet (riigieksami harjutusülesanne)
- oskavad minevikust, olevikust ja tulevikust rääkimiseks kasutada sobivaid ajavorme ning teavad, kuidas konteksti täpselt edasi anda;
- oskavad moodustada aktiivi ja passiivi lauseid;
- tunnevad kõiki tegusõnafraaside tüüpe ning mõistavad nende otse- ja kaudtähendusi;
- oskavad moodustada küsi- ja tingimuslauseid;
- tunnevad kõiki sõnaliike ja lausetüüpe;
- on juurde õppinud B2 tasemel sõnavara sellistel teemadel nagu kodu- ja välismaa, reisimine, kirjandus ja filmimaailm, konspiratsioon, noored ja nende probleemid, edukus ja kuulsus
Teemad: Home and away; Been there, done that; News and views; The naked truth; Looking ahead; Hitting the big time
Kuulamine: Things I miss from home; Dreams come true; Page to screen; Secrets and lies; A NEET solution; Adverts all around
Lugemine: Saroo’s story; Our plastic planet; Book at bedtime; Princess Diana; Inspirational teenagers; Two famous brands
Video: A global village; Vancouver; An author; A climate change conspiracy; Inspirational young people; A brand story
Kõnelemine: piltide kirjeldamine, võrdlemine ja vastandamine (2 minutit)
Kirjutamine: uurimusaruanne (u 200 sõna)
gümnaasiumi teise aasta teine perioodKursuse hinne kujuneb kolme protsessihinde põhjal. Õpilane vastab suuliselt, täidab kirjutamisülesande ja sooritab kontrolltöö. Positiivsed hinded näitavad, et õpilane on edukalt omandanud õppetundides läbitud teemad (keeleteadmised ja osaoskused).

1. Kõnelemisülesande hindamisel lähtutakse inglise keele riigieksami hindamisjuhendist:
http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2015/Inglise%20keel%202015/Suulise%20osa%20hindamisskaala.pdf
2. Kirjutamisülesande hindamisel lähtutakse inglise keele riigieksami hindamisjuhendist:
http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2016/inglise%20keel/Kirjutamisosa%20hindamisskaalad.pdf
3. Kontrolltöö ülesandeid hinnatakse järgnevalt: 90–100%—“5”; 75–89%—“4”; 50–74% —“3”; 20–49%—“2” ja 0–19%—“1”

Suulise vastuse osakaal on 25%, kirjutamisülesande osakaal on 25% ja kontrolltöö osakaal on 50% (kahe hinde kaaluga).
Kui tööd on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus see töö üks kord õpetaja poolt määratud ajal järele vastata.

Järelevastamisele ei kuulu hinne “nõrk”, mis on pandud järgmistel põhjustel:
a) tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või plagiaat;
b) õpilane ei anna tööd ära, keeldub vastamast või spikerdab.

Kursuse arvestustöö (teadmiste ja oskuste kontroll kogu kursuse mahu ulatuses) võib õpetaja määrata järgmistel põhjustel:
a) õpilane on puudunud üle 20% kursuse mahust (viis ja enam auditoorset õppetundi);
b) õpilasel on ebaõnnestunud või hindamata kaks hindelist tööd.
1. New Headway Upper Intermediate (John and Liz Soars, Oxford University Press. 2014); õpik, töövihik, videomaterjalid ja käsilehed
2. Õpetaja poolt koostatud, veebipõhine ja paberkandjal jaotusmaterjal
Puudub.Inglise üldkeel III
68
Triin Lingienetriin.lingiene@tammegymnaasium.eeKohustuslik Inglise üldkeele kursused I, II ja III läbinud õpilased18 tundi auditoorset tööd ja soovitavalt sama palju iseseisvat tööd tunnis läbitud teemade kinnistamiseks ja osaoskuste harjutamiseks1. Ainepädevuse (grammatika- ja sõnavara teadmised ning kuulamis-, lugemis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskused) arendamine tasemel B2
2. Õpioskuste arendamine keeleõppija autonoomsuse toetamiseks
3. Valmistumine inglise keele riigieksamiks (pikemas perspektiivis)
Kursuse edukalt läbinud õpilased:
- oskavad luua arutlevat teksti ette antud teemal ja seda veenvalt esitada (riigieksami harjutusülesanne)
- oskavad kirjutada u 200-sõnalist uurimusaruannet (riigieksami harjutusülesanne)
- oskavad modaaltegusõnu efektiivselt kasutada
- tunnevad kõiki tegusõnafraaside tüüpe ning mõistavad nende otse- ja kaudtähendusi;
- oskavad moodustada põimlauseid defineerivate ja mitte-defineerivate siduvate osalausetega;
- oskavad rääkida harjumustest mineviku, oleviku ja tuleviku kontekstis;
- oskavad rääkida hüpoteetiliselt;
- teavad, kuidas artikleid õigesti kasutada;
- on juurde õppinud B2 tasemel sõnavara sellistel teemadel nagu inimsuhted, saavutused, ajalugu, võimalikud ja võimatud stsenaariumid, ajakasutus.
Teemad: Getting along; How remarkable"; The way we were; Over my dead body!; It's all hypothetical!; Time flies
Kuulamine: Getting married; Extreme temperatures; A teacher to remember; The story of Jim and the lion; Dreaming the perfect dream; Time of life
Lugemine: The generation who refuse to grow up; Happy ending in New York; Living in the past; The amazing Vikings; Have you ever wondered?; The Isle of Muck
Video: Soulmates; Our remarkable planet; Living history; The Vikings; Synaesthesia; Collaborative consumption
Gümnaasiumi teise aasta teine perioodKursuse hinne kujuneb kolme protsessihinde põhjal. Õpilane vastab suuliselt, täidab kirjutamisülesande ja sooritab kontrolltöö. Positiivsed hinded näitavad, et õpilane on edukalt omandanud õppetundides läbitud teemad (keeleteadmised ja osaoskused).
1. Kõnelemisülesande hindamisel lähtutakse inglise keele riigieksami hindamisjuhendist:
http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2015/Inglise%20keel%202015/Suulise%20osa%20hindamisskaala.pdf
2. Kirjutamisülesande hindamisel lähtutakse inglise keele riigieksami hindamisjuhendist:
http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2016/inglise%20keel/Kirjutamisosa%20hindamisskaalad.pdf
3. Kontrolltöö ülesandeid hinnatakse järgnevalt: 90–100%—“5”; 75–89%—“4”; 50–74% —“3”; 20–49%—“2” ja 0–19%—“1”
Suulise vastuse osakaal on 25%, kirjutamisülesande osakaal on 25% ja kontrolltöö osakaal on 50% (kahe hinde kaaluga)Kui tööd on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus see töö üks kord õpetaja poolt määratud ajal järele vastata.

Järelevastamisele ei kuulu hinne “nõrk”, mis on pandud järgmistel põhjustel:
a) tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või plagiaat;
b) õpilane ei anna tööd ära, keeldub vastamast või spikerdab.

Kursuse arvestustöö (teadmiste ja oskuste kontroll kogu kursuse mahu ulatuses) võib õpetaja määrata järgmistel põhjustel:
a) õpilane on puudunud üle 20% kursuse mahust (viis ja enam auditoorset õppetundi);
b) õpilasel on ebaõnnestunud või hindamata kaks hindelist tööd.
1. New Headway Upper Intermediate (John and Liz Soars, Oxford University Press. 2014); õpik, töövihik, videomaterjalid ja käsilehed
2. Õpetaja poolt koostatud veebipõhine ja/või paberkandjal jaotusmaterjal
PuudubInglise üldkeel IV
69
Triin Lingienetriin.lingiene@tammegymnaasium.eeKohustuslikInglise üldkeelekursuse V läbinud õpilased18 tundi auditoorset tööd ja soovitavalt sama palju iseseisvat tööd tunnis läbitud teemade kinnistamiseks ja osaoskuste harjutamiseks1. Ainepädevuse (grammatika- ja sõnavara teadmised ning kuulamis-, lugemis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskused) arendamine tasemel B2/C1
2. Õpioskuste arendamine keeleõppija autonoomsuse toetamiseks
3. Valmistumine inglise keele riigieksamiks
Kursuse edukalt läbinud õpilased:
- oskavad kirjeldada, võrrelda ja vastandada kaht fotot (riigieksami harjutusülesanne)
- oskavad luua arutlevat teksti ette antud teemal ja seda veenvalt esitada (riigieksami harjutusülesanne);
- oskavad kirjutada u 200-sõnalist uurimusaruannet ja võrdlevat aruannet (riigieksami harjutusülesanded);
- oskavad rääkida sõjalisest konfliktist, peresisestest tülidest, unenägudest, reisimisest ja puhkusest, riietest ja moest, toidust ja noorte kultuurist;
- teavad, kuidas luua kaudkõnelist teksti, lisada tekstile kaalukust, esitleda ideid, kasutada modaaltegusõnu ja kirjeldada visuaalseid stiimuleid;
- saavad aru artiklitest Euroopa Liidu, rände, ajarände ja toitlustuse teemal ja oskavad oma seisukohti väljendada.
Õppetükid 4–8
Sõnavara: War and peace; Looking into the future; Travelling about; Fashion
Grammatika: Modaaltegusõnad; kaudkõne; tegusõnafraasid; eessõnad, kiillaused; lühendatud infinitiivid
Kuulamine: Fighting for equality; The European dream?; Early migration to the UK, Youth culture
Lugemine: Wildlife warrior; Sleep-deprived teenagers; Time travel; Food of the future
Gümnaasiumi kolmanda aasta teine perioodKursuse hinne kujuneb kolme protsessihinde põhjal. Õpilane vastab suuliselt, täidab kirjutamisülesande ja sooritab kontrolltöö. Positiivsed hinded näitavad, et õpilane on edukalt omandanud õppetundides läbitud teemad (keeleteadmised ja osaoskused).
1. Kõnelemisülesande hindamisel lähtutakse inglise keele riigieksami hindamisjuhendist:
http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2015/Inglise%20keel%202015/Suulise%20osa%20hindamisskaala.pdf
2. Kirjutamisülesande hindamisel lähtutakse inglise keele riigieksami hindamisjuhendist:
http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2016/inglise%20keel/Kirjutamisosa%20hindamisskaalad.pdf
3. Kontrolltöö ülesandeid hinnatakse järgnevalt: 90–100%—“5”; 75–89%—“4”; 50–74% —“3”; 20–49%—“2” ja 0–19%—“1”
Suulise vastuse osakaal on 25%, kirjutamisülesande osakaal on 25% ja kontrolltöö osakaal on 50% (kahe hinde kaaluga)Kui tööd on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus see töö üks kord õpetaja poolt määratud ajal järele vastata.

Järelevastamisele ei kuulu hinne “nõrk”, mis on pandud järgmistel põhjustel:
a) tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või plagiaat;
b) õpilane ei anna tööd ära, keeldub vastamast või spikerdab.

Kursuse arvestustöö (teadmiste ja oskuste kontroll kogu kursuse mahu ulatuses) võib õpetaja määrata järgmistel põhjustel:
a) õpilane on puudunud üle 20% kursuse mahust (viis ja enam auditoorset õppetundi);
b) õpilasel on ebaõnnestunud või hindamata kaks hindelist tööd.
1. Solutions Advanced (Tim Falla and Paul A Davies. Oxford University Press. 2013): õpik ja töövihik
2. Õpetaja poolt ette valmistatud jaotusmaterjal nii veebis kui paberkandjal
Puudub.Inglise üldkeel VI
70
Grete Mai Rohtmetsgretemai.rohtmets@gmail.comKohustuslik kursus gümnaasiumi I astme neidudeleKõik neiud, kes pole vabastatud direktori
käskkirja alusel (sportlased)
21X75min
- Kinnistada põhikoolis õpitud elemente ja neid edasi
arendada
- Arendada õpilaste kehalisi võimeid (kiirus, jõud, vastupidavus,
koordinatsioon, tasakaal, painduvus)
- Anda õpilastele teadmised kehalise aktiivsuse vajalikkusest
- Kujundada õpilastes positiivne suhtumine tervislikku eluviisi
(toitumine ja kehaline tegevus)
- Suunata õpilasi olema igapäevaselt aktiivne
- Anda õpilastele teadmisi uutest spordialadest

- Õpilane suudab vastata kõik hindelised elemendid
positiivsele tulemusele
- Õpilane omandab tunnis käsitletud spordialased teadmised ja
vähesel määral terminoloogiat
- Õpilane oskab leida enda soorituses vigu ja neid parandada (samuti
paarilisel)
- Õpilane jälgib sportlikus tegevuses ohutusnõudeid ja oskab abistada
sagedamini juhtuvate sporditraumade korral

Orienteerumine: toimub spordinädala raames
(septembris)
Kergejõustik
- Pallivise
- Kuulitõuke imitatsioon
- Pikamaajooks ajale
- Paigalt lähte õppimine
- Paigalt kaugushüpe
- 235m jooks
- 400m jooks
Pallimängud:
- Võrkpall: palling (erinevad viisid), ülalt-altsöödu tehnika ja
kasutamine harjutustes, kohtuniku töö õppimine.
- Korvpall: söötmine, põrgatamine, sammudelt vise korvile, vabavise,
kaitse-ja ründemängu täiustamine.
- Jalgpall: väli-ja saalijalgpall (erinevused). Söödud, ründe-ja
kaitsemängu taktika, erinevad sööduviisid, väravavahi töö, reeglid ja
mängutaktika.
- Saalihoki: söödud, löök väravale, reeglid, mängutaktika.
- Sulgpall: liikumine platsil, hoided, reeglid.
- Võimaluse korral frisbee
Võimlemine:
- Akrobaatika (kava koostamine)
- Koordinatsiooni-, jõu-, venitus-, ka painduvusharjutused
- Rippumine kangil
- Joonejooks + selili istesse tõus + käteõverdused
Suusatamine (võimalusel)
- Sõidustiilid – ja viisid
- Mängud suuskadel
Uisutamine (võimalusel)
- Tagurpidisõit
- „Lumememm“
- Tasakaaluharjutused (liikumine rõhtseisus)
- Ülejalasõit (esi-ja tagurpidi)
- Pidurdamise õppimine (erinevad viisid)

Gümnaasiumi I aasta I ja II periood (kehalise kasvatuse I kursus)

Kursuse hinne pannakse välja, kui
kõik hinnatavad elemendid on sooritatud vähemalt hindele „3“. See
tähendab, et hinde „1“ olemasolul hinnet välja ei panda. Kõikide
soorituste hinded on ühtse kaaluga, millele lisandub kursuse lõpus
suurema kaluga aktiivsuse hinne.
Aktiivsuse hinne kujuneb tunnis osalemisest:
„5“ – 95-100%
„4“ – 85-94%
„3“ – 70-84%
Alla 70% jääb kursus arvestamata.
Tervislikel põhjustel, arsti tõendiga teatud aladelt vabastatud õpilased
saavad hinde asendusharjutust, referaati või kontrolltööd tehes
(õpetajaga läbirääkimiste küsimus, mis oleneb hinnatavast elemendist või
harjutusest).

Kõiki sooritusi hinnatakse „5“ palli süsteemis.
Hinne „5“ – õpilane sooritab harjutuse õigesti, täpselt, kindlalt,
ettenähtud tempos, kergelt ja sujuvalt; mängudes on aktiivne, osav,
leidlik, oskab mängida kollektiivis, tunneb ja täidab hästi mängureegleid.
Hinne „4“ – õpilane täidab harjutust õigesti, kuid mitteküllaldase kerguse
ja sujuvusega; mängudes on aktiivne, kuid esineb väikesi puudujääke
oskustes ja mängureeglite täitmises.
Hinne „3“ – õpilane täidab harjutuse põhiliselt õigesti, kuid pingutatult või
loiult ja mitteküllaldase kindlusega, esineb märgatavaid vigu; mängus
puudub küllaldane aktiivsus, ei arvesta küllalt kollektiivi, esineb
mängureeglite rikkumisi.
Hinne „2“ – õpilane sooritab harjutuse valesti, lohakalt, esineb jämedaid
vigu; mängudes on saamatu ja vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiivis,
ei tunne mängureegleid.
Hinne „1“ – õpilane ei oma mingeid teadmisi ega oskusi läbivõetud
õppematerjalist.

Hinne kujuneb vastavalt kursuse jooksul hinnatud elementidest ja harjutustest. Lisandub aktiivsushinne ja lähtutakse hindamiskriteeriumitest.
Igat hindelist sooritust saab järele vastata kaks nädalat. Kui kahe nädala jooksul vastatud ei ole ilmub Stuudiumisse hinne „1“. Hinde sisse panemise päevast alates on võimalik hinnet järele vastata veel kaks nädalat. Üldkokkuvõttes pärast ühte kuud võlgnevuse tekkimise ajast seda enam järele vastata ei saa. Terviseprobleemi korral on võlgnevuse likvideerimine õpetajaga kooskõlastamise küsimus.
- Ainealased raamatud ja artiklid
- Internetis saadaval olevad EOK pallimängude määrused

- Iseseisvad kodutööd tulenevad
vastavalt võlgnevustele ja põhjuseta puudumiste arvule (referaat)
- Iseseisvalt tuleb tutvuda ka spordialade määrustikuga (pisteline
küsimine tunnis jooksvalt)
Kehaline kasvatus
71
Grete Mai Rohtmetsgretemai.rohtmets@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus gümnaasiumi I astme neiudelePuuduvad21X75minutit spordisaalis/jõusaalis või väljas
1) tunneb liikumisest rõõmu ja on kehaliselt aktiivne,
soovib olla terve ning kehaliselt vormis;
2) arendab oma liigutusvilumusi lähtudes spordiala tehnikast;
3) arendab oma teadmisi spordialaspetsiifilisest sõnavarast;
4) jälgib oma kehalise vormisoleku taset ning oskab oma töövõimet
regulaarse treeningu abil parandada;
5) kujundab positiivse suhtumise kehalisse tegevusse ja mõistab selle
vajalikkus tervisele.

II kursuse lõpuks õpilane:
1) oskab koostada ringtreeningut algsel tasemel ja mõistab läbiviimise
erinevaid variante;
2) oskab parandada tehnikat ja abistada paarilist jõuharjutuste
sooritamisel;
3) omandab sportmängude ja kergejõustiku põhielementide tehnika;
algtasemel
4) teab ja tunneb ausa mängu reegleid ja ohutusnõudeid.

Soojendus-, jõu- ja venitusharjutused:
1) jõusaalimasinate kasutamine: tehnika ja mõju vastavale lihasgrupile
2) ringtreeningu koostamise õppimine.
Sportmängud:
1) korvpall: liikumisviisid, põrgatamine, pealevisked, kaitse-ja
ründemäng;
2) võrkpall: alt-ülaltsööt, alt-ülalt palling;
3) jalgpall: löök, vedamine, kaitse-ja ründemäng, väravavahi
liikumine;
4) saalihoki
5) tänavakorvpall
6) pesapall.
Kergejõustik:
1) pallivise;
2) jooks: 100m, paigaltlähe, pikamaajooks
3) hüpped: kaugushüpe, kolmikhüpe, karjapoiss
Gümnaasiumi I aasta III ja IV periood (kehalise kasvatuse II kursus)

Kursuse hinne pannakse välja, kui kõik hinnatavad elemendid on sooritatud vähemalt hindele „3“. See tähendab, et hinde „1“ olemasolul hinnet välja ei panda. Kõikide soorituste hinded on ühtse kaaluga, millele lisandub kursuse lõpus suurema kaluga aktiivsuse hinne.

Aktiivsuse hinne kujuneb tunnis osalemisest:
„5“ – 95-100%
„4“ – 85-94%
„3“ – 70-84%
Alla 70% jääb kursus arvestamata.

Tervislikel põhjustel, arsti tõendiga teatud aladelt vabastatud õpilased
saavad hinde asendusharjutust, referaati või kontrolltööd tehes
(õpetajaga läbirääkimiste küsimus, mis oleneb hinnatavast elemendist või
harjutusest).

Kõiki sooritusi hinnatakse „5“ palli süsteemis.
Hinne „5“ – õpilane sooritab harjutuse õigesti, täpselt, kindlalt,
ettenähtud tempos, kergelt ja sujuvalt; mängudes on aktiivne, osav,
leidlik, oskab mängida kollektiivis, tunneb ja täidab hästi mängureegleid.
Hinne „4“ – õpilane täidab harjutust õigesti, kuid mitteküllaldase kerguse
ja sujuvusega; mängudes on aktiivne, kuid esineb väikesi puudujääke
oskustes ja mängureeglite täitmises.
Hinne „3“ – õpilane täidab harjutuse põhiliselt õigesti, kuid pingutatult või
loiult ja mitteküllaldase kindlusega, esineb märgatavaid vigu; mängus
puudub küllaldane aktiivsus, ei arvesta küllalt kollektiivi, esineb
mängureeglite rikkumisi.
Hinne „2“ – õpilane sooritab harjutuse valesti, lohakalt, esineb jämedaid
vigu; mängudes on saamatu ja vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiivis,
ei tunne mängureegleid.
Hinne „1“ – õpilane ei oma mingeid teadmisi ega oskusi läbivõetud
õppematerjalist.

Hinne kujuneb vastavalt kursuse jooksul hinnatud elementidest ja harjutustest. Lisandub aktiivsushinne ja lähtutakse hindamiskriteeriumitest.

Igat hindelist sooritust saab järele vastata kaks nädalat. Kui kahe nädala jooksul vastatud ei ole ilmub Stuudiumisse hinne „1“. Hinde sisse panemise päevast alates on võimalik hinnet järele vastata veel kaks nädalat. Üldkokkuvõttes pärast ühte kuud võlgnevuse tekkimise ajast seda enam järele vastata ei saa.
Terviseprobleemi korral on võlgnevuse likvideerimine õpetajaga kooskõlastamise küsimus.

- Ainealased raamatud ja artiklid
- Internetis saadaval olevad EOK pallimängude määrused

- Iseseisvad kodutööd tulenevad vastavalt võlgnevustele ja põhjuseta puudumiste arvule (referaat)
- Iseseisvalt tuleb tutvuda ka spordialade määrustikuga (pisteline küsimine tunnis jooksvalt)
Kehaline kasvatus
72
Nele RosenbergNele.Rosenberg@tammegymnaasium.eeKohustuslik laia kursuse õppijatele.Puuduvad19 tundi auditoorset tööd ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab võrduse, samasuse ja võrrandi, võrrandi lahendi, võrrandi- ja võrratusesüsteemi lahendi ning lahendihulga mõistet;
2) selgitab võrrandite ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi;
3) lahendab ühe tundmatuga lineaar-, ruut-, murd- ja lihtsamaid juurvõrrandeid ning nendeks taanduvaid võrrandeid;
4) lahendab lihtsamaid üht absoluutväärtust sisaldavaid võrrandeid;
5) lahendab võrrandisüsteeme;
6) lahendab tekstülesandeid võrrandite (võrrandisüsteemide) abil.
Võrdus, võrrand, samasus. Võrrandite samaväärsus, samaväärsusteisendused. Lineaar-, ruut-, murd- ja juurvõrrandid (kuni kaks juurt) ning nendeks taanduvad võrrandid. Üht absoluutväärtust sisaldav võrrand. Võrrandisüsteemid. Kahe- ja kolmerealine determinant.Tekstülesanded.10.LO klass 2. perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna kui ka rühmatöödena). Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.
Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud.
Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde "3", kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde "4", kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde "5", kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.

Punktidega töös: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1". Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne.1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks
valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud. Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.Lai matemaatika, 2. kursus „Võrrandid ja võrrandisüsteemid”
73
Nele RosenbergNele.Rosenberg@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale.Puuduvad19 tundi auditoorset tööd 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab võrratuse omadusi ning võrratuse ja võrratusesüsteemi lahendihulga mõistet;
2) selgitab võrratuste ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi;
3) lahendab lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi ning lihtsamaid võrratusesüsteeme;
4) leiab taskuarvutil teravnurga trigonomeetriliste funktsioonide väärtused ning nende väärtuste järgi nurga suuruse;
5) lahendab täisnurkse kolmnurga;
6) kasutab täiendusnurga trigonomeetrilisi funktsioone;
7) kasutab lihtsustamisülesannetes trigonomeetria põhiseoseid.
Võrratuse mõiste ja omadused. Lineaarvõrratused. Ruutvõrratused. Intervallmeetod. Lihtsamad murdvõrratused. Võrratusesüsteemid.
Teravnurga siinus, koosinus ja tangens. Täiendusnurga trigonomeetrilised funktsioonid.
Trigonomeetrilised põhiseosed täisnurkses kolmnurgas.
10.KU klass ja 10.LO klass 2.perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna ja rühmatöödena). Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.
Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud.
Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde "3", kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde "4", kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde "5", kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1". Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse hindeks on arvestustöö hinne. Arvestustöö koosneb kahest osast:
1) I osa on võrratuste teema peale,
2) II osa on trigonomeetria I teema peale.
Arvestustöö I ja II osa eest eraldi hindeid ei panda. Kursuse lõpus arvutatakse arvestustöö mõlema osa punktide aritmeetiline keskmine ning pannakse hinne vastavalt hindamiskriteeriumidele.
1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks
valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud. Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.Lai matemaatika, 3. kursus „Võrratused. Trigonomeetria I”
74
Nele RosenbergNele.Rosenberg@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale.Puuduvad19 tundi auditoorset tööd ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) kirjeldab punkti asukohta ruumis koordinaatide abil;
2) selgitab ruumivektori mõistet, lineaartehteid vektoritega, vektorite kollineaarsuse ja komplanaarsuse tunnuseid ning vektorite skalaarkorrutist;
3) kirjeldab sirge ja tasandi vastastikuseid asendeid;
4) arvutab kahe punkti vahelise kauguse, vektori pikkuse ning kahe vektori vahelise nurga;
5) määrab kahe sirge, sirge ja tasandi, kahe tasandi vastastikuse asendi ning arvutab nurga nende vahel stereomeetria ülesannetes;
6) kasutab vektoreid geomeetrilise ja füüsikalise sisuga ülesandeid lahendades.
Ruumigeomeetria asendilaused: nurk kahe sirge, sirge ja tasandi ning kahe tasandi vahel, sirgete ja tasandite ristseis ning paralleelsus, kolme ristsirge teoreem, hulknurga projektsiooni pindala. Ristkoordinaadid ruumis. Punkti koordinaadid ruumis, punkti kohavektor. Vektori koordinaadid ruumis, vektori pikkus. Lineaartehted vektoritega. Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus, vektori avaldamine kolme mis tahes mittekomplanaarse vektori kaudu. Kahe vektori skalaarkorrutis. Kahe vektori vaheline nurk.
Sirge võrrandid ruumis, tasandi võrrand. Võrranditega antud sirgete ja tasandite vastastikuse asendi uurimine, sirge ja tasandi lõikepunkt, võrranditega antud sirgete vahelise nurga leidmine. Rakendusülesanded.
12HU klass 2.perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna ja rühmatöödena). Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.
Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud.
Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde "3", kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde "4", kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde "5", kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1". Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursuse hinne.1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika XII klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks
valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud. Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.Lai matemaatika, kursus „Sirge ja tasand ruumis“
75
Maiu Nurkamaiu.nurka@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus 10. TE ja LO klassile Puuduvad21 auditoorset tundiÕpilane
tajub eesti keele funktsioone ja tähendust ühiskonnas;
tunneb eesti keele kujunemise ajalugu;
mõistab keele varieerumise olemust, allkeeli;
tunneb keelenormi, selle kasutamise vajadust;
analüüsib ajastule omaseid keelenähtusi;
oskab leida talle vajalikku infot erinevaid (veebi)allikaid kasutades;
eristab olulist infot ebaolulisest;
parandab õigekirjatundmist.
Kursuse lõpetamisel õpilane
1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas;
2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes;
3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;
4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi.
1. Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem.
2. Eesti keel ja teised keeled.
3. Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega. Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele. Keele varieerumine ja muutumine.
4. Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Murdekeel ja kodumurre.
5. Keelekasutuse valdkonnad ja sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent.
6. Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika.
7. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik.
Gümnaasiumi esimese aasta teine perioodÕpiväljundite omandamist kontrollitakse nelja arvestusliku hindega:
2 kontrolltööd (õigekirjatundmine ja kursusel käsitletavad teemad),
tekstiloome (arvustuse kirjutamine),
ettekanne.
Kursuse hinne kujuneb jooksvalt, kui õpilane osaleb nõutud arv tundides, omab nõuetele vastavat kursuse õpimappi (sisaldab tundide ja õpikuteemade konspekte, jaotusmaterjali, kirjalikke töid), esitab selle kursuse lõpus õpetajale ja sooritab arvestuslikud tööd positiivsele hindele.
Hinne kujuneb nelja arvestusliku hinde põhjal. Protsessihinnetel (kui neid tekib) on koondhinde kujunemisel väiksem osakaal. Kaks või enam sellist hinnet koonduvad arvestuslike hinnete kõrval samaväärseks hindeks.
Järelvastamine toimub järeltööde vastamise päevadel kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkimisest. Kui õpilane pole mitme töö (rohkem kui üks) puhul kasutanud õigel ajal järelevastamiseks ette nähtud aega (nii puudumise kui ebaõnnestumise korral), tuleb tal sooritada kogu kursuse materjali hõlmav töö.Eesti ortograafia. (2016; Erelt, Tiiu). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus
Johannes 1. Gümnaasiumi eesti keele õpik. (Puksand, H; Ross, M.)
Johannes 1. Gümnaasiumi eesti keele töövihik. (Puksand, H; Ross, M.)
Keel ja ühiskond. Õpik gümnaasiumile. (Ehala, M; Habicht, Külli jt)
Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik. (Aili Kiin, Alli Lunter)
Eesti õigekeel. (Kraut, Einar; Liivaste, Ene; Tarvo, Aili)
Õigekirjaharjutusi. Kokku- ja lahkukirjutamine. (Nugis, Marika; Ääremaa, Sirje)
Soovituslik veebitugi
Eesti Keele Instituudi keelenõuanne http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2
Eesti keele käsiraamat. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=4
Eesti õigekeelsussõnaraamat 2013. http://www.eki.ee/dict/qs/
Õpilased töötavad allikatega ja uurivad neile antud keeleteemalist valdkonda ning koostavad selle kohta ettekande. Keel ja ühiskond
76
Inga Dunderdaleingddd@gmail.comKohustuslik kursusGümnaasiumiaste, 10. klasskakskümmend üks 75-minutilist tundi, auditoorne õppetöö 1. Omandab inglise keele oskuse tasemel, mis on vajalik võõrkeelses keskkonnas iseseisvaks suhtluseks;
2. omandab lugemisvilumuse, mõistab ja oskab tõlgendada erinevaid tekste, vajadusel oskab õigesti kasutada seletavat sõnaraamatut;
3. saab aru esinevatest aktsentidest, erinevate inimeste kõnest ja vestlusest (nt Briti, Ameerika, Austraalia jne);
4. oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires;
5. tunneb õpitavate keelte maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende kasutamist kõnes ja kirjas
- mõistab sõnavara, mis on seotud kultuuriga (filmid, teatrid, kirjandus), reisimisega ja vestleb ladusalt sellistel teemadel nagu kultuur ja looming, reisimine ja transport;
- kasutab tegusõna aktiivi mineviku ja tuleviku ajavorme (lihtminevik, täisminevik, kestevtäisminevik, enneminevik, kestev enneminevik);
- oskab kasutada kausatiivi (have sth done), nimisõnalisi fraase, eessõnu;
- saab aru nii suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetsetel ja abstraktsetel teemadel;
- selgitab arusaadavalt oma vaatenurka inglise keeles, mõistab konkreetsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise ja kirjutamise) kaudu.
Grammar: the Tense system: Present Perfect, Simple and Cont., Present Perfect and Past Simple, Past simple or Past Cont.; Narrative tenses – Past Simple, Past Cont., Past Perfect Simple, Past Perfect Cont., revision of Passive or Active; causative have something done, auxilary verbs (have, do, be), Prepositions of movement, Irregular verbs, Phrasal verbs with no object;
Vocabulary: Phrasal verbs, house and home idioms, Travel and Transport, Films, Theatre, Literature; phrasal verbs – literal or idiomatic meaning, compound nouns, time expressions;
Pronunciation: Diphthongs, Word stress;
Listening: Missing home, Radio programme;
Reading: Film review:
gümnaasiumi esimene aasta, teine perioodÕpilased sooritavad kursuse jooksul kolm kirjalikku tööd (Tests), mis kontrollivad auditoorsetes õppetundides läbitud keeleteadmisi ja osaoskusi. Õpitulemusi hinnatakse numbriliste hinnetega (viie-palli süsteemis). Kui õpilane puudub kursuse jooksul viis või enam tundi, võib õpetaja talle määrata arvestustöö terve kursuse materjali kohta.
Hinnete kriteeriumid maksimaalsest võimalikust tulemusest:
90-100% - hinne „5“
75-89% - hinne „4“
50-74% - hinne „3“
20-49% - hinne „2“
0-19% - hinne „1“.
Kursusehinne pannakse kokku kolme kirjaliku töö põhjal. Kursus on läbitud tingimusel, et need tööd on sooritatud vähemalt rahuldavale hindele. Kui tööd on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk”, või on töö jäänud tegemata, siis õpilasel on võimalus kümne koolipäeva jooksul järele vastata gümnaasiumi poolt määratud ajal.John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Student’s Book
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Workbook
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Teacher’s book
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermediate Class Audio CDs
Iseseisvate tööde loetelu
erinevad grammatika veebilehed (nt. www.onestopenglish.com, www.learningenglish.org.uk, www.readingrockets.org);
veebipõhised sõnaraamatud;
keskkonnad Google Drive, Stuudium
erinevad grammatika veebilehed (nt. www.onestopenglish.com, www.learningenglish.org.uk, www.readingrockets.org);
veebipõhised sõnaraamatud;
keskkonnad Google Drive, Stuudium
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermediate Workbook
Inglise keel
77
Nele RosenbergNele.Rosenberg@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale.PuuduvadMaht​:19 tundi auditoorset tööd ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) teab hulktahukate ja pöördkehade liike ning nende pindalade arvutamise valemeid;
2) kujutab joonisel prismat, püramiidi, silindrit, koonust ja kera ning nende lihtsamaid lõikeid tasandiga;
3) arvutab kehade pindala ja ruumala ning nende kehade ja tasandi lõike pindala;
4) kasutab hulktahukaid ja pöördkehi kui mudeleid ümbritseva ruumi objekte uurides.
Prisma ja püramiid, nende pindala ja ruumala, korrapärased hulktahukad. Pöördkehad; silinder, koonus ja kera, nende pindala ja ruumala, kera segment, kiht, vöö ja sektor. Silindri, koonuse või kera ruumala valemi tuletamine. Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta. Hulktahukate ja pöördkehade lõiked tasandiga. Rakendusülesanded.12HU klass 2.perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna ja rühmatöödena). Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.
Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud.
Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde "3", kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde "4", kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde "5", kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1". Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursuse hinne.1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika XII klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud. Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.Lai matemaatika, kursus „Stereomeetria“
78
Nele RosenbergNele.Rosenberg@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale.Puuduvad19 tundi auditoorset tööd ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) teisendab kraadimõõdu radiaanmõõduks ja vastupidi;
2) arvutab ringjoone kaare kui ringjoone osa pikkuse ning ringi sektori kui ringi osa pindala;
3) defineerib mis tahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi; teab siinuse, koosinuse ja tangensi vahelisi seoseid;
4) teab mõnede nurkade 0°, 30°, 45°, 60°, 90°, 180°, 270°, 360° siinuse, koosinuse ja tangensi täpseid väärtusi; rakendab taandamisvalemeid, negatiivse ja täispöördest suurema nurga valemeid;
5) leiab taskuarvutil trigonomeetriliste funktsioonide väärtused ning nende väärtuste järgi nurga suuruse;
6) teab kahe nurga summa ja vahe valemeid; tuletab ning teab kahekordse nurga siinuse, koosinuse ja tangensi valemeid;
7) teisendab lihtsamaid trigonomeetrilisi avaldisi;
8) tõestab siinus- ja koosinusteoreemi;
9) lahendab kolmnurga ning arvutab kolmnurga pindala;
10) rakendab trigonomeetriat elulisi ülesandeid lahendades.
Nurga mõiste üldistamine. Nurga kraadi- ja radiaanmõõt. Mis tahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid. Nurkade 0°, 30°, 45°, 60°, 90°, 180°, 270°, 360° siinuse, koosinuse ja tangensi täpsed väärtused. Seosed ühe ja sama nurga trigonomeetriliste funktsioonide vahel. Taandamisvalemid. Negatiivse ja täispöördest suurema nurga trigonomeetrilised funktsioonid. Kahe nurga summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse nurga trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised avaldised. Ringjoone kaare pikkus, ringi sektori pindala. Kolmnurga pindala valemid. Siinus- ja koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine. Rakendusülesanded.10 KU klass 2.periood, 10 LO klass 3.perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna ja rühmatöödena). Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.
Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud.
Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde "3", kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde "4", kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde "5", kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1". Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse hindeks on arvestustöö hinne. Arvestustöö koosneb kahest osast:
1) I osa on võrratuste teema peale,
2) II osa on trigonomeetria I teema peale.
Arvestustöö I ja II osa eest eraldi hindeid ei panda. Kursuse lõpus arvutatakse arvestustöö mõlema osa punktide aritmeetiline keskmine ning pannakse hinne vastavalt hindamiskriteeriumidele.
1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2011;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks
valmistumisel, Koolibri 2015.
Soovituslik:
1) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud. Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.Lai matemaatika, kursus „Trigonomeetria II“
79
Nele RosenbergNele.Rosenberg@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale.Puuduvad19 tundi auditoorset tööd ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust ning selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet, liike ja omadusi;
2) selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tähendust ning leiab nende arvu;
3) selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tähendust;
4) arvutab erinevate, ka reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi;
5) selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tähendust, kirjeldab binoom- ja normaaljaotust; kasutab Bernoulli valemit tõenäosust arvutades;
6) selgitab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust;
7) arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta;
8) leiab valimi järgi üldkogumi keskmise usalduspiirkonna;
9) kogub andmestikku ja analüüsib seda IKT abil statistiliste vahenditega.
Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja sõltumatud, välistavad ja mittevälistavad. Tõenäosuste liitmine ja korrutamine. Bernoulli valem.
Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, binoomjaotus, jaotuspolügoon ning arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, dispersioon, standardhälve). Rakendusülesanded.
Üldkogum ja valim. Andmete kogumine ja süstematiseerimine. Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi. Korrelatsiooniväli. Lineaarne korrelatsioonikordaja. Normaaljaotus (näidete varal). Statistilise otsustuse usaldatavus keskväärtuse usaldusvahemiku näitel. Andmetöötluse projekt, mis realiseeritakse IKT vahendite abil (soovitatavalt koostöös mõne teise õppeainega).
11 IT 2.perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna ja rühmatöödena). Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.
Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud.
Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde "3", kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde "4", kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde "5", kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1". Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursuse hinne.1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika XI klassile, Koolibri 2013;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks
valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud. Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.Lai matemaatika, kursus „Tõenäosus, statistika“
80
Aleksandr Kirpu, Urmas Tokko, Ott Maidreurmas.tokko@tammegymnaasium.ee,aleksandr.kirpu@tammegymnaasium.ee,ott.maidre@tammegymnaasium.ee
Valikkursus 11.-12. klassidele (Riikliku õppekava valikkursus gümnaasiumile)Soovituslik eeldusaine keemias: “Orgaanilised ained” (11. klass)
Soovituslikud eeldusteemad bioloogias: “Organismide koostis” (1. kursuse teema), “Organismide energiavajadus” (ainevahetus ja fotosüntees) ning “Inimene” (2. kursus).
Üks kursus, see sisaldab nii auditoorset tööd klassis kui ka praktilisi töid laboris.„Elu keemia“ valikkursus on riikliku õppekava järgi ette nähtud 35-tunnise (x 45 min) kursusena, kuigi õppematerjali jaguks (autorite kogemuse kohaselt) põhjalikuma käsitluse korral ka kaheks kursuseks.

Elu keemia on valikkursus tublidele noortele bioloogidele-keemikutele, kes viitsivad süveneda ja mõelda. Õpitav võiks kõnetada nii neid, kes soovivad jätkata haridusteed kõrgkoolis meditsiini, geeni- või keskkonnatehnoloogia, keemia või bioloogia vallas, kui ka neid, keda huvitab bioloogilise sisuga keemia lihtsalt silmaringi avardamise mõttes.

See on kursus, kus ka õpetajad vahel raskemate küsimuste üle omavahel aru peavad ning alati kõike ei tea. Seetõttu on sageli tunnis rohkem kui üks õpetaja, kes loodavad õpilastega koos arutades loogiliste vastusteni jõuda. Kursuse õppematerjal on koostatud selliselt, et sihiks pole seda mitte „ära õppida“, vaid sellega süvenenult tegeleda. Püüame saada aru, miks biokeemilised protsessid looduses toimuvad, kuidas need mõjutavad meie meeltele tajutavaid nähtusi maailma ning milline on nende muundumiste tähtsus eluritele.

Õppetunnis on põhiline töövorm pigem seminar: probleemküsimuste ja skeemide ühine arutelu, analüüs ja tõlgendamine. Õpetajatel on oluline roll nii õppesisu selgitamisel kui ülesannete lahendamise juhendamisel. Kuivõrd käsitletava hulgas on palju huvitava struktuuriga molekule, siis suunatakse õpilasi ise molekulmudeleid kokku panema või animatsioone uurima. Loomulikult tehakse ka laboratoorseid töid.

Eesmärgid
1. Suunata õpilasi süvenema, mõtlema ning koos õpetajatega arutlema bioloogia ja keemia (RÕK kohustuslike kursuste valdkonadest palju) keerukamatel teemadel
2. Kujundada õpilastes süvendatud ja lõimitud teadmisi ja oskusi bioloogiaga tihedalt seotud keemias
3. Avardada õpilaste silmaringi Kursuse valdkonnas, soodustades seega nende teadmiste analüüsi- ja sünteesivõime arengut ning meedias ilmuvate teadusteemade mõistmist
4. Soodustada bioloogiast ja keemiast huvitatud õpilaste teadmiste-oskuste arengut ning nende edasiõppimist antud valdkondades.
5. Pakkuda õpilastele ja õpetajatele suuremat koostöö ja -arenemise võimalust, kui see on võimalik nn tavaõppe raames.

Lisaks peetakse silmas riiklikus gümnaasiumi õppekavas sõnastatud eesmärke. Valikkursusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
2) lahendab keemiaprobleeme teadusmeetodil, rakendades süsteemset loogilist mõtlemist, analüüsi- ja järelduste tegemise oskust ning loovust;
3) on omandanud süsteemse ülevaate elus loodusega seotud keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest;
4) mõistab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule;
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
6) langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
7) on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Kursusel omandatavate pädevuste hulgas on keskne eluslooduses toimuvate protsesside keemiliste aluste mõistmine, mis omakorda on aluseks loodusteadusliku maailmapildi avardumisele.
1) tunneb struktuurivalemite põhjal ära tähtsamad õpitud biomolekulid ja vastupidi, tunneb isomeeria eri vorme ning toob näiteid nende rollist eluslooduses
2) selgitab õpitud biomolekulide rolli organismide ehituses ja talitluses, samuti inimese toitumises;
3) selgitab ensüümkatalüüsi iseärasusi võrreldes tavaliste katalüütiliste reaktsioonidega;
4) selgitab rakus toimuvaid metabolismiprotsesse üldistatult, sidudes neid ainevahetuse energeetikaga;
5) lõimib oma teadmiste tasandil füüsika-, keemia- ja bioloogiakursuses õpitut elusorganismide ehituse ning talitluse kohta;
6) selgitab keemiliste infokanalite alusel organismide talitlusi ja ökoloogilisi nähtusi;
7) suudab õpitavate teemade piires prognoosida keemiliste ühendite (struktuuri järgi nende) omadusi ning luua seoseid elurites toimuvate protsessidega

Õpiväljundite saavutamisel peetakse silmas ka riiklikus õppekavas toodud üldpädevusi: õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, enesemääratluspädevus.
Kursuses tutvutakse organismides leiduvate ainete ja nende muundumistega.
Elu keemia kursuse jooksul tutvutakse organismide toimimise keemilis-füüsikaliste alustega, biomolekulide (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) ning nende ehituse eripäraga (stereoisomeeria). Ühtlasi selgitatakse ensüümkatalüüsi põhimõtet ning selle vältimatut tähtsust toimuvate reaktsioonide seisukohalt. Õpitakse tundma metabolismiskeeme (ainevahetusradasid) ning pööratakse tähelepanu ainevahetuse energeetikale. Analüüsitakse keemilise info edastamist ja vahetamist looduses.
Teemad:
1) Isomeeria. Biomolekulid. Geomeetriline isomeeria: cis/trans-isomeeria, kiraalsus, stereoisomeeria.
2) Sahhariidid; monosahhariidid, disahhariidid, struktuursed ja varupolüsahhariidid.
3) Lipiidid: rasvad, fosfolipiidid; rakumembraanid, lipiididega seotud toitumisprobleemid.
4) Valgud: kodeeritavad aminohapped, lihtvalgud, liitvalgud, valkudega seotud toitumisprobleemid.
5) Nukleiinhapped.
6) Metabolismi skeemid (lihtsustatud skeemidena): glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel, ettekujutus biosünteesist.
7) Ensüümkatalüüs: ensüümid, koensüümid, vitamiinid, ensüümkatalüüsi erijooned.
8) Ainevahetuse energeetika, fotosüntees, biosfääri energeetiline skeem.
9) Keemiline info looduses raku tasandil (ATP/AMP näitel, virgatsained jne), organismi tasandil (hormoonid, virgatsained), liigisiseselt (feromoonid) ja liikide vahel (allelomoonid).
LISA: erinevate teemade paremaks mõtestamiseks kasutatakse mudeleid, täidetakse Moodle teste ja tehakse laboratoorseid töid.
2017/2018 õa - II õpppeperiood, 2 tundi nädalas1) Aktiivne osalemine auditoorses töös - ülesannete lahendamine tunnis, arutelus (seminaril) kaasalöömine jms.
2) Õpilane peab osalema vähemalt ⅔ auditoorsetest tundidest, so ligikaudu 12 tundi.
3) Õpilane peab osalema vähemalt pooltes laboratoorsetes töödes.
4) Moodle testidest on sooritatud vähemalt ⅔, need peavad olemas esitatud tähtajaks (tähtaeg tegemiseks on reeglina nädal aega).
Kursuse lõpus tuleb sooritada väike teadmiste kontrollimise test.
Selliste nõuete täitmisel on kursus arvestatud.
Hinne: arvestatud / mittearvestatud vastavalt „Hindamiskriteeriumite“ osas toodule.Võlgnevuste likvideerimise võimalused puuduvad (Hindamiskriteeriumid arvestavad võimaliku vajadusega teatud hulk tunde puududa) Kõik materjalid asuvad HITSA Moodle (moodle.hitsa.ee) “Elu keemia_TammeG” kursusel (ligipääs kursuse võtmega - teatavad õpetajad).Suuremaid iseseisvaid töid ei ole. Regulaarselt tuleb sooritada Moodle elektroonseid teste õpitava teema kohta.Elu keemia
81
Anneli Leimaanneli.leima@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursusPuuduvad18 auditoorset tundi, 3 tundi kontserdikülastus ja praktiline grupitööÕpilane
• väärtustab muusikat
• valdab põhiteadmisi ajastute ja maade muusikast ning kultuuride arengust
• oskab muusikat kriitiliselt kuulata, analüüsida ning selle üle arutleda
• osaleb muusikaelus
• rakendab ning arendab musitseerimise kaudu oma teadmisi, muusikalisi võimeid ja oskusi
• rakendab loovust muusikalises eneseväljenduses
Õpilane oskab:
• võrrelda erinevaid perioode muusikaajaloos
• analüüsida muusikateoseid
• arvustada kontserte ja muusikalavastusi
• teha valikuid kontserdielus toimuvatest sündmustest
• rakendada oma oskusi musitseerimisel
• osaleb kooli jm. muusikaelus
20. sajandi muusikastiilid. Hilisromantism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism, modernism.Muusika arengusuunad USA-s ja Venemaal.
Eesti muusika pärast II maailmasõda.
Pop-, rock- ja pärimusmuusika.
Gümnaasiumiastme kolmas õppeaastaKursuse jooksul on kontrolltöö iga muusikaloo perioodi lõpul - eraldi hinne teooria ja muusika kuulamise eest. Arvestuslik hinne saadakse kontserdi- või muusikalavastuse arvustuse eest. Protsessihinded on rühmatöös osalemise eest.Kontrolltööd ja iseseisvad ülesanded (arvustus, ülesanded Moodle'is) peavad olema tehtud.Teooria järelvastamine kahe nädala jooksul hinde päevikusse panemisest. Kuulamise järeltööd arvestuste nädalal või kokkuleppel õpetajaga.Muusikaõpik gümnaasiumile III (Garšnek, Sang, Nestor, Lükk-Raudsepp)Kontserdi- või muusikalavastuse arvustus.
Rühmatöö "saatega laul"
Muusikaõpetus III kursus
82
Anneli Leimaanneli.leima@gmail.comKohustuslik kursusPuuduvad10 tundi auditoorset tööd, 8 tundi kohtumised, muuseumitund, iseseisvad töödÕpilane
• väärtustab muusikat
• valdab põhiteadmisi ajastute ja maade muusikast ning kultuuride arengust
• oskab muusikat kriitiliselt kuulata, analüüsida ning selle üle arutleda
• osaleb muusikaelus
• rakendab ning arendab musitseerimise kaudu oma teadmisi, muusikalisi võimeid ja oskusi
• rakendab loovust muusikalises eneseväljenduses
Õpilane oskab:
• võrrelda erinevaid perioode muusikaajaloos
• analüüsida muusikateoseid
• arvustada kontserte ja muusikalavastusi
• teha valikuid kontserdielus toimuvatest sündmustest
• rakendada oma oskusi musitseerimisel
• osaleb kooli jm. muusikaelus
20. sajandi muusikastiilid. Hilisromantism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism, modernism.
Eesti muusika pärast II maailmasõda.
Pop-, rock- ja pärimusmuusika.
Gümnaasiumiastme kolmanda õppeaasta II periood.Kursuse jooksul on kontrolltöö iga muusikaloo perioodi lõpul - eraldi hinne teooria ja muusika kuulamise eest. Arvestuslik hinne saadakse kontserdi- või muusikalavastuse arvustuse eest. Protsessihinded on rühmatöös osalemise eest.Kontrolltööd ja iseseisvad ülesanded (arvustus, ülesanded Moodle'is) peavad olema tehtud.Teooria järelvastamine kahe nädala jooksul hinde päevikusse panemisest. Kuulamise järeltööd arvestuste nädalal või kokkuleppel õpetajaga.Muusikaõpik gümnaasiumile III (Garšnek, Sang, Nestor, Lükk-Raudsepp)Kontserdiarvustus
Rühmatöö - "saatega laul"
Rühmatöö - modernistlik heliteos
Muusikaõpetus III kursus 12HU
83
Anneli Leimaanneli.leima@gmail.comValikkursusPuuduvadKogu õppeaasta jooksul 75 minutit nädalas,
lisaks esinemised ja laululaager.
Arendada õpilaste
oskust rakendada oma võimeid muusikalises tegevuses
intonatsiooni puhtust
oskust üksteist kuulata, kaaslastega arvestada
esinemiskindlust
Segakoori lauljad oskavad
rakendada oma võimeid ja oskusi muusikalistes tegevustes
kasutades omandatud muusikateoreetilisi teadmisi,
väärikalt esineda kooli kontsertidel ja muudel sündmustel,
on omandanud vajaliku repertuaari,
suudavad kriitiliselt hinnata enda võimeid lauljana,
kuulata ja arvestada kaaslasi,
on laulupeo traditsiooni austajad ja edasikandjad lauljana,
väärtustavad ühislaulmist kui rahvuslikku kultuuritraditsiooni.
Segakoori repertuaari kujundab koori tööplaan. Koor osaleb ülelinnalistel kooriüritustel ja laulupidudel ning esineb kooli aktustel ja kontsertidel.Gümnaasiumi esimese aasta esimesest perioodist kuni kolmanda aasta kolmanda perioodini.Aktiivne osavõtt kooriproovidest (vähemalt 80%) ja esinemistest.Arvestuse saab õpilane osaledes vähemalt 80% kooriproovides ja esinemistel.Mõjuval põhjusel puudumise järel on võimalik oma häälepartiide ettelaulmine, et esinema pääseda või arvestus saada.Õpetaja poolt jagatud noodid.PuudubKoorilaul
84
Maiu Nurkamaiu.nurka@tammegymnaasium.eeValikkursus/kohustuslik kursus õpetaja soovitusel 10. klassilePuuduvad21 auditoorset tundiArendada tekstimõistmise, info leidmise ja üldistamise oskust.
Süvendada õigekirja, korrektse lauseehituse- ja interpunktsioonialaseid teadmisi.
Toetada kriitilise mõtlemise oskust.
Kursuse lõpetamisel õpilane
1) on üle korranud ja läbi harjutanud põhikoolis omandatud eesti õigekeelsuse peamised valdkonnad;
2) tunneb eesti oma- ja võõrsõnaortograafia põhimõtteid, oskab rakendada omandatud reegleid tekstide parandamisel ja koostamisel;
3) tunneb sõnaliike; teab eesti keele kokku- ja lahkukirjutamise traditsioone ja reegleid, oskab neid rakendada;
4) tunneb eesti lauseehituse põhimõtteid, kirjavahemärgistuse reegleid ja oskab neid rakendada;
6) oskab analüüsida ja hinnata oma teadmisi ja oskusi kirjakeele kohta ning teab allikaid, millele toetudes neid arendada.
Eesti ortograafia põhimõistete ja reeglite ülevaade, kriitiliste juhtumite tundma õppimine, harjutamine: helitu hääliku põhireegel ja selle erandid; kaashäälikuühendi põhireegel ja selle erandid; h, i ja j-i õigekiri, tsitaatsõna kasutamine tekstis.
Võõrsõnade tunnused.
Suure ja väikese algustähe ortograafia.
Kokku- ja lahkukirjutamise eelduseks olev sõnaliikide tundmine.
Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja reeglid (käändsõna, tegusõna ja muutumatu sõna).
Lause mõiste ja liigid.
Lauseliikmed (pea- ja kõrvalliikmed).
Lihtlause interpunktsioon (koondlause, korduvad täiendid, määrused, öeldistäited, lisand, üte.
Lauselühend.
Liitlause liigid (rind- ja põimlause) ja interpunktsioon.
Segaliitlause.
Õigekeelsusküsimuste kordamine, harjutamine vastavalt vajadustele.
ÕSi ja käsiraamatute, erinevate veebiallikate kasutamine.
Gümnaasiumi esimese aasta teine perioodÕpilase teadmisi kontrollitakse kirjalike ja suuliste vastamiste kaudu. Õpilased töötavad nii rühmas kui iseseisvalt, lahendavad pikemaid probleemülesandeid, tegelavad allikate ja teabe analüüsimisega. Kursuse läbimise eelduseks on eneseanalüüside koostamine (arvestatud/mittearvestatud). Kursuse hinne kujuneb jooksvalt, kui õpilane osaleb tundides, omab kursuse õpimappi (tundide ja õpikuteemade konspektid, jaotusmaterjal, kirjalikud tööd) ja sooritab kirjalikud arvestuslikud tööd (4-5) vähemalt positiivsele hindele. Protsessihinnetel on koondhinde kujunemisel väiksem osakaal.
​Järelvastamine toimub järeltööde vastamise päevadel kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkimisest. Kui õpilane pole mitme töö (rohkem kui üks) puhul kasutanud õigel ajal järelvastamiseks ette nähtud aega (nii puudumise kui töö ebaõnnestumise korral), tuleb tal sooritada kogu kursuse materjali hõlmav töö.Tiiu Erelt “Eesti ortograafia” (2016), Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus
Martin Ehala, Mare Kitsnik „Praktiline eesti keel“ 1., 2. ja 3. vihik
Aili Kiin, Alli Lunter „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“
Einar Kraut, Ene Liivaste, Aili Tarvo „Eesti õigekeel“
Marika Nugis, Sirje Ääremaa „Õigekirjaharjutusi. I, Kirjavahemärgid“, „Õigekirjaharjutusi. II, Kokku- ja lahkukirjutamine“, „Õigekirjaharjutusi. III, Kokku- ja lahkukirjutamine“
Veebitugi
Elektrooniline ÕS http://www.eki.ee/dict/qs/
EKI keelenõuvakk http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=4&act=1
Eesti keele käsiraamat http://www.eki.ee/books/ekk09/
PuudubÕigekeelsus
85
Maiu Nurkamaiu.nurka@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus 10. LO klassilePuuduvad21 auditoorset tundiÕpilane
1) oskab põhjendada oma lugemiseelistusi ja -kogemusi;
2) teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;
3) avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;
4) seostab teksti oma kogemuste ja mõtetega;
5) kirjutab alusteksti põhjal arutlust;
6) tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja -kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi;
7) arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, oskab tuua sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
8) selgitab ja kasutab teksti analüüsiks tarvilikke põhimõisteid.
Kursuse lõpul õpilane
1) tunneb ja eristab kirjanduse põhiliike;
2) analüüsib ja tõlgendab ilukirjandusteost, sõnastab põhiprobleemi ja peamõtte, iseloomustab tegevuskohta ja -aega, tähtsamaid tegelasi;
3) märkab teose keelekasutuse eripära, stiili seoseid teksti sõnumiga;
4) analüüsib loetud kirjandusteose põhjal valminud teatrietendust või filmi ning toob välja peamised erinevused;
5) oskab otsida, koguda ja töödelda teavet.
Kirjanduse põhimõisted ja jagunemine. Lüüriliste, eepiliste ja dramaatiliste tekstide olemus. Žanri mõiste. Kirjandusvoolu ja -žanri stiil. Kirjandusteose stiil kui mõtte ühtsus ja väljendusvahendite korrastatus.
Tervikteoste lugemine, tõlgendamine, analüüs.
Gümnaasiumi teise aasta teine perioodKursusehinne kujuneb tervikteoste lugemise põhjal suuliste, kirjalike või rühmatööl põhinevate hindamiste põhjal. Kursuse läbimise eelduseks on nõuetele vastava õpimapi olemasolu (tundide ja õpikuteemade konspektid, jaotusmaterjal, kirjalikud tööd, väljavõtted/tsitaadid (4x2/3) loetud teostest). Kursuse läbimise tingimus on, et õpilase iseseisva lugemise põhjal tehtavad tööd on vastatud positiivsele hindele.
Kursusehinne kujuneb tervikteoste lugemise põhjal. Protsessihinded on lõpphinde kujunemisel väiksema osakaaluga.
Järelvastamine toimub koolis kehtestatud korra alusel. Kui õpilane pole mitme töö (rohkem kui üks) puhul kasutanud õigel ajal (kaks nädalat võlgnevuse tekkimisest) järelvastamise võimalust, tuleb tal sooritada kogu kursuse materjali hõlmav töö.M. Väljataga „Kirjandus ja selle liigid“
Sirje Nootre „Kirjanduse kõnetus“
Epp Annus jt „20. sajandi I poole eesti kirjandus“
Õpilased loevad läbi 4 tervikteost (proosa, draama) ning ühe eesti autori luulekogu.Kirjanduse põhiliigid ja žanrid
86
Maiu Nurkamaiu.nurka@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus 10. KU klassilePuuduvad21 auditoorset tundi1. Saada ülevaade kirjandus- ja kultuuriloost antiigist 19. sajandini.
2. Õppida tundma eri perioodidesse jäävaid olulisemaid teoseid ja nende esindajaid.
3. Suunata teoste lugemise kaudu nägema ja otsima seoseid ühiskonna ja iseendaga, arendada seeläbi kriitilist mõtlemist.
Kursuse lõpus õpilane
1) iseloomustab õppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid;
2) nimetab eesti kirjanduse tähtsamaid arenguperioode, olulisemaid autoreid ja kirjanduslikke rühmitusi;
4) mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi;
5) on tervikuna läbi lugenud vähemalt neli proosa- või draamateost ning tunneb teoste ja nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.
Kultuuri mõiste. Maailma loomise müüdid ja muistendid
Kirja ja kirjanduse sünd. Vanakreeka müüdid
Antiikkirjandus. Kirjanduse põhiliikide ja žanride teke
Piibel kui kirjanduse alustekst
Keskaja-, renessansi-, barokikirjandus
Klassitsistlik kirjandus
Valgustuskirjandus
Romantism
Romantismijärgne luule, sümbolism
Realistlik draamakirjandus
Gümnaasiumi esimese aasta teine perioodKursuse läbimise eelduseks on nõuetele vastava õpimapi olemasolu (sisaldab konspekte, jaotusmaterjale, kirjalikke töid). Kõik arvestuslikud tööd peavad olema sooritatud positiivsele hindele.Õpilane loeb läbi 4 tervikteost, mille analüüsi põhjal kujunevad arvestusliku osakaaluga hinded (hindamine suulisel või kirjalikul viisil, individuaalse loovtööna või rühmas - meetod kujuneb kursuse jooksul). Samuti koostavad õpilased mahukama rühmatöö, mis moodustab tervikteoste lugemise kõrval arvestusliku osakaaluga hinde. Kursusehinne kujuneb arvestuslike tööde tulemuste põhjal. Protsessihinnetel (kui neid tekib) on koondhinde kujunemisel väiksem osakaal. Kaks või enam sellist hinnet koonduvad arvestuslike hinnete kõrval samaväärseks hindeks.Järelvastamine toimub üldjoontes koolis kehtestatud korra alusel.
Kui õpilane pole mitme töö (rohkem kui üks) puhul kasutanud õigel ajal (kaks nädalat võlgnevuse tekkimisest) järelvastamise võimalust, tuleb tal sooritada kogu kursuse materjali hõlmav töö.
Anne Nahkur "Kirjandus antiigist renessansini. Gümnaasiumiõpik"
Anne Nahkur "Kirjandus barokist romantismini. Gümnaasiumiõpik"
Anne Nahkur "Kirjandus realismist postmodernismini. Gümnaasiumiõpik"
Rein Raud "Maailmakirjandus 19. sajandi lõpuni"
Õpilane loeb kokku lepitud tähtajaks läbi neli tervikteost ning teeb rühmatööna ülevaate ette antud teemast.Kirjandus antiigist 19. sajandi lõpuni
87
Maiu Nurkamaiu.nurka@tammegymnaasium.eeKohustuslik suunakursus 10. KU klassilePuuduvad9 (2X75 minutit) kontaktkohtumist kultuurisuuna eri valdkondade õppejõududega, õppekäik Viljandi kultuuriakadeemiasse (3X60 min), kursusetöö kaitsmine (2X60 min)
Anda ülevaade humanitaarvaldkonna olulisematest erialadest ja edasiõppimisvõimalustest.
Tutvustada õppehooneid ja erialaspetsiifilisi asutusi.
Suunata õpilast mõtlema edasistele karjäärivõimalustele gümnaasiumis valitud õppesuunal.
Aidata õpilasel oma huvide põhjal valida ja kitsendada praktilise või uurimistöö teema.
Arendada kriitilist mõtlemist ja suulise eneseväljenduse, avaliku esinemise oskust.
Õpilane
1) tunneb humanitaarvaldkonna põhiolemust;
2) on arendanud silmaringi oluliste valdkonna (õppe)asutuste ja esindajate osas;
3) oskab ennast analüüsida ja seostada konkreetse valdkonna tegevusega;
4) teeb järeldusi õppesuuna valiku ja edasiste karjäärivõimaluste kohta;
5) on arendanud üldistamisoskust.
6) oskab avalikult esineda ja teha olukorrale vastavalt keelelisi valikuid.
Õppejõudude juhendamisel toimuvad loengud, välitegevused ja õpitoad erinevates kohtades järgnevatel teemadel.
Huvitav arheoloogia
Humanitaarvaldkonna tutvustus, ringkäik kolledžis ja instituutides
Õppekäik Viljandi kultuuriakadeemiasse
Kultuurilised ja usulised erinevused, digiõppevahend "Rehepapp"
Performatiivsuse jõud ja vahendid
Pärimuslik ajalugu, suguvõsa ajaloo uurimine
Rahvausundi ja argikultuuri seostest, kohapärimusest kaasajal ja minevikus
Etnoloogia, antropoloogia, kultuuriteadused ning vaatlus kesklinnas, selle analüüsimine
Kultuurilised ja usulised erinevused
Ringkäik ja osakondade tutvustused Eesti kirjandusmuuseumis
Kursusetöö (õpimapp) kaitsmine
Gümnaasiumi esimese aasta teine perioodLõpphinne kujuneb õpimapi kvaliteedi ja avaliku kaitsmise põhjal. Hindamisele pääsemiseks peab õpilane osalema vähemalt 70% ajaplaanis ette nähtud loengutest/kohtumistest. Positiivse kursusehinde saamiseks on vaja mõlemat, nii õpimappi kui ka osalust kaitsmisel.Lõpptulemus kujuneb õpimapi kvaliteedi (70%) ning selle avaliku kaitsmise põhjal (30%).Et pääseda kaitsmisele, tuleb õpilasel osaleda 70% kohtumistest. Kaitsmisele mitteilmumine tuleb kõne alla üksnes mõjuval põhjusel, mis tuleb aineõpetajaga enne kooskõlastada.Õppejõudude slaidid, infomaterjalid.Õpilane kirjutab ette antud struktuuri järgides igast kohtumisest ülevaate ja kursuse kui terviku põhjal kriitilise analüüsi, koostab läbimõeldud struktuuri silmas pidades õpimapi.
Õpilane valmistab ette suulise esinemise kaitsmiseks.
Kultuurisuuna tutvustuskursus
88
Katrin Roodlakatrin.roodla@tammegymnaasium.eekohustuslik kursus 10. ITPuuduvad20 auditoorset tundiArendada õpilase analüüsi- ja tõlgendamisoskust.Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) on tuttav vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili;
2) analüüsib ja tõlgendab loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku, sündmustikku ning kompositsiooni;
3) analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte;
4) hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid väärtusi, märkab teostes peituvaid eetilisi ja esteetilisi väärtusi, suhestab oma ja kirjandusteose väärtuste maailma, põhjendab oma kirjanduslikke eelistusi ja lugemiskogemusi;
5) on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ja ühe eesti autori luuletuskogu.
Kirjanduse olemus ja roll. Kirjandusteose ühiskondlik, ajalooline, moraalne, rahvus- ja maailmakultuuriline, keeleline, tundeline väärtus.

Autorikeskne lähenemine kirjandusele
Autori ja teose seosed, elu- ja loominguloolisus. Autori kuulumine koolkonda või rühmitusse, koht ajastus, traditsioonis, rahvuskirjanduses.

Lugejakeskne lähenemine kirjandusele
Lugejaoskused. Tegelik lugeja: tema isiklik elukogemus, põlvkondlik või sotsiaal-kultuuriline kuuluvus. Ideaalne ehk mudellugeja. Lugemismudelid: mõistmisvõimaluste paljus, eri lahenduste dialoog. Lugemismuljed.

Tekstikeskne lähenemine kirjandusele. Proosateksti analüüs ja tõlgendamine
Narratiiv, jutustamine ja kirjandusteose vaatepunkt. Tekstuaalne autor, jutustaja, tegelane, nende omavahelised suhted. Mina- ja tema-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool. Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne aspekt. Süžee ja faabula. Teema, detail, motiiv, sümbol. Moto. Teose miljöö, aja- ning ruumikujutus.

Kirjandusteose kompositsioon. Teose probleemistik (küsimused) ja ideestik (vastused). Teose stiil. Alltekst kui varjatud tähenduskiht.
Tekstikeskne lähenemine kirjandusele. Luuleteksti analüüs ja tõlgendamine
Lüürika kui sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte väljendus, mina avamine. Luuletuse sisu ja vorm (väljendus). Stroof. Refrään. Luulekeele kujundlikkus. Luule musikaalsus: rütm (värsimõõdud) ja riim (alg- ja lõppriim). Keeleluule. Stilistilised võtted: kõla-, kõne- ja lausekujundid.

Mõisted
Allegooria, alltekst, allusioon, anagramm, autobiograafia, eepika, ellips, epiteet, faabula, grotesk, iroonia, isikustamine, kalambuur, keeleluule, kõlasümboolika, luule, lüürika, lüüriline mina, memuaarid, metafoor, metonüümia, miljöö, motiiv, moto, narratiiv, omaeluloolisus, paroodia, piltluule, proosa, päevik, refrään, reisikiri, retooriline küsimus, riim, rütm, sarkasm, siire, sisemonoloog, stroof, sümbol, süžee, teema, travestia, vaatepunkt, võrdlus, värsimõõt.

Terviklikult käsitletavad teosed
1) Gailit „Ekke Moor“, 2) Salinger „Kuristik rukkis“, 3) reisikiri või elulooraamat, 4) vabalt valitud 3 Tuglase ja 3 Heinsaare novelli, 5) vabalt valitud luulekogu (Liiv, Koidula, Haava vms).
gümnaasiumi esimese aasta teine periood2 tervikteose analüüsid, kahe autori novellide võrdlus, luulekogu analüüs, reisikirja või eluloo ettekanne.
Teose analüüsi, ettekande ja novellide analüüsi hindamiskriteeriumid on kirjas vastavates hindamismudelites, mille õpilased saavad kätte koos tööülesandega. Ühe teose eest on võimalik saada 1-3 hinnet, hinnete hulk sõltub teosest ja selle käsitlusmeetodist. Hindamisel võetakse arvesse nii analüüsi- ja tõlgendusoskust kui ka aktiivset osalemist aruteludes ja rühmatöödes.
Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud hinnetest. Kui mitterahuldavaid või nõrku hindeid on kaks või rohkem, tuleb kursusehinne mitterahuldav. Kui üks töö on sooritatud mitterahuldavale hindele või sooritamata, siis ei ole kursusehinne kõrgem kui rahuldav.Võlgnevused saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul pärast tunnis töö toimumist või töö esitamise tähtaega; mitterahuldava tulemuse parandamise korral kahe nädala jooksul pärast mitterahuldava hinde saamist; sooritades arvestuste nädalal suulise arvestuse.E. Kess „Maailm veetilgas“, S. Nootre „Kirjanduse kõnekus I“, paljundatud töölehed ja materjalid õpetaja käest, kohustuslikud teosed.Puudub.Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine
89
Katrin Roodlakatrin.roodla@tammegymnaasium.eekohustuslik kursus 12. HU ja 12. TEPuuduvad20 auditoorset tundiTutvustada 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse kirjandusvoole, suundumusi maailmakirjanduses ja eesti kirjanduses.Kursuse lõpetamisel õpilane:
1. nimetab tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi;
2. analüüsib ning tõlgendab loetud kirjandusteoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teose teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, tegelaste suhteid, olustikku ja sündmustikku, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga;
3. analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi, salmilisust või vabavärsilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte;
4. arutleb loetud uudisteoste üle, kujundab oma arvamuse ja loob seoseid varem loetuga;
5. seostab loetut tänapäeva eluolu ja -nähtustega, iseenda, ühiskonna ning üldinimlike probleemide ja väärtustega;
6. on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm proosa- või draamateost eesti või maailmakirjandusest, ühe luuletuskogu ning ühe värskelt ilmunud uudisteose.
Kirjandus ja ühiskond
1980. aastad Eesti ühiskonnas ja kirjanduses. 1990. aastate alguse murrangulised muutused ühiskonnas ja kirjanduselus. Kirjanduse roll tänapäeva ühiskonnas.

Eesti nüüdisluule
Murranguaastate sõnavabadus. Luule sisulised, vormilised ja keelelised muutused. „põrandaalune“ ja punkluule. Etnofuturism. Provokatiivne keeleluule. Intertekstuaalne luule. Lauldav luule. Sotsiaalne vabavärss. 21. sajandi luule otsingud.

Eesti nüüdisproosa
Muutunud teemad ja vaatepunktid. Eestlaste paroodia ja eneseiroonia. Uusim lühiproosa. Uusim romaan. Memuaarid ja päevikud. Kirjanike veebipäevikud.
Eesti nüüdisdraama
Uued teemad ja vaatepunktid näitekirjanduses. Uusim näitekirjandus.

Kirjanduselu ja kirjanduse institutsioonid
Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, kirjanike muuseumid. Kirjandusväljaanded. Kirjanduspreemiad. Nobeli kirjanduspreemia. Küberkirjandus. Kultus- ja hittkirjandus.

Uuem maailmakirjandus

Mõisted
Absurdikirjandus, arvustus, etnofuturism, grotesk, hittkirjandus, intertekstuaalsus, iroonia, kultuskirjandus, küberkirjandus, memuaarid, paroodia, postmodernism, punkluule, vabavärss, veebikirjandus.

Terviklikult käsitletavad teosed:
M. Unt „Sügisball“, E. Tode „Piiririik“, üks vabalt valitud S. Oksaneni romaan, üks vabalt valitud kaasaegne eesti romaan, ühe kaasaja eesti luuletaja luulekogu.
gümnaasiumi kolmanda aasta teine periood4 teose analüüsi, 1 teatriarvustus (HU), 1 luulekogu arvustus. Teose analüüsi hinne kujuneb järgmiselt: 60% hindest lugemis- ja mõistmiskontroll, 40% hindest arutlus.
Arvustuse hindamiskriteeriumid on kirjas vastavates hindamismudelites, mille õpilased saavad kätte koos tööülesandega.
Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud hinnetest. Kui mitterahuldavaid või nõrku hindeid on kaks või rohkem, tuleb kursusehinne mitterahuldav. Kui üks töö on sooritatud mitterahuldavale hindele või sooritamata, siis ei ole kursusehinne kõrgem kui rahuldav.Võlgnevused saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul pärast tunnis töö toimumist või töö esitamise tähtaega; mitterahuldava tulemuse parandamise korral kahe nädala jooksul pärast mitterahuldava hinde saamist; sooritades arvestuste nädalal suulise arvestuse.J. Kaus „Uuem kirjandus“, paljundatud töölehed ja materjalid õpetaja käest, teosed.Puudub.Uuem kirjandus
90
Aleksandr Kirpualeksandr.kirpu@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus 12IT ja 12HU klassileEeldusaineteks on Keemia aluste kursus ja Anorgaaniliste ainete kursus~18 tundi auditoorset töödÜldeesmärgid:
Gümnaasiumi keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
2. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil;
3. kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
4. kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
5. langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilismoraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
6. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
7. on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Kursuse lõpetaja:
• määrab molekuli struktuuri põhjal aine kuuluvuse aineklassi ja oskab neil vahet teha;
• oskab anda molekuli struktuuri põhjal ainele nimetuse ning joonistada nimetuse järgi vastava molekuli;
• kirjeldab olulisemate areenide, halogeenühendite, küllastumata ühendite, alkaanide, amiinide, eetrite ja alkoholide omadusi ja tähtsust argielus ja looduses;
• selgitab seost areenide, halogeenühendite, küllastumata ühendite, alkaanide ja alkoholide vahel;
• võrdleb areenide, halogeenühendite, küllastumata ühendite, alkaanide ja alkoholide keemilisi ning füüsikalisi omadusi, koostab vastavaid reaktsioonivõrrandeid;
• selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest põhjustatud sotsiaalseid probleeme;
Süsinikuühendite struktuur ja selle kujutamise viisid. Erinevate aineklasside nomenklatuuri põhimõtted, isomeeria. Asendatud alkaanide (halogeeniühendite, areenide, küllastumata ühendite, alkoholide, primaarsete amiinide, eetrite) füüsikaliste omaduste sõltuvus struktuurist. Küllastumata ja aromaatsete süsivesinike ning alkaanide keemiliste omaduste võrdlus. Süsivesinikud ja nende derivaadid looduses ning tööstuses (tutvustavalt).Kolmanda aasta teine perioodKursuse jooksul toimub 3 arvestuslikku kontrolltööd.
Neljas hinne kujuneb individuaalsete tööde esitamisest. Individuaalseteks töödeks on kohustuslikud kodused ja tunni ülesanded (e-töövihiku ülesanded HITSA Moodle keskkonnas). Mõjuva põhjuseta õigeaegselt esitamata töid ei arvestata!
Kui üks individuaalsetest töödest on õigeaegselt esitamata (või tegemata või alla 50%), siis individuaalne hinne langeb ühe palli võrra. Kui kaks tööd on esitamata (või tegemata või alla 50%), siis kahe palli võrra jne.
Individuaalse töö teste eraldi ei hinnata! Digitaalse e-töövihiku teste võib lahendada piiramatu arv kordi enne tähtaega. Lahendamise statistikat peab iga õpilane ise jälgima ja probleemide korral koheselt pöörduma aineõpetaja poole (tund enne esitamist ja hilisemaid pretensioone ei arvestata). Testide läbimise lävend on 50%. Lohakus ja unustamine ei ole põhjendus tegemata jätmisele!
Kursuse kokkuvõtliku hinde panemisel arvestatakse kontrolltööde (3 tk) ja individuaalse töö (1 hinne) arvestuslikku keskmist hinnet (vastavalt kokku 4 hinnet). Kui kursuse koondhinne on 2,5 või 3,5 või 4,5, siis määravaks saab individuaalse töö hinde väärtus. Näiteks õpilase hinne on 3,5 ja ind. hinne on 5, siis kursuse hinne on kokku 4.
Kontrolltööde hindamise skaala:
100-90% - hinne 5
89-75% - hinne 4
74-50% - hinne 3
49-...% - hinne 2
Kontrolltööde vastamiseks tuleb kasutada järele vastamiseks ettenähtud aega ja korda (neljap. 6 tund).
Kui kontrolltööst puudud või oled haige, siis järele vastamiseks on üks võimalus (soovituslikult 2-3 nädalat hinde saamisest). Ebaõnnestunud töid (hinne 2) saad vastata järele vastamise ajal. Teisi hindeid saab ka vastata, aga õpetaja pakutud ajal ühel korral kursuse jooksul (kursuse lõpus üks kontrolltöö, mida pole veel parandatud!). Esitamata/tegemata töö kohale ilmub Stuudiumis hüüumärk. Koduste tööde esitamise statistikat saad jälgida e-tööviku keskkonnas Moodle. Individuaalseid (e-töövihiku) töid peale tähtaega uuesti esitada ja järele vastata ei saa (va ENNE esitamise tähtaega kirjalikult kokku lepitud tingimused. Kui õpilane haigestub ja ei saa esitada testi tähtajaks, siis piisab kirjalikust teatest ENNE esitamise tähtaega Stuudiumis õpetajale. Teistel juhtudel testi esitamine vaidlustamisele ei kuulu!) Ind. tööde koondhinnet parandada ei saa.
Kui paned ennast kirja järele vastamisele ja kohale ei tule, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järele vastamise õpetajat Tiiu Lääniste: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! Registreerimisel peab teavitama aineõpetajat.
Kui õpilasel on soov oma kursuse hinnet muuta, aga seda ei saa teha ainult ühe kontrolltöö järele vastamisega, siis on võimalus sooritada kogu kursuse sisu ja teadmisi kontrolliv eksamitöö. Sellisel juhul ei arvestata kontrolltööde ja individuaalse töö hinnet (ajaline maht 75 min).
Orgaanilise keemia õpik, e-töövihik keskkonnas HITSA Moodle.
Individuaalsed tööd koos teemade ja täpse juhisega leiad alati Stuudiumis Teras.
Võib tulla: a) kursuse jooksul 1 lühike essee etteantud keemiaga seotud teemal (maht: 1 A4). Essee tuleb vormistada korrektse arvutitekstina (Tekst Times New Roman, suurus 12, rööpne, reavahe 1,0), koos kasutatud faktide viidetega. Oluline on õpilase mõttekäik (essee pole referaat). Esseed esitatakse tähtajaks elektrooniliselt õpetaja e-mailile Wordi dokumendina;
Kindlasti on: b) e-töövihiku ülesanded.
Kindlasti on: c) ülesanded ülesannetekogust – Orgaaniline keemia (tunnitööna)

Lisaks õppimiseks võid kasutada: N. Katt „Lühikursus gümnaasiumile“
Keemia 12. klass - "Orgaanilised ained" (12HU ja 12IT)
91
Aleksandr Kirpualeksandr.kirpu@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus 12. klassile (TE suund)Eeldusaineteks on 10. klassi keemia kursused (keemia alused ja anorgaaniliste ainete praktiline kursus), 11. klassi praktilise keemia kursus ja 11. klassi „Orgaanilised ained“ kursus.~18 tundi: 16h auditoorset tööd ja 2h laboratoorseid töidÜldeesmärgid:
Gümnaasiumi keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
2. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil;
3. kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
4. kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
5. rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
6. langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilismoraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
7. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
8. on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Kursuse lõpetaja
• määrab molekuli struktuuri põhjal aine kuuluvuse aineklassi;
• kirjeldab olulisemate karboksüülhapete omadusi ja tähtsust argielus ja looduses;
• selgitab seost alkoholide, aldehüüdide ja karboksüülhapete vahel;
• võrdleb karboksüülhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi, koostab vastavaid reaktsioonivõrrandeid;
• võrdleb rasvade molekulide omadusi
• oskab selgitada koostada rasva molekuli koostist
• võrdleb estrite tekke- ja hüdrolüüsireaktsioone ning koostab vastavaid võrrandeid;
• kujutab lähteühenditest tekkiva kondensatsioonipolümeeri lõiku;
• selgitab põhimõtteliselt biomolekulide (polüsahhariidide, valkude ja rasvade) ehitust ja rolli looduses.
Põhiteemad:
a) Karboksüülhapped.
b) Estrid ja amiidid. Rasvad.
c) Polümeerid: Liitumispolümerisatsioon ja polükondensatsioon.
d) Aldehüüdid ja ketoonid.
e) Orgaanilised ühendid elusorganismides: rasvad, sahhariidid, valgud.
Kolmanda aasta teine periood.Kursuse jooksul toimub 3 arvestuslikku kontrolltööd.
Neljas hinne kujuneb individuaalsete tööde esitamisest ja kahest laboratoorsest tööst (üks hinne kokku). Individuaalseteks töödeks on kohustuslikud kodused ja tunni ülesanded (e-töövihiku ülesanded HITSA Moodle keskkonnas) ja kaks laboritööd. Kui üks individuaalsetest töödest on õigeaegselt esitamata (või tegemata või alla 50%), siis individuaalne hinne langeb ühe palli võrra. Kui kaks tööd on esitamata (või tegemata või alla 50%), siis kahe palli võrra jne. Kui puudumine kahest laboratoorsest tööst, siis langeb ka individuaalne hinne ühe palli võrra.
Individuaalse töö teste eraldi ei hinnata! Digitaalse e-töövihiku teste võib lahendada piiramatu arv kordi enne tähtaega. Lahendamise statistikat peab iga õpilane ise jälgima ja probleemide korral koheselt pöörduma aineõpetaja poole (paar tundi enne esitamist ja hilisemaid pretensioone ei arvestata). Testide läbimise lävend on 30%. Lohakus ja unustamine ei ole põhjendus tegemata jätmisele!
Kursuse jooksul toimub 3 arvestuslikku kontrolltööd.
Neljas hinne kujuneb individuaalsete tööde esitamisest ja laboritöödest. Individuaalseteks töödeks on kohustuslikud Moodle e-töövihiku ülesanded. Individuaalsed tööd peavad olema esitatud õigeaegselt. Mõjuva põhjuseta õigeaegselt esitamata töid ei arvestata (va erikokkulepped, mis on enne kirjalikult sõlmitud). Kursuse kokkuvõtliku hinde panemisel arvestatakse kontrolltööde ja individuaalse töö arvestuslikku keskmist hinnet (vastavalt kokku 4 hinnet). Kui hinne on 2,5 või 3,5 või 4,5, siis määravaks saab individuaalse töö hinde väärtus. Individuaalset tööd üldjuhul ei hinnata! Digitaalse e-töövihiku teste võib lahendada piiramatu arv kordi enne tähtaega. Testide läbimise lävend on 30%.
Näiteks õpilase hinne on 3,5 ja ind. hinne on 5, siis kursuse hinne on kokku 4.
Kontrolltööde hindamise skaala:
100-90% - hinne 5
89-75% - hinne 4
74-50% - hinne 3
49-...% - hinne 2
Kontrolltööde vastamiseks tuleb kasutada järele vastamiseks ettenähtud aega ja korda (neljap. 6 tund).
Kui kontrolltööst puudud või oled haige, siis järele vastamiseks on üks võimalus (soovituslikult 2-3 nädalat hinde saamisest). Ebaõnnestunud töid (hinne 2) saad vastata järele vastamise ajal. Teisi hindeid saab ka vastata, aga õpetaja pakutud ajal ühel korral kursuse jooksul (kursuse lõpus üks kontrolltöö, mida pole veel parandatud!). Esitamata/tegemata töö kohale ilmub Stuudiumis hüüumärk. Koduste tööde esitamise statistikat saad jälgida e-tööviku keskkonnas Moodle. Individuaalseid (e-töövihiku) töid peale tähtaega uuesti esitada ja järele vastata ei saa (va ENNE esitamise tähtaega kirjalikult kokku lepitud tingimused. Kui õpilane haigestub ja ei saa tõesti esitada testi tähtajaks, siis piisab kirjalikust teatest ENNE esitamise tähtaega Stuudiumis õpetajale. Teistel juhtudel testi esitamine vaidlustamisele ei kuulu!) Ind. tööde koondhinnet parandada ei saa.
Kui paned ennast kirja järele vastamisele ja kohale ei tule, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järele vastamise õpetajat Tiiu Lääniste: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! Registreerimisel peab teavitama aineõpetajat.
Kui õpilasel on soov oma kursuse hinnet muuta, aga seda ei saa teha ainult ühe kontrolltöö järele vastamisega, siis on võimalus sooritada kogu kursuse sisu ja teadmisi kontrolliv eksamitöö. Sellisel juhul ei arvestata kontrolltööde ja individuaalse töö hinnet (ajaline maht 75 min).
Tegemist on keemia viimase kursusega. Vastavalt TTG hindamisjuhendile, peab viimase kursuse hinne olema vähemalt rahuldav. Kui hinne ei ole rahuldav, siis kooliastme hinnet ei panda ja kool jääb lõpetamata.
Orgaanilise keemia õpik.
Individuaalseteks töödeks on e-töövihiku ülesanded Moodle keskkonnas.
Moodle testid.Keemia 12. klass - "Orgaanilised ained meie ümber" (12TE)
92
Aleksandr Kirpualeksandr.kirpu@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus 10LO klassilePuuduvad~18 tundi auditoorset töödÜldeesmärgid:
Gümnaasiumi keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
2. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil;
3. kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
4. kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
5. rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
6. langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilismoraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
7. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
8. on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Kursuse lõpul õpilane:
a) omab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust;
b) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste üleminekuga püsivamasse olekusse;
c) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte, lähtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest;
d) analüüsib keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste protsesside kiiruse muutmist argielus;
e) mõistab, et pöörduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside vahel tasakaal, ning toob vastavaid näiteid argielust ja tehnoloogiast;
f) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi välises elektronkihis (üksikud elektronid, elektronipaarid) sõltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-rühmade elementide korral);
g) selgitab A-rühmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega;
i) määrab A-rühmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid oksüdatsiooniastmeid elemendi asukoha järgi perioodilisustabelis ning koostab elementide tüüpühendite valemeid;
j) selgitab tüüpiliste näidete varal kovalentse, ioonilise, metallilise ja vesiniksideme olemust;
k) hindab kovalentse sideme polaarsust, lähtudes sidet moodustavate elementide asukohast perioodilisustabelis;
l) kirjeldab ja hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka vesiniksideme) mõju ainete omadustele;
m) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral);
n) eristab elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, tugevaid ja nõrku elektrolüüte;
o) selgitab happe ja aluse mõistet protolüütilise teooria põhjal,
p) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni;
r) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide võrrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul);
s) hindab ja põhjendab ainete vees lahustumisel lahuses tekkivat keskkonda.
Peamised teemad kursuses
A. Keemia areng ja ajalugu
B. Aine ehitus
C. Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid?
D. Lahustumisprotsess, keemilised reaktsioonid lahustes
Esimese aasta teine periood.Kursuse jooksul toimub 3 arvestuslikku kontrolltööd. (ajaline maht 45-60 min).
Neljas hinne kujuneb individuaalsete tööde esitamisest. Individuaalseteks töödeks on kohustuslikud kodused ja tunni ülesanded (e-töövihiku ülesanded HITSA Moodle keskkonnas). Mõjuva põhjuseta õigeaegselt esitamata töid ei arvestata!
Kui üks individuaalsetest töödest on õigeaegselt esitamata (või tegemata või alla 50%), siis individuaalne hinne langeb ühe palli võrra. Kui kaks tööd on esitamata (või tegemata või alla 50%), siis kahe palli võrra jne. Kõigi tööde hindeid kohe teada ei saa (võib ise arvutada), sest õpetaja peab ülesandeid käsitsi hindama ja panema punktid.
Individuaalse töö teste eraldi ei hinnata! Digitaalse e-töövihiku teste võib lahendada piiramatu arv kordi enne tähtaega. Lahendamise statistikat peab iga õpilane ise jälgima ja probleemide korral koheselt pöörduma aineõpetaja poole („paar tundi“ enne esitamist ja hilisemaid pretensioone ei arvestata). Testide läbimise lävend on 50%. Lohakus ja unustamine ei ole põhjendus tegemata jätmisele!
Kursuse kokkuvõtliku hinde panemisel arvestatakse kontrolltööde (3 tk) ja individuaalse töö arvestuslikku keskmist hinnet (vastavalt kokku 4 hinnet). Kui hinne on 2,5 või 3,5 või 4,5, siis määravaks saab individuaalse töö hinde väärtus. Näiteks õpilase hinne on 3,5 ja ind. hinne on 5, siis kursuse hinne on kokku 4.
Kontrolltööde hindamise skaala:
100-90% - hinne 5
89-75% - hinne 4
74-50% - hinne 3
49-...% - hinne 2
Kontrolltööde vastamiseks tuleb kasutada järele vastamiseks ettenähtud aega ja korda (neljap. 6 tund).
Kui kontrolltööst puudud või oled haige, siis järele vastamiseks on üks võimalus (soovituslikult 2-3 nädalat hinde saamisest). Ebaõnnestunud töid (hinne 2) saad vastata järele vastamise ajal. Teisi hindeid saab ka vastata, aga õpetaja pakutud ajal ühel korral kursuse jooksul (kursuse lõpus üks kontrolltöö, mida pole veel parandatud!). Esitamata/tegemata töö kohale ilmub Stuudiumis hüüumärk. Koduste tööde esitamise statistikat saad jälgida e-tööviku keskkonnas Moodle. Individuaalseid (e-töövihiku) töid peale tähtaega uuesti esitada ja järele vastata ei saa (va ENNE esitamise tähtaega kirjalikult kokku lepitud tingimused. Kui õpilane haigestub ja ei saa esitada testi tähtajaks, siis piisab kirjalikust teatest ENNE esitamise tähtaega Stuudiumis õpetajale. Teistel juhtudel testi esitamine vaidlustamisele ei kuulu!) Ind. tööde koondhinnet parandada ei saa.
Kui paned ennast kirja järele vastamisele ja kohale ei tule, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järele vastamise õpetajat Tiiu Lääniste: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! Registreerimisel peab teavitama aineõpetajat.
Kui õpilasel on soov oma kursuse hinnet muuta, aga seda ei saa teha ainult ühe kontrolltöö järele vastamisega, siis on võimalus sooritada kogu kursuse sisu ja teadmisi kontrolliv eksamitöö. Sellisel juhul ei arvestata kontrolltööde ja individuaalse töö hinnet (ajaline maht 75 min).
Keemia aluste õpik.Moodle testid.Keemia 10LO klass - "Keemia alused"
93
Aleksandr Kirpualeksandr.kirpu@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus 11IT klassileEeldusaine 10. kl Keemia alused~18 tundi auditoorset töödGümnaasiumi keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
2. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil;
3. kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
4. kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
5. langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilismoraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
6. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
7. on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Kursuse lõpetaja
1) seostab õpitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga perioodilisustabelis ja
pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivõrrandeid (metalli reageerimine
mittemetalliga, veega, lahjendatud happe ja soolalahusega);
2) kirjeldab õpitud metallide ja nende sulamite rakendamise võimalusi praktikas;
3) teab levinumaid metallide looduslikke ühendeid ja nende rakendusi;
4) selgitab metallide saamise põhimõtet metalliühendite redutseerimisel ning korrosiooni metallide
oksüdeerumisel;
5) põhjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti, analüüsib
korrosioonitõrje võimalusi;
6) analüüsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise üldisi põhimõtteid (nt elektrolüüsi,
korrosiooni ja keemilise vooluallika korral);
7) lahendab arvutusülesandeid reaktsioonivõrrandite järgi, arvestades saagist ja lisandeid;
8) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tüüpühendite keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga perioodilisustabelis;
9) lahendab keerukamate redoksreaktsioonide tasakaalustamise ülesandeid;
10) koostab õpitud mittemetallide ja nende ühendite iseloomulike reaktsioonide võrrandeid;
11) kirjeldab õpitud mittemetallide ja nende ühendite tähtsust looduses ja/või rakendamise võimalusi praktikas.
Õppesisu
METALLID:
Ülevaade metallide iseloomulikest füüsikalistest ja keemilistest omadustest. Metallide keemilise
aktiivsuse võrdlus; metallide pingerida. Metallid ja nende ühendid igapäevaelus ning looduses.
Metallidega seotud redoksprotsessid: metallide saamine maagist, elektrolüüs, korrosioon, keemilised
vooluallikad (reaktsioonivõrrandeid nõudmata). Saagise ja lisandite arvestamine moolarvutustes
reaktsioonivõrrandi järgi.

MITTEMETALLID:
Ülevaade mittemetallide füüsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis. Mittemetallide keemilise aktiivsuse võrdlus. Mõne mittemetalli ja tema ühendite
käsitlus (vabal valikul, looduses ja/või tööstuses kulgevate protsesside näitel).
Põhimõisted:
Allotroopia, sulam, maak, elektrolüüs, korrosioon, keemiline vooluallikas, saagis.
Teise aasta teine perioodKursuse jooksul toimub 3 arvestuslikku kontrolltööd.
Neljas hinne kujuneb individuaalsete tööde esitamisest. Individuaalseteks töödeks on kohustuslikud kodused ja tunni ülesanded (e-töövihiku ülesanded HITSA Moodle keskkonnas). Mõjuva põhjuseta õigeaegselt esitamata töid ei arvestata!
Kui üks individuaalsetest töödest on õigeaegselt esitamata (või tegemata või alla 30%), siis individuaalne hinne langeb ühe palli võrra. Kui kaks tööd on esitamata (või tegemata või alla 30%), siis kahe palli võrra jne.
Individuaalse töö teste eraldi ei hinnata! Digitaalse e-töövihiku teste võib lahendada piiramatu arv kordi enne tähtaega. Lahendamise statistikat peab iga õpilane ise jälgima ja probleemide korral koheselt pöörduma aineõpetaja poole (tund enne esitamist ja hilisemaid pretensioone ei arvestata). Testide läbimise lävend on 30%. Lohakus ja unustamine ei ole põhjendus tegemata jätmisele!
Kursuse kokkuvõtliku hinde panemisel arvestatakse kontrolltööde (3 tk) ja individuaalse töö arvestuslikku keskmist hinnet (vastavalt kokku 4 hinnet). Kui hinne on 2,5 või 3,5 või 4,5, siis määravaks saab individuaalse töö hinde väärtus. Näiteks õpilase hinne on 3,5 ja ind. hinne on 5, siis kursuse hinne on kokku 4.
Kontrolltööde hindamise skaala:
100-90% - hinne 5
89-75% - hinne 4
74-50% - hinne 3
49-...% - hinne 2
Kontrolltööde vastamiseks tuleb kasutada järele vastamiseks ettenähtud aega ja korda (neljap. 6 tund).
Kui kontrolltööst puudud või oled haige, siis järele vastamiseks on üks võimalus (soovituslikult 2-3 nädalat hinde saamisest). Ebaõnnestunud töid (hinne 2) saad vastata järele vastamise ajal. Teisi hindeid saab ka vastata, aga õpetaja pakutud ajal ühel korral kursuse jooksul (kursuse lõpus üks kontrolltöö, mida pole veel parandatud!). Esitamata/tegemata töö kohale ilmub Stuudiumis hüüumärk. Koduste tööde esitamise statistikat saad jälgida e-tööviku keskkonnas Moodle. Individuaalseid (e-töövihiku) töid peale tähtaega uuesti esitada ja järele vastata ei saa (va ENNE esitamise tähtaega kirjalikult kokku lepitud tingimused. Kui õpilane haigestub ja ei saa esitada testi tähtajaks, siis piisab kirjalikust teatest ENNE esitamise tähtaega Stuudiumis õpetajale. Teistel juhtudel testi esitamine vaidlustamisele ei kuulu!) Ind. tööde koondhinnet parandada ei saa.
Kui paned ennast kirja järele vastamisele ja kohale ei tule, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järele vastamise õpetajat Tiiu Lääniste: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! Registreerimisel peab teavitama aineõpetajat.
Kui õpilasel on soov oma kursuse hinnet muuta, aga seda ei saa teha ainult ühe kontrolltöö järele vastamisega, siis on võimalus sooritada kogu kursuse sisu ja teadmisi kontrolliv eksamitöö. Sellisel juhul ei arvestata kontrolltööde ja individuaalse töö hinnet (ajaline maht 75 min).
Anorgaanilise keemia õpik + õpetaja esitatud slaidiprogrammid (leitavad peale tundi Tera-s)Moodle testid.Keemia 11IT - "Anorgaanilised ained"
94
Aleksandr Kirpualeksandr.kirpu@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus 11LO klassileEeldusained: Keemia alused (10. kl) ja Anorgaanilised ained (praktiline keemia 10. kl).~18 tundi auditoorset töödGümnaasiumi keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
2. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil;
3. kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
4. kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
5. langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilismoraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
6. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
7. on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Kursuse lõpetaja:
• määrab molekuli struktuuri põhjal aine kuuluvuse aineklassi ja oskab neil vahet teha;
• oskab anda molekuli struktuuri põhjal ainele nimetuse ning joonistada nimetuse järgi vastava molekuli;
• kirjeldab olulisemate areenide, halogeenühendite, küllastumata ühendite, alkaanide, amiinide, eetrite ja alkoholide omadusi ja tähtsust argielus ja looduses;
• selgitab seost areenide, halogeenühendite, küllastumata ühendite, alkaanide ja alkoholide vahel;
• võrdleb areenide, halogeenühendite, küllastumata ühendite, alkaanide ja alkoholide keemilisi ning füüsikalisi omadusi, koostab vastavaid reaktsioonivõrrandeid;
• selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest põhjustatud sotsiaalseid probleeme;
Süsinikuühendite struktuur ja selle kujutamise viisid. Erinevate aineklasside nomenklatuuri põhimõtted, isomeeria. Asendatud alkaanide (halogeeniühendite, areenide, küllastumata ühendite, alkoholide, primaarsete amiinide, eetrite) füüsikaliste omaduste sõltuvus struktuurist. Küllastumata ja aromaatsete süsivesinike ning alkaanide keemiliste omaduste võrdlus. Süsivesinikud ja nende derivaadid looduses ning tööstuses (tutvustavalt). Teise aasta teine periood.Kursuse jooksul toimub 3 arvestuslikku kontrolltööd.
Neljas hinne kujuneb individuaalsete tööde esitamisest. Individuaalseteks töödeks on kohustuslikud kodused ja tunni ülesanded (e-töövihiku ülesanded HITSA Moodle keskkonnas). Mõjuva põhjuseta õigeaegselt esitamata töid ei arvestata!
Kui üks individuaalsetest töödest on õigeaegselt esitamata (või tegemata või alla 50%), siis individuaalne hinne langeb ühe palli võrra. Kui kaks tööd on esitamata (või tegemata või alla 50%), siis kahe palli võrra jne.
Individuaalse töö teste eraldi ei hinnata! Digitaalse e-töövihiku teste võib lahendada piiramatu arv kordi enne tähtaega. Lahendamise statistikat peab iga õpilane ise jälgima ja probleemide korral koheselt pöörduma aineõpetaja poole (tund enne esitamist ja hilisemaid pretensioone ei arvestata). Testide läbimise lävend on 50%. Lohakus ja unustamine ei ole põhjendus tegemata jätmisele!
Kursuse kokkuvõtliku hinde panemisel arvestatakse kontrolltööde (3 tk) ja individuaalse töö (1 hinne) arvestuslikku keskmist hinnet (vastavalt kokku 4 hinnet). Kui kursuse koondhinne on 2,5 või 3,5 või 4,5, siis määravaks saab individuaalse töö hinde väärtus. Näiteks õpilase hinne on 3,5 ja ind. hinne on 5, siis kursuse hinne on kokku 4.
Kontrolltööde hindamise skaala:
100-90% - hinne 5
89-75% - hinne 4
74-50% - hinne 3
49-...% - hinne 2
Kontrolltööde vastamiseks tuleb kasutada järele vastamiseks ettenähtud aega ja korda (neljap. 6 tund).
Kui kontrolltööst puudud või oled haige, siis järele vastamiseks on üks võimalus (soovituslikult 2-3 nädalat hinde saamisest). Ebaõnnestunud töid (hinne 2) saad vastata järele vastamise ajal. Teisi hindeid saab ka vastata, aga õpetaja pakutud ajal ühel korral kursuse jooksul (kursuse lõpus üks kontrolltöö, mida pole veel parandatud!). Esitamata/tegemata töö kohale ilmub Stuudiumis hüüumärk. Koduste tööde esitamise statistikat saad jälgida e-tööviku keskkonnas Moodle. Individuaalseid (e-töövihiku) töid peale tähtaega uuesti esitada ja järele vastata ei saa (va ENNE esitamise tähtaega kirjalikult kokku lepitud tingimused. Kui õpilane haigestub ja ei saa esitada testi tähtajaks, siis piisab kirjalikust teatest ENNE esitamise tähtaega Stuudiumis õpetajale. Teistel juhtudel testi esitamine vaidlustamisele ei kuulu!) Ind. tööde koondhinnet parandada ei saa.
Kui paned ennast kirja järele vastamisele ja kohale ei tule, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järele vastamise õpetajat Tiiu Lääniste: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! Registreerimisel peab teavitama aineõpetajat.
Kui õpilasel on soov oma kursuse hinnet muuta, aga seda ei saa teha ainult ühe kontrolltöö järele vastamisega, siis on võimalus sooritada kogu kursuse sisu ja teadmisi kontrolliv eksamitöö. Sellisel juhul ei arvestata kontrolltööde ja individuaalse töö hinnet (ajaline maht 75 min).
Orgaanilise keemia õpik.Orgaanilise keemia õpik, e-töövihik keskkonnas HITSA Moodle.
Individuaalsed tööd koos teemade ja täpse juhisega leiad alati Stuudiumis Teras.
Individuaalseteks töödeks on:
Võib tulla: a) kursuse jooksul 1 lühike essee etteantud keemiaga seotud teemal (maht: 1 A4). Essee tuleb vormistada korrektse arvutitekstina (Tekst Times New Roman, suurus 12, rööpne, reavahe 1,0), koos kasutatud faktide viidetega. Oluline on õpilase mõttekäik (essee pole referaat). Esseed esitatakse tähtajaks elektrooniliselt õpetaja e-mailile Wordi dokumendina;
Kindlasti on: b) e-töövihiku ülesanded (Moodle testid).
Kindlasti on: c) ülesanded ülesannetekogust – Orgaaniline keemia (tunnitööna)

Lisaks õppimiseks võid kasutada: N. Katt „Lühikursus gümnaasiumile“
Keemia 11LO klass - "Orgaanilised ained"
95
Inga Dunderdaleingddd@gmail.comKohustuslik kursusGümnaasiumiaste, 12. klasskakskümmend üks 75-minutilist tundi, auditoorne õppetööEesmärgid:
Kursuse eesmärgiks on valmistada õpilased ette inglise keele riigieksamiks, harjutada sõnavara, keelestruktuure, kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisoskust, mis võimaldaks edukalt sooritada riigieksami.

Kursuse lõpuks gümnaasiumiõpilane:
- saab aru nii suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetsetel ja abstraktsetel teemadel – saab aru loomuliku tempoga kõnest;
- kirjutab iseseisvalt abimaterjale kasutamata (pool)ametliku kirja (kaebekiri, sooviavalduskiri, protestikiri, tänukiri), kirjeldava, analüüsiva või arutleva esseed, aruannet/ülevaadet;
- väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega; .
- suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise ja kirjutamise) kaudu.
Riigieksamikursus: Kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisüllesanete tüübid ja lahendamise strateegiad, monoloog, vestlus ja piltide kirjeldamine ja võrdlemine.
gümnaasiumi kolmas aasta, teine perioodÕpilased sooritavad kursuse jooksul kolm kirjalikku tööd (Tests), mis kontrollivad auditoorsetes õppetundides läbitud keeleteadmisi ja osaoskusi. Õpitulemusi hinnatakse numbriliste hinnetega (viie-palli süsteemis). Kui õpilane puudub kursuse jooksul viis või enam tundi, võib õpetaja talle määrata arvestustöö terve kursuse materjali kohta.
Hinnete kriteeriumid maksimaalsest võimalikust tulemusest:
90-100% - hinne „5“
75-89% - hinne „4“
50-74% - hinne „3“
20-49% - hinne „2“
0-19% - hinne „1“.
Kursusehinne pannakse kokku kolme kirjaliku töö põhjal. Kursus on läbitud tingimusel, et need tööd on sooritatud vähemalt rahuldavale hindele. Kui tööd on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk”, või on töö jäänud tegemata, siis õpilasel on võimalus kümne koolipäeva jooksul järele vastata gümnaasiumi poolt määratud ajal.John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Student’s Book
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Workbook
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Teacher’s book
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Class Audio CDs
Innove
erinevad grammatika veebilehed (nt. www.onestopenglish.com, www.learningenglish.org.uk, www.readingrockets.org);
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Workbook
erinevad grammatika veebilehed (nt. www.onestopenglish.com, www.learningenglish.org.uk, www.readingrockets.org);
Inglise keel
96
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale36 õpilast18 tundi auditoorset tööd, 1 tund konsultatsiooni ja 1 tund arvestusttöödÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab võrratuse omadusi ning võrratuse ja võrratusesüsteemi lahendihulga mõistet;
2) selgitab võrratuste ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi;
3) lahendab lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi ning lihtsamaid võrratusesüsteeme;
4) leiab taskuarvutil teravnurga trigonomeetriliste funktsioonide väärtused ning nende väärtuste järgi nurga suuruse;
5) lahendab täisnurkse kolmnurga;
6) kasutab täiendusnurga trigonomeetrilisi funktsioone;
7) kasutab lihtsustamisülesannetes trigonomeetria põhiseoseid.
Võrratuse mõiste ja omadused. Lineaarvõrratused. Ruutvõrratused. Intervallmeetod. Lihtsamad murdvõrratused. Võrratusesüsteemid.
Teravnurga siinus, koosinus ja tangens. Täiendusnurga trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised põhiseosed täisnurkses kolmnurgas.
10.ME ja 10.TE, 2.perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna kui ka rühmatöödena). Mittearvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.

Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud.

Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde "3", kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde "4", kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde "5", kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1".

Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".

Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne.1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga ning seejärel saab õpilane võimaluse teha järeltöö, mille hindest saab kursusehinne.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3)http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud.
Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.
Lai matemaatika, 3. kursus "Võrratused. Trigonomeetria I"
97
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale36 õpilast18 tundi auditoorset tööd, 1 tund konsultatsiooni ja 1 tund arvestustöödÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatikakeeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt, arendab oma intuitsiooni;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) modelleerib erinevate valdkondade probleeme matemaatiliselt ning hindab kriitiliselt matemaatilisi mudeleid;
6) väärtustab matemaatikat ning tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest;
7) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
8) kasutab matemaatikat õppides IKT vahendeid, õpib kasutama uudset õpikeskkonda.
Kursuse lõpus õpilane:
1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust ning selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet, liike ja omadusi;
2) selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tähendust ning leiab nende arvu;
3) selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tähendust;
4) arvutab erinevate, ka reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi;
5) selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tähendust, kirjeldab binoom- ja normaaljaotust;
6) kasutab Bernoulli valemit tõenäosust arvutades;
7) selgitab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust;
8) arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta;
9) leiab valimi järgi üldkogumi keskmise usalduspiirkonna;
10) kogub andmestikku ja analüüsib seda IKT abil statistiliste vahenditega, kasutatakse Arvutipõhise statistika materjale ja tarkvara.
Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja sõltumatud, välistavad ja mittevälistavad. Tõenäosuste liitmine ja korrutamine. Bernoulli valem.
Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, binoomjaotus, jaotuspolügoon ning
arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, dispersioon,
standardhälve). Rakendusülesanded. Üldkogum ja valim. Andmete kogumine ja süstematiseerimine. Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi. Korrelatsiooniväli. Lineaarne korrelatsioonikordaja. Normaaljaotus (näidete varal). Statistilise otsustuse usaldatavus keskväärtuse usaldusvahemiku näitel. Kursuses kasutatakse Arvutipõhise statistika materjale ja tarkvara.
11.TE, 2. perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena kui ka koduse tööna kui ka rühmatöödena). Mittearvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.

Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud.

Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde "3", kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde "4", kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde "5", kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1".
Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne.1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga ning seejärel saab õpilane võimaluse teha järeltöö, mille hindest saab kursusehinne.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika XI klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1)http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
2) Arvutipõhise statistika tarkvara ja õppematerjalid:
https://koolistatistika.ut.ee/aps-oppematerjalid/oppijale/
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud.
Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.
Lai matemaatika, 6. kursus "Tõenäosus, statistika"
98
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale36 õpilast18 tundi auditoorset tööd, 1 tund konsultatsiooni ja 1 tund arvestutöödÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) teab hulktahukate ja pöördkehade liike ning nende pindalade arvutamise valemeid;
2) kujutab joonisel prismat, püramiidi, silindrit, koonust ja kera ning nende lihtsamaid lõikeid tasandiga;
3) arvutab kehade pindala ja ruumala ning nende kehade ja tasandi lõike pindala;
4) kasutab hulktahukaid ja pöördkehi kui mudeleid ümbritseva ruumi objekte uurides.
Prisma ja püramiid, nende pindala ja ruumala, korrapärased hulktahukad. Pöördkehad; silinder, koonus ja kera, nende pindala ja ruumala, kera segment, kiht, vöö ja sektor. Silindri, koonuse või kera ruumala valemi tuletamine. Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta. Hulktahukate ja pöördkehade lõiked tasandiga. Rakendusülesanded.12.IT, 2. perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna kui ka rühmatöödena). Mittearvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.

Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud.

Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde "3", kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde "4", kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde "5", kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1".
Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne.1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga ning seejärel saab õpilane võimaluse teha järeltöö, mille hindest saab kursusehinne.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika XII klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3)http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud.
Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.

Iga nädala esmaspäevaks on vaja lahendada iseseisvalt kordamisülesandeid vastavalt Stuudiumis olevale juhisele.
Lai matemaatika, 13. kursus "Stereomeetria"
99
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeValikkursus 10.TE klassi õpilastele36 õpilast18 tundi auditoorset tööd1) korrata üle ja kinnistada põhikoolis omandatud matemaatika
teadmised ja oskused: murdavaldiste lihtsustamine, võrrandite ja
võrrandisüsteemide lahendamine, tekstülesannete lahendamine,
geomeetria põhiteadmised, õpitud kujundite joonised, valemid ja
omadused;
2) toetada õpilast 10. klassi matemaatikateemade omandamisel;
3) õpilane õpib kasutama matemaatikat õppides analoogiat (sarnaste
ülesannete lahendamine näite abil);
4) õpilane õpib märkama ja analüüsima tehtud vigu;
5) õpilane õpib lugema, kuulama ja kirjutama matemaatilist teksti.
Õpilane oskab:
1) lihtsustada murdavaldisi;
2) lahendada lineaar-, ruut- ja murdvõrrandeid;
3) joonestada lineaar- ja ruutfunktsiooni graafikuid;
4) lahendada ja kirjalikult vormistada erineva sisuga tekstülesandeid;
5) joonestada eri liiki kolmnurki ja nelinurki, teab ja oskab kasutada
õpitud kolmnurkade ja nelinurkade valemeid ning omadusi;
6) oskab lahendada täisnurkset kolmnurka;
7) oskab vajalikul määral kasutada taskuarvutit (tehted astmetega,
trigonomeetrilised funktsioonid);
8) oskab etteantud näite abil lahendada sarnase ülesande.
Lihtsustamine. Võrrand. Võrrandisüsteem. Kolmnurk
(sh täisnurkne kolmnurk). Nelinurk (sh ruut, ristkülik, romb, rööpkülik,
trapets).
10.TE, 2. ja 3. periood Arvestuslik kursus. Kursuse jooksul kasutatakse kujundavat hindamist. Tagasisidet antakse peamiselt suuliselt.Arvestuse saamiseks peab õpilane osalema ja kaasa töötama vähemalt 14 tunnis.Kui õpilane on puudunud rohkem kui neljast tunnist, siis peab ta sooritama puudutud tundide kohta lisaülesanded.1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2012;
2) õpilase koostatud konspekt tunnis käsitletud teemade kohta
Õpilane peab igal nädalal jälgima enda põhikursuse matemaatikatunde ja üles märkima või konspektis tähistama mõisted, ülesanded jms, mis tekitavad segadust või on arusaamatud. Tekkinud küsimusi arutatakse tunnis.Matemaatika ABC
100
Alvin Lepikalvin.lepik@ut.eeKohustuslik kursus 12TE klassilePuuduvadPerioodi jooksul toimub 20 tundi a' 75 minutit.Anda õpilasele baasteadmised kaasaegsest matemaatilisest loogikast ja mõnedest hulgateooria põhimõistetest.Kursuse edukalt läbinud õpilane
1. teab, mis nõudeid definitsioon peab rahuldama,
2. tunneb lausearvutuse ja hulgateooria põhimõisteid,
3. oskab seostada lausearvutuses esinevaid tehteid igapäevase keele lausetega,
4. teab, mis on paradoks ja kuidas paradoksid tekivad,
5. tunneb erinevaid tõestusmeetodeid ja oskab neid kasutada lihtsamate
väidete tõestamisel.
matemaatilise loogika neli seadust, nõuded definitsioonile, lause ehk valemi mõiste, tehted lausetega (loogiline eitus, konjunktsioon,
disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalentsus) ja tehete järjekord, De Morgani
seadused, täielik disjunktiivne normaalkuju, tõestusmeetodid (otsene tõestus,
vastuväiteline tõestus, matemaatiline induktsioon).
Põhimõisteid hulgateooriast: nõuded hulgale, tehted hulkadega, funktsiooni ehk
kujutuse mõiste, injektiivne kujutus, sürjektiivne kujutus, bijektiivne kujutus,
hulga võimsus, hulkade ekvivalentsus.
Gümnaasiumi kolmanda aasta teine perioodHinnatakse riiklikus õppekavas ettenähtud valikkursuse loogika õpiväljundeidKursuse jooksul on võimalik koguda 100 punkti:
1. kaks auditoorset kontrolltööd, 2 × 40 punkti,
2. kaks tunnikontrolli, 2 × 5 punkti,
3. üks kodutöö, 10 punkti.
Õpilase lõpphinne kujuneb kursuse jooksul kogutud punktide alusel alljärgnevalt:
90 − 100 punkti "5"
75 − 89 punkti "4"
50 − 74 punkti "3"
20 − 49 punkti "2"
0 − 19 punkti "1"
Õpilasel on õigus teha iga kontrolltöö kohta üks
järelkontrolltöö eeldusel, et sooritas korralise kontrolltöö või puudus mõjuval
põhjusel (nt haigestumise tõttu). Kui õpilane sooritab järelkontrolltöö, siis arvesse läheb selle järelkontrolltöö tulemus.
Jooksvalt tekkiv loengukonspekt keskkonnas Tera. PuudubMatemaatiline loogika ja hulgateooria
101
Marko Kuuramarko.kuura@tammegymnaasium.eeGRÕK kohustuslik ainepuuduvad.2 x 75 minutit nädalasõpilane tunneb Eesti ja maailma poliitilist ja sõjalist ajalugu 20. sajandi II pool lõpus ja 21. sajandi alguses, sealhulgas olulisemaid isikuid. Õpilane teadvustab, analüüsib, hindab kriitiliselt ja tõlgendab minevikusundmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga. Õpetamisel lähtutakse olukorrast ühiskonnas, kus õpilased igapäevaselt viibivad. 1. Kommunistliku süsteemi lagunemine

Õpilane analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise protsessi, teab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppu, analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist, analüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku. Eluolu 1980. aastatel.
Õpilane selgitab, mis arengusuunad ühiskonnas tegid võimalikuks inimsusevastaste kuritegude toimepaneku ning nende hilisema avaliku käsitlemise, mõistab inimsusevastaste kuritegude olemust ning nende taunimise ja vältimise vajalikkust, seletab ja kasutab kontekstis mõisteid genotsiid, holokaust, küüditamine, GULAG. Massikuritegude ideoloogilised alused ja psühholoogilised juured. Natsismi ja kommunismi kuriteod Eestis ja maailmas.

2. Maailm pärast kommunismi kokkuvarisemist

Uue maailmakorra loomise katsed, I lahesõda, demokraatia võidukäik, turumajandusele ülemineku raskused, unipolaarne maailm, keskkonnaprobleemid, EL-i ja NATO laienemine, Jugoslaavia sõjad, Sarajevo piiramine ja Srebrenica massimõrv, genotsiidikuriteod, Venemaa, eluolu 20. sajandi lõpus.
Multipolaarse maailmakorra kujunemine, 9/11 sündmused, sõda terrorismi vastu, II lahesõda, Euroopa areng, Kosovo iseseisvumine, Venemaa „tagasitulek“, Araabia kevad, maailma majanduse raskuspunkti nihkumine.
õpitakse tundma Eesti ja maailma poliitilist ajalugu 20. sajandi II poole lõpus ja 21. sajandi alguses. II periood1. Iseseisev lugemine/vaatamine kodus – hinnatakse materjali tundmist, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes tunneb omandatud materjali ning oskab selle sisu vigadeta klassis kirjeldada, hindega „4” hinnatakse õpilast, kes tunneb omandatud materjali, kuid teeb selle sisu kirjeldamisel vigu, hindega „3” hinnatakse õpilast, kes on omandanud materjali, kuid oskab vähe selle sisu kirjeldada, hindega „2” hinnatakse õpilast, kes on materjaliga tutvunud, aga ei oska selle sisu kirjeldada ning hindega „1” hinnatakse õpilast, kellel on kodune töö tegemata.

2. Tunnihinne – hinnatakse valikuliselt õpilase aktiivsust õppetunnist. Hindega „5” hinnatakse õpilast, kes osales tunnis aktiivselt ning oskab selle sisu vigadeta klassis kirjeldada, hindega „4” hinnatakse õpilast, kes osales tunnis aktiivselt, kuid tegi selle sisu kirjeldamisel vigu, hindega „3” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunnis aktiivselt ning oskab vähe selle sisu kirjeldada, hindega „2” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunnis aktiivselt ega oska selle sisu kirjeldada ning hindega „1” hinnatakse õpilast, kes ei oska tunni sisu kirjeldada.

3. Kontrolltöö – hinnatakse mõistete ja sündmuste tundmist, punktiarvestus, hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne.

Kõigile kohustuslikud hindelised tööd

Kontrolltöö – Kommunistliku süsteemi lagunemine
Kontrolltöö – Maailm pärast kommunismi kokkuvarisemist
kokkuvõttev hinne kujuneb kõigi hinnete aritmeetilise keskmise alusel, kui aritmeetiline keskmine on kas 2,5; 3,5 või 4,5, saavad kokkuvõtva hinde ümardamisel määravaks kontrolltööde hinded. neljapäeviti määratud ajal või kokkuleppel. Kursuse slaidid (Stuudiumis)

Laar, M.; Vahtre, L. (2017) Lähiajalugu III: gümnaasiumile, Tallinn.

Kodune lugemine (täpsustan Stuudiumis)

Miil, M. (2013) Kommunistliku partei propagandastrateegiad ja “kodanliku televisiooni neutraliseerimine” Eesti NSV-s 1968–1988. - Ajalooline Ajakiri, 2013, 1 (143), 79–110.
Iseseisev lugemine/vaatamine kodus - vaadake läbi video ja lugege läbi tekst ning süvenege sellesse. Olge valmis selle sisust klassis peast rääkima. Lähiajalugu III
102
Marko Kuuramarko.kuura@tammegymnaasium.eeGRÕK kohustuslik ainepuuduvad. 2 x 75 minutit nädalasõpilased õpivad tundma Eesti ala kultuurilist, poliitilist ja sõjalist ajalugu 17. sajandist kuni 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedeni. Eesti Rootsi ajast Põhjasõja lõpuni

Õpilane teab, kuidas toimus Rootsi võimu järkjärguline kehtestamine kogu Eesti alal, iseloomustab allikate ja teabetekstide põhjal Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal, kirjeldab talurahva õigusliku ja majandusliku olukorra muutumist Rootsi ajal, usuelu ning mõistab luterluse mõju ning Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval. Õpilane selgitab Põhjasõja põhjusi, tulemusi ja mõju.

Eesti 18. sajandil

Õpilane tunneb rahvastikuprotsesse Eestis 16.-18. sajandil, sh sõdade, haiguste, olmetingimuste ja näljahädade mõju rahvastikule. Õpilane iseloomustab Balti erikorda ning selle mõju Eesti arengule, sh talurahva õiguslikule seisundile ja majanduslikule olukorrale, analüüsib Euroopa valgustusideede mõju Eesti vaimuelule.

Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul

Õpilane teab, kuidas muutus talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, ning selgitab majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seoseid; mõistab ärkamisaja tähendust ja tähtsust ning selle mõju kodanikuühiskonna kujunemisele Eesti ajaloos, iseloomustab rahvusliku liikumise eeldusi ja seoseid Euroopaga, teab, mis olid tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised ning kes olid rahvusliku liikumise eestvedajad; analüüsib allikate alusel rahvusliku liikumise ettevõtmisi ja ideid, iseloomustab muutusi Eesti ühiskonnas ja ühiskondlik-poliitilise mõtte arengut 19. sajandi lõpul ning loob seoseid omariikluse kujunemisega. Õpilane tunneb 1905. aasta sündmusi tsaari-Venemaal ja Eestis ning nende mõju ühiskonnale.
õpitakse tundma arenguid Eesti ala poliitilises ajaloos ja ühiskonnas uusajal ning muutusi poliitilisel kaardil. II periood1. Iseseisev lugemine/vaatamine kodus - hindega „5” hinnatakse õpilast, kes tunneb omandatud materjali ning oskab selle sisu vigadeta klassis kirjeldada, hindega „4” hinnatakse õpilast, kes tunneb omandatud materjali, kuid teeb selle sisu kirjeldamisel vigu, hindega „3” hinnatakse õpilast, kes on omandanud materjali, kuid oskab vähe selle sisu kirjeldada, hindega „2” hinnatakse õpilast, kes on materjaliga tutvunud, aga ei oska selle sisu kirjeldada ning hindega „1” hinnatakse õpilast, kellel on kodune töö tegemata.

2. Tunni hinne – hinnatakse valikuliselt õpilase aktiivsust õppetunnist. Hindega „5” hinnatakse õpilast, kes osales tunnis aktiivselt ning oskab selle sisu vigadeta klassis kirjeldada, hindega „4” hinnatakse õpilast, kes osales tunnis aktiivselt, kuid tegi selle sisu kirjeldamisel vigu, hindega „3” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunnis aktiivselt ning oskab vähe selle sisu kirjeldada, hindega „2” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunnis aktiivselt ega oska selle sisu kirjeldada ning hindega „1” hinnatakse õpilast, kes ei oska tunni sisu kirjeldada.

3. Tunnikontroll – punktiarvestus, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

4. Kontrolltöö - hinnatakse mõistete ja sündmuste tundmist, punktiarvestus, hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne.

Kõigile kohustuslikud hindelised tööd

Kontrolltöö: Eesti Rootsi ajast Põhjasõja lõpuni
Tunnikontroll: Eesti 18. sajandil
Kontrolltöö: Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul

NB! Tunnihinne ja hinne koduse lugemise/vaatamise eest on lisahinne.
kokkuvõttev hinne kujuneb kõigi hinnete aritmeetilise keskmise alusel, kui aritmeetiline keskmine on kas 2,5; 3,5 või 4,5, saavad kokkuvõtva hinde ümardamisel määravaks kontrolltööde hinded. neljapäeviti määratud ajal või kokkuleppel. Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile, II osa: Rootsi ajast 1905. aastani. Tallinn, 2015.

Järvamaal meenutati 110 aasta möödumist Vaali Vabariigi väljakuulutamisest. – ERR, 29.09.2015
http://uudised.err.ee/v/eesti/460b7d73-e8c9-479e-a525-468e4f1dd459/jarvamaal-meenutati-110-aasta-moodumist-vaali-vabariigi-valjakuulutamisest

Kursuse slaidid (Stuudiumis)
Iseseisev lugemine/vaatamine kodus - vaadake läbi video ja lugege läbi tekst ning süvenege sellesse. Olge valmis selle sisust klassis peast rääkima. Eesti ajalugu II
103
Marko Kuuramarko.kuura@tammegymnaasium.ee GRÕK kohustuslik ainepuuduvad. 2 x 75 minutit nädalasõppeaine eesmärk on luua eeldused kodanikuidentiteedi ja ühiskonna sidususe tugevnemiseks ning aktiivse kodaniku kujunemiseks, toetada dialoogivalmidust ja austust maailma erinevalt mõistvate inimeste vahel, samuti õpilase enese teadlikkust maailmavaatelistes küsimustes. Õpilane oskab eelkõige oskab kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust, kirjeldab nüüdisühiskonda, selle struktuuri ning toimimispõhimõtteid, ühiskonnaelu valdkondi ja nende omavahelist seotust ning oskab ennast suhestada ühiskonna arenguga, tunneb demokraatia põhimõtteid ning vorme, analüüsib ja väärtustab demokraatia võimalusi (sh kodanikuaktiivsust) ning hindab ohte, iseloomustab nüüdisühiskonna peamisi probleeme Eestis, Euroopas ja maailmas, analüüsib sotsiaalsete pingete ja probleemide tekke põhjusi, kirjeldab sellest tulenevaid ohte ning on valmis oma võimaluste piires lahenduste leidmisele kaasa aitama.
Õpilane teab sotsiaalkaitse põhimõtteid ning oskab vajaduse korral otsida abi, on kujundanud oma kodanikupositsiooni Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis ning tunneb kodanikualgatuse võimalusi, tunneb ning järgib inim- ja kodanikuõigusi ning -vabadusi, seisab vastu humanistlike ja demokraatlike väärtuste eiramisele ning tunneb kodanikuvastutust, oskab koguda sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, sh meediast, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ning kasutada.
Õpilane kirjeldab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eestis ja Euroopa Liidus ning valitsemises osalemise võimalusi, iseloomustab poliitilisi ideoloogiaid ja kujundab oma põhjendatud eelistused, tunneb Eesti ja Euroopa Parlamendi valimissüsteemi ning mõistab oma kohustust valijana, oskab kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust ja teisi õigusakte ning kaitsta seaduslike vahenditega oma huve ja õigusi, oskab suhelda vajaduse korral riigi- ja kohalike asutustega, on kursis ühiskondlik-poliitiliste sündmustega, mõistab tänapäeva ühiskonna probleeme ning pakub võimaluse korral lahendusi.
aines omandavad õpilased sotsiaalse kirjaoskuse: teadmised, oskused, väärtused ja hoiakud ühiskonnas toimimiseks ning vastutustundlike otsuste tegemiseks.II periood1. Iseseisev lugemine/vaatamine kodus – hinnatakse iseseisvalt omandatud materjali sisu tundmist, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes tunneb omandatud materjali ning oskab selle sisu vigadeta klassis kirjeldada, hindega „4” hinnatakse õpilast, kes tunneb omandatud materjali, kuid teeb selle sisu kirjeldamisel vigu, hindega „3” hinnatakse õpilast, kes on omandanud materjali, kuid oskab vähe selle sisu kirjeldada, hindega „2” hinnatakse õpilast, kes on materjaliga tutvunud, aga ei oska selle sisu kirjeldada ning hindega „1” hinnatakse õpilast, kellel on kodune töö tegemata.

2. Tunni hinne – hinnatakse valikuliselt õpilase aktiivsust õppetunnist. Hindega „5” hinnatakse õpilast, kes osales tunnis aktiivselt ning oskab selle sisu vigadeta klassis kirjeldada, hindega „4” hinnatakse õpilast, kes osales tunnis aktiivselt, kuid tegi selle sisu kirjeldamisel vigu, hindega „3” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunnis aktiivselt ning oskab vähe selle sisu kirjeldada, hindega „2” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunnis aktiivselt ega oska selle sisu kirjeldada ning hindega „1” hinnatakse õpilast, kes ei tegelenud tunnis õppetööga ning ei oska selle sisu kirjeldada.

3. „Meie erakonna programm“ – sooritatakse rühmatööna (3-4 õpilast), kus hindega „5” hinnatakse rühma, mille koostatud erakonna programm või selle kindlat valdkonda puudutav osa (edaspidi: programm) on realistlik ja selgelt sõnastatud, hindega „4“ hinnatakse rühma, mille koostatud programm on mitterealistlik, kuid hästi sõnastatud / sõnastatud halvasti, aga realistlik, hindega „3“ hinnatakse programmi, mis on sõnastatud segaselt ning on mitterealistlik, hindega „2“ hinnatakse programmi, mis on poolik ning on segaselt sõnastatud ning hindega „1“ hinnatakse tööd, mis on tegemata või maha kirjutatud.

4. Kontrolltööd: I riik ja ühiskond, II EV põhiseadus - punktiarvestus, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

NB! „Meie erakonna programm“ ja kontrolltööd on kõigile kohustuslikud. Muud hinded on lisahinded.
kokkuvõttev kursuse hinne kujuneb kõigi hinnete aritmeetilise keskmise alusel, kui aritmeetiline keskmine on kas 2,5; 3,5 või 4,5, saavad kokkuvõtva hinde ümardamisel määravaks kontrolltööde hinded. neljapäeviti määratud ajal või kokkuleppel. Raudla, H. (2013) Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, I. osa.
EV põhiseadus (kehtiv redaktsioon)
kursuse slaidid (Stuudiumis)
"Meie erakonna programmi" ülesande jaoks koostage fiktiivse erakonna programm või selle kindlat valdkonda (nt haridus, rahandus) puudutav osa, mis on realistlik ja selgelt sõnastatud.

Iseseisev lugemine/vaatamine kodus - vaadake läbi video ja lugege läbi tekst ning süvenege sellesse. Olge valmis selle sisust klassis peast rääkima.
Ühiskonna areng ja demokraatia (1. ühiskonnaõpetuse kursus)
104
Marko Kuuramarko.kuura@tammegymnaasium.ee vabavalikainepuuduvad. 2 x 75 minutit nädalasriigikaitseõpetuse eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta.õpilased mõistavad riigikaitse seotust erinevate ühiskonnaelu valdkondadega, väärtustavad kaitseväelase elukutset, kaitseväge ja vabatahtlikku tegevust Kaitseliidus ning selle eriorganisatsioonides, teavad Eesti riigikaitse korraldust, kaitseväe ülesehitust ja ülesandeid, NATO kollektiivse kaitse põhimõtet ning riigikaitset reguleerivaid õigusakte, teavad kodanikukaitse põhimõtteid, tunnevad huvi riigikaitse ja sõjaajaloo vastu, on omandanud esmased oskused ohutult relva käsitseda, esmaabi anda, kriisiolukordades käituda ja tegutseda, teavad topograafia põhialuseid, orienteeruvad maastikul kaardi ja kompassiga ning käituvad keskkonda säästvalt.õpilased saavad põhiseadusest ja seadustest lähtuvalt teadlikuks oma riigikaitsega seotud kohustustest ja õigustest ning ettekujutuse kaitseväeteenistuse liikidest. Õppe kaudu omandatakse riigikaitse valdkonna teoreetilised teadmised, mida kinnistatakse pärast välilaagri kursusel praktilises tegevuses. II periood1. Tunnikontroll – punktiarvestus, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

2. Tunnihinne – hinnatakse õpilase tunnis omandatud teadmisi, mille puhul hindega „5” hinnatakse õpilast, kes osales tunnis aktiivselt ning oskab selle sisu vigadeta klassis kirjeldada, hindega „4” hinnatakse õpilast, kes osales tunnis aktiivselt, kuid tegi selle sisu kirjeldamisel vigu, hindega „3” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunnis aktiivselt ning oskab vähe selle sisu kirjeldada, hindega „2” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunnis aktiivselt ega oska selle sisu kirjeldada ning hindega „1” hinnatakse õpilast, kes ei tegelenud tunnis õppetööga ning ei oska selle sisu kirjeldada.

3. Kontrolltöö - punktiarvestus, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

Kõigile kohustuslikud hindelised tööd

Tunnikontroll: Eesti riigikaitse ülesehitus
Kontrolltöö: relv ja selle ohutu käsitsemine
Kontrolltöö: topograafia
kokkuvõttev hinne kujuneb kõigi hinnete aritmeetilise keskmise alusel, kui aritmeetiline keskmine on kas 2,5; 3,5 või 4,5, saavad kokkuvõtva hinde ümardamisel määravaks kontrolltööde hinded. neljapäeviti määratud ajal või kokkuleppel. EV põhiseadus (kehtiv redaktsioon)
Kursuse slaidid.
Riigikaitse: õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. [Tallinn] : [Kaitseministeerium], 2014.
Kontrolltööks kordamine eristuskirja alusel. Riigikaitseõpetuse teoreetiline kursus
105
Marko Kuuramarko.kuura@tammegymnaasium.eehumanitaarsuuna kohustuslik aine. kasuks tuleb inglise keele oskus, sh oskus aru saada videomaterjalist ilma subtiitriteta. 2 x 75 minutit nädalasõpilased huvituvad maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ja võimalustest, uurivad probleemide põhjusi ja võimalikke tagajärgi nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil, analüüsivad loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengu vastastikuseid seoseid õpitud piirkonna näitel, on omandanud ülevaate globaliseerumise mõjudest maailma erinevatele regioonidele, väärtustavad maailma kultuurilist mitmekesisust, ning osalevad teadlike ja aktiivsete kodanikena probleemide ning konfliktide lahendamisel. õpilased on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega, teavad nende põhjusi ning võimalikke tagajärgi, toovad näiteid loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengu vastastikuste seoste kohta õpitud regiooni näitel, toovad näiteid globaliseerumise mõjude kohta maailma eri regioonidele näitel, väärtustavad looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peavad lugu eri rahvaste kommetest ja traditsioonidest, osalevad aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel, põhjendades ning kaitstes oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult. kursusel käsitletakse globaliseerumisega soetud probleeme, mille juures humanitaarsuuna õpilased õpivad süvendatult kultuurilise globaliseerumisega seotud probleeme. Valikkursuse konkreetsem õppesisu täpsustatakse kursuse alguses õpetaja ja õpilaste koostöös. Õppesisu komplekteerides lähtutakse põhimõttest, et kaetud oleksid kõik teemad maailma eri regioonide näidetel. Valitud teema esitatakse võimalikult probleemipõhiselt (näidisjuhtumite põhiselt) konkreetse regiooni, piirkonna, riigi või linna näitel. Näidisjuhtumi valikul lähtutakse selle tähtsusest nii kohalikus kui ka regionaalses või globaalses kontekstis. II periood 1. Tunnikontrollid: majanduslik globaliseerumine, poliitiline globaliseerumine – punktiarvestus, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

2. Iseseisev lugemine/vaatamine kodus - hindega „5” hinnatakse õpilast, kes tunneb omandatud materjali ning oskab selle sisu vigadeta klassis kirjeldada, hindega „4” hinnatakse õpilast, kes tunneb omandatud materjali, kuid teeb selle sisu kirjeldamisel vigu, hindega „3” hinnatakse õpilast, kes on omandanud materjali, kuid oskab vähe selle sisu kirjeldada, hindega „2” hinnatakse õpilast, kes on materjaliga tutvunud, aga ei oska selle sisu kirjeldada ning hindega „1” hinnatakse õpilast, kellel on kodune töö tegemata.

3. Tunni hinne – hinnatakse valikuliselt õpilase aktiivsust õppetunnist. Hindega „5” hinnatakse õpilast, kes osales tunnis aktiivselt ning oskab selle sisu vigadeta klassis kirjeldada, hindega „4” hinnatakse õpilast, kes osales tunnis aktiivselt, kuid tegi selle sisu kirjeldamisel vigu, hindega „3” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunnis aktiivselt ning oskab vähe selle sisu kirjeldada, hindega „2” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunnis aktiivselt ega oska selle sisu kirjeldada ning hindega „1” hinnatakse õpilast, kes ei tegelenud tunnis õppetööga ning ei oska selle sisu kirjeldada.

4. Kontrolltöö: kultuuriline globaliseerumine - hinnatakse mõistete ja sündmuste tundmist, punktiarvestus, hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne.

NB! Majandusliku ja poliitilise globaliseerumise tunnikontrollid ja kultuurilise globaliseerumise kontrolltööd on kõigile kohustuslikud. Muud hinded on lisahinded.
kokkuvõttev hinne kujuneb kõigi hinnete aritmeetilise keskmise alusel, kui aritmeetiline keskmine on kas 2,5; 3,5 või 4,5, saavad kokkuvõtva hinde ümardamisel määravaks kontrolltööde hinded. neljapäeviti määratud ajal või kokkuleppel. Kursuse slaidid, ajakirjanduses ja failide jagamise keskkondades ilmunu (eesti ja inglise keeles). Kursusel õpikut ei ole. Kontrolltööks valmistumine eristuskirja alusel. Globaliseeruv maailm
106
Katrin Roodlakatrin.roodla@tammegymnaasium.eevalikursus 12. HU ja 12. TEpuuduvad20 auditoorset tundiKorrata õigekeelsust, parandada keelekasutust, valmistuda riigieksamiks.Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) oskab veenvalt ja selgelt argumenteerida ning väljendada oma mõtteid kirjandis;
2) suudab mõista erinevat liiki tekste, lahendada lugemisülesandeid;
3) oskab kasutada õigekeelsussõnaraamatut;
4) valdab eesti kirjakeelt.
Kirjutamine
Arutleva kirjandi kirjutamine eri tüüpi alustekstide põhjal.
Vajaduse korral õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine.

Lugemine
Keeruka struktuuriga ja eri modaalsusega tekstide mõistmine.
Keeruka kujundliku väljenduse mõistmine.
Süstemaatiline sõnavaraarendus (akadeemilisele ja haritud stiilile omaste võõrsõnade, lendväljendite, ilukirjanduskeele kõrgstiilse sõnavara ning käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine).
Gümnaasiumi kolmanda aasta teine ja kolmas periood.Kursuse materjali omandamist
hinnatakse kontrolltööde/tunnikontrollide, lugemisülesande lahendamise ja arutleva teksti
loomise töödega. Mitterahuldavalt sooritatud töö tuleb ümber vastata. Sooritamata töö tuleb järele vastata.
Kirjandi hindamiskriteeriumid: http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2015/RE_eesti_keel_kirjutamisosa%20hindamisjuhend_2015.pdf.
Lugemisülesande hindamiskriteeriumid: http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2015/RE_eesti_keel%20_lugemisosa_hindamisjuhend_2015.pdf.
Kursust hinnatakse mitteeristuvalt (arvestatud, mittearvestatud). Kokkuvõttev hinne kujuneb kursuse jooksul esitatud tööde hinnetest. Kursus loetakse arvestatuks, kui üle poole töödest on sooritatud positiivselt.Võlgnevused saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga või sooritades kursuse arvestustöö. Töö ajal puudunud õpilasel tuleb see kahe nädala jooksul järele vastata. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest, tuleb tal sooritada arvestuste nädalal arvestustöö. A. Kiini ja A. Lunteri töövihik „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“; T. Erelti "Eesti ortograafia", töölehed ja materjalid õpetaja käest.Puudub.Ettevalmistus eesti keele riigieksamiks
107
Piibe Leigerpiibe.leiger@tammegymnaasium.eeValikkursus 12. LO ja 12. ME puuduvad20 auditoorset tundiKursusega taotletakse, et õpilane:
1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda tekstide loomisel;
2) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada;
3) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;
4) täiendab arutlemise ja arutlevate tekstide koostamise oskust;
5) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.
Kursuse lõpus õpilane:
1) analüüsib tekstide sisu, eesmärke, ülesehitust, sõnavara ning stiili;
2) seob tekste luues omavahel alustekste, refereerib, tsiteerib ning lõimib nendega oma hinnanguid ja seisukohti;
3) tunneb mõjutamise viise ja keelevahendeid;
4) oskab veenvalt ja selgelt argumenteerida ning kaitsta oma seisukohti;
5) valdab eesti kirjakeelt;
6) oskab toimetada oma teksti.
Arutlev kirjutamine. Kirjutamise eesmärk, adressaat, teema, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali valik, tõestusmaterjali allikad. Teksti ülesehitus ja sidusus. Teksti erinevate osade ülesanded ja proportsioonid. Lõigu ehitus. Oma teksti toimetamine. Kaaslaste tekstide analüüs. Arvustamine.
Erinevate lugemisülesannete mõistmine ja täitmine. Lugemisülesande vastuse vormistamine, alusteksti kasutamine erinevate ülesannete puhul.
Probleemsete keelevaldkondade kordamine: suur ja väike algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine, keerulisemad vormimoodustusjuhtumid, mõnede sõnatüüpide õigekiri, kirjavahemärgid, sõnastus ja lausestus.
Gümnaasiumi kolmanda aasta teine ja kolmas perioodKursusel osalejad sooritavad erinevaid ülesandeid vajaduspõhiselt ja saavad ülesannete sooritamise eest hindeid. Kirjutamis- ja lugemisülesandeid hinnatakse riigieksami hindamisjuhendi põhjal. Kursust hinnatakse mitteeristuvalt – „arvestatud“/„mittearvestatud“. Kursus loetakse arvestatuks, kui kõik tööd on sooritatud positiivsele hindele.Võlgnevused likvideeritakse kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkest.K. Kern, I. Võik „Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum“
E. Uuspõld, A. Mund „Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale“
K. Mägi, T. Puik, P. Leiger, I. Hein „Keelemeel“
T. Erelt „Eesti ortograafia“
M. Erelt „Lause õigekeelsus“
R. Kasik, M. Erelt, T. Erelt „Eesti keele väljendusõpetus“
H. Mäekivi, A. Mund, T. Rehemaa „Õigekirjutuse näpunäiteid“
E. Rummeli veebileht „Eesti õigekiri“ (opetaja.edu.ee/ortograafia) ja EKI „Keelenõuanne“ (http://keeleabi.eki.ee/index.php).
oma kirjandi analüüs
lugemisülesannete lahendamine;
töö oma vigadega;
kaaslase teksti redigeerimine.
Ettevalmistus eesti keele riigieksamiks
108
Piibe Leigerpiibe.leiger@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursuspuuduvad20 auditoorset tundiAnda ülevaade kirjanduse arengutendentsidest 20. sajandil, tutvustada olulisemaid autoreid ja nende tähtteoseid; õpetada mõistma sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende suhteid teiste kunstiliikidega (kino, teater); suunata õpilased analüüsima erinevaid kirjandusteoseid ning infoallikaid.Kursuse lõpul õpilane:
1) iseloomustab õppematerjalidele toetudes erinevate ajastute kirjandust, tähtsamaid voole ja žanre, autoreid ja nende teoseid;
2) nimetab eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid;
3) seostab eesti kirjanduslugu Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega;
4) mõistab ning hindab kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi;
5) on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost, tunneb teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.
20. sajandi maailmakirjanduse voolud ja suunad.
20. sajandi eesti luule. Noor-Eesti rühmituse euroopaliku kultuuri taotlus ja luuleuuendus. Uusromantism. Gustav Suitsu sotsiaalne kujundlikkus. Ernst Enno sümbolistlikkus või Villem Ridala impressionistlikkus. Siuru rühmituse meelelisus. Tarapita ekspressionistlikkus. Marie Underi luuletemaatika arengusuundi. Henrik Visnapuu armu- ja isamaalüürika. Arbujate põhihoiakuid. Betti Alveri mõtte- ja väljendusselgus. Heiti Talviku nägemuslikkus. Pagulasluule tähtsamad autorid ja põhiteemad. Ilmar Laabani või Andres Ehini sürrealism. Stalinistlik luule. Sulaaja luule. Modernism 1960.– 1970. aastate luules. Artur Alliksaare või Juhan Viidingu keelemängud. Kassetipõlvkond: illusioonid ja tegelikkus. Paul-Eerik Rummo valu ja tõetaotlus. Jaan Kaplinski harmooniaotsingud. Hando Runneli rahvuslikkus. Viivi Luige uussümbolism. Luule poliitiline alltekst. Doris Kareva või Indrek Hirve armastusluule.
20. sajandi eesti proosa ja draama. Friedebert Tuglase uussümbolistlik novell. 1960.–1980. aastate proosa muutused. Proosa uuenduslikkus: sisemonoloog, eksistentsiaalsus, võõrandumine, grotesk. Mati Unt või Arvo Valton. 1970.–1980. aastate uus põlvkond. Mihkel Muti irooniline romaan. Olmerealism.
1960.–1970. aastate teatriuuendus. 1980. aastate vastupanuhoiakud.
Kirjanduse tunnetuslik väärtus. Kirjandus olemise kehtestajana, maailma muutja ja rikastajana. Kirjandus ja ühiskondlik-poliitilised vastuolud. Inimpsüühika kujutamine, eksistentsi piirolud.
Terviklikult käsitletavad teosed:
1. Franz Kafka „Protsess“
2. K. Vonnegut „Tapamaja, korpus 5 ehk Laste ristisõda“ või Ray Bradbury „451 kraadi Fahrenheiti“
3. Mihhail Bulgakov “Meister ja Margarita“
4. Hermann Hesse „Stepihunt“
5. Üks teos omal valikul
Gümnaasiumi kolmanda aasta teine perioodKursuse hinne kujuneb jooksvalt, kui õpilane osaleb tundides (teeb ära kodu- ja tunnitööd), omab kursuse õpimappi (tundide ja õpikuteemade konspektid, jaotusmaterjal, kirjalikud tööd) ning sooritab hindelised tööd iga läbitud pikema teema (nt kirjandus- või mõne autori loominguloo ülevaade) ja käsitletud kirjandusteose kohta (kirjandi, loov- või kontrolltöö vormis olenevalt kokkuleppest). Lõpptulemus kujuneb hindeliste tööde põhjal. Kõik tööd on vaja sooritada positiivsele hindele. Kui kursuse jooksul ei ole sooritatud mitut hindelist tööd (järeletegemise võimalust kasutamata jättes või järeltöö ebaõnnestudes), tuleb teha arvestusnädalal töö kogu kursuse materjali peale.
Kui õpilane on puudunud kursuse auditoorsetest tundidest kolmandiku (7 75-minutilist tundi) või rohkem, tuleb teha arvestusnädalal töö kogu kursuse materjali peale.
Järelevastamine toimub kokkuleppel aineõpetajaga kahe nädala jooksul pärast negatiivse hinde saamist või võlgnevuste korral arvestusnädalal.Annus, E., Epner, L., Järv, A. jt. 2001. Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri.
Annus, E., Epner, L., Velsker, K. Uuem eesti kirjandus. Tallinn: Koolibri.
Annus, E., Undusk, R. 1997. Klassika ja narratiivsus. (Tammsaarest Kangroni) ozymora 1. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Toim Piret Kruuspere. Tallinn: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2008.
Kalamees, K. jt 2007. XX sajandi kirjanikke. Tallinn: Avita.
Kaus, J. 2015. 20. sajandi kirjandus. Tallinn: Maurus Kirjastus OÜ.
Kraavi, J. 2005. Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur. Viljandi Kultuuriakadeemia.
Muru, K. 2001. Luuleseletamine. Tartu: Ilmamaa.
Nirk, E. 1991. Teeline ja tähed. Tallinn: Eesti Raamat.
Nootre, S. 2004. Kirjanduse kõnetus. Tallinn: Avita.
Olesk, S. 2002. Tõdede vankuval müüril. Artikleid ajast ja luulest. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.


Lugeda läbi neli terviklikult käsitletavat teost ja üks oma valitud uudisteos.20. sajandi kirjandus
109
Alvin Lepikalvin.lepik@ut.eeKohustuslik kursus 12TE klassilePuuduvadKursuse jooksul toimub 20 tundi a' 75 minutitAnda õpilasele baasteadmised kaasaegsest matemaatilisest loogikast ja mõnedest hulgateooria põhimõistetestKursuse edukalt läbinud õpilane
1. teab, mis nõudeid definitsioon peab rahuldama,
2. tunneb lausearvutuse ja hulgateooria põhimõisteid,
3. oskab seostada lausearvutuses esinevaid tehteid igapäevase keele lausetega,
4. teab, mis on paradoks ja kuidas paradoksid tekivad,
5. tunneb erinevaid tõestusmeetodeid ja oskab neid kasutada lihtsamate
väidete tõestamisel
matemaatilise loogika neli seadust, nõuded definitsioonile, lause ehk valemi mõiste, loogilised tehted lausetega, tehetejärjekord, De Morgani seadused, täielik disjunktiivne normaalkuju, tõestusmeetodid (otsene, kaudne ja vastuväiteline tõestus ja matemaatiline induktsioon).

Põhimõisted hulgateooriast: nõuded hulgale, tehted hulkadega, seose mõiste, injektiivne kujutus, sürjektiivne kujutus, hulga võimsus ja hulkade ekvivalentsus
Gümnaasiumi kolmanda aasta teine perioodHinnatakse riiklikus õppekavas ettenähtud õppeaine "Loogika" õpiväljundeidKursuse jooksul on võimalik koguda 100 punkti:
1. kaks auditoorset kontrolltööd, 2 × 40 punkti,
2. kaks tunnikontrolli, 2 × 5 punkti,
3. üks kodutöö, 10 punkti.

Õpilase lõpphinne kujuneb kursuse jooksul kogutud punktide alusel järgnevalt: 90 - 100 punkti = "5", 75 - 89 punkti = "4", 50 - 74 punkti = "3", 20 - 49 punkti = "2" ja 0 - 19 punkti = "1"
Õpilasel on õigus teha iga kontrolltöö kohta üks
järelkontrolltöö eeldusel, et sooritas korralise kontrolltöö või puudus mõjuval
põhjusel (nt haigestumise tõttu). Kui on sooritatud kontrolltöö ja järelkontrolltöö, siis arvesse läheb järelkontrolltöö tulemus.
Loengukonspekt keskkonnas TeraPuudubMatemaatiline loogika ja hulgateooria
110
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeKohustuslik suunakursus 12.IT ja 12.TE klassile36 õpilast, vajalik laia matemaatika 1.-11. kursuse läbimine9 auditoorset tundi, 5 tundi iseseisvat tööd, 4 tundi iseseisvate tööde esitlemiseks (arvestuste nädalal)Kursuse eesmärk on õppida kasutama IKT vahendeid matemaatikaülesannete lahendamisel. Arendada õpilase suutlikkust kasutada uuenevat digitehnoloogiat õppimisel; oskust leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; oskust kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid.Õpilane:
1) oskab sisestada matemaatilist teksti käsurealt/sisendribalt WolframAlpha ja GeoGebra näitel;
2) oskab joonestada laia matemaatika riiklikus õppekavas nimetatud kujundeid GeoGebras;
3) oskab laia matemaatika riiklikus õppekavas nimetatud teemadel koostatud ülesannete lahendamiseks kasutada WolframAlpha ja GeoGebra abi, st oskab sisestada programmi ülesande ja saab aru programmi antud vastustest;
4) õpib iseseisvalt tundma ühte matemaatika tarkvara, mida saab kasutada mõne laia matemaatika teema õppimiseks, koostab vastava tarkavara demoesitluse (juhend ilmub Terasse) ja esitleb seda kaasõpilastele;
5) arvustab ühte veebis leiduvat matemaatika õppematerjali (tekstipõhine, video, slaidiesitlus vms).
Matemaatilise teksti sisestamine, jooniste konstrueerimine, laias matemaatikas õpitud teemadel ülesannete lahendamine programmide abil, WolframAlpha, GeoGebra, demoesitluse ja arvustuse koostamine.12.IT ja 12.TE klass, 2. perioodIga kontakttunni lõpus tuleb kõigi lahendatud ülesannete kohta esitada konspekt.
Õpilane peab kursuse 3. nädalal (vastavalt 12. IT 12.12 ja 12.TE 14.12) esitama iseseisva töö vastavalt Teras olevale juhendile (juhend tuleb 3. nädala alguses).
Õpilane peab iseseisvalt õppima kasutama ühte matemaatika tarkvara ja koostama demoesitluse ja seda kaasõpilastele esitlema. (Vastav juhend tuleb Terasse.)
Õpilane peab kirjutama ühe veebis leiduva matemaatika õppematerjali arvustuse. (Vastav juhend tuleb Terasse.)

Kõik eelpool nimetatud ülesanded on arvestuslikud. Õpilane saab hinde arvestatud, kui esitatud töö vastab juhendile.
Kursus on arvestuslik. Arvestuse saab, kui kõik kursuse jooksul nõutud ülesanded on arvestatud.Mittearvestatud tööd tuleb täiendada või uuesti esitada.
Puudumise tõttu tegemata tunnitöö tuleb ära teha, selle tegemiseks tuleb vastutava õpetajaga täpselt kokku leppida, millal ja kuidas seda teha saab.
1) Lepmann, L jt Matemaatika XII klassile, Koolibri 2013;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
3) https://www.wolframalpha.com/
4) https://www.geogebra.org/
5)http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
6) vastava kursuse Tera kaustas olevad juhendid.
Õpilane peab kursuse 3. nädalal (vastavalt 12.IT 12.12 ja 12.TE 14.12) esitama iseseisva töö vastavalt Teras olevale juhendile (juhend tuleb 3. nädala alguses).
Õpilane peab iseseisvalt õppima kasutama ühte matemaatika tarkvara ja koostama demoesitluse ja seda kaasõpilastele esitlema. (Vastav juhend tuleb Terasse.)
Õpilane peab kirjutama ühe veebis leiduva matemaatika õppematerjali arvustuse. (Vastav juhend tuleb Terasse.)
Arvutipõhine matemaatika
111
Mari-Liis Jaansalumari-liis.jaansalu@tammegymnaasium.ee Kitsa matemaatika kohustuslik kursus Läbitud kitsa matemaatika I kursus 18+3 tundi Üldistatakse nurga trigonomeetriliste funktsioonide mõisteid. Õpilane oskab lihtsustada trigonomeetrilisi avaldisi ning tõestada trigonomeetrilisi samasusi. Õpilane oskab kasutada nii radiaani- kui kraadimõõdustikku. Korratakse ja süvendatakse teadmisi kolmnurgast. Lisaks kolmnurgale tunneb õpilane põhiliste tasapinnaliste kujundite valemeid ning oskab neid rakendada ülesannete lahendamisel. Kursuse lõpus õpilane:
1) defineerib mis tahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi;
2) loeb trigonomeetriliste funktsioonide graafikuid;
3) teisendab kraadimõõdus antud nurga radiaanmõõtu ja vastupidi;
4) teisendab lihtsamaid trigonomeetrilisi avaldisi;
5) rakendab kolmnurga pindala valemeid, siinus- ja koosinusteoreemi;
6) lahendab kolmnurki, arvutab kolmnurga, rööpküliku ja hulknurga pindala, arvutab ringjoone kaare kui ringjoone osa pikkuse ning ringi sektori kui ringi osa pindala;
7) lahendab lihtsamaid rakendussisuga planimeetriaülesandeid.
Nurga mõiste üldistamine, radiaanmõõt. Mis tahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid (sinα, cosα, tanα), nende väärtused nurkade 0°, 30°, 45°, 60°, 90°, 180°, 270°, 360° korral. Negatiivse nurga trigonomeetrilised funktsioonid. Funktsioonide y = sin x, y = cos x, y = tan x graafikud. Trigonomeetria
põhiseosed.
Siinus- ja koosinusteoreem. Kolmnurga pindala valemid, nende kasutamine hulknurga pindala arvutamisel. Kolmnurga lahendamine. Ringjoone kaare kui ringjoone osa pikkuse ning ringi sektori kui ringi osa pindala arvutamine. Rakendussisuga ülesanded.
10KU I periood Hinne “5” 90-100%, “4” 75-89%, “3” 50-74%, “2” 20-49%, “1” < 19%. Kursuse jooksul on kuni kaks hindelist kontrolltööd. Hinnata võib ka tunnikontrolle, koduseid töid või muid õppeülesandeid. Nende osakaal ei pruugi lõpuks olla võrdne kontrolltööga. Kursuse jooksul on kuni kaks kirjalikku kontrolltööd (a’ 45-60 min), mõlemad kokku kaaluga 0,9 lõpphindest. Jooksvad ülesanded kokku kaaluga 0,1 lõpphindest. [Nt: kui arvestustööde hinded on 5 ja 4, ning jooksvad hinded 4, 3, 4, 5, siis lõpphinne kujuneb nii: 0,4*5+0,4*4+0,05*4+0,05*3+0,05*4+0,05*5=4,4 ja seega koondhindeks tuleb 4].

*Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud hindega, on võimalus arvestuste nädalal sooritada järelarvestus (75 min) kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid viimase töö tulemus.
Järeltöö võimalusi on üks ja kursuse lõpus. Järgi saab vastata vaid ühe kontrolltöö või siis arveststöö kogu kursuse materjali peale (kui näiteks mõlemad kontrolltööd on negatiivsed, on ainuvõimalik teha vaid arvestustööd).

Tunnikontrolle ja muid jooksvaid hindeid järele vastata ei saa.
Gümnaasiumi kitsas matemaatika II trigonomeetria Avita, 2011 Jooksvad kodutööd ja tunniülesanded.
Õpilane peab enne järgnevat tundi tegema selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis kodutööna öeldakse või Stuudiumisse kirja pannakse.
Kitsa matemaatika II kursus „Trigonomeetria”
112
Mari-Liis Jaansalu mari-liis.jaansalu@tammegymnaasium.ee Gümnaasiumifüüsika kohustuslik kursus. Läbitud kursus: Sissejuhatus füüsikasse, kulgliikumise kinemaatika. 18+3 tundi. Lahendatakse mehaanika probleeme, kasutades kinemaatika ja dünaamika seadusi. Tutvutakse Newtoni mehaanikaga. Õpitakse kasutama Newtoni seadusi ja jõudude arvutamise valemeid mehaanika põhiülesannet lahendades. Õpitakse kirjeldama ühtlast ja ühtlaselt muutuvat ringliikumist. Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab nähtuste vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine ja deformatsioon esinemist ning rakendumist looduses;
2) täiendab etteantud joonist vektoritega, näidates kehale mõjuvaid jõude nii liikumisoleku püsimisel (v = const, a = 0) kui ka muutumisel (a = const ≠ 0);
3) oskab jõu komponentide kaudu leida resultantjõudu;
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapäevaelu nähtustega;
5) sõnastab impulsi jäävuse seaduse ja lahendab probleemülesandeid, kasutades seost Δp1+Δp2=0;
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jäävuse seadusega; toob näiteid reaktiivliikumise kohta looduses ja rakenduste kohta tehnikas;
7) toob näiteid nähtuste kohta, kus impulsi muutumise kiirus on võrdne seda muutust põhjustava jõuga;
8) rakendab gravitatsiooniseadust ;
9) tunneb gravitatsioonivälja mõistet;
10) teab, et üldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmõju aegruumi kõverdumise kaudu;
11) kasutab mõisteid raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon, rõhumisjõud ja rõhk probleemülesandeid lahendades ning rakendab seost P = m (g ± a);
12) selgitab mõisteid hõõrdejõud ja elastsusjõud ning rakendab loodus- ja tehiskeskkonnas toimuvaid nähtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = – k Δl;
13) rakendab mõisteid töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur, selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvaid nähtusi;
14) rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α; Ek=0,5(mv)^2 , Ep = mgh ning E = Ek + Ep;
15) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas.
16) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised nähtused ühtlase ja mitteühtlase tiirlemise ning pöörlemisega;
17) kasutab ringliikumist kirjeldades füüsikalisi suurusi pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus, joonkiirus ja kesktõmbekiirendus;
18) rakendab ringliikumisega seotud probleemülesannete lahendamisel õpitud seoseid;
19) analüüsib orbitaalliikumist, kasutades inertsi ja kesktõmbejõu mõistet;
20) kasutab vabavõnkumise ja sundvõnkumise mõistet looduses ning tehnikas toimuvaid võnkumisi kirjeldades;
21) rakendab füüsikalisi suurusi hälve, amplituud, periood, sagedus ja faas perioodilisi liikumisi kirjeldades;
22) kasutab võnkumise probleemülesandeid lahendades õpitud seoseid
23) analüüsib energia jäävuse seaduse kehtivust pendli võnkumisel;
24) analüüsib võnkumise graafikuid;
25) selgitab resonantsi ning toob näiteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas;
26) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta näiteid;
27) rakendab füüsikalisi suurusi lainepikkus, laine levimiskiirus, periood ja sagedus lainenähtusi selgitades;
28) toob nähtuste peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon näiteid loodusest ning tehnikast.
Newtoni seadused. Jõud. Jõudude vektoriaalne liitmine. Resultantjõud. Muutumatu kiirusega liikumine jõudude tasakaalustumisel. Keha impulss. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine. Gravitatsiooniseadus. Raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon. Kaalutus. Elastsusjõud. Hooke’i seadus. Jäikustegur. Hõõrdejõud ja hõõrdetegur. Töö ja energia. Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia muundumine teisteks energia liikideks. Energia miinimumi printsiip. Energia jäävuse seadus looduses ja tehnikas.

Ühtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine: pöördenurk, periood, sagedus, nurk- ja joonkiirus, kesktõmbekiirendus. Tiirlemine ja pöörlemine looduses ning tehnikas, orbitaalliikumine. Võnkumine kui perioodiline liikumine. Pendli võnkumise kirjeldamine: hälve, amplituud, periood, sagedus, faas. Energia muundumine võnkumisel. Võnkumised ja resonants looduses ning tehnikas. Lained. Piki- ja ristlained. Lainet iseloomustavad suurused: lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus. Lainenähtused: peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon, lained looduses ning tehnikas.

Põhimõisted: kuju muutumine, reaktiivliikumine, resultantjõud, keha inertsus ja mass, impulss, impulsi jäävuse seadus, raskusjõud, keha kaal, kaalutus, toereaktsioon, elastsusjõud, jäikustegur, hõõrdejõud, hõõrdetegur, mehaanilise energia jäävuse seadus, energia muundumine, pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus, joonkiirus, kesktõmbekiirendus, võnkumine, hälve, amplituud, periood, sagedus, faas, vabavõnkumine, sundvõnkumine, pendel, resonants, laine, pikilaine, ristlaine, lainepikkus, peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon.
10IT II periood Hinne “5” 90-100%, “4” 75-89%, “3” 50-74%, “2” 20-49%, “1” < 19%. Kursuse jooksul on kaks hindelist kontrolltööd. Hinnata võib ka tunnikontrolle, koduseid töid või muid õppeülesandeid. Neid võib hinnata arvestuslikult (tehtud/mitte) ja nende osakaal ei pruugi olla võrdne kontrolltööga. Kursuse jooksul on kaks kirjalikku kontrolltööd (a’ 30-45 min), mõlemad kaaluga 0,45 lõpphindest. Jooksvad ülesanded kokku kaaluga 0,1 lõpphindest. [Nt: kui kontrolltööde hinded on 5 ja 4, ning jooksvad hinded 4, 3, 4, 5, siis lõpphinne kujuneb nii: 0,4*5+0,4*4+0,05*4+0,05*3+0,05*4+0,05*5=4,4 ja seega koondhindeks tuleb 4]. A (arvestatud) loetakse võrdseks 5-ga ja MA (mittearvestatud/tegemata töö) 1-ga.

*Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud hindega, on võimalus arvestuste nädalal sooritada arvestustöö (75 min) kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid viimase töö tulemus.
Esimene võimalus kontrolltööd sooritada on kalendris kirjas oleval kontrolltööde ajal. Kui sellelt puudutakse misiganes põhjusel, on teine võimalus töö järgi teha järelvastamise ajal kahe nädala jooksul peale hinde teada saamist. Kolmandat võimalust kontrolltöö hinde parandamiseks ei ole.

*Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud hindega, on võimalus arvestuste nädalal sooritada arvestustöö (75 min) kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid viimase töö tulemus.
*Erandid tuleb leppida kokku ENNE korralist kontrolltööd.
I. Peil "Mehaanika", (http://opik.fyysika.ee/) Jooksvad kodutööd ja tunniülesanded. Õpilane peab enne järgnevat tundi tegema selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis kodutööna öeldakse või Stuudiumisse kirja pannakse. Füüsika II kursus "Mehaanika: dünaamika ja perioodilised liikumised"
113
Mari-Liis Jaansalumari-liis.jaansalu@tammegymnaasium.ee Laia matemaatika kohustuslik kursus Läbitud eelnevad seitse matemaatika kursust.18+3 tundi Õpilane oskab lahendada logaritm- ja eksponentvõrrandeid ning kasutab seda oskust rakendusülesannetes. Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemust;
2) lahendab liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise ülesandeid;
3) kirjeldab eksponentfunktsiooni, sh funktsiooni y = e^x omadusi;
4) selgitab arvu logaritmi mõistet ja selle omadusi; logaritmib ning potentseerib lihtsamaid avaldisi, vahetab logaritmi alust;
5) kirjeldab logaritmfunktsiooni ja selle omadusi;
6) oskab leida eksponent- ja logaritmfunktsiooni pöördfunktsiooni;
7) joonestab eksponent- ja logaritmfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikult funktsioonide omadusi;
8) lahendab lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid ning -võrratusi;
9) kasutab eksponent- ja logaritmfunktsioone reaalse elu nähtusi modelleerides ning uurides;
10) tutvume trigonomeetriliste funktsioonidega.
Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine. Eksponentfunktsioon, selle graafik ja omadused. Arvu logaritm. Korrutise, jagatise ja astme logaritm. Logaritmimine ja potentseerimine. Üleminek logaritmi ühelt aluselt teisele. Logaritmfunktsioon, selle graafik ja omadused. Pöördfunktsiooni mõiste eksponent- ja logaritmfunktsiooni näitel. Eksponent- ja logaritmvõrrand, nende lahendamine. Rakendusülesandeid eksponent- ja logaritmvõrrandite kohta. Eksponent- ja logaritmvõrratus.
Siinus- koosinus- tangensfunktsioon.
11LO II perioodi II pool Hinne “5” 90 -100%, “4” 75-­89%, “3” 50-­74%, “2” 20-­49%, “1” < 19%. Kursuse jooksul on kaks hindelist kontrolltööd. Hinnata võib ka tunnikontrolle, koduseid töid või muid õppeülesandeid. Nende osakaal ei pruugi olla võrdne kontrolltööga. Kursuse jooksul on kaks kirjalikku kontrolltööd (a’ 45­-60 min), mõlemad kaaluga 0,45 lõpphindest. Jooksvad ülesanded kokku kaaluga 0,1 lõpphindest. [Nt: kui arvestustööde hinded on 5 ja 4, ning jooksvad hinded 4, 3, 4, 5, siis lõpphinne kujuneb nii: 0,4*5+0,4*4+0,05*4+0,05*3+0,05*4+0,05*5=4,4 ja seega koondhindeks tuleb 4].

*Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud hindega, on võimalus arvestuste nädalal sooritada järelarvestus (75 min) kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid viimase töö tulemus.
Järeltöö võimalusi on üks ja kursuse lõpus. Järgi saab vastata vaid ühe kontrolltöö või siis arveststöö kogu kursuse materjali peale (kui näiteks mõlemad kontrolltööd on negatiivsed, on ainuvõimalik teha vaid arvestustööd).

Tunnikontrolle ja muid jooksvaid hindeid järele vastata ei saa.
"Matemaatika 11. klassile", Lepmann, Lepmann, Velsker, Koolibri 2013 Jooksvad kodutööd ja tunniülesanded.
Õpilane peab enne järgnevat tundi tegema selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis kodutööna öeldakse või Stuudiumisse kirja pannakse.
Laia matemaatika VIII kursus Funktsioonid II
114
Mari-Liis Jaansalumari-liis.jaansalu@tammegymnaasium.ee Laia matemaatika kohustuslik kursus Mäletab 10. klassi matemaatikat. 18+3 tundiTõenäosuse mõiste põhjalikum käsitlus. Õpilane oskab tõenäosust arvutada kahe meetodi (ühendid ja korrutamisteoreemid) abil. Statistika toestab uurimistöö tegemist ning arvuti kasutamist õppetöös. Kursuse lõpus õpilane:
1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust ning selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet, liike ja omadusi;
2) selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tähendust ning leiab nende arvu;
3) selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tähendust;
4) arvutab erinevate, ka reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi;
5) selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tähendust, kirjeldab binoom- ja normaaljaotust; kasutab Bernoulli valemit tõenäosust arvutades;
6) selgitab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust;
7) arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta;
8) leiab valimi järgi üldkogumi keskmise usalduspiirkonna;
9) kogub andmestikku ja analüüsib seda IKT abil statistiliste vahenditega.
Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja sõltumatud, välistavad ja mittevälistavad. Tõenäosuste liitmine ja korrutamine. Bernoulli valem.
Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, binoomjaotus, jaotuspolügoon ning arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, dispersioon, standardhälve). Rakendusülesanded.
Üldkogum ja valim. Andmete kogumine ja süstematiseerimine. Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi. Korrelatsiooniväli. Lineaarne korrelatsioonikordaja. Normaaljaotus (näidete varal). Statistilise otsustuse usaldatavus keskväärtuse usaldusvahemiku näitel. Andmetöötluse projekt, mis
realiseeritakse IKT vahendite abil (soovitatavalt koostöös mõne teise õppeainega).
11LO II periood I pool Hinne “5” 90-100%, “4” 75-89%, “3” 50-74%, “2” 20-49%, “1” < 19%. Kursuse jooksul on üks hindeline kontrolltöö ning üks statistikaalane projekt, mis võib olla seotud ka teiste õppeainetega. Hinnata võib ka tunnikontrolle, koduseid töid või muid õppeülesandeid. Nende osakaal ei pruugi lõpuks olla võrdne kontrolltööga. Kursuse jooksul on kontrolltöö (a’ 45-60 min) ja projekt, mõlemad kaaluga 0,45 lõpphindest. Jooksvad ülesanded kokku kaaluga 0,1 lõpphindest. [Nt: kui kontrolltööde hinded on 5 ja 4, ning jooksvad hinded 4, 3, 4, 5, siis lõpphinne kujuneb nii: 0,4*5+0,4*4+0,05*4+0,05*3+0,05*4+0,05*5=4,4 ja seega
koondhindeks tuleb 4].

*Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud hindega, on võimalus arvestuste nädalal sooritada järelarvestus (75 min) kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid viimase töö tulemus.
Järeltöö võimalusi on üks ja kursuse lõpus. Järgi saab vastata vaid ühe kontrolltöö või siis arveststöö kogu kursuse materjali peale (kui näiteks mõlemad kontrolltööd on negatiivsed, on ainuvõimalik teha vaid arvestustööd).

Tunnikontrolle ja muid jooksvaid hindeid järele vastata ei saa.

Iseseisva töö mittetähtaegsel esitamisel tuleb sooritada kirjalik kontrolltöö/arvestustöö.
Õppematerjalid:"Matemaatika 11. klassile", Lepmann, Lepmann, Velsker, Koolibri 2013 Jooksvad kodutööd ja tunniülesanded ja projekt.
Õpilane peab enne järgnevat tundi tegema selgeks eelneva tunnimaterjalid, olenemata sellest, kas seda klassis kodutööna öeldakse või Stuudiumisse kirja pannakse.
Laia matemaatika VII kursus: Tõenäosusteooria ja statistika
115
Mari-Liis Jaansalumari-liis.jaansalu@tammegymnaasium.ee Laia matemaatika kohustuslik kursus. Läbitud eelnevad matemaatika kursused. 18+3 tundi Õpilane tunneb tuntumate kehade geomeetriat valemite ja seoste tasandil ning oskab neid teadmisi kasutada rakendusülesannetes. Kursuse lõpus õpilane:
1) teab hulktahukate ja pöördkehade liike ning nende pindalade arvutamise valemeid;
2) kujutab joonisel prismat, püramiidi, silindrit, koonust ja kera ning nende lihtsamaid lõikeid tasandiga;
3) arvutab kehade pindala ja ruumala ning nende kehade ja tasandi lõike pindala;
4) kasutab hulktahukaid ja pöördkehi kui mudeleid ümbritseva ruumi objekte uurides.
Prisma ja püramiid, nende pindala ja ruumala, korrapärased hulktahukad. Pöördkehad; silinder, koonus ja kera, nende pindala ja ruumala, kera segment, kiht, vöö ja sektor. Silindri, koonuse või kera ruumala valemi tuletamine. Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta. Hulktahukate ja pöördkehade lõiked tasandiga. Rakendusülesanded. 12TE II periood. Hinne “5” 90-100%, “4” 75-89%, “3” 50-74%, “2” 20-49%, “1” < 19%. Kursuse jooksul on kaks hindelist kontrolltööd. Hinnata võib ka tunnikontrolle, koduseid töid või muid õppeülesandeid. Nende osakaal ei pruugi olla võrdne kontrolltööga. Kursuse jooksul on kaks kirjalikku kontrolltööd (a’ 45-60 min), mõlemad kaaluga 0,45 lõpphindest. Jooksvad ülesanded kokku kaaluga 0,1 lõpphindest. [Nt: kui arvestustööde hinded on 5 ja 4, ning jooksvad hinded 4, 3, 4, 5, siis lõpphinne kujuneb nii: 0,4*5+0,4*4+0,05*4+0,05*3+0,05*4+0,05*5=4,4 ja seega koondhindeks tuleb 4]. Kui vähemalt üks töödest on tegemata, ei ole võimalik saada positiivset kursusehinnet. Kui üks töödest on negatiivne, siis kursusehinnet üle 3 ei saa.

*Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud hindega, on võimalus arvestuste nädalal sooritada järelarvestus (75 min) kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid viimase töö tulemus.
Järeltöö võimalusi on üks ja kursuse lõpus. Järgi saab vastata vaid ühe kontrolltöö. Kui mõlemad kontrolltööd on negatiivsed, tuleb sooritada arveststöö kogu kursuse materjali peale (kui näiteks mõlemad kontrolltööd on negatiivsed, on ainuvõimalik teha vaid arvestustööd).

Tunnikontrolle ja muid jooksvaid hindeid järele vastata ei saa.
Matemaatika XI klassile, Lepmann, Lepmann, Velsker, Koolibri 2013 Jooksvad kodutööd ja tunniülesanded.
Õpilane peab enne järgnevat tundi tegema selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis kodutööna öeldakse või Stuudiumisse kirja pannakse.
Laia matemaatika XIII kursus „Stereomeetria“
116
Mari-Liis Jaansalumari-liis.jaansalu@tammegymnaasium.ee Laia matemaatika kohustuslik kursusLäbitud eelnevad gümnaasiumimatemaatika kursused. 18+3 tundi. Õpilane tunneb tuntumate kehade geomeetriat valemite ja seoste tasandil ning oskab neid teadmisi kasutada rakendusülesannetes. Kursuse lõpus õpilane:
1) teab hulktahukate ja pöördkehade liike ning nende pindalade arvutamise valemeid;
2) kujutab joonisel prismat, püramiidi, silindrit, koonust ja kera ning nende lihtsamaid lõikeid tasandiga;
3) arvutab kehade pindala ja ruumala ning nende kehade ja tasandi lõike pindala;
4) kasutab hulktahukaid ja pöördkehi kui mudeleid ümbritseva ruumi objekte uurides.
Prisma ja püramiid, nende pindala ja ruumala, korrapärased hulktahukad. Pöördkehad; silinder, koonus ja kera, nende pindala ja ruumala, kera segment, kiht, vöö ja sektor. Silindri, koonuse või kera ruumala valemi tuletamine. Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta. Hulktahukate ja pöördkehade lõiked tasandiga. Rakendusülesanded.12ME II periood II poolHinne “5” 90-100%, “4” 75-89%, “3” 50-74%, “2” 20-49%, “1” < 19%. Kursuse lõpus on üks arvestustöö kogu materjali peale. Hinnata võib ka tunnikontrolle, koduseid töid või muid õppeülesandeid. Nende osakaal ei pruugi olla võrdne kontrolltööga. Kursus lõpeb arvestustööga. Jooksvad hindelised ülesanded annavad lisapunkte kontrolltöösse.

*Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud hindega, on võimalus arvestuste nädalal sooritada järelarvestus (75 min) kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid viimase töö tulemus.
Järeltöö võimalusi on üks ja kursuse lõpus.

Tunnikontrolle ja muid jooksvaid hindeid järele vastata ei saa.
Matemaatika XI klassile, Lepmann, Lepmann, Velsker, Koolibri 2013 Jooksvad kodutööd ja tunniülesanded.
Õpilane peab enne järgnevat tundi tegema selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis kodutööna öeldakse või Stuudiumisse kirja pannakse.
Laia matemaatika XIII kursus „Stereomeetria“
117
Inga Dunderdaleingddd@gmail.comKohustuslik kursusGümnaasiumiaste, 11. klassKakskümmend üks 75-minutilist tundi, auditoorne õppetööKursuse eesmärgiks on valmistada õpilased ette inglise keele riigieksamiks, harjutada sõnavara, keelestruktuure, kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisoskust, mis võimaldaks edukalt sooritada riigieksami.
Õpilane
- mõistab keerukaid tekste konkreetsetel või abstraksetel teemadel ning mõttevahetuse tuuma;
- vestleb ladusalt antud kursuse teemal üldiselt, kuid ka konkreetsemalt kitsamatel alateemadel antud kursuse üldteema raames;
- tunneb ära kuulamisülesannete tüübid ja lahendamise strateegiad;
- teeb vahet kirjutamisülesannete tüüpide ja lahendamise strateegiate vahel;
- tunneb inglisekeelsete maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende kasutamist kõnes ja kirjas.
kursuse lõpuks gümnaasiumiõpilane:
- mõistab sõnavara, mis on seotud kultuuriga (filmid, teatrid, kirjandus), reisimisega ja vestleb ladusalt sellistel teemadel nagu kultuur ja looming, reisimine ja transport;
- kasutab tegusõna aktiivi mineviku ja tuleviku ajavorme (lihtminevik, täisminevik, kestevtäisminevik, enneminevik, kestev enneminevik);
- oskab kasutada kausatiivi (have sth done), nimisõnalisi fraase, eessõnu;
- saab aru nii suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetsetel ja abstraktsetel teemadel;
- selgitab arusaadavalt oma vaatenurka inglise keeles, mõistab konkreetsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma."
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise ja kirjutamise) kaudu.
Grammar: the Tense system: Present Perfect, Simple and Cont., Present Perfect and Past Simple, Past simple or Past Cont.; Narrative tenses – Past Simple, Past Cont., Past Perfect Simple, Past Perfect Cont., revision of Passive or Active; causative have something done, auxilary verbs (have, do, be), Prepositions of movement, Irregular verbs, Phrasal verbs with no object;
Vocabulary: Phrasal verbs, house and home idioms, Travel and Transport, Films, Theatre, Literature; phrasal verbs – literal or idiomatic meaning, compound nouns, time expressions;
Pronunciation: Diphthongs, Word stress;
Listening: Missing home, Radio programme;
Reading: Film review.
Gümnaasiumi teine aasta, teine periood.Õpilased sooritavad kursuse jooksul kolm kirjalikku tööd (Tests), mis kontrollivad auditoorsetes õppetundides läbitud keeleteadmisi ja osaoskusi. Õpitulemusi hinnatakse numbriliste hinnetega (viie-palli süsteemis). Kui õpilane puudub kursuse jooksul viis või enam tundi, võib õpetaja talle määrata arvestustöö terve kursuse materjali kohta.
Hinnete kriteeriumid maksimaalsest võimalikust tulemusest:
90-100% - hinne „5“
75-89% - hinne „4“
50-74% - hinne „3“
20-49% - hinne „2“
0-19% - hinne „1“."
Kursusehinne pannakse kokku kolme kirjaliku töö põhjal. Kursus on läbitud tingimusel, et need tööd on sooritatud vähemalt rahuldavale hindele.Kui tööd on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk”, või on töö jäänud tegemata, siis õpilasel on võimalus kümne koolipäeva jooksul järele vastata gümnaasiumi poolt määratud ajal.John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermediate Student’s Book;
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermediate Workbook;
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermediate Teacher’s book;
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermediate Class Audio CDs."
Erinevad grammatika veebilehed (nt. www.onestopenglish.com, www.learningenglish.org.uk, www.readingrockets.org);
veebipõhised sõnaraamatud;
keskkonnad Google Drive, Stuudium
Inglise keel, 3. kursus
118
Inga Dunderdaleingddd@gmail.comKohustuslik kursusGümnaasiumiaste, 11. klassKakskümmend üks 75-minutilist tundi, auditoorne õppetööKursuse eesmärgiks on valmistada õpilased ette inglise keele riigieksamiks, harjutada sõnavara, keelestruktuure, kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisoskust, mis võimaldaks edukalt sooritada riigieksami.
Õpilane
- mõistab keerukaid tekste konkreetsetel või abstraksetel teemadel ning mõttevahetuse tuuma;
- vestleb ladusalt antud kursuse teemal üldiselt, kuid ka konkreetsemalt kitsamatel alateemadel antud kursuse üldteema raames;
- tunneb ära kuulamisülesannete tüübid ja lahendamise strateegiad;
- teeb vahet kirjutamisülesannete tüüpide ja lahendamise strateegiate vahel;
- tunneb inglisekeelsete maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende kasutamist kõnes ja kirjas."
Kursuse lõpuks gümnaasiumiõpilane:
- mõistab sõnavara, mis on seotud inimese iseloomuga, edu ja saavutustega, finantsidega ja põlvkonnavaheliste erinevustega ja vestleb ladusalt antud kursuse teemade raames;
- oskab kirjutada ametlikku kirja;
- oskab kirjutada lühiesseed poolt ning vastu argumentidega;
- saab aru nii suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetsetel ja abstraktsetel teemadel;
- selgitab arusaadavalt oma vaatenurka inglise keeles, mõistab konkreetsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma."
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise ja kirjutamise) kaudu.
Grammar: Future forms (Future Simple, Future Cont., Future Perfect, Going to), passive and active forms of Future forms; future time clauses – unless, as long as, in case, when, until etc.., countable/uncountable, modal and related verbs (permission, advice, obligation, ability, probability), defining and non-defining relative clauses, used to do/be used to doing; participles.
Vocabulary: common verbs – take, put, get; expressions of quantity (a few, plenty of, hardly any etc.), adverb collocations (gradable/ungradable- very funny/absolutely brilliant), expressing habits, personality collocations – easy-going, absent-minded etc. ).
Pronunciation: Homonyms and homophones.
Listening: Business expressions and numbers, setting up a business; getting married, exclamations (What/ What a/How...)
Gümnaasiumi teine aasta, teine perioodÕpilased sooritavad kursuse jooksul kolm kirjalikku tööd (Tests), mis kontrollivad auditoorsetes õppetundides läbitud keeleteadmisi ja osaoskusi. Õpitulemusi hinnatakse numbriliste hinnetega (viie-palli süsteemis). Kui õpilane puudub kursuse jooksul viis või enam tundi, võib õpetaja talle määrata arvestustöö terve kursuse materjali kohta.
Hinnete kriteeriumid maksimaalsest võimalikust tulemusest:
90-100% - hinne „5“
75-89% - hinne „4“
50-74% - hinne „3“
20-49% - hinne „2“
0-19% - hinne „1“."
Kursusehinne pannakse kokku kolme kirjaliku töö põhjal. Kursus on läbitud tingimusel, et need tööd on sooritatud vähemalt rahuldavale hindele.Kui tööd on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk”, või on töö jäänud tegemata, siis õpilasel on võimalus kümne koolipäeva jooksul järele vastata gümnaasiumi poolt määratud ajal.John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Student’s Book
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Workbook
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Teacher’s book
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Class Audio CDs"
Erinevad grammatika veebilehed (nt, www.learningenglish.org.uk, www.readingrockets.org);
veebipõhised sõnaraamatud;
keskkonnad Google Drive, Stuudium"
Inglise keel, 4. kursus
119
Ott Maidreott.maidre@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus (10.IT/10.TE)Puuduvad20 auditoorset õpet + 1 arvestusnädala tundGümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. teab ja mõistab käesolevas ainepassis toodud mõisteid, seaduspärasusi, seoseid ja protsesse ning oskab neid rakendada, analüüsida, sünteesida (Bloomi taksonoomia tasemed);
2. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;
3. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
4. saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle olulisematest protsessidest ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
5. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
6. kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
7. rakendab bioloogiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
8. langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele ja eetilistele-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosib otsuste tagajärgi;
9. on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
• Omab ettekujutust bioloogia uurimisvaldkondadest ja teab ning oskab selgitada eluslooduse tunnuseid.
• Teab teadusliku uurimismeetodi põhietappe ning oskab neid rakendada.
• Teab eluslooduse organiseerituse tasemeid ning oskab tuua vastavaid näiteid.
• Teab organismi peamisi anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid. Oskab näidete varal selgitab põhielementide, vee ja mikroelemendid (näited) ülesanded organismides. Teab orgaaniliste ainete ligikaudu hulka rakkudes.
• Teab sahhariidide klassifikatsiooni. Oskab tuua näiteid sahhariidide esinemisest ja ülesannetest looduses. Teab suhkrutõve tekkimise aluseid, oskab hinnata selle haigusega kaasnevaid riske.
• Oskab põhjend lipiidide klassifikatsiooni aluseid, teab lipiidide keemilisi struktuuri eripära ja lipiidide biofunktsiooni. Oskab tuua näiteid lipiidide esindab looduses. Oskab analüüsida lipiidide ehituse ja funktsiooni seoseid.
• Oskab selgitab valkude struktuuri tasemete kujunemist. Oskab analüüsida valkude ehituse ja funktsiooni seoseid.
• Teab nukleiinhapete liike ja keemilist ehitust. Teab valkude ja nukleiinhapete biorolle, oskab tuua sellekohaseid näiteid. Oskab selgita DNA kahekordist toimumist ja RNA liikide ülesandeid. Oskab analüüsida nukleiinhapete ehituse ja funktsiooni seoseid.
• Teab ja saab aru rakuteooria põhiseisukohtadest. Oskab selgitada rakkude uurimise meetodite põhimõtteid.
• Teab eukarüootse raku ehituse üldjooni. Teab rakuorganellide ehitust ja ülesandeid.
• Oskab väljendada talitluslikke seoseid rakuorganellide vahel, ennustada rakusiseste muutuste tagajärgi organellidele.
• Teab seente ehituse, talitluse ja ökoloogia erijooni ning seeneriigi üldisi tunnuseid ja rolli looduses.
• Tunneb bakteriraku ehitus ja oskab kujundada seda skeemil, teab bakterit kujutüüpe ja vastavate liikide näiteid,
• Oskab selgitada plasmiidide rolli bakteris, spooride mood bioloogilist mõtet. Tunneb bakterite paljunemine, kasvu ja ainevahetuse eripära, mõistab bakterite põlvkondade vahet kiiruse- ja ainevahetuse tagajärgi, oskab tuua näiteid.
• Mõistab ja oskab väljendada bakteri rolli looduses ja inimkehas. Teab inimese tuntumaid bakterihaigusi, nende tekitajaid ja tagajärgi. Saab aru bakterite kasutusvõimalustest inimese poolt.
1. ELU
a. Elu. Elu tunnused.
b. Teaduslik uurimismeetod.
c. Eluslooduse klassifitseerimine

2. ELU KEEMIA
a. Elemendid.
b. Organismide keemiline koostis.
c. Vesi.
d. Anioodid ja katioodid.
e. Süsivesinikud
f. Sahhariidide klassifikatsioon. Süsivesikud toitumise seisukohalt.
g. Lipiidid: keemiline ehitus ja biorollid
h. Lipiidid ja toitumine.
i. Valgud ehk proteiinide ehitus ja funktsioon.
j. Valkude biorollid.
k. Valgud ja toit
l. Nukleiinhapped.

3. RAKK
a. Rakuteooria kujunemine.
b. Rakuteooria. Rakkude uurimise meetodid.
c. Praktiline töö: mikroskoopidega erinevate rakkude vaatamine.
d. Rakkude ehitus ja funktsioon; Rakutuum
e. Rakumembraani ehitus ja funktsioon
f. Raku organellid
g. Raku sisekeskkond
h. Rakkude mitmekesisus.
i. Taimeraku eripärad, plastiidide tüübid, vakuooli rollid.
j. Seeneriigi üldiseloomustus.
k. Seente mitmekesisus, iseärasused ja roll looduses.
l. Bakterite süstemaatika., B eh ja morfoloogia
m. Bakteriraku talitlus, kasv ja paljunemine. Bakterite ainevahetuse viisid.
n. Bakter ja keskkond, aineringe.
o. Normaalne mikrofloora ja bakterihaigused.
p. Bakterite kasutamine inimese poolt.
"
2017/2018 õa III periood"
Perioodhinne kujuneb välja:
• kolmest kontrolltööst
• ühest kodusest ülesandest (Moodle testid kogusumma) - peab olema positiivne!

Hinnatakse bioloogia riiklikus ainekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste
saavutatuse taset. Siia kuuluvad ka teadmiste rakendamist, analüüsimise
ja teadmiste sünteesi, ning prognoosimise ja järelduste tegemise
oskused; iseseisva töö ja koostööoskused.

Bioloogiateadmiste hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:

""Väga hea"": 90 - 100% punktide kogusummast
""Hea"": 75- 89%
""Rahuldav"": 50 - 74%
""Mitterahuldav"": 20 - 49%
“Nõrk”: 0 – 19%

Olenevalt töö raskusastmest muudetakse punktiskaalat kuni 5 %
ulatuses.
Nii kontrolltööd kui ka suur kodune töö (Moodle) moodustab 25% lõpptulemusest ehk on võrdsed omavahel.

Positiivse kursusehinde eelduseks on, et Moodle testid on esitatud ja hinnatud
positiivselt ning ainult üks kontrolltöö võib olla negatiivse hindega.

Kui 2/4 arvestuslikest töödest on negatiivsed, siis tuleb automaatselt kursusehinne negatiivne ja õpilane peab tegema arvestusliku kursusetöö kogu kursusematerjali peale.

Kui kursuse keskmine hinne on 3,5, siis vaadatakse kolme kontrolltöö keskmist ja lähtuvalt sellest pannakse kursusehinne välja. Vajadusel vaadatakse viimase kontrolltöö tulemust ka.

Nelja (ehk hea) või viie (väga hea) saamiseks peavad kõik neli tööd
olema positiivselt hinnatud.

Kui keskmine lõpptulemus kujuneb kahe hinde vahel nii, et kontrolltööd on nõrgemad hinded ja kodused tööd on tugevamad hinded, siis pannakse nõrgem hinne. Näiteks kolm kontrolltööd on kolmed ja kodune töö on viis, mille tulemusena tekib keskmine 3,5, siis pannakse kursusehinne 3.

Praktikumitest puudumine ilma mõjuva põhjuseta lubab õpetajal kursusehinnet alandada. Praktikume järgi ei vastata.
Õppeprotsessi ja hinnatava õpiülesande (nt kirjalik töö, suuline vastus) iseloomust tulenevalt antakse järeltöö tegemiseks ka teine võimalus.

Järeltööd toimuvad kooli poolt kindlaks määratud ning õpilastele teatatud
ajal, reeglina kahe nädala jooksul pärast hinnatava õpiülesande hinnete
teatavaks tegemisest ja hinde teatavaks tegemisel peab õpilane kahe
nädala jooksul järele tegema. Sellele peab eelnema kokkulepe õpetajaga.

Kui on ületatud kahte nädalat, käidud juba järele vastamas või puudub kokkulepe õpetajaga, siis õpilasel ei ole õigust tööd uuesti teha.

Kui õpilane puudub kontrolltöö ajal tunnist, siis võetakse seda kui ühte ebaõnnestunud katsena teha kontrolltöö positiivselt.

Moodle teste ei ole võimalik järgi teha.
Üldbioloogia õpikuna kasutatakse A. Thenuneni ""Bioloogia gümnaasiumile III"", 2012, (Avita)

• Õpikule lisanduvad Moodle testid, mis põhinevad T.Sepp, „Bioloogia töövihik
gümnaasiumile (GTR)“ III osa, 2012 (Avita).

• Videoloenguid väga paljudel teemadel:
http://ed.ted.com/lessons?category=science-technology
https://www.youtube.com/user/crashcourse
https://www.youtube.com/user/scishow

Teistest õppematerjalidest kasutatakse peamiselt:
• Võimalusel toetustakse ka Koolielu portaalis (www.koolielu.ee…bioloogia…õppematerjalid) olevatele õppematerjalidele.

• Teiste õpetajate tehtud esitluste kasutamine:
http://www.ebu.ee/gymnaasium.html

• Praktiliste tööde juhendid pärinevad peamiselt U.Kokassaare koostatud kogumikust “Praktilisi töid gümnaasiumibioloogias”

• Internetileheküljed (nt virtuaalsed enesekontrolli-ülesanded http://opetaja.edu.ee/bio/ , virtuaalsed mudelid - nt
http://bio.edu.ee/models/et/index.html , mõned:
http://phet.colorado.edu/et/ , jms)

• Loodusajakirjade (Eesti Loodus, loodusesõber, Horisont, Imeline teadus) artiklid.

• Otsingud SlideShare (www.slideshare.com ), SlideBoom (www.slideboom.com) ja YouTube (www.youtube.com) keskkonnast (nt. CrashCourse)
Moodle testid jooksvalt läbi kursuse, mis peab olema tehtud positiivselt, muidu ei saa positiivset kursusehinnet. Moodle teste ei pikendata ajaliselt ja ei ole võimalik järgi teha.Bioloogia (1. kursus)
120
Ott Maidreott.maidre@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus (11.TE/11.KU)Puuduvad20 auditoorset õpet + 1 arvestusnädala tundGümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning
süsteemset mõtlemist;
2. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende
tähtsusest igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
3. saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle olulisematest
protsessidest ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
4. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist
mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
5. kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi
teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
6. rakendab bioloogiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
7. langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes
teaduslikele, majanduslikele, seadusandlikele ja eetilis-moraalsetele
seisukohtadele, ning prognoosib otsuste tagajärgi;
8. on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab
bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
• Mõistab DNA ja RNA ehitust, sarnasusi ja erinevusi, teab
geeni ja pärilikuse mõisteid.
• Mõistab replikatsiooni, translatsiooni ja valgusünteesi protsesse. Oskab
lugeda geneetilist koodi.
• Teab, kuidas töötab geenide avaldumise regulatsioon, mis sõltub
geneetiliste avaldumise kontrollmehhanismisedest ning kuidas võib
keskkonda seda mõjutada.
• Mõistab geenide avaldumise häireid, nende põhjusi ja tagajärgi.
• Teab viiruste ja bakterite ehitust, nende levikut ja paljunemist,
enamlevinud nendega seotud haigusi ning mõistab, kuidas neid kasutakse
boitehnoloogias.
• Mõistab Mendeli kolm seadust ja oskab neid rakendada. Teab, kuidas
kujuneb välja veregrupid, mõistab reesuskonflikti ning mõistab
intermediaarsust, kodominantsust, fenüülketonuriat ja sirprakne aneemia
põhjusi ja tagajärgi.
• Eritastab ja teab päriliku ja mittepärilikust muutlikuse põhjusi, protsessi
ja oskab neid näitetega (kombinatiivne muutlikus, mutatsiooniline
muutlikus, reaktsiooninorm, kaksikute meetod, eugeenika, epigeneetika)
kirjeldada.
• Teab, kuidas toimub soo määramine läbi sugukromosoomide ja mõistab
genotüübi tähtsust.
• Mõistab keskkonna mõju pärilikusele, kuidas võib tekitada erinevaid
haigusi ja mutatsioone, mis võivad tekitada pärilik haigusi ja vähki.
I Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid:
1. DNA ja RNA pärolikuse info kandjad
2. DNA ja RNA süntees
3. Valgusüntees
4. Geenide avaldumise regulatsioon
5. Geenide avaldumise häired

II Viirused ja bakterid:
1. Viiruste ehitus
2. Viiruste paljunemine ja levik
3. Viirushaigused inimesel
4. Bakterite ehitus, paljunemine ja levik
5. Viirused ja bakterid boitehnoloogias
6. Geenitehnoloogiaga
7. Geenitehnoloogia probleemid

III Pärilikkus ja muutlikkus
1. Mendeli seadused
2. Mendeli seaduste rakendused
3. Pärilik muutlikkus
4. Mittepärilik muutlikkus
5. Soo määramine
6. Pärilikkuse ja keskkonategurite mõju tervisele
"
2017/2018 õa III periood"
Perioodhinne kujuneb välja:
• kolmest kontrolltööst
• ühest kodusest ülesandest (Moodle testid kogusumma) - peab olema positiivne!

Hinnatakse bioloogia riiklikus ainekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste
saavutatuse taset. Siia kuuluvad ka teadmiste rakendamist, analüüsimise
ja teadmiste sünteesi, ning prognoosimise ja järelduste tegemise
oskused; iseseisva töö ja koostööoskused.

Bioloogiateadmiste hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:

""Väga hea"": 90 - 100% punktide kogusummast
""Hea"": 75- 89%
""Rahuldav"": 50 - 74%
""Mitterahuldav"": 20 - 49%
“Nõrk”: 0 – 19%

Olenevalt töö raskusastmest muudetakse punktiskaalat kuni 5 %
ulatuses.
Nii kontrolltööd kui ka suur kodune töö (Moodle) moodustab 25% lõpptulemusest ehk on võrdsed omavahel.

Positiivse kursusehinde eelduseks on, et Moodle testid on esitatud ja hinnatud
positiivselt ning ainult üks kontrolltöö võib olla negatiivse hindega.

Kui 2/4 arvestuslikest töödest on negatiivsed, siis tuleb automaatselt kursusehinne negatiivne ja õpilane peab tegema arvestusliku kursusetöö kogu kursusematerjali peale.

Kui kursuse keskmine hinne on 3,5, siis vaadatakse kolme kontrolltöö keskmist ja lähtuvalt sellest pannakse kursusehinne välja. Vajadusel vaadatakse viimase kontrolltöö tulemust ka.

Nelja (ehk hea) või viie (väga hea) saamiseks peavad kõik neli tööd
olema positiivselt hinnatud.

Kui keskmine lõpptulemus kujuneb kahe hinde vahel nii, et kontrolltööd on nõrgemad hinded ja kodused tööd on tugevamad hinded, siis pannakse nõrgem hinne. Näiteks kolm kontrolltööd on kolmed ja kodune töö on viis, mille tulemusena tekib keskmine 3,5, siis pannakse kursusehinne 3.

Praktikumitest puudumine ilma mõjuva põhjuseta lubab õpetajal kursusehinnet alandada. Praktikume järgi ei vastata.
Õppeprotsessi ja hinnatava õpiülesande (nt kirjalik töö, suuline vastus) iseloomust tulenevalt antakse järeltöö tegemiseks ka teine võimalus.

Järeltööd toimuvad kooli poolt kindlaks määratud ning õpilastele teatatud
ajal, reeglina kahe nädala jooksul pärast hinnatava õpiülesande hinnete
teatavaks tegemisest ja hinde teatavaks tegemisel peab õpilane kahe
nädala jooksul järele tegema. Sellele peab eelnema kokkulepe õpetajaga.

Kui on ületatud kahte nädalat, käidud juba järele vastamas või puudub kokkulepe õpetajaga, siis õpilasel ei ole õigust tööd uuesti teha.

Kui õpilane puudub kontrolltöö ajal tunnist, siis võetakse seda kui ühte ebaõnnestunud katsena teha kontrolltöö positiivselt.

Moodle teste ei ole võimalik järgi teha.
• Üldbioloogia õpikuna kasutatakse A. Thenuneni """"Bioloogia gümnaasiumile IV"""", 2012, (Avita) ja T. Sarapuu """"Bioloogia gümnaasiumile II osa"""", 2002, (Eesti Loodusfoto).
• Õpikule lisanduvad töövihikud: T.Sepp, „Bioloogia töövihik gümnaasiumile (GTR)“ IV osa, 2012 (Avita).
• Videoloenguid väga paljudel teemadel: http://www.youtube.com/user/bozemanbiology/videos
http://ed.ted.com/lessons?category=science-technology

Teistest õppematerjalidest kasutatakse peamiselt:
• Võimalusel toetustakse ka Koolielu portaalis (www.koolielu.ee …bioloogia…õppematerjalid) olevatele õppematerjalidele.
• Teiste õpetajate tehtud esitluste kasutamine: http://www.ebu.ee/gymnaasium.html
• Praktiliste tööde juhendid pärinevad peamiselt U.Kokassaare koostatud kogumikust “Praktilisi töid gümnaasiumibioloogias”
• Internetileheküljed (nt virtuaalsed enesekontrolli-ülesanded http://opetaja.edu.ee/bio/ , virtuaalsed mudelid - nt http://bio.edu.ee/models/et/index.html , mõned: http://phet.colorado.edu/et/ , jms)
• Loodusajakirjade (Eesti Loodus, loodusesõber, Horisont, Imeline teadus) artiklid.
• Otsingud SlideShare (www.slideshare.com ), SlideBoom (www.slideboom.com) ja YouTube (www.youtube.com) keskkonnast (nt. CrashCourse)"
Moodle testid jooksvalt läbi kursuse, mis peab olema tehtud positiivselt, muidu ei saa positiivset kursusehinnet. Moodle teste ei pikendata ajaliselt ja ei ole võimalik järgi teha.Bioloogia (3. kursus)
121
Katrin Roodlakatrin.roodla@tammegymnaasium.eekohustuslik kursus 11. MEpuuduvad20 tundiAnda ülevaade meedia liikidest, meediatekstide eripärast ja arendada oskust suhtuda meediasse teadlikult ning kriitiliselt.Kursuse lõpetamisel õpilane:
1. tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike;
2. teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi;
3. on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest;
4. on omandanud tekstianalüüsi põhivõtted; analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis;
5. tajub teksti autori eesmärke ning motiive; leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele, tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis;
6. eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast;
7. tunneb meediatekstis ära argumendid ja põhilised mõjutamisvõtted;
8. analüüsib kriitiliselt reklaami ning arutleb reklaami ja mainekujunduse teemadel;
9. oskab väljendada oma seisukohta loetu ja kuuldu kohta ning valida selleks sobivaid keelevahendeid.
Teksti üldtunnused: sobivus suhtlusolukorda, üldine sidusus ja sisuosade seostamine; keeleline loovus ja õigekeelsus. Tekstide tõlgendamine, retseptsiooni erinevuse põhjused: teadmised, isiklik kogemus, kultuuritaust. Tekstide liigitamine ja analüüs. Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus). Meediatekstide seostamine: viited ja vihjed, vahendamise ulatus ja eesmärgid. Keel info ja suhteloome teenistuses.

Meediakanalid. Tähtsamad meediakanalid Eestis, eriala- ja üldhuviajakirjad, raadio- ja telekanalid, internet, paber- ja on-line-väljaanded, kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutus- ajakirjanduse erinevused. Kirjutatud teksti, kuuldeteksti ja audiovisuaalse teksti esitusviisid ning vahendid. Eri tüüpi meediatekstide vastuvõtu spetsiifika; verbaalse teksti taju heli ja pildi kontekstis. Meediatekstide usaldusväärsus. Suhtlus internetiportaalides.

Meedia ja mõjutamine. Verbaalne ja visuaalne mõjutamine. Manipuleerimine, meediaeetika ja meediakriitika. Oma seisukoha eetiline ja asjakohane sõnastamine. Autoripositsioon, info allikad ja nende usaldusväärsus. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Meedia retoorika ja argumendid.
Reklaam (kommertsreklaam, poliitiline reklaam, sotsiaalreklaam). Reklaami sihtrühmad ja kanalid. Reklaam mainekujundusvahendina. Erandlikud keele ja tähelepanu äratamise võtted. Reklaami mõjusus. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine.
gümnaasiumi teise aasta kolmas perioodArvestuslikud hinded: lugemisülesanne, kirjand, kontrolltöö, ettekande ja uudisekokkuvõtete koondhinne, õpimapp.
Kontrolltöö hindamiskriteeriumid: 90-100 % „5“, 75-89% „4“, 50-74 % „3“, 20-49 % „2“, 0-19 % „1“.
Kirjandit ja lugemisülesannet hinnatakse riigieksami hindamiskriteeriumide järgi, kuid kirjandi pikkus on vähemalt 350 sõna.
Ettekande ja õpimapi hindamiskriteeriumid on kirjas vastavates hindamismudelites, mille õpilased saavad kätte koos tööülesandega.
Kursusehinne kujuneb arvestuslikest hinnetest, protsessihinded (vastavalt vajadusele) on väiksema kaaluga ja mõjutavad kursusehinnet juhul, kui see jääb kahe hinde vahele. Kõik hinded peavad olema vähemalt rahuldavad.Võlgnevused saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kooli õppekavas ettenähtud korras või sooritades kursuse arvestustöö.K. Kask „Meedia mõju“, R. Bobõlski, M. Ross ”Johannes 2” õpik ja töövihik, töölehed ja jaotmaterjalid õpetaja käest puudubMeedia ja mõjutamine
122
Heily Soosaarheily.soosaar@tammegymnaasium.eeSuunakursus 11. kultuuriklassilePuuduvad20 75minutilist tundiKursusel õpetatuga taotletakse, et õpilane
1) mõistab ühiskonna ja kirjanduse seoseid, ühiskonnas toimuva mõju kirjandusele ja lugejale;
2) oskab määratleda teoste ja autorite olemust vastavalt ajastule või kuuluvusele rahvus- või loomegruppi;
3) arutleb kirjandusteksti esteetiliste, eetiliste väärtuste üle, mis kujundavad nii inimest kui ühiskonda;
4) loeb ilukirjanduslikku esseistikat ja kirjutab selles vormis loovtöö;
5) loeb ja analüüsib nelja tervikteost.
Kursuse lõpul õpilane:
1) selgitab kirjanduse ja ühiskonna omavahelisi suhteid, nimetades kirjandusteose sündi ja vastuvõttu mõjutavaid tegureid;
2) määrab vähemalt kahe kursuses käsitletud autori ja nende teoste koha ajastus, rühmituses või rahvuskirjanduses;
3) toob loetud tekstile/-katkendile tuginedes näiteid ühiskonnaolude ja inimese kujutamise kohta, arutleb selle teema ja probleemide ning eetiliste ja esteetiliste väärtuste üle;
4) on lugenud kirjandus- ja kultuuriloolist esseistikat, kirjutab ilukirjandusteose põhjal essee;
5) on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli terviklikku proosateost
Kirjandus kui ühiskonna ühismälu kajastus; kadunud põlvkond kirjanduses; J. Peegel, E. Mihkelson; luule kui ühiskonna peegeldaja. V. Luige "Seitsmes rahukevad". Satiir, allegooria ja grotesk; J. Swift; J. Kaplinski; M. Tamm, M. Kundera. Võim ja inimene; M. Bulgakov; P-E. Rummo. S. Oksaneni "Puhastus" või "Kui tuvid kadusid". Eksistentsialism, J-P. Sartre; A. Camus. Naine kirjanduses; D. Lessing. Postkolonialism.Psühholoogiline kirjandus; E. Soosaar; W.Faulkner. Keyes "Lilled Algernonile". Kaasaja mitmekesine kirjandusmaailm . Hosseini "Lohejooksja" või L. Tungal "Seltsimees laps" või V. Mikita "Lingvistiline mets".Gümnaasiumi 2. aasta 1 kursus ​Kursusel saadavad hinded
jagunevad arvestuslikeks (mahukamad tööd, raamatute sisutööd ja
analüüsid) ja protsessihinded, mis on väiksema kaaluga ja saadakse nt
rühmatöös osalemise eest. Kursuse jooksul tehtavate tööde hindamisel
lähtutakse eelkõige loetud teoste probleeme ja analüüsi käsitletavatest
töödest. Kohustuslik on lugeda läbi 4 proosateost ja
nende põhjal teha vastavad tööd, lisaks kirjutada essee.
​Kursust kokkuvõttev hinne kujuneb
perioodi jooksul saadud hinnete põhjal, kuid "hea" või "väga hea"
kursusehinde saamiseks ei tohi olla ükski arvestuslik töö "mitterahuldav".
Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded.
Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida
arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel.
Kui õpilasel on kursuse jooksul tehtud kõik arvestuslikud tööd vähemalt
hindele „rahuldav“, saab ta arvestuse jooksvalt.
​Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see vastavalt ettenähtud korrale järele vastata.
Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane ei
ole mõjuva põhjuseta õigeaegselt lugenud läbi nõutud kirjandusteost, ei
saa selle teose käsitluse eest enam maksimaalset hinnet või tuleb
järeltööna sooritada keerukam töö. Kui õpilane on puudunud 1/3
ainetundidest, tuleb tal sooritada arvestuste nädalal arvestustöö.
M. Lainvoo "Kirjutatud maailmad"PuudubKirjandus ja ühiskond
123
Marko Kuuramarko.kuura@tammegymnaasium.eegümnaasiumi riikliku õppekava kohustuslik ainepuuduvad. 2 tundi (2x75 minutit) nädalas auditoorset õppetööd õpilane tunneb Eesti ja maailma poliitilist, ühiskondlikku ja sõjalist ajalugu 20. sajandi I poolel, sealhulgas olulisemaid isikuid. Õpilane teadvustab, analüüsib, hindab kriitiliselt ja tõlgendab minevikusundmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva mäletamise ja tõlgendamise põhjusi. Õpilane tunneb maailma ja suurriikide arenguid 20. sajandi alguses ja rahvusvahelisi suhteid enne I maailmasõda, analüüsib selle põhjusi, kulgu, tagajärgi ja mõju maailma arengule, analüüsib Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi, analüüsib ning võrdleb majandust, ühiskonnaelu ja rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastail ning teab muutuste põhjusi, analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut ja ühiskonnaelu 1920. ning 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab „vaikivat ajastut“ (autoritaarset perioodi), iseloomustab II maailmasoja põhjusi, kulgu, tagajärgi ja mõju Eestile ja maailma arengule. II maailmasõja kulgemise puhul antakse üldine ülevaade tähtsamatest lahingutest maailmas ja Eestis.

Õpilane seletab ja kasutab kontekstis: imperialism, revolutsioon, riigipööre, monopol, Antant, Kolmikliit, Veebruarirevolutsioon, autonoomia, Päästekomitee, iseseisvusmanifest, Asutav Kogu, Landeswehr, Tartu rahu, demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism (natsism), propaganda, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, „vaikiv ajastu“ (autoritaarne periood), vabadussõjalased, anšluss, Müncheni konverents, Molotov-Ribbentropi pakt, baaside leping, Talvesõda, okupatsioon, Suvesõda, Atlandi harta, ÜRO.
õpitakse tundma Eesti ja maailma poliitilist ajalugu ja ühiskonnaelu 20. sajandi I poolel. Õpilane teadvustab, analüüsib, hindab kriitiliselt ja tõlgendab minevikusundmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva mäletamise ja tõlgendamise põhjusi. 2. aasta III periood 1. Iseseisev lugemine/vaatamine kodus (mitmel korral) - hindega „5” hinnatakse õpilast, kes tunneb omandatud materjali ning oskab selle sisu vigadeta klassis kirjeldada, hindega „4” hinnatakse õpilast, kes tunneb omandatud materjali, kuid teeb selle sisu kirjeldamisel vigu, hindega „3” hinnatakse õpilast, kes on omandanud materjali, kuid oskab vähe selle sisu kirjeldada, hindega „2” hinnatakse õpilast, kes on materjaliga tutvunud, aga ei oska selle sisu kirjeldada ning hindega „1” hinnatakse õpilast, kellel on kodune töö tegemata.


2. Tunni hinne – hinnatakse valikuliselt õpilase õppetunnis omandatud teadmisi. Hindega „5” hinnatakse õpilast, kes oskab tunni sisu vigadeta klassis kirjeldada, hindega „4” hinnatakse õpilast, kes osales tunnis aktiivselt, kuid tegi selle sisu kirjeldamisel vigu, hindega „3” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunnis aktiivselt ning oskab vähe selle sisu kirjeldada, hindega „2” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunnis aktiivselt ega oska selle sisu kirjeldada ning hindega „1” hinnatakse õpilast, kes ei tegelenud tunnis õppetööga ning ei oska selle sisu kirjeldada.


3. Kontrolltööd – hinnatakse mõistete, protsesside ja rahvusvaheliste lepingute tundmist, kehtib punktiarvestus, milles hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne. Kui lisaülesandeid on mitu, tuleb lahendada mõlemad.

Kontrolltööd: I maailmasõda ja Eesti iseseisvumine, II maailmasõda.
kokkuvõttev hinne kujuneb kõigi hinnete aritmeetilise keskmise alusel, kui aritmeetiline keskmine on kas 2,5; 3,5 või 4,5, saavad kokkuvõtva hinde ümardamisel määravaks kontrolltööde hinded. määratud ajal neljapäeviti või kokkuleppelKursuse slaidid (Stuudiumis kursuse kaustas)
Lähiajalugu I. Õpik gümnaasiumile, 1. osa. Tallinn, 2014.
Nolan, C. J. Longmani maailma poliitikaleksikon. Tallinn, 1999.
Iseseisvas lugemises tuleb tekst või uudis läbi lugeda, meelde jätta ning olla valmis selle sisust tunnis peast rääkima. Kui teksti juures on video, tuleb seda vaadata, sisu meelde jätta ja olla valmis selle sisust tunnis peast rääkima. Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel
124
Maiu Nurkamaiu.nurka@tammegymnaasium.eeKohustuslik suunakursus 10. KU klassilePuuduvad21 tundiKursuse läbides omandab õpilane
1) põhiteadmised avalikust esinemisest,
2) teadmised lavakõnnist ja -kõnest,
3) oskuse ennast väljendada teatrikeele ja vahendite kaudu;
4) teadmise Eesti teatri ajaloost ja hetkeseisust;
5) oskuse valida lavale sobivat alusteksti (seda töödelda), planeerida rühmas lavastusprotsessi.
Kursuse lõpus õpilane
1) tunneb eesti teatri ajaloo põhijooni;
2) tajub nüüdisteatri olemust ja mitmekesisust, selle põhjusi;
3) on vaadanud ja analüüsinud etendust;
4) on saanud kogemuse alusteksti lavakeelde töötlemisel, lavakeele rakendamisel ühisloomingus.
Kursuse jooksul saab õpilane ülevaate eesti teatri arenguloost, teatri funktsioonist, nüüdisteatri olemusest ja žanride mitmekesisusest; õpilane õpib vaatlema etendust teatrikeelele tuginedes. Praktilises pooles tehakse mitmeid häälel, žestidel, lavalisusel, improvisatsioonil põhinevaid harjutusi, analüüsitakse heli, hääle ja liikumise võimalikku mõju. Kursuse lõpuks valmib projektitööna ühisloomingul põhinev lavastus.
Gümnaasiumi esimese õppeaasta kolmas perioodÕpilased osalevad auditoorses õppetöös, vaatlevad ja kirjutavad analüütilise töö, teevad individuaalseid ja paaristööna loovharjutusi, õpivad rühmas. Kursusehinne kujuneb arvestuslike hinnete põhjal. Mõlemad arvestuslikud tööd (kirjalik arvustus ja osalus, tulemus projektis/projektina) peavad õpilasel olema positiivsele hindele sooritatud, et kursusehinne oleks positiivne (s.t vähemalt "3"). Õpilane sooritab kursuse jooksul kaks arvestuslikku tööd (arvustuse kirjutamine + praktiline omaloominguline projekt). Ülejäänud hinded, kui neid tekib, on protsessihinded, ja need koonduvad üheks arvestuslikuks hindeks, kui neid on kaks või rohkem.Õpilasel on ebaõnnestunud või puuduliku hinde järelevastamiseks aega kaks õppenädalat. Mõjuva põhjuse olemasolul ja eelneval kokkuleppel aineõpetajaga on lubatud hilisem järelevastamisaeg. Järelevastamine toimub vastavalt TTG kodukorrale.A. Tonts "Draama ja teater" (2016)
L. Epner, M. Läänesaar, A. Saro "Eesti teatrilugu. Gümnaasiumiõpik" (2006)
L. Epner "Kitzbergist Raudsepani" (1997)
Õpilased töötavad kursuse viimases pooles iseseisvalt projektiga (lavastus). Juhise selleks saavad õpilased vahetult enne projektitöö algust.Draamakursus
125
Katrin Roodlakatrin.roodla@tammegymnaasium.eekohustuslik kursus 10. ITpuuduvad20 tundiAnda ülevaade maailma- ja eesti kirjanduse ajaloost antiigist 19. sajandini.Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) iseloomustab õppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid;
2) määrab eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemist muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega;
3) mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi;
4) on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli teost, tunneb teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.
Kultuuri mõiste. Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri rahvaste loomismüüte. Vanakreeka müüdid. Antiikkirjandus (Homeros, Sophokles, Vergilius jt). Kirjanduse põhiliikide ja žanride teke. Piibel kui kirjanduse alustekst. Keskaja kirjandus (saaga, kangelaseepos, rüütliromaan, keskaegne luule ja draama jm). Renessansikirjandus (Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Boccaccio, Thomas More, William Shakespeare, Miguel de Cervantes jt). Barokikirjandus (Pedro Calderón). Klassitsistlik kirjandus (Molière). Valgustuskirjandus (Daniel Defoe või Jonathan Swift; Voltaire, Johann Wolfgang Goethe jt). Romantism (Aleksandr Puškin; Prosper Mérimée jt). Realism ja naturalism (Honoré de Balzac; Émile Zola jt). Estetism (Oscar Wilde). Romantismijärgne luule, sümbolism (Walt Whitman, Charles Baudelaire jt). Realistlik draamakirjandus (Anton Tšehhov, Henrik Ibsen jt).
Eesti kirjanduse lätetel (kroonikad, vaimulik kirjandus, ilmalik kirjandus, juhuluule). Rahvusliku ilukirjanduse algus (Kristjan Jaak Peterson). Rahvusliku ärkamisaja kirjandus (Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Lydia Koidula jt). Realistliku kirjanduse algus (Juhan Liiv, Eduard Vilde).
Käsitletavad teosed:
Sophokles „Kunigas Oidipus“
Boccaccio novellid (3)
Shakespeare „Hamlet“
Merimee „Carmen“
Wilde „Dorian Gray portree“
gümnaasiumi esimese aasta kolmas perioodArvestuslikud tööd: teoste analüüsid, 2 kontrolltööd, Hamleti monoloogi peast esitamine. Vajadusel protsessihinded tunni- ja kodutööde eest.
Kontrolltööde hindamiskriteeriumid: 90-100 % „5“, 75-89% „4“, 50-74 % „3“, 20-49 % „2“, 0-19 % „1“.
Kursusehinne kujuneb arvestuslikest hinnetest, protsessihinded on väiksema kaaluga, kuid mõjutavad lõpphinnet juhul, kui see jääb kahe hinde vahele; kui „mitterahuldavaid“ või sooritamata töid on 2 või rohkem, siis tuleb sooritada arvestusnädalal suuline arvestus, mis sisaldab kogu kursuse materjali.Võlgnevused saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kooli õppekavas ettenähtud korras või sooritades arvestuste nädalal kursuse suulise arvestuse.A. Nahkur „Kirjandus antiigist renessansini“, A. Nahkur „Kirjandus barokist romantismini“, töölehed ja jaotmaterjalid õpetaja käest, kohustuslikud teosed.puudubKirjandus antiigist 19. sajandini
126
Katrin Roodlakatrin.roodla@tammegymnaasium.eekohustuslik kursus 12. HU ja 12. TEpuuduvad18 tundiArendada erinevate tekstiliikide tõlgendamist, oma mõtete avaldamist ja parandada keelekasutust.Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) suudab edasi anda tähendusvarjundeid, tajub keelendite konnotatiivseid tähendusi ning mõistab vihjelist keelekasutust;
2) oskab veenvalt ja selgelt argumenteerida ning kaitsta oma seisukohti;
3) suudab konspekteerida näitvahenditega toestamata suulist esitust;
4) oskab edastada eri modaalsuse ja struktuuriga ning eri allikatest saadud infot ja arutluskäike sidusas tekstis ning lõimida sellesse oma hinnanguid ja seisukohti;
5) suudab vältida plagiaati;
6) valdab eesti kirjakeelt.
Arutleva kirjandi kirjutamine eri tüüpi (tekstiliste, pildiliste, audiovisuaalsete; lineaarsete, mittelineaarsete, hüpertekstiliste) alustekstide põhjal.
Vajaduse korral õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine.

Keeruka struktuuriga ja eri modaalsusega tekstide mõistmine.
Keeruka kujundliku väljenduse mõistmine.
Süstemaatiline sõnavaraarendus (akadeemilisele ja haritud stiilile omaste võõrsõnade, lendväljendite, ilukirjanduskeele kõrgstiilse sõnavara ning käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine).
Teabeotsinguoskuste tõhustamine.

Keeruka struktuuriga suulise teksti konspekteerimine.
Väitluse juhtimine ning seal esile tõusnud argumentidest kokkuvõtte tegemine.
gümnaasiumi kolmanda aasta kolmas perioodArvestuslikud hinded: oma proovieksamitöö analüüs, lugemisülesanne, kirjandi planeerimise töö, 2 kontrolltööd (õigekiri). Vajadusel protsessihinded tunni- ja kodutööde eest.
Lugemisülesande hindamiskriteeriumid: http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2015/RE_eesti_keel%20_lugemisosa_hindamisjuhend_2015.pdf.
Kursusehinne kujuneb arvestuslikest hinnetest, protsessihinded on enesekontrolliks, kuid mõjutavad lõpphinnet juhul, kui see jääb kahe hinde vahele; kui „mitterahuldavaid“ või sooritamata töid on 2 või rohkem, siis tuleb sooritada arvestusnädalal arvestustöö, mis sisaldab lugemis- ja kirjutamisülesandeid kogu kursuse materjali ulatuses. Ühe „mitterahuldava“ puhul ei tule kursusehinne kõrgem kui „rahuldav“.Võlgnevused saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kooli õppekavas ettenähtud korras või sooritades arvestuste nädalal kursuse arvestustöö.Töölehed ja jaotmaterjalid õpetaja käest.puudubPraktiline eesti keel III
127
Triin LingieneTriin.Lingiene@tammegymnaasium.eeKohustuslikPuuduvadKaheksateist 75-minutilist auditoorset õppetundi ning piisaval määral iseseisvat tööd koolis õpitu kordamiseks ja kinnistamiseks

• arendada õpilaste kuulamis-, lugemis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskusi rõhuasetusega haritud korrektsel inglise kirja- ja kõnekeelel
• parandada arusaamist pikematest kõnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul keerukamatest nüanssidest
• parandada arusaamist aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki
• parandada oskust spontaanselt ja ladusalt vestelda sihtkeelt emakeelena kõnelevate inimestega ning oma seisukohti väljendada ja põhjendada
• tutvustada sihtkeele maa kultuurinorme ning laiendada arusaama maailma kultuurilisest mitmekesisusest
• arendada keeleõppuri oskust iseseisvalt õppida
• aidata näha seoseid inglise keele ja teiste valdkondade vahel
Kursuse läbinu on tutvunud nelja ametikirja tüübiga ning oskab kirjutada poolametlikku sooviavalduskirja. Ta on osalenud Inglismaa kuningakodasid tutvustavas projektis ja oskab projekti käigus omandatud uusi teadmisi suuliselt esitada. Keelekasutuse teemad: küsilaused, tuleviku väljendamine, arv-, ase- ja eessõnad. Sõnavara teemad: The Media, People and society, Education and learning, Money and shopping, Entertainment, Work and businessInglise üldkeel II arendab võrdsel määral kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja kõnelemisoskusi tasemel B2. Kursuse jooksul käsitletud keeleteadmiste omandamiseks ja keeleoskuste arendamiseks tuleb keeleõppijal leida piisavalt aega iseseisvaks eel- ja järelõpitegevusteks kodus. Seega toetab keeleõppuri autonoomsust ja oskust keelt õppida. Gümnaasiumi esimese aasta kolmas periood Õpilane sooritab kursuse jooksul kaks hindelist tööd kirjalikult (sooviavalduskiri ja sõnavara ning keelekasutuse kontroll) ja ühe hindelise töö suuliselt (esitlus).
Kursuse hinne kujuneb kolme protsessihinde põhjal.
1. Kirja hindamisel lähtutakse inglise keele riigieksami hindamisjuhendist.
2. Suulise esitluse hindamisel lähtutakse inglise keele riigieksami hindamisjuhendist.
3. Sõnavara ja keelekasutuse kontrolltööd hinnatakse alljärgnevalt: 90–100% maksimaalsest võimalikust tulemusest, hinne “5” ; 75–89% , hinne “4”; 50–74% , hinne “3”; 20–49% , hinne “2”; 0–19%, hinne “1”
Kursuse edukaks läbimiseks on vajalik õpilase aktiivne osavõtt õppetööst koolis ning piisav iseseisev töö kodus. Kirja ja suulise ettekande hinde osakaal on kumbki 25 %. Sõnavara ja keelekasutuse kontrolltöö hinde osakaal on 50 % .

Kui hinnete keskmine Stuudiumis jääb kahe hinde vahele, on määravaks hindeks kontrolltöö hinne.
Kui tööd on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus see töö üks kord järele vastata õpetaja poolt määratud ajal.
Järelevastamisele ei kuulu hinne “nõrk”, mis on pandud järgmistel põhjustel:
a) tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või plagiaat;
b) õpilane ei anna tööd ära, keeldub vastamast või spikerdab.

Kursuse arvestustöö (teadmiste ja oskuste kontroll kogu kursuse mahu ulatuses) võib õpetaja määrata järgmistel põhjustel:
a) õpilane on puudunud üle 20% kursuse mahust (rohkem kui neljast õppetunnist)
b) õpilasel on ebaõnnestunud või hindamata kaks hindelist tööd
Õpik: Soars, L.&J., McCaul, J. 2014. NEW HEADWAY UPPER-INTERMEDIATE
4th EDITION (units 4-6)
Töövihik: Soars, L.&J., McCaul, J. 2014. NEW HEADWAY UPPER-INTERMEDIATE
4th EDITION (units 4-6)
Täiendmaterjal: Destination B2 sõnavarraamat; õpetaja poolt valitud, valmistatud ja/või kohandatud õppematerjal (paberkandjal ja/või veebipõhiselt)

Destination sõnavararaamatu teemalehed 8, 10, 18, 22, 24 ja 28Inglise üldkeel II
128
Triin LingieneTriin.Lingiene@tammegymnaasium.eeKohustuslikPuuduvadKaheksateist 75-minutilist auditoorset õppetundi ning piisaval määral iseseisvat tööd koolis õpitu kordamiseks ja kinnistamiseks• arendada õpilaste kuulamis-, lugemis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskusi rõhuasetusega haritud korrektsel inglise kirja- ja kõnekeelel
• parandada arusaamist pikematest kõnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul keerukamatest nüanssidest
• parandada arusaamist aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki
• parandada oskust spontaanselt ja ladusalt vestelda sihtkeelt emakeelena kõnelevate inimestega ning oma seisukohti väljendada ja põhjendada
• tutvustada sihtkeele maa kultuurinorme ning laiendada arusaama maailma kultuurilisest mitmekesisusest
• arendada keeleõppuri oskust iseseisvalt õppida
• aidata näha seoseid inglise keele ja teiste valdkondade vahel
Kursuse läbinu oskab kirjutada arvamusartiklit ning esitada 2-minutilist, struktureeritud monoloogi etteantud teemal. Keelekasutuse teemad: modaalverbid, siduvad osalaused, mineviku ja oleviku harjumused, arutlemine ja järeldamine, tingimuslaused, soovid ja kahetsused. Sõnavara teemad: Thinking and learning, Communication and media, Quantity and money, Power and social issues; Getting along; Achievement; Nostalgy, The VikingsInglise üldkeel IV arendab võrdsel määral kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja kõnelemisoskusi tasemel B2. Kursuse jooksul käsitletud keeleteadmiste omandamiseks ja keeleoskuste arendamiseks tuleb keeleõppijal leida piisavalt aega iseseisvaks eel- ja järelõpitegevusteks kodus. Seega toetab kursus keeleõppuri autonoomsust ja oskust keelt õppida.Gümnaasiumi teise aasta kolmas perioodKursuse hinne kujuneb kolme protsessihinde põhjal.
1. Artikli hindamisel lähtutakse inglise keele riigieksami hindamisjuhendist.
2. Monoloogi hindamisel lähtutakse inglise keele riigieksami hindamisjuhendist.
3. Sõnavara ja keelekasutuse kontrolltööd hinnatakse alljärgnevalt: 90–100% maksimaalsest võimalikust tulemusest, hinne “5” ; 75–89% , hinne “4”; 50–74% , hinne “3”; 20–49% , hinne “2”; 0–19%, hinne “1”
Kursuse edukaks läbimiseks on vajalik õpilase aktiivne osavõtt õppetööst koolis ning piisav iseseisev töö kodus.
Artikli ja monoloogi hinde osakaal on kumbki 25 %. Sõnavara ja keelekasutuse kontrolltöö hinde osakaal on 50 % .
Kui hinnete keskmine Stuudiumis jääb kahe hinde vahele, on määravaks hindeks kontrolltöö hinne.
Kui tööd on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus see töö üks kord järele vastata õpetaja poolt määratud ajal.
Järelevastamisele ei kuulu hinne “nõrk”, mis on pandud järgmistel põhjustel:
a) tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või plagiaat;
b) õpilane ei anna tööd ära, keeldub vastamast või spikerdab.

Kursuse arvestustöö (teadmiste ja oskuste kontroll kogu kursuse mahu ulatuses) võib õpetaja määrata järgmistel põhjustel:
a) õpilane on puudunud üle 20% kursuse mahust (rohkem kui neljast õppetunnist)
b) õpilasel on ebaõnnestunud või hindamata kaks hindelist tööd
Õpik: Soars, L.&J., McCaul, J. 2014. NEW HEADWAY UPPER-INTERMEDIATE
4th EDITION (units 4-6)
Töövihik: Soars, L.&J., McCaul, J. 2014. NEW HEADWAY UPPER-INTERMEDIATE
4th EDITION (units 4-6)
Täiendmaterjal: Destination B1 sõnavarraamat; õpetaja poolt valitud, valmistatud ja/või kohandatud õppematerjal (paberkandjal ja/või veebipõhiselt)
Destination sõnavararaamatu teemalehed 2, 10, 14 ja 20
1. Destination sõnavararaamatu teemalehed 2, 10, 14 ja 20
2. Monoloogid
3. Eeltöö artikli kirjutamiseks tunnis
Inglise üldkeel IV
129
Triin LingieneTriin.Lingiene@tammegymnaasium.eeKohustuslikPuuduvadKaheksateist 75-minutilist auditoorset õppetundi Valmistumine riigieksamiksKursuse läbinud oskavad esitada 2-minutilist struktureeritud monoloogi etteantud teemal, kirjeldada, võrrelda ja vastandada etteantud pilte, kirjutada ametikirja ning 200-sõnalist esseed ja uurimusaruannet. Õpilased tunnevad riigieksamitöö kuulamis- ja lugemisülesannete tüüpe ja nende sooritamise strateegiaid. Õpilased on sooritanud proovieksami. Kursuse jooksul töötatakse lävi riigieksamitööd aastatest 2015, 2016 ja 2017. Korratakse üle eksamitöö kirjutamisosa ülesanded (kirjad, essee, aruanne) ning suulise osa monoloogi ja pildikaardid. Õpilased harjutavad palju ja sooritavad kursuse lõpus proovieksami, mis saab olema tegeliku riigieksami peaprooviks. Gümnaasiumi kolmanda aasta kolmas periood1. Kirjutamisülesannete hindamisel lähtutakse inglise keele riigieksami hindamisjuhendist.
3. Kuulamis- ja lugemisülesandeid hinnatakse järgmiselt: 90–100% maksimaalsest võimalikust tulemusest, hinne “5”; 75–89% , hinne “4”; 50–74% , hinne “3”; 20–49% , hinne “2”; 0–19%, hinne “1”
Kursuse hinne kujuneb proovieksami töö kolme alaosa põhjal: kirjutamine, kuulamine ja lugemine. Kui proovieksamitööd on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus sooritada arvestus õpetaja poolt määratud ajal. Innove veebikeskkonnas kätesaadavad eksamimaterjalid ja õpetaja poolt koostatud või kohandatud lisamterjalidSoovitavalt Destination B2 ja Destination C1 sõnavara teemalehedInglise üldkeel VII
130
Maiu Nurkamaiu.nurka@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus 11. LO klassilePuuduvad21 tundiÕppida tundma erinevaid meediakanaleid ja -žanre. Kursuse kaudu taotletakse, et õpilane teab meediaeetika põhimõtteid, tunneb ära põhilised verbaalsed ja visuaalsed mõjutamisvõtted, jälgib aktiivselt uudiseid (Postimees, ERR) ja mõtleb kriitiliselt nende usaldusväärsuse ja uudisväärtuslikkust silmas pidades, analüüsib kriitiliselt erinevaid ajakirjandustekste, eristab fakti arvamusest ja usaldusväärset infot küsitavast. Kursuse jooksul loob õpilane ise ajakirjandustekste. Kursuse lõpetamisel õpilane
1) tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja
elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike;
2) teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi;
3) on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest;
4) on omandanud tekstianalüüsi põhivõtted; analüüsib verbaalset teksti
visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis;
5) tajub teksti autori eesmärke ning motiive; leiab viiteid ja vihjeid
teistele tekstidele, tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis;
6) eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast;
7) tunneb meediatekstis ära argumendid ja põhilised mõjutamisvõtted;
8) adub uudisväärtuslikkuse kriteeriume ja selle põhjal tehtavaid valikuid uudiste kirjutamisel;
9) oskab väljendada oma seisukohta loetu ja kuuldu kohta ning valida
selleks sobivaid keelevahendeid;
10) on omandanud kirjavahemärkide reeglistiku ning oskab neid reegleid kasutusolukorras rakendada.
Teksti üldtunnused: sobivus suhtlusolukorda, üldine sidusus ja sisuosade seostamine; keeleline loovus ja õigekeelsus. Tekstide tõlgendamine, retseptsiooni erinevuse põhjused: teadmised, isiklik kogemus, kultuuritaust. Teksti adressaat ja vastuvõetavus. Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus). Tähtsamad meediakanalid Eestis, internet, paber- ja online-väljaanded, kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutus-ajakirjanduse erinevused. Meediatekstide usaldusväärsus. Verbaalne ja visuaalne mõjutamine. Autoripositsioon, info allikad ja nende usaldusväärsus. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Reklaam mainekujundusvahendina. Erandlikud keele ja tähelepanu äratamise võtted. Reklaami mõjusus. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine. KirjavahemärgidGümnaasiumi teise aasta kolmas perioodKursuse positiivsele hindele läbimise eelduseks on nõuetele vastava õpimapi olemasolu (sisaldab konspekte, jaotusmaterjale, kirjalikke töid). Et kursusehinne oleks positiivne (s.t vähemalt “3”), peavad kõik arvestuslikud tööd olema tehtud positiivsele hindele (s.t vähemalt hindele “3”), olenemata teistest hinnetest, mis kursusel saadud.
Hinne kujuneb arvestuslike hinnete põhjal (1)meediateadlikkuse iganädalane test (Postimees ja ERR) põhjal, 2) teksti analüüs ja tõlgendamine, 3) kursuse materjali hõlmav kontrolltöö (kirjavahemärgid ning meedia ja mõjutamine käsitletud teemad)). Protsessihinnetel (kui neid tekib) on koondhinde kujunemisel väiksem osakaal. Kui protsessihindeid on kaks või enam, moodustavad need kokku ühe arvestusliku osakaaluga hinde teiste eelkirjeldatute kõrval.Õpilasel on ebaõnnestunud või puuduliku hinde järelevastamiseks aega kaks õppenädalat. Mõjuva põhjuse olemasolul ja eelneval kokkuleppel aineõpetajaga on lubatud hilisem järelevastamisaeg. Kui õpilane on jätnud mõne töö tegemata või on hinne olnud negatiivne ning ette nähtud järelevastamisaega pole kasutatud, tuleb sooritada arvestuste nädalal kogu kursuse materjali hõlmav avestustöö. T. Erelt “Eesti ortograafia” (2016), Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus
H. Puksand, M. Ross "Johannes 2. Gümnaasiumi eesti keele õpik"
H. Puksand, M. Ross "Johannes 2. Gümnaasiumi eesti keele töövihik"
Aili Kiin, Alli Lunter „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“
Einar Kraut, Ene Liivaste, Aili Tarvo „Eesti õigekeel“
Marika Nugis, Sirje Ääremaa „Õigekirjaharjutusi. Kokku- ja lahkukirjutamine“.
​Õpilased hoiavad ennast regulaarselt kursuse jooksul suuremate veebiväljaannete vahendusel kursis oluliste Eestit ja maailma, ühiskonda laiemalt puudutavate sündmuste ja arengutega.Meedia ja mõjutamine
131
Maiu Nurkamaiu.nurka@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus 11.TE klassilePuuduvad21 75-minutilist tundiÕpilane
1) oskab põhjendada oma lugemiseelistusi ja -kogemusi;
2) teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;
3) avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete
kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;
4) seostab teksti oma kogemuste ja mõtetega;
5) kirjutab alusteksti põhjal arutlust;
6) tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja
-kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi;
7) arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, oskab tuua
sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
8) selgitab ja kasutab teksti analüüsiks tarvilikke põhimõisteid.
Kursuse lõpul õpilane
1) tunneb ja eristab kirjanduse põhiliike;
2) analüüsib ja tõlgendab ilukirjandusteost, sõnastab põhiprobleemi ja
peamõtte, iseloomustab tegevuskohta ja -aega, tähtsamaid tegelasi;
3) märkab teose keelekasutuse eripära, stiili seoseid teksti sõnumiga;
4) oskab otsida, koguda ja töödelda teavet.
Kirjanduse põhimõisted ja jagunemine. Lüüriliste, eepiliste ja dramaatiliste tekstide olemus. Žanri mõiste. Kirjandusvoolu ja -žanri stiil. Kirjandusteose stiil kui mõtte ühtsus ja väljendusvahendite korrastatus. Tervikteoste lugemine, tõlgendamine, analüüs.Gümnaasiumi teise õppeaasta kolmas perioodKursusehinne kujuneb tervikteoste lugemise põhjal suuliste, kirjalike või rühmatööl põhinevate hindamiste põhjal. Õpilasel tuleb kursuse lõpus esitada nõuetele vastav õpimapp, kuhu ta on koondanud kursuse jooksul tehtud hindelised tööd, nende analüüsi, saadud õppematerjalid, tunnikonspektid.Lõpptulemus kujuneb arvestuslike hindeliste tööde põhjal, mille kaldumisel ühele või teisele poole võetakse arvesse õpimapi kvaliteeti.
Kui kursuse jooksul ei ole sooritatud mitut hindelist tööd (järeletegemiseks ette nähtud aja jooksul), tuleb teha arvestuste nädalal töö kogu kursuse materjali peale. Eelneval kokkuleppel aineõpetajaga on õpilasel võimalik töid järele vastata pikema perioodi jooksul.
Kui õpilane on puudunud kursuse auditoorsetest tundidest kolmandiku (7 75-minutilist tundi) või rohkem, tuleb teha arvestusnädalal töö kogu kursuse materjali peale. Kaks või enam protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel võrdsena teiste arvestuslike hinnete kõrval. Kui õpilasel on kursuse jooksul tehtud arvestuslike tööde hulgas üks teos vastamata või selle hinne „mitterahuldav“, on kursusehinne „rahuldav“.

Tööde järelevastamine toimub TTG kodukorras ette nähtud viisil ja ainepassis lisaks kirjeldatud tingimustel.M. Väljataga „Kirjandus ja selle liigid“
Sirje Nootre „Kirjanduse kõnetus“
Epp Annus jt „20. sajandi I poole eesti kirjandus“
Õpilased loevad kursuse jooksul kokku lepitud tähtajaks läbi neli tervikteost, milles lepitakse õpilastega eelnevalt kokku.Kirjanduse põhiliigid ja žanrid
132
Nele RosenbergNele.Rosenberg@tammegymnaasium.eeKohustuslik laia kursuse õppijatele.Puuduvad19 tundi auditoorset tööd ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab funktsiooni perioodilisuse mõistet ning leiab siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni perioodi;
2) joonestab siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikult funktsioonide omadusi;
3) leiab lihtsamate trigonomeetriliste võrrandite üldlahendid ja erilahendid etteantud piirkonnas, lahendab lihtsamaid trigonomeetrilisi võrratusi;
4) selgitab funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet ning tuletise füüsikalist ja geomeetrilist tähendust;
5) esitab liitfunktsiooni lihtsamate funktsioonide kaudu;
6) rakendab funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletise leidmise eeskirja, leiab funktsiooni esimese ja teise tuletise.
Funktsiooni perioodilisus. Siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni graafik ning omadused. Mõisted arcsin m, arccos m, arctan m. Lihtsamad trigonomeetrilised võrrandid. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Argumendi muut ja funktsiooni muut. Hetkkiirus. Funktsiooni graafiku puutuja tõus. Funktsiooni tuletise mõiste. Funktsiooni tuletise geomeetriline tähendus. Funktsioonide summa ja vahe tuletis. Kahe funktsiooni korrutise tuletis. Astmefunktsiooni tuletis. Kahe funktsiooni jagatise tuletis. Funktsiooni teine tuletis. Liitfunktsioon ja selle tuletise leidmine. Trigonomeetriliste funktsioonide tuletised. Eksponent- ja logaritmfunktsiooni tuletis. Tuletiste tabel. 11.IT klass 3. perioodKursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna ja rühmatöödena). Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.
Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud. Punktidega töös kujunevad hinded järgmiselt: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1".
Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne.1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist. Maksimaalselt on töö sooritamiseks aega 2 nädalat ning kui õpilane ei soorita järeltööd õigeaegselt, hinnatakse kursust hindega „1“.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga vastavalt juhendile õigeaegselt ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata. Kui vigade parandus ei ole esitatud kokkulepitud tähtajaks, siis õpilane arvestustööd järelvastata ei saa. Kui vigade parandus on korrektselt tehtud, s.t vastab juhendile ja on esitatud õigeaegselt, siis peab õpilane kahe nädala jooksul arvestustöö uuesti sooritama.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika XI klassile, Koolibri 2013;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks
valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud. Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.
Hoolimata puudumise põhjusest, peab õpilane iseseisvalt õppima puudumise ajal läbivõetud materjali selgeks.
Lai matemaatika, kursus „Trigonomeetrilised funktsioonid. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis"
133
Nele RosenbergNele.Rosenberg@tammegymnaasium.eeKohustuslik laia kursuse õppijatele.Puuduvad19 tundi auditoorset tööd ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) koostab funktsiooni graafiku puutuja võrrandi;
2) selgitab funktsiooni kasvamise ja kahanemise seost funktsiooni tuletise märgiga, funktsiooni ekstreemumi mõistet ning ekstreemumi leidmist;
3) leiab funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud, ekstreemumid, funktsiooni graafiku kumerus- ja nõgususvahemikud ning käänupunkti;
4) uurib ainekavas etteantud funktsioone täielikult ja skitseerib funktsiooni omaduste põhjal graafiku;
5) leiab funktsiooni suurima ja vähima väärtuse etteantud lõigul;
6) lahendab rakenduslikke ekstreemumülesandeid.
Puutuja tõus. Joone puutuja võrrand. Funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemik; funktsiooni ekstreemum; ekstreemumi olemasolu tarvilik ja piisav tingimus. Funktsiooni suurim ja vähim väärtus lõigul. Funktsiooni graafiku kumerus- ja nõgususvahemik, käänupunkt. Funktsiooni uurimine tuletise abil. Funktsiooni graafiku skitseerimine funktsiooni omaduste põhjal. Funktsiooni tuletise kasutamise rakendusülesandeid. Ekstreemumülesanded. 11.IT, 3.perioodKursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna ja rühmatöödena). Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.
Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud. Punktidega töös kujunevad hinded järgmiselt: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1".
Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne.1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist. Maksimaalselt on töö sooritamiseks aega 2 nädalat ning kui õpilane ei soorita järeltööd õigeaegselt, hinnatakse kursust hindega „1“.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga vastavalt juhendile õigeaegselt ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata. Kui vigade parandus ei ole esitatud kokkulepitud tähtajaks, siis õpilane arvestustööd järelvastata ei saa. Kui vigade parandus on korrektselt tehtud, s.t vastab juhendile ja on esitatud õigeaegselt, siis peab õpilane kahe nädala jooksul arvestustöö uuesti sooritama.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika XI klassile, Koolibri 2013;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks
valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud. Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.
Hoolimata puudumise põhjusest, peab õpilane iseseisvalt õppima puudumise ajal läbivõetud materjali selgeks.
Lai matemaatika, kursus „Tuletise rakendused”
134
Nele RosenbergNele.Rosenberg@tammegymnaasium.eeKohustuslik laia kursuse õppijatele.Puuduvad19 tundi auditoorset tööd ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab mõisteid vektor, ühik-, null- ja vastandvektor, vektori koordinaadid, kahe vektori vaheline nurk;
2) liidab, lahutab ja korrutab vektoreid arvuga nii geomeetriliselt kui ka
koordinaatkujul;
3) arvutab kahe vektori skalaarkorrutise ning rakendab vektoreid füüsikalise sisuga ülesannetes;
4) kasutab vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid;
5) lahendab kolmnurka vektorite abil;
6) leiab lõigu keskpunkti koordinaadid;
7) koostab sirge võrrandi (kui sirge on määratud punkti ja sihivektoriga, punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga) ning teisendab selle üldvõrrandiks; määrab kahe sirge vastastikuse asendi tasandil, lõikuvate sirgete korral leiab sirgete lõikepunkti ja nurga sirgete vahel;
8) koostab hüperbooli, parabooli ja ringjoone võrrandi; joonestab ainekavas esitatud jooni nende võrrandite järgi; leiab kahe joone lõikepunktid.
Kahe punkti vaheline kaugus. Vektori mõiste ja tähistamine. Nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, seotud vektor, vabavektor. Vektorite võrdsus. Vektori koordinaadid. Vektori pikkus. Vektorite liitmine ja lahutamine. Vektori korrutamine arvuga. Lõigu keskpunkti koordinaadid. Kahe vektori vaheline nurk.
Vektorite kollineaarsus. Kahe vektori skalaarkorrutis, selle rakendusi, vektorite ristseis. Kolmnurkade lahendamine vektorite abil.
Sirge võrrand. Sirge üldvõrrand. Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Parabool y = ax^2 + bx + c ja hüperbool y = a/x. Joone võrrandi mõiste. Kahe joone lõikepunkt.
10.KU ja 10.LO, 3.perioodKursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna ja rühmatöödena). Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.
Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud. Punktidega töös kujunevad hinded järgmiselt: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1".
Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne.1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist. Maksimaalselt on töö sooritamiseks aega kaks nädalat ning kui õpilane ei soorita järeltööd õigeaegselt, hinnatakse kursust hindega „1“.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga vastavalt juhendile õigeaegselt ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata. Kui vigade parandus ei ole esitatud kokkulepitud tähtajaks, siis õpilane arvestustööd järelvastata ei saa. Kui vigade parandus on korrektselt tehtud, s.t vastab juhendile ja on esitatud õigeaegselt, siis peab õpilane kahe nädala jooksul arvestustöö uuesti sooritama.
Õppematerjalid​:Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks
valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
4) Kaldmäe, K., Kontson, A., Matiisen, K., Pais, E., "Gümnaasiumi lai matemaatika II", 2017
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud. Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.
Hoolimata puudumise põhjusest, peab õpilane iseseisvalt õppima puudumise ajal läbivõetud materjali selgeks.
Lai matemaatika, kursus „Vektor tasandil. Joone võrrand”
135
Nele RosenbergNele.Rosenberg@tammegymnaasium.eeKohustuslik laia kursuse õppijatele.Puuduvad19 tundi auditoorset tööd ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) teisendab kraadimõõdu radiaanmõõduks ja vastupidi;
2) arvutab ringjoone kaare kui ringjoone osa pikkuse ning ringi sektori kui ringi osa pindala;
3) defineerib mis tahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi; teab siinuse, koosinuse ja tangensi vahelisi seoseid;
4) teab mõnede nurkade 0°, 30°, 45°, 60°, 90°, 180°, 270°, 360° siinuse, koosinuse ja tangensi täpseid väärtusi; rakendab taandamisvalemeid, negatiivse ja
täispöördest suurema nurga valemeid;
5) leiab taskuarvutil trigonomeetriliste funktsioonide väärtused ning nende väärtuste järgi nurga suuruse;
6) teab kahe nurga summa ja vahe valemeid; tuletab ning teab kahekordse nurga siinuse, koosinuse ja tangensi valemeid;
7) teisendab lihtsamaid trigonomeetrilisi avaldisi;
8) tõestab siinus- ja koosinusteoreemi;
9) lahendab kolmnurga ning arvutab kolmnurga pindala;
10) rakendab trigonomeetriat elulisi ülesandeid lahendades.
Nurga mõiste üldistamine. Nurga kraadi- ja radiaanmõõt. Mis tahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid. Nurkade 0°, 30°, 45°, 60°, 90°, 180°, 270°, 360° siinuse, koosinuse ja tangensi täpsed väärtused. Seosed ühe ja sama nurga trigonomeetriliste funktsioonide vahel. Taandamisvalemid.
Negatiivse ja täispöördest suurema nurga trigonomeetrilised funktsioonid. Kahe nurga summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse nurga trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised avaldised. Ringjoone kaare pikkus, ringi sektori pindala. Kolmnurga pindala valemid. Siinus- ja koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine. Rakendusülesanded.
10.LO, 3.perioodKursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid (nii tunnitöödena vihikusse ja tahvlile kui ka koduse tööna ja rühmatöödena). Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad olema lõpuks arvestatud.
Õpilane saab teha arvestustööd, kui tal on kõik kontrollülesanded arvestatud. Punktidega töös kujunevad hinded järgmiselt: 90%-100% on hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on hinne "2", 0%-19% on hinne "1".
Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega "1".
Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne.1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist. Maksimaalselt on töö sooritamiseks aega 2 nädalat ning kui õpilane ei soorita järeltööd õigeaegselt, hinnatakse kursust hindega „1“.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga vastavalt juhendile õigeaegselt ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata. Kui vigade parandus ei ole esitatud kokkulepitud tähtajaks, siis õpilane arvestustööd järelvastata ei saa. Kui vigade parandus on korrektselt tehtud, s.t vastab juhendile ja on esitatud õigeaegselt, siis peab õpilane kahe nädala jooksul arvestustöö uuesti sooritama.
Õppematerjalid​:Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks
valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
4) Kaldmäe, K., Kontson, A., Matiisen, K., Pais, E., "Gümnaasiumi lai matemaatika II", 2017
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud. Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.
Hoolimata puudumise põhjusest, peab õpilane iseseisvalt õppima puudumise ajal läbivõetud materjali selgeks.
Lai matemaatika, kursus „Trigonomeetria II”
136
Nele RosenbergNele.Rosenberg@tammegymnaasium.eeValikkursus 12HU laia kursust õppinud ja laia eksamit tegevale õpilaseleÕpilane teeb kevadel laia matemaatika eksamit.18-20 tundi auditoorset tööd Toetada õpilast matemaatika riigieksamiks valmistumisel.Õpilane:
1) teisendab irratsionaal- ja ratsionaalavaldisi;
2) lahendab võrrandeid ja võrratusi ning võrrandi- ja võrratusesüsteeme;
3) teisendab trigonomeetrilisi avaldisi ning kasutab trigonomeetriat ja vektoreid geomeetriaülesandeid lahendades;
4) koostab joone võrrandeid ning joonestab õpitud jooni nende võrrandite järgi;
5) kasutab juhusliku sündmuse tõenäosust ja juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid, uurides erinevate eluvaldkondade nähtusi;
6) uurib funktsioone tuletise põhjal;
7) tunneb tasandiliste ja ruumiliste kujundite omadusi, leiab
geomeetriliste kujundite pindalasid ja ruumalasid (ka integraali abil).
Irratsionaal- ja ratsionaalavaldised. Võrrand, võrratus, võrrandisüsteem. Trigonomeetria. Vektor. Joone võrrandid. Tõenäosus ja statitika. Tuletis ja funktsiooni uurimine. Tasandi- ja ruumigeomeetria. Integraal.12HU, 3.perioodTegu on arvestusliku kursusega. Kursuse jooksul kasutatakse peamiselt kujundavat hindamist, tagasisidet antakse suuliselt ja kirjalikult. Õpilane võib puududa maksimaalselt kaks korda. Kui puudumiste arv ületab lubatud kordi, tuleb sooritada lisatöö puudutud tunni kohta. Kui õpilane ei tööta tunnis aktiivselt kaasa, on õpetajal õigus märkida ta puudujaks.Kursus on arvestuslik, s.t kursuse lõpphinne on "arvestatud" või "mittearvestatud". Arvestuse saamiseks peab õpilane tundides kohal käima (puududa võib maksimaalselt kahest tunnist) ning tunnis aktiivselt kaasa töötama.1) Kui õpilane puudub rohkem kui kaks korda, siis tuleb tal sooritada kokkulepitud tähtajaks lisatöö puudutud tunni teema kohta kahe nädala jooksul. Kui õpilane lisatööd ei soorita või ei tee seda kokkulepitud tähtajaks, on kursuse lõpphinne "mittearvestatud".
2) Kui õpilane ei tööta tunnis aktiivselt kaasa, märgitakse ta puudujaks. Kui puudumisi on rohkem kui kaks, tuleb sooritada lisatöö.
1) Lepmann, L jt Matemaatika XII klassile, Koolibri 2013;
2) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamitematerjalid
3) Afanasjeva, H jt. Gümnaasiumi kitsas matemaatika IX, Avita 2015;
4) Lepmann, L jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015.
5) http://www.eksam.ee/
Õpilane peab iseseisvalt õppima vajalikke valemeid ning lahendama eksamiülesandeid.Lai matemaatika, kursus "Laia matemaatika lisakursus"
137
Helgi Suurmetshelgi.suurmets@tammegymnaasium.eekohustuslik kursuspuuduvadkõik tunnid on auditoorsedÕpilane tutvub matamaatika haruga, mis tegeleb kolmnurga külgede ja nurkade vaheliste seostega ning nurgafunktsioonide omaduste uurimisega, samuti suurustega, mida iseloomustab peale arvväärtuste ka suund(vektor), tutvub joone võrrandiga tasandilÕpilane oskab: lahendada mistahes kolmnurka, lihtsustada trigonomeetrilisi avaldisi, leida ringjoone kaare pikkust,sektori pindala, sooritada tehteid vektoritega, leida joone(sirge, parabool, ringjoon) võrrandeid tasandil . Positiivsed ja negatiivsed nurgad, nurkade liigitamine; mistahes nurga trigonomeetria,taandamisvalemid, negatiivse nurga trigonomeetria, nurga radiaanmõõt,trigonomeetriliste funktsioonide graafikud, trigonomeetriliste võrrandite lahendamine täispöörde ulatuses,ringjoone kaare pikkus, sektori pindala, kolmnurga lahendamine siinus-ja koosinusteoreemi abil, kolmnurga pindala valemid, vektor, vektori koordinaadid, tehteid vektoritega , joone võrrandid tasandil(sirge, ringjoon, parabool)esimese aasta III perioodHindamine toimub tööde/ kontrolltööde tulemuste põhjalKursuse koondhinne kujuneb tööde ja kontrolltööde eest saadud hinnete põhjal; kõik kursuse jooksul toimunud tööd peavad olema tehtud. Kui õpilane soovib kursuse hinnet parandada, siis tuleb teha arvestustöö kogu kursuse materjali kohta.Võlgnevusi saab likvideerida neljapäeviti järelevastamise tunni ajal või siis õpetajaga individuaalselt kokkulepitud ajalL.Lepmann, T.Lepmannn, K. Velsker" Matemaatika X klassile"; K. Kaldmäe, A. Kontson, K. Matiisen, E. Pais" Gümnaasiumi Lai matemaatika"puudub10IT(trigonomeetria ja joone võrrand tasandil)
138
Agnes Vaskagnes.vask@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus gümnaasiumile.On läbinud gümnaasiumi füüsika I, II ja III kursuse.21 auditoorset tundi (üks tund 75 minutit).Saada pädev ülevaade elektrotehnikast ja termodünaamikast.Teab sisu lühikirjelduses toodud mõistete tähendusi ja oskab vastava teema gümnaasiumitasemel valemeid kasutada ja ülesandeid lahendada."Elektrivoolu tekkemehhanism. Ohmi seadus. Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus. Metalli eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus; pn-siire. Valgusdiood ja fotoelement. Vahelduvvool kui laengukandjate sundvõnkumine. Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine. Elektrienergia ülekanne. Trafod ja kõrgepingeliinid. Vahelduvvooluvõrk. Elektriohutus. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused.
Siseenergia ja soojusenergia. Temperatuur. Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala. Ideaalgaas ja reaalgaas. Ideaalgaasi olekuvõrrand. Avatud ja suletud süsteemid. Isoprotsessid. Gaasi olekuvõrrandiga seletatavad nähtused looduses ning tehnikas. Ideaalse gaasi mikro- ja makroparameetrid, nendevahelised seosed. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. Soojusenergia muutmise viisid: töö ja soojusülekanne. Soojushulk. Termodünaamika I seadus, selle seostamine isoprotsessidega. Adiabaatiline protsess. Soojusmasina tööpõhimõte, soojusmasina kasutegur, soojusmasinad looduses ning tehnikas. Termodünaamika II seadus. Pööratavad ja pöördumatud protsessid looduses. Entroopia. Elu Maal energia ja entroopia aspektist lähtuvalt. Energiaülekanne looduses ja tehnikas. Energeetika alused ning tööstuslikud energiaallikad. Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise võimalused. Eesti energiavajadus, energeetikaprobleemid ning nende lahendamise võimalused."
Gümnaasiumi teise aasta teine või kolmas periood või kolmanda aasta esimene periood.Hinnatakse sisu lühikirjelduses toodud mõistete teadmise oskusi ja nendega seotud valemite kasutamist ülesannete lahendamisel.Perioodi hindest 90% moodustub kahest kontrolltööst (55% + 35%), ülejäänud 10% tuleb tunnikontrollidest, praktilistest töödest ja muudest jooksvatest hinnetest. Positiivse kursusehinde saamiseks peavad mõlemad KT hinded olema positiivsed ja kodutööd olema tehtud.Negatiivse kontrolltöö hinde saab parandada kahe nädala jooksul pärast hinde välja panekut. Teisi hindeid järgi vastata ei saa.Kohustuslik: M. Reeman "Energia", veebitugi opik.fyysika.ee. Soovituslik E. ja V. Paju "Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile".Puudub.Energia
139
Alvin Lepikalvin.lepik@ut.eeValikkursus 12HU ja 12IT laia kursust õppinud ja kitsa matemaatika eksamit sooritavale õpilaseleÕpilane sooritab kevadel kitsa matemaatika eksami18-20 tundiÕpilase ettevalmistamine kevadel toimuvaks kitsa matemaatika eksamiksÕpilane :
1) oskab lahendada ühe muutuja või selleks taanduvat lineaarvõrrandite süsteemi;
2) oskab lahendada võrratusi või võrratuste süsteeme;
3) teab ja oskab kasutada trigonomeetriliste funktsioonide põhisamasusi;
4) oskab lahendada hulknurkadega või ringjoontega seotud ülesandeid sh leida puuduolevaid mõõtmeid, arvutada pindala ja ümbermõõtu;
5) tunneb vektoralgebrat ja oskab seda kasutada planimeetria või stereomeetria ülesannete lahendmisel;
6) teab tõenäosusteooria põhimõisteid ja oskab leida sündmuse tõenäosust klassikalise tõenäosuse abil;
7) teab, mis on funktsioonid, nende nullpunktid, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad, kasvamis - ja kahanemispiirkonnad, ekstreemumpunktid ja ekstreemumid;
8) teab aritmeetilise ja geomeetrilise progressiooni tunnust, oskab leida üldliiget ning kasutada seda konstruktsiooni lihtsamate ülesannete lahendamiseks;
9) oskab kasutada integraalarvutust leidmaks tasandiliste kujundite pindala Newton-Leibnizi valemi abil;
Irratsionaal- ja ratsionaalavaldised. Võrrand, võrratus, võrrandisüsteem. Trigonomeetria. Vektor. Joone võrrandid.Tõenäosus ja statitika. Tuletis ja funktsiooni uurimine. Tasandi- ja ruumigeomeetria. Integraal.III aasta, III perioodKursus on mitteeristav. Põhjenduseta puudumisi võib olla maksimaalselt kaks tükki. Tunnis mitte kaasatöötamise korral on õigus vastutaval õpetajal märkida see õpilane põhjenduseta puudujaks. Kursuse lõpphinne on "arvestatud" või "mittearvestatud". Arvestuse saamiseks on kohustus tundides kohal käia ja neist osa võtta. Kui põhjenduseta puudumisi on rohkem kui kaks, tuleb õpilasel lahendada lisatööna mõned ülesanded kursuse jooksul läbi töötatud materjali kohta.
Kui õpilasel on arvestuse saamiseks vaja teha lisatöö ja see ebaõnnestub, on kursuse hindeks "mittearvestatud".
1)http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamitematerjalid
2) Afanasjeva, H jt. Gümnaasiumi kitsas matemaatika IX, Avita 2015;
3) Lepmann, L jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks
valmistumisel, Koolibri 2015.
4) http://www.eksam.ee/
Tunnis läbitud materjali kordamine ja arusaamatuste korral küsimineKitsa matemaatika lisakursus
140
Nele RosenbergNele.Rosenberg@tammegymnaasium.eeKohustuslik laia kursuse õppijatele.Puuduvad18 tundi auditoorset töödÕpilane teab, kuidas toimub matemaatiline modelleerimine, oskab kirjeldada modelleerimise etappe, teab gümnaasiumis õpitud matemaatika valemeid ning oskab neid rakendada ülesannete lahendamisel.Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab matemaatilise modelleerimise ning selle protseduuride üldist olemust;
2) tunneb lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone;
3) kasutab mõningaid loodus- ja majandusteaduse olulisemaid mudeleid ning meetodeid;
4) lahendab tekstülesandeid võrrandite abil;
5) märkab reaalse maailma valdkondade mõningaid seaduspärasusi ja seoseid;
6) koostab kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasutab neid tegelikkuse uurimiseks;
7) kasutab IKT vahendeid ülesandeid lahendades
8) oskab kasutada gümnaasiumis õpitud matemaatika valemeid ja teadmisi ülesannete lahendamisel.
Matemaatilise mudeli tähendus, nähtuse modelleerimise etapid, mudeli headuse ja rakendatavuse hindamine. Tekstülesannete (sh protsentülesannete) lahendamine võrrandite kui ülesannete matemaatiliste mudelite koostamise ja lahendamise abil. Lineaar-, ruut- ja eksponentfunktsioone rakendavad mudelid loodus- ning majandusteaduses, tehnoloogias ja mujal (nt füüsikaliste suuruste seosed, orgaanilise kasvamise mudelid bioloogias, nõudlus- ja nakkumisfunktsioonid ning marginaalfunktsioonid majandusteaduses, materjalikulu arvutused tehnoloogias jne). Kursuse käsitlus tugineb arvutusvahendite kasutamisele.
Gümnaasiumis õpitud matemaatika valemid ning nende rakendamine ülesannete lahendamisel.
12.HU, 3.perioodKursuse jooksul sooritatakse kaks kontrolltööd. Mõlema kontrolltöö tulemus peab olema vähemalt 50% kontrolltöö punktidest. Kui kontrolltöö tulemus jääb alla 50%, peab õpilane kontrolltöö uuesti sooritama. Kursuse jooksul tehakse kontrollülesandeid valemite teadmise peale. Kõik kontrollülesanded peavad olema arvestatud enne kursuse hinde välja panemist.Mõlema kontrolltöö eest tuleb saada vähemalt 50% punktidest. Kursuse hinde moodustab kontrolltööde aritmeetiline keskmine järgmiselt: 90%-100% on
hinne "5", 75%-89% on hinne "4", 50%-74% on hinne "3", 20%-49% on
hinne "2", 0%-19% on hinne "1". Kursuse koondhinde saamiseks on vaja kõik kontrollülesanded sooritada tulemusele "arvestatud". Kui kasvõi üks kontrollülesanne on arvestamata koondhinde välja panemisel, on kursuse lõpptulemus hinne "1".
Kui õpilane on puudunud kontrolltöö ajal, siis tuleb tal kontrolltöö sooritada kahe nädala jooksul kooli naasdes. Kui õpilane saab vähem kui 50% kontrolltöö punktidest, tuleb kontrolltöö uuesti sooritada. Kontrolltööd on võimalik uuesti sooritada vaid ühel korral.Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika XII klassile, Koolibri 2013;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
4) Kaldmäe, K., Kontson, A., Matiisen, K., Pais, E., "Gümnaasiumi lai
matemaatika II", 2017
5) 101 ülesannet (fail TERAs)
6) http://www.eksam.ee
7) Lepmann, T jt Matemaatika kitsa ja laia kursuse eksam, Atlex 2017
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud. Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.

Hoolimata puudumise põhjusest, peab õpilane iseseisvalt õppima puudumise ajal läbivõetud materjali selgeks.
Lai matemaatika, kursus „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine”
141
Marko Kuuramarko.kuura@tammegymnaasium.ee gümnaasiumi riikliku õppekava kohustuslik ainepuuduvad. 3 tundi (3x75 minutit) nädalas auditoorset õppetööd õpilased õpivad tundma nüüdisaja ettevõtlust, majandust, rahandust, maailma arengutendentse ja maailmapoliitikat. Majandus

Õpilane on omandanud ülevaate nüüdisaegse majanduse toimimisest ja erinevatest majandussüsteemidest, iseloomustab riikide majandusliku suhtlemise põhimõtteid, väärtustab säästva majanduse põhimõtteid, tunneb tarbija ning ettevõtja rolli ühiskonnas, mõistab nende ühis- ja vastandlikke huve, tunneb maksupoliitikat, selle mõju üksikisikule ja ühiskonnale, väärtustab maksude maksmist kui kodaniku ja ettevõtja panust ühiskonna heaolusse, teab oma võimalusi ning oskab käituda tööturul, mõistab elukestva õppe olemust ja vajadust, oskab leida majandusteavet, kasutada selle töötlemiseks asjakohaseid statistilisi meetodeid ning esitada tulemusi suuliselt, visuaalselt ja kirjalikult, tunneb töösuhteid, ettevõtlust ning intellektuaalse omandi kaitset reguleerivaid olulisemaid õigusakte.

Maailma areng ja maailmapoliitika

Õpetamisel lähtutakse maailma poliitilisest olukorrast ja selle aktuaalsusest Eesti ühiskonnas. Õpilane teab üleilmastumist, tähtsamaid globaalprobleeme, nende mõju riikide seotusele ja tunneb kaasvastutust nende lahendamise eest. Õpilane iseloomustab nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse, osaleb aruteludes ning mõistab rahvusvaheliste kodanikualgatusprojektide tähtsust probleemidele osutamisel ja nende lahendamisel, analüüsib poliitiliste konfliktide põhjusi ja tagajärgi ning soovitab konfliktide ületamiseks argumenteeritud lahendusi, kasutab infotehnoloogiavahendeid infot otsides, tõlgendades ja vahendades, arvestades ning väärtustades autoriõiguste kaitset, tunneb humanitaarõiguse norme, nendest tulenevaid piiranguid ja kaitset, rikkumise juhtumeid, austab elu ning inimväärikust.
Õpilane on teadlik maailma rassilisest, rahvuslikust ja usulisest mitmekesisusest, ning maailma arengu ebaühtlusest. Õpilane tunneb rahvusvahelise suhtlemise põhimõtteid ja viise, vastuolusid tänapäeva maailmas, riikidevahelist koostööd ning vastuolude ületamise võimalusi. Õpilane tunneb rahvusvahelise julgeoleku ja koostööorganisatsioone: G7, OECD, Euroopa Nõukogu, NATO, ÜRO. Õpilane tunneb lapssõdurite, illegaalse immigratsiooni, põgenike ja inimkaubandusega seotud probleeme.
aines omandavad õpilased teadmisi ettevõtlusest, majanduse toimimisest, maksusüsteemist, globaalsetest arengutest ja poliitilisest olukorrast maailmas. III perioodil 3 x nädalas 1. Tunnikontroll „Majanduselu ja Eesti maksusüsteem“ - hinnatakse mõistete ja maksumäärade tundmist, kehtib punktiarvestus, milles hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata.

2. Iseseisev lugemine/vaatamine kodus (mitmel korral) - õpetaja hindab hindega „5” õpilast, kes tunneb omandatud materjali ning oskab selle sisu vigadeta klassis kirjeldada, hindega „4” õpilast, kes tunneb omandatud materjali, kuid teeb selle sisu kirjeldamisel vigu, hindega „3” õpilast, kes on omandanud materjali, kuid oskab vähe selle sisu kirjeldada, hindega „2” õpilast, kes on materjaliga tutvunud, aga ei oska selle sisu kirjeldada ning hindega „1” õpilast, kellel on kodune töö tegemata.

3. Tunni hinne – õpetaja hindab valikuliselt õpilase tunni materjalist arusaamist. Hindega „5” hinnatakse õpilast, kes oskas tunni sisu vigadeta klassis kirjeldada, hindega „4” hinnatakse õpilast, kes osales tunni aruteludes väheaktiivselt ja/või tegi selle sisu kirjeldamisel vigu, hindega „3” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunni aruteludes aktiivselt ja/või oskab vähe selle sisu kirjeldada, hindega „2” hinnatakse õpilast, kes ei osalenud tunnis aruteludes ja/või ei oska selle sisu kirjeldada ning hindega „1” hinnatakse õpilast, kes ei tegelenud tunnis õppetööga ega oska selle sisu kirjeldada.

4. Ärimudel – rühmatööna (rühmas 3-4 liiget) esitatakse Osterwalderi mudeli järgi oma ärimudel, mille juures hinnatakse selle realistlikkust ja rakendatavust, hindega „5” hinnatakse õpilasi, kelle ärimudeli kõik aspektid on realistlikud ja rakendatavad, hindega „4” õpilasi, kelle ärimudeli 1-2 aspekti ei ole realistlikud ega rakendatavad, hindega „3” õpilasi, kelle 4-5 aspekti ei ole realistlikud ega rakendatavad, hindega „2” õpilasi, kelle ärimudel ei ole realistlik ega rakendatav ning hindega „1” õpilasi, kellel on ärimudel esitamata. Rühma hinnatakse pärast seda, kui ärimudel on klassis ette kantud.

5. Kontrolltöö „Maailma areng ja maailmapoliitika“ - hinnatakse mõistete, protsesside ja rahvusvaheliste lepingute tundmist, kehtib punktiarvestus, milles hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata.

6. Õppetöös osalemine – kui õpilane puudub rohkem kui kuuest ainetunnist, peab ta sooritama kursuse arvestuse, mida hinnatakse kontrolltöö hindamiskriteeriumite kohaselt.

NB! Kui kohustuslik hinnatav töö on sooritamata, teeb õpetaja Stuudiumis selle juurde „T“ / „!“ märked, mis tähendab seda, et tegemist on võlgnevusega. Kui õpilane ei ilmu nädal pärast „T“ / „!“ sissekandmist vastamisele, hindab õpetaja kontrolltööd hindega „1“.

Kohustuslikud hindelised tööd

Ärimudel rühmatööna
Tunnikontroll: majanduselu ja Eesti maksusüsteem
Kontrolltöö: maailma areng ja maailmapoliitika
kursuse hinne kujuneb hinnete aritmeetilise keskmise alusel. Kui artimeetiline keskmine on kas 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5; siis ümardatakse lõpptulemus vastavalt ärimudeli ja kontrolltöö hinnetele õpilase kasuks või kahjuks. neljapäeviti määratud ajal või kokkuleppel. Minimaalse kohalkäimisnõude rikkumise korral peab õpilane sooritama õpetaja määratud ajal ja mahus kursuse arvestuse. Üldised materjalid

edu sammud2: alustava ettevõtja töövihik. Tallinn, 2010.
https://www.seb.ee/files/ajujaht_toovihik.pdf
Kursuse slaidid (Stuudiumis kursuse kaustas)
Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile II osa. Tallinn, 2012.
ÜRO harta
https://www.riigiteataja.ee/akt/555597

Majandus ja maksud

Maksumäärad ja maksuvaba tulu kuus – Maksu- ja Tolliamet
http://www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/maksumaarad
Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018
https://www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/maksuvaba-tulu-alates-1-jaanuarist-2018
Tarbijahinnaindeks
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/04Hinnad/IA_01.htm

Maailmapoliitika

Kasekamp, A. (2011) Maailmas ei domineeri enam USA. – ERR
https://www.err.ee/373829/kasekamp-maailmas-ei-domineeri-enam-usa
Iseseisvas lugemises tuleb tekst või uudis läbi lugeda, meelde jätta ning olla valmis selle sisust tunnis peast rääkima. Kui teksti juures on video, tuleb seda vaadata, sisu meelde jätta ja olla valmis selle sisust tunnis peast rääkima. Majandus ja maailmapoliitika (2. ühiskonnaõpetuse kursus)
142
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale.36 õpilast18 tundi auditoorset tööd, 1tund konsultatsiooni ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) teisendab kraadimõõdu radiaanmõõduks ja vastupidi;
2) arvutab ringjoone kaare kui ringjoone osa pikkuse ning ringi sektori kui ringi osa pindala;
3) defineerib mis tahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi;
4) teab siinuse, koosinuse ja tangensi vahelisi seoseid;
5) teab nurkade 0°, 30°, 45°, 60°, 90°, 180°, 270°, 360° siinuse, koosinuse ja tangensi täpseid väärtusi;
6) rakendab taandamisvalemeid, negatiivse ja täispöördest suurema nurga valemeid;
7) leiab taskuarvutil trigonomeetriliste funktsioonide väärtused ning nende väärtuste järgi nurga suuruse;
8) teab kahe nurga summa ja vahe valemeid;
9) tuletab ning teab kahekordse nurga siinuse, koosinuse ja tangensi valemeid;
10) teisendab lihtsamaid trigonomeetrilisi avaldisi;
11) tõestab siinus- ja koosinusteoreemi;
12) lahendab kolmnurga ning arvutab kolmnurga pindala;
13) rakendab trigonomeetriat elulisi ülesandeid lahendades.
Nurga mõiste üldistamine. Nurga kraadi- ja radiaanmõõt. Mis tahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid. Nurkade 0°, 30°, 45°, 60°, 90°, 180°, 270°, 360° siinuse, koosinuse ja tangensi täpsed väärtused. Seosed ühe ja sama nurga trigonomeetriliste funktsioonide vahel. Taandamisvalemid. Negatiivse ja täispöördest suurema nurga trigonomeetrilised funktsioonid. Kahe nurga summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse nurga trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised avaldised. Ringjoone kaare pikkus, ringi sektori pindala. Kolmnurga pindala valemid. Siinus- ja koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine. Rakendusülesanded.10.TE ja 10.ME klass, 3. perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid. Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad kursuse lõpuks olema arvestatud.

Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde 3, kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde 4, kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde 5, kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne 5, 75%-89% on hinne 4, 50%-74% on hinne 3, 20%-49% on hinne 2, 0%-19% on hinne 1.

Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega 1. Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis töö järelvastamisele ei kuulu.

Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne. Kursuse lõpuks peavad kõik kontrollülesanded olema arvestatud, muul juhul on kursusehinne 1 või 2 (sõltumata arvestustöö hindest).1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestusööd on hinnatud hindega 1, sest õpilane jäi töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis töö järelvastamisele ei kuulu.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga vastavalt etteantud juhendile ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku. (Välja arvatud juhul, kui õpilane jäi töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, sel juhul töö järelvastamisele ei kuulu.)
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3)https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/materjalid-2/
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud.
Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.
4. kursus „Trigonomeetria II”
143
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale.36 õpilast18 tundi auditoorset tööd 1 tund konsultatsiooni ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab mõisteid vektor, ühik-, null- ja vastandvektor, vektori koordinaadid, kahe vektori vaheline nurk;
2) liidab, lahutab ja korrutab vektoreid arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul;
3) arvutab kahe vektori skalaarkorrutise ning rakendab vektoreid füüsikalise sisuga ülesannetes;
4) kasutab vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid;
5) lahendab kolmnurka vektorite abil;
6) arvutab lõigu keskpunkti koordinaadid;
7) koostab sirge võrrandi (kui sirge on määratud punkti ja sihivektoriga, punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga) ning teisendab selle üldvõrrandiks;
8) määrab kahe sirge vastastikuse asendi tasandil, lõikuvate sirgete korral arvutab sirgete lõikepunkti ja nurga sirgete vahel;
9) koostab hüperbooli, parabooli ja ringjoone võrrandi;
10) joonestab ainekavas esitatud jooni nende võrrandite järgi;
11) arvutab kahe joone lõikepunktid.
Kahe punkti vaheline kaugus. Vektori mõiste ja tähistamine. Nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, seotud vektor, vabavektor. Vektorite võrdsus. Vektori koordinaadid. Vektori pikkus. Vektorite liitmine ja lahutamine. Vektori korrutamine arvuga. Lõigu keskpunkti koordinaadid. Kahe vektori vaheline nurk. Vektorite kollineaarsus. Kahe vektori skalaarkorrutis, selle rakendusi, vektorite ristseis. Kolmnurkade lahendamine vektorite abil.

Sirge võrrand. Sirge üldvõrrand. Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Parabool ja hüperbool. Joone võrrandi mõiste. Kahe joone lõikepunkt.
10.TE ja 10.ME klass, 3. perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid. Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad kursuse lõpuks olema arvestatud.

Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde 3, kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde 4, kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde 5, kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne 5, 75%-89% on hinne 4, 50%-74% on hinne 3, 20%-49% on hinne 2, 0%-19% on hinne 1.

Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega 1. Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis töö järelvastamisele ei kuulu.

Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne. Kursuse lõpuks peavad kõik kontrollülesanded olema arvestatud, muul juhul on kursusehinne 1 või 2 (sõltumata arvestustöö hindest).1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestusööd on hinnatud hindega 1, sest õpilane jäi töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis töö järelvastamisele ei kuulu.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga vastavalt etteantud juhendile ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku. (Välja arvatud juhul, kui õpilane jäi töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, sel juhul töö järelvastamisele ei kuulu.)
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3)https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/materjalid-2/
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud.
Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.
5. kursus „Vektor tasandil. Joone võrrand”
144
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale.36 õpilast18 tundi auditoorset tööd 1 tund konsultatsiooni ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab funktsiooni perioodilisuse mõistet ning leiab siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni perioodi;
2) joonestab siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikult funktsioonide omadusi;
3) leiab lihtsamate trigonomeetriliste võrrandite üldlahendid ja erilahendid etteantud piirkonnas, lahendab lihtsamaid trigonomeetrilisi võrratusi;
4) selgitab funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet ning tuletise füüsikalist ja geomeetrilist tähendust;
5) esitab liitfunktsiooni lihtsamate funktsioonide kaudu;
6) rakendab funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletise leidmise eeskirja, leiab funktsiooni esimese ja teise tuletise.
Funktsiooni perioodilisus. Siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni graafik ning omadused. Mõisted arcsin m, arccos m, arctan m. Lihtsamad trigonomeetrilised võrrandid. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Argumendi muut ja funktsiooni muut. Hetkkiirus. Funktsiooni graafiku puutuja tõus. Funktsiooni tuletise mõiste. Funktsiooni tuletise geomeetriline tähendus. Funktsioonide summa ja vahe tuletis. Kahe funktsiooni korrutise tuletis. Astmefunktsiooni tuletis. Kahe funktsiooni jagatise tuletis. Funktsiooni teine tuletis. Liitfunktsioon ja selle tuletise leidmine. Trigonomeetriliste funktsioonide tuletised. Eksponent- ja logaritmfunktsiooni tuletis. Tuletiste tabel.11.TE klass, 3. perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid. Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad kursuse lõpuks olema arvestatud.

Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde 3, kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde 4, kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde 5, kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne 5, 75%-89% on hinne 4, 50%-74% on hinne 3, 20%-49% on hinne 2, 0%-19% on hinne 1.

Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega 1. Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis töö järelvastamisele ei kuulu.

Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne. Kursuse lõpuks peavad kõik kontrollülesanded olema arvestatud, muul juhul on kursusehinne 1 või 2 (sõltumata arvestustöö hindest).1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestusööd on hinnatud hindega 1, sest õpilane jäi töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis töö järelvastamisele ei kuulu.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga vastavalt etteantud juhendile ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku. (Välja arvatud juhul, kui õpilane jäi töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, sel juhul töö järelvastamisele ei kuulu.)
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika XI klassile, Koolibri 2013;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3)https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/materjalid-2/
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud.
Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.
9. kursus „Trigonomeetrilised funktsioonid. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis”
145
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale.36 õpilast18 tundi auditoorset tööd 1 tund konsultatsiooni ja 1 tund arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) koostab funktsiooni graafiku puutuja võrrandi;
2) selgitab funktsiooni kasvamise ja kahanemise seost funktsiooni tuletise märgiga, funktsiooni ekstreemumi mõistet ning ekstreemumi leidmist;
3) leiab funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud, ekstreemumid, funktsiooni graafiku kumerus- ja nõgususvahemikud ning käänupunkti;
4) uurib ainekavas etteantud funktsioone täielikult ja skitseerib funktsiooni omaduste põhjal graafiku;
5) leiab funktsiooni suurima ja vähima väärtuse etteantud lõigul;
6) lahendab rakenduslikke ekstreemumülesandeid.
Puutuja tõus. Joone puutuja võrrand. Funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemik; funktsiooni ekstreemum; ekstreemumi olemasolu tarvilik ja piisav tingimus. Funktsiooni suurim ja vähim väärtus lõigul. Funktsiooni graafiku kumerus- ja nõgususvahemik, käänupunkt. Funktsiooni uurimine tuletise abil. Funktsiooni graafiku skitseerimine funktsiooni omaduste põhjal. Funktsiooni tuletise kasutamise rakendusülesandeid. Ekstreemumülesanded.11. TE klass, 3. perioodÕpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid. Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad kursuse lõpuks olema arvestatud.

Arvestustöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde 3, kui ta oskab matemaatikat 1. tasemel, hinde 4, kui ta oskab matemaatikat 2. tasemel ja hinde 5, kui ta oskab matemaatikat 3. tasemel.
Punktidega töös: 90%-100% on hinne 5, 75%-89% on hinne 4, 50%-74% on hinne 3, 20%-49% on hinne 2, 0%-19% on hinne 1.

Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega 1. Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis töö järelvastamisele ei kuulu.

Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub arvestustöö, mille hinne on kursusehinne. Kursuse lõpuks peavad kõik kontrollülesanded olema arvestatud, muul juhul on kursusehinne 1 või 2 (sõltumata arvestustöö hindest).1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestusööd on hinnatud hindega 1, sest õpilane jäi töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis töö järelvastamisele ei kuulu.
3) Kui arvestustöö ebaõnnestub, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga vastavalt etteantud juhendile ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku. (Välja arvatud juhul, kui õpilane jäi töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, sel juhul töö järelvastamisele ei kuulu.)
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3)https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/materjalid-2/
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal sh ära õppida uued valemid. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud.
Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.
10. kursus „Tuletise rakendused”
146
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus laia matemaatika õppijale36 õpilast18 tundi auditoorset tööd 3 tundi konsultatsiooni ja 3 tundi arvestustööd kursuse lõpusÕpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) arutleb loogiliselt ja loovalt;
4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid;
5) väärtustab matemaatikat.
Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab matemaatilise modelleerimise ning selle protseduuride üldist olemust;
2) tunneb lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone (gümnaasiumi laia matemaatika õppekava mahus);
3) kasutab mõningaid loodus- ja majandusteaduse olulisemaid mudeleid ning meetodeid;
4) lahendab tekstülesandeid võrrandite abil;
5) märkab reaalse maailma valdkondade mõningaid seaduspärasusi ja seoseid;
6) koostab kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasutab neid tegelikkuse uurimiseks;
Matemaatilise mudeli tähendus, nähtuse modelleerimise etapid, mudeli headuse ja rakendatavuse hindamine. Tekstülesannete (sh protsentülesannete) lahendamine võrrandite kui ülesannete matemaatiliste mudelite koostamise ja lahendamise abil.
Lineaar-, ruut- ja eksponentfunktsioone rakendavad mudelid loodus- ning majandusteaduses, tehnoloogias ja mujal (nt füüsikaliste suuruste seosed, orgaanilise kasvamise mudelid bioloogias, nõudlus- ja pakkumisfunktsioonid ning marginaalfunktsioonid majandusteaduses, materjalikulu arvutused tehnoloogias jne). Keerulisemate mudelite korral kasutatakse erinevate arvutusvahendite abi (WolframAlpha või mõni algebrakalkulaator).
12. IT klass, 3.perioodKursuse jooksul on vaja omandada ainepassis nimetatud õpiväljundid, selle kontrollimiseks peab õpilane lahendama arvestuslikke kontrollülesandeid. Mitte arvestatud tähendab, et õpilane peab kontrollitavat oskust veel harjutama ja lahendama antud oskuse/pädevuse kohta uue kontrollülesande. Kõik kontrollülesanded peavad kursuse lõpuks olema arvestatud.

Arvestustöö on kolmeosaline (3*75 minutit), iga osa eest saab õpilane punkte, mis liidetakse ja saadud summa alusel kujuneb koondhinne.

Punktidega töös: 90%-100% on hinne 5, 75%-89% on hinne 4, 50%-74% on hinne 3, 20%-49% on hinne 2, 0%-19% on hinne 1.

Kui õpilane ei esita arvestustööd või ei soorita seda kokkulepitud tähtajaks või jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega 1.

Õpetajal on õigus hindepiire alandada.
Kursuse lõpus toimub kolmeosaline arvestustöö, mille eest õpilane kogub punkte, vastavalt kogutud punktidele kujuneb arvestustöö koondhinne, mis on ühtlasi ka kursusehinne. Kursuse lõpuks peavad kõik kontrollülesanded olema arvestatud, muul juhul on kursusehinne 1 või 2 (sõltumata arvestustöö koondhindest).1) Kui kontrollülesanne on mittearvestatud, siis peab õpilane antud oskust veel harjutama ning lahendama uue kontrollülesande.
2) Kui arvestustöö 1., 2. või 3. osa jääb sooritamata puudumise tõttu, siis tuleb töö sooritada kokkuleppel õpetajaga esimesel võimalusel pärast kooli naasmist.
3) Kui arvestustöö koondhinne on 1 või 2, siis peab õpilane esitama enda töö vigade paranduse koos vigade analüüsiga vastavalt etteantud juhendile ning seejärel saab õpilane võimaluse tööd uuesti vastata.
4) Kui järeltöö hinne on 1 või 2, siis on kokkuleppel aineõpetajaga võimalus kursust veel kord järelvastata, täpsetes tingimustes lepitakse sel juhul iga õpilasega individuaalselt kokku.
Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2012;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3)https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/materjalid-2/
4) http://eksam.ee/
5) Uudelepp, H ja Lõhmus, A Eksaminandile matemaatika riigieksamist 2018, Argo 2018
Õpilane peab iseseisvalt tegelema gümnaasiumi laia matemaatika 1.-13. kursuse valemite ja seoste kordamisega (abiks näiteks eksam.ee lehel olevad õppematerjalid).
Õpilasel on kohustus igaks tunniks üle vaadata ja selgeks teha eelmises tunnis käsitletud materjal. Seda ka juhul, kui seda ei ole eraldi tunnis rõhutatud või Stuudiumis koduse tööna märgitud.
Lisaks tuleb lahendada ülesanded, mis on Stuudiumis koduse tööna kirjas.
14. kursus „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine”
147
Annika Teskaannika.teska@tammegymnaasium.eeValikkursus 12. klassi õpilastele, kes sooritavad laia matemaatika riigieksami36 õpilast15 tundi auditoorset tööd ja 3 tundi iseseisvat töödToetada õpilast laia matemaatika riigieksamiks ettevalmistumisel.Õpilane:
1) teisendab irratsionaal- ja ratsionaalavaldisi
2) lahendab võrrandeid ja võrratusi ning võrrandi- ja võrratusesüsteeme;
3) teisendab trigonomeetrilisi avaldisi ning kasutab trigonomeetriat ja
vektoreid geomeetriaülesandeid lahendades;
4) koostab joone võrrandeid ning joonestab õpitud jooni nende võrrandite
järgi;
5) kasutab juhusliku sündmuse tõenäosust ja juhusliku suuruse jaotuse
arvkarakteristikuid, uurides erinevate eluvaldkondade nähtusi;
6) uurib funktsioone tuletise põhjal;
7) tunneb tasandiliste ja ruumiliste kujundite omadusi, leiab
geomeetriliste kujundite pindalasid ja ruumalasid (ka integraali abil);
8) lahendab laia matemaatika õppekava mahus erinevaid tekstülesandeid, valib lahendamiseks sobiva mudeli.
Irratsionaal- ja ratsionaalavaldised. Võrrand,
võrratus, võrrandisüsteem. Trigonomeetria. Vektor. Joone võrrandid.
Tõenäosus ja statitika. Funktsioonid. Tuletis ja funktsiooni uurimine. Tasandi- ja
ruumigeomeetria. Integraal. Tekstülesanded.
12. klass, 3.perioodTegu on arvestusliku kursusega.
Kursuse jooksul kasutatakse peamiselt kujundavat hindamist, tagasisidet
antakse suuliselt ja kirjalikult. Õpilane peab kohal olema vähemalt 14 auditoorses tunnis.
Kursus on arvestatud kui õpilane osaleb ja töötab kaasa vähemalt 14 tunnis.Kui õpilane puudub rohkem kui 1 tunni, siis tuleb õpilasel lahendada arvestuste nädalal arvestuslikke ülesandeid (iga puudutud tunni kohta 2 ülesannet). Ülesanne loetakse lahendatuks, kui ülesandest vähemalt 75% on õige.Kohustuslik:
1) https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/materjalid-2/ (varasemate aastate riigieksamite ülesanded)
2) Lepmann, L jt Matemaatika XII klassile, Koolibri 2013;
3) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks
valmistumisel, Koolibri 2015;
Soovituslik:
1) https://www.wolframalpha.com/
2) https://www.geogebra.org/
3) http://eksam.ee/
4) Uudelepp, H ja Lõhmus, A Eksaminandile matemaatika riigieksamist
2018, Argo 2018
Õpilane peab iseseisvalt õppima riigieksamiks vajalikke valemeid ja matemaatilisi seoseid.
Soovituslik on iga päeva lahendada iseseisvalt vähemalt 1 ülesanne lisaks tundidele.
Laia matemaatika lisakursus
148
Inga Dunderdaleingddd@gmail.comKohustuslik kursusGümnaasiumiaste, 12. klassKakskümmend üks 75-minutilist tundi, auditoorne õppetööKursuse eesmärgiks on valmistada õpilased ette inglise keele riigieksamiks, harjutada sõnavara, keelestruktuure, kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisoskust, mis võimaldaks edukalt sooritada riigieksami.
Õpilane
- mõistab keerukaid tekste konkreetsetel või abstraksetel teemadel ning mõttevahetuse tuuma;
- vestleb ladusalt antud kursuse teemal üldiselt, kuid ka konkreetsemalt kitsamatel alateemadel antud kursuse üldteema raames;
- tunneb ära kuulamisülesannete tüübid ja lahendamise strateegiad;
- teeb vahet kirjutamisülesannete tüüpide ja lahendamise strateegiate vahel;
- tunneb inglisekeelsete maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende kasutamist kõnes ja kirjas.
7. kursuse lõpuks gümnaasiumiõpilane:
- saab aru nii suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetsetel ja abstraktsetel teemadel – saab aru loomuliku tempoga kõnest;
- kirjutab iseseisvalt abimaterjale kasutamata (pool)ametliku kirja (kaebekiri, sooviavalduskiri, protestikiri, tänukiri), kirjeldava, analüüsiva või arutleva esseed, aruannet/ülevaadet;
- väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega; .
- suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta
- kirjeldab ja võrdleb pilte.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise ja kirjutamise) kaudu.
Riigieksamikursus: Kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisüllesanete tüübid ja lahendamise strateegiad, monoloog, vestlus ja piltide kirjeldamine ja võrdlemine.
Grammar: habitual behaviour (present and past), passives, phrasal verbs; modals.
Writing: writing an opinion essay (points supporting your opinion/the opposite opinion); for and against essay (presenting one/the other side of the argument), outlining a problem and offering a solution.
Gümnaasiumi kolmas aasta, kolmas perioodÕpilased sooritavad kursuse jooksul kolm kirjalikku tööd (Tests), mis kontrollivad auditoorsetes õppetundides läbitud keeleteadmisi ja osaoskusi. Õpitulemusi hinnatakse numbriliste hinnetega (viie-palli süsteemis). Kui õpilane puudub kursuse jooksul viis või enam tundi, võib õpetaja talle määrata arvestustöö terve kursuse materjali kohta.
Hinnete kriteeriumid maksimaalsest võimalikust tulemusest:
90-100% - hinne „5“
75-89% - hinne „4“
50-74% - hinne „3“
20-49% - hinne „2“
0-19% - hinne „1“.
Kursusehinne pannakse kokku kolme kirjaliku töö põhjal. Kursus on läbitud tingimusel, et need tööd on sooritatud vähemalt rahuldavale hindele.Kui tööd on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk”, või on töö jäänud tegemata, siis õpilasel on võimalus kümne koolipäeva jooksul järele vastata gümnaasiumi poolt määratud ajal.John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Student’s Book
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Workbook
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Teacher’s book
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Class Audio CDs
Innove veebileht
erinevad grammatika veebilehed (nt. www.onestopenglish.com, www.learningenglish.org.uk, www.readingrockets.org);
veebipõhised sõnaraamatud;
keskkonnad Google Drive, Stuudium
Innove veebileht.
Inglise keel, 7. kursus
149
Inga Dunderdaleingddd@gmail.comKohustuslik kursusGümnaasiumiaste, 11. klassKakskümmend üks 75-minutilist tundi, auditoorne õppetööKursuse eesmärgiks on valmistada õpilased ette inglise keele riigieksamiks, harjutada sõnavara, keelestruktuure, kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisoskust, mis võimaldaks edukalt sooritada riigieksami.
Õpilane
- mõistab keerukaid tekste konkreetsetel või abstraksetel teemadel ning mõttevahetuse tuuma;
- vestleb ladusalt antud kursuse teemal üldiselt, kuid ka konkreetsemalt kitsamatel alateemadel antud kursuse üldteema raames;
- tunneb ära kuulamisülesannete tüübid ja lahendamise strateegiad;
- teeb vahet kirjutamisülesannete tüüpide ja lahendamise strateegiate vahel;
- tunneb inglisekeelsete maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende kasutamist kõnes ja kirjas."""
Kursuse lõpuks gümnaasiumiõpilane:
- mõistab sõnavara, mis on seotud inimese iseloomuga, edu ja saavutustega, finantsidega ja põlvkonnavaheliste erinevustega ja vestleb ladusalt antud kursuse teemade raames;
- oskab kirjutada ametlikku kirja;
- oskab kirjutada lühiesseed poolt ning vastu argumentidega;
- saab aru nii suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetsetel ja abstraktsetel teemadel;
- selgitab arusaadavalt oma vaatenurka inglise keeles, mõistab konkreetsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma."""
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise ja kirjutamise) kaudu.
Grammar: Future forms (Future Simple, Future Cont., Future Perfect, Going to), passive and active forms of Future forms; future time clauses – unless, as long as, in case, when, until etc.., countable/uncountable, modal and related verbs (permission, advice, obligation, ability, probability), defining and non-defining relative clauses, used to do/be used to doing; participles.
Vocabulary: common verbs – take, put, get; expressions of quantity (a few, plenty of, hardly any etc.), adverb collocations (gradable/ungradable- very funny/absolutely brilliant), expressing habits, personality collocations – easy-going, absent-minded etc. ).
Pronunciation: Homonyms and homophones.
Listening: Business expressions and numbers, setting up a business; getting married, exclamations (What/ What a/How...)"
Gümnaasiumi teine aasta, kolmas perioodÕpilased sooritavad kursuse jooksul kolm kirjalikku tööd (Tests), mis kontrollivad auditoorsetes õppetundides läbitud keeleteadmisi ja osaoskusi. Õpitulemusi hinnatakse numbriliste hinnetega (viie-palli süsteemis). Kui õpilane puudub kursuse jooksul viis või enam tundi, võib õpetaja talle määrata arvestustöö terve kursuse materjali kohta.
Hinnete kriteeriumid maksimaalsest võimalikust tulemusest:
90-100% - hinne „5“
75-89% - hinne „4“
50-74% - hinne „3“
20-49% - hinne „2“
0-19% - hinne „1“."""
Kursusehinne pannakse kokku kolme kirjaliku töö põhjal. Kursus on läbitud tingimusel, et need tööd on sooritatud vähemalt rahuldavale hindele.Kui tööd on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk”, või on töö jäänud tegemata, siis õpilasel on võimalus kümne koolipäeva jooksul järele vastata gümnaasiumi poolt määratud ajal.John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Student’s Book
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Workbook
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Teacher’s book
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermidiate Class Audio CDs"""
Erinevad grammatika veebilehed (nt, www.learningenglish.org.uk, www.readingrockets.org);
veebipõhised sõnaraamatud;
keskkonnad Google Drive, Stuudium
Innove veebileht
Inglise keel, 4. kursus
150
Inga Dunderdaleingddd@gmail.comKohustuslik kursusGümnaasiumiaste, 10. klassKakskümmend üks 75-minutilist tundi, auditoorne õppetööKursuse eesmärgiks on valmistada õpilased ette inglise keele riigieksamiks, harjutada sõnavara, keelestruktuure, kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisoskust, mis võimaldaks edukalt sooritada riigieksami.
Kursuse lõpuks gümnaasiumiõpilane:
- mõistab ja juurde õppinud B2 tasemel sõnavara, mis on seotud inimese iseloomuga, edu ja saavutustega, finantsidega, konspiratsiooniga ja põlvkonnavaheliste erinevustega ja vestleb ladusalt antud teemade raames;
- oskab kirjutada ametlikku kirja;
- saab aru nii suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetsetel ja abstraktsetel teemadel;
- selgitab arusaadavalt oma vaatenurka inglise keeles, mõistab konkreetsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma;
- oskab minevikust, olevikust ja tulevikust rääkimiseks kasutada
sobivaid ajavorme aktiivis ja passivis;
- oskab moodustada küsi- ja tingimuslauseid;
- tunneb kõiki sõnaliike ja lausetüüpe.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise ja kirjutamise) kaudu.
Grammar: Future forms (Future Simple, Future Cont., Future Perfect, Going to), passive and active forms of Future forms; future time clauses – unless, as long as, in case, when, until etc.., countable/uncountable, modal and related verbs (permission, advice, obligation, ability, probability), defining and non-defining relative clauses, used to do/be used to doing; participles, modals, habitual behavior (present and past), conditionals, hypothetical meaning structures
Vocabulary: common verbs – take, put, get; expressions of quantity (a few, plenty of, hardly any etc.), adverb collocations (gradable/ungradable- very funny/absolutely brilliant), expressing habits, personality collocations – easy-going, absent-minded etc. ).
Pronunciation: Homonyms and homophones.
Listening: Business expressions and numbers, setting up a business; getting married, exclamations (What/ What a/How...)
Writing: A CV and covering letter (a letter of application).
Gümnaasiumi esimene aasta, kolmas perioodÕpilased sooritavad kursuse jooksul kolm kirjalikku tööd (Tests), mis kontrollivad auditoorsetes õppetundides läbitud keeleteadmisi ja osaoskusi. Õpitulemusi hinnatakse numbriliste hinnetega (viie-palli süsteemis). Kui õpilane puudub kursuse jooksul viis või enam tundi, võib õpetaja talle määrata arvestustöö terve kursuse materjali kohta.
Hinnete kriteeriumid maksimaalsest võimalikust tulemusest:
90-100% - hinne „5“
75-89% - hinne „4“
50-74% - hinne „3“
20-49% - hinne „2“
0-19% - hinne „1“.
Kursusehinne pannakse kokku kolme kirjaliku töö põhjal. Kursus on läbitud tingimusel, et need tööd on sooritatud vähemalt rahuldavale hindele.Kui tööd on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk”, või on töö jäänud tegemata, siis õpilasel on võimalus kümne koolipäeva jooksul järele vastata gümnaasiumi poolt määratud ajal.John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermediate Student’s Book
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermediate Workbook
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermediate Teacher’s book
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermediate Class Audio CDs
Innove veebileht
John and Liz Soars, New Headway Upper-Intermediate Workbook
Innove veebileht
Inglise keel, 2. kursus
151
Piibe Leigerpiibe.leiger@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursusPuuduvad18 auditoorset 75-minutilist tundiKursusega taotletakse, et õpilane:
1) kasutab eesti kirjakeelt korrektselt kõnes ja kirjas;
2) tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse;
3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt;
4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada; arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;
5) valib, hindab kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt teabeallikaid;
6) mõistab korrektse kõne- ja kirjakeele olulisust.
Kursuse lõpus õpilane:
1) analüüsib tekstide sisu, eesmärke, kasutuskonteksti, ülesehitust, sõnavara ning stiili;
2) koostab erinevat liiki tekste (arutlus, arvustus ja muud probleemkirjutised);
3) seob tekste luues omavahel alustekste, refereerib, tsiteerib, parafraseerib;
4) tunneb mõjutamise viise ja keelevahendeid, argumenteerib, nõustub esitatud väidetega või lükkab neid ümber nii suulises kui ka kirjalikus tekstis;
5) oskab toimetada oma teksti.
Keele erinevad kasutusvaldkonnad – argi-, ilukirjandus-, teadus- ja tarbekeel. Keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Tekstiliigid. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused.
Stiil ja stilistika. Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus, vulgaarsus ja suhtlusvead. Ametlik stiil, publitsistlik stiil ning teadusstiil. Stiilivärving, tüüpilised stiilivead. Ilukirjandusstiil ja poeetika.
Eesti sõnavara; tähendus ja stiilijooned. Oma sõnavara rikastamise võimalused. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus.
Tekstide võrdlev analüüs – eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil. Võrgusuhtluse keelevalikud.
Arutlev kirjutamine. Kirjutamise eesmärk, adressaat, teema, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Teksti ülesehitus ja sidusus. Lõigu ülesanne ja ehitus (väide, selgitus, tõestus, järeldus). Oma teksti toimetamine.
Arvustamine. Loomevargus ehk plagiaat.
Gümnaasiumi kolmanda aasta kolmas perioodKursuse jooksul saadakse 5 arvestuslikku hinnet. Neist osa ulatuslikumate tööde eest (proovieksam, kontrolltöö, õpimapp) ja 2 moodustuvad kahest omavahel seonduvast protsessihindest (näiteks rühmatöös osalemise hinne + seda rühmatööd ettevalmistava kodutöö hinne).

Kursusehinne pannakse välja arvestuslike tööde põhjal. Positiivse kursusehinde saamiseks peavad kõik arvestuslikud tööd olema sooritatud vähemalt hindele „rahuldav“. Arvestusliku töö ajal puudunud või töö mitterahuldavalt sooritanud õpilasel tuleb töö kahe nädala jooksul järele vastata. Tõsise terviserikke puhul saab ajapikendust kokkuleppel õpetajaga. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest ja tema keskmine hinne on väiksem kui „4“, tuleb tal sooritada kursuse materjali hõlmav arvestustöö.K. Kern, I. Võik „Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum“
E. Uuspõld, A. Mund „Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale“
K. Mägi, T. Puik, P. Leiger, I. Hein „Keelemeel“
T. Erelt „Eesti ortograafia“
M. Erelt „Lause õigekeelsus“
R. Kasik, M. Erelt, T. Erelt „Eesti keele väljendusõpetus“
R. Kasik „Eesti keele sõnatuletus“
H. Mäekivi, A. Mund, T. Rehemaa „Õigekirjutuse näpunäiteid“
kirjandite analüüs, parandamine, kirjutamine;
suhtlusülesannete koostamine;
töö oma vigadega;
kaaslase teksti redigeerimine.
Teksti keel ja stiil
152
Aleksandr Kirpualeksandr.kirpu@tammegymnaasium.eeKohustuslik suunakursus 10me, 10lo ja 10te klassideleKeemia kursus - Keemia alused15 tundi praktilisi töid ja 4 tundi auditoorset töödÜldeesmärgid:
Gümnaasiumi keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
2. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil;
3. kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
4. kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
5. rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
6. langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilismoraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
7. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
8. on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Kursuse lõpul õpilane:
1) seostab õpitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga perioodilisustabelis ja pingereas, koostab vastavaid reaktsioonivõrrandeid (metalli reageerimine mittemetalliga, veega, lahjendatud happe ja soolalahusega);
2) kirjeldab õpitud metallide ja nende sulamite rakendamise võimalusi praktikas;
3) teab levinumaid metallide looduslikke ühendeid ja nende rakendusi;
4) selgitab metallide saamise põhimõtet metalliühendite redutseerimisel ja korrosiooni metallide oksüdeerumisel;
5) põhjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti, analüüsib korrosioonitõrje võimalusi;
6) analüüsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise üldisi põhimõtteid (nt elektrolüüsi, korrosiooni ja keemilise vooluallika korral);
7) lahendab arvutusülesandeid reaktsioonivõrrandite järgi, arvestades saagise ja lisanditega.s) hindab ja põhjendab ainete vees lahustumisel lahuses tekkivat keskkonda;
8) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tüüpühendite keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga perioodilisustabelis;
9) koostab õpitud mittemetallide ja nende ühendite iseloomulike reaktsioonide võrrandeid;
10) kirjeldab õpitud mittemetallide ja nende ühendite tähtsust looduses ja/või rakendamise võimalusi praktikas;
11) oskab teostada praktilisi töid vastavalt tööjuhendile;
12) tunneb peamisi laboris kasutatavaid vahendeid ja ohutuid töövõtteid.
Peamised teemad kursuses
A. Metallid
B. Mittemetallid
C. Lahused

Teostavad praktilised tööd:
a) Reaktsiooni soojusefekti uurimine. Katalüütilised reaktsioonid.
b) Vesiniksideme moodustamine
c) Lahuste elektrijuhtivuse uurimine (elektrolüüdid)
d) Lahuste pH määramine (indikaatorid ja pH-meeter)
e) Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes
f) Vesiniku ja hapniku saamine ning tõestamine
g) Aluminotermia (metallide saamise võimalused)
h) Katioonide ja anioonide määramine lahustes
i) Metallide korrosiooni uurimine
j) Keemilise reaktsiooni tasakaal keemilises reaktsioonis
k) Keemilise vooluallika konstrueerimine ja selle tööpõhimõte. Elektrolüüs.
l) Vees lahustumatute aluste saamine ja lagunemine
m) Katsed kuivjääga jt tööd

Praktilised tunnid klassis:
a) Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal
b) Redoksreaktsioonid ja keerukamate redoksreaktsioonide tasakaalustamine
c) Keemilised vooluallikad ja alternatiivsed energia saamise viisid
Gümnaasiumi esimese aasta kolmas perioodKursuse jooksul toimub 2 arvestuslikku kontrolltööd.
Kolmas hinne (edaspidi individuaalne hinne) kujuneb praktiliste tööde, rühmatööde korralikult vormistatud protokollide esitamisest. Mõjuva põhjuseta õigeaegselt esitamata töid ei arvestata (unustamine ei ole põhjus)! Protokollid peavad olema vormistatud paberkandjal ja üldjuhul esitatud tunni lõpuks õpetajale. Kui tööd valmis ei jõuta või esitatakse poolik töö, siis õpetaja võib keelduda antud töö arvestamisest. Praktilised tööd/tunnid toimuvad laboris ja klassis toimuvad auditoorsed loengud ning rühmatööd (sh arvutusülesannete ja muude ülesannete lahendamised). Lubatud on puudumine praktiliste tööde tundidest laboris (pole vahet kas põhjusega või põhjuseta või haigusega) kuni kahel korral. Ühtegi laboritööd järgi teha ei saa. Iga järgnev puudumine langetab individuaalset hinnet ühe hinde võrra. Kui õpilane läheb reisile, siis lepitakse puudumise tingimused ette, mitte pärast reisi. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
NB! Tundi hilinemine pole lubatud, sest tunni alguses selgitatakse töö põhimõtet ja ohutusnõuded. Kui hilined, siis see võib põhjustada ohtu nii kaasõpilasele kui õpetajale. Laboritunnis on lubatud viibida ainult kittliga.
Kursuse kokkuvõtliku hinde panemisel arvestatakse kontrolltööde (2 hinnet) ja individuaalse hinde arvestuslikku keskmist hinnet (vastavalt kokku 3 hinnet). Kui hinne on 2,5 või 3,5 või 4,5, siis määravaks saab individuaalse töö hinde väärtus.Kontrolltööde vastamiseks tuleb kasutada järele vastamiseks ettenähtud aega ja korda (neljapäeviti 6. tund). Kui kontrolltööst puudud või oled haige, siis järele vastamiseks on üks võimalus. Ebaõnnestunud töid (hinne 2) saad teha uuesti järele vastamise ajal neljapäeviti (soovituslik tähtaeg 2-3 nädalat peale hinde teatavaks tegemist). Teisi hindeid saab vastata õpetaja pakutud ajal ühel korral kursuse lõpus arvestusnädalal. Esitamata/tegemata töö kohale ilmub Stuudiumis T-märk, mis muutub kursuse lõpuks hindeks 1 (üks). Hinnet 1 (üks) enam järgi vastata ei saa. Kui kursuse hinnet ei ole võimalik muuta ühe arvestusliku töö parandamisega, siis on võimalik teha kogu kursuse sisu hõlmav eksamitöö (sellisel juhul ei arvestata individuaalset hinnet ja jooksvalt sooritatud arvestustööde hindeid).
Praktiliste ja rühmatööde tundidest võib puududa põhjusega ainult kahel korral! Ühtegi laboritööd uuesti või järele vastata ei saa. Iga järgnev puudumine langetab individuaalset hinnet ühe palli võrra jne. Praktilise töö hinde kujundamisel mängib olulist rolli protokollide ja tunnitööde õigeaegne esitamine.
Kui paned ennast kirja järele vastamisele ja kohale ei tule (sellest ka ei teata tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee ja aineõpetajat), siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa!
Keemia aluste kursuse konspekt.
Individuaalsed tööd koos teemade ja täpse juhisega leiad alati Stuudiumis kodutööde alt või Teras.
Individuaalseteks töödeks on:
a) keemia arvutusülesanded reaktsioonivõrrandiga (esitatakse paberkandjal)
b) reaktsioonivõrrandite koostamise töölehed (aineklasside omavahelised seosed)
c) laboratoorsed tööd (protokollid leiab enne või pärast tööd Stuudiumis Tera-st)
ERALDI MINGIT ÕPPEMATERJALI EI OLE! Tuleb tunnis osaleda ja teha endale vajalikud märkmed. Kindlasti tasub erilist tähelepanu pöörata ka õpetaja selgitustele ja tööde juures olevatele teooria selgitustele.
Vajalikud tööde juhendid on leitavad kursuse Tera kaustas.Praktiline keemia 10. klass (Anorgaanilised ained)
153
Aleksandr Kirpualeksandr.kirpu@tammegymnaasium.eeKohustuslik suunakursus 11me klassileKeemia alused (10. kl) ja praktiline keemia (10. kl)kuni 10-11 tundi praktilisi töid ja 8-9 tundi auditoorset tööd.Üldeesmärgid:
Gümnaasiumi keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
2. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil;
3. kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
4. kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
5. rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
6. langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilismoraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
7. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
8. on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Kursuse lõpetaja
• selgitab happelisust/aluselisust tänapäevase käsitluse järgi ning hindab lahuste pH väärtusi lahustunud ainete omaduste (pK) põhjal;
• selgitab tiitrimise põhimõtet ja omab ettekujutust ainete sisalduse määramise võtetest lahuses;
• selgitab puhverlahuste põhimõtet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja eluslooduses;
• omab ettekujutust tähtsamatest võtetest edukaks laboratoorse töö sooritamiseks;
• oskab lahendada keerukamaid arvutusülesandeid keemias.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
• süsivesinike ja nende derivaatide keemiliste omaduste võrdlemine;
• hüdrofiilsete ja hüdrofoobsete ainete vastastiktoime veega;
• ekstraheerimise võtted;
• kromatograafiline ainete eraldamine;
• teemakohase lühikokkuvõtte koostamine internetist jm teabeallikatest leitud materjali põhjal;
• erinevate lahuste tiitrimine ja ainete sisalduse määramine lahuses (nt C-vitamiin mahlas jms);
• teemakohased uurimuslikud eksperimentaalsed tööd;
• erinevate arvutusülesannete lahendamine.
Gümnaasiumi teise aasta kolmas perioodKursuse jooksul toimub 2 arvestuslikku kontrolltööd:
I kontrolltöö on ~50% mahust praktiliste tööde põhjal, ~50% mahust arvutusülesanded.
II kontrolltöö on ~50% mahust praktiliste tööde põhjal, ~50% mahust arvutusülesanded.
Kontrolltöö on laboris ja auditoorse töö käigus omandatud materjali omandamise kontrollimise töö.
Kolmas hinne kujuneb praktiliste tööde korralikult vormistatud protokollide esitamisest. Mõjuva põhjuseta õigeaegselt esitamata protokolle ei arvestata! Protokollid peavad olema vormistatud paberkandjal. Praktilised tööd toimuvad nii laboris ja klassis arvutusülesannete lahendamisel.
Arvestuslike laboratoorse tööde tundidest ja praktiliste tööde (rühmatööde/paaristööde) tundidest on lubatud puududa 2 korda! Vastava ülevaatega tabel on Stuudiumi Teras.
Kursuse kokkuvõtliku hinde panemisel arvestatakse kontrolltööde ja individuaalse töö arvestuslikku keskmist hinnet (vastavalt kokku 3 hinnet). Kui hinne on 2,5 või 3,5 või 4,5, siis määravaks saab individuaalse töö hinde väärtus.
Kontrolltööde hindamise skaala:
100-90% - hinne 5
89-75% - hinne 4
74-50% - hinne 3
49-...% - hinne 2
Kui kursuse jooksul koguneb võlgnevusi piisavalt palju, et kursuse hinnet ei ole võimalik muuta ühe töö järele vastamisega, siis tuleb sooritada eksamitöö. Eksamitöö sisuks on kontrollida kogu kursuse jooksul omandatud ja läbitud tööd ning materjal. Selline töö on üldjuhul mahukam ja seetõttu ka raskem. NB! Tundi hilinemine pole lubatud, sest tunni alguses selgitatakse töö põhimõtet ja ohutusnõuded. Kui hilined, siis see võib põhjustada ohtu nii kaasõpilasele kui õpetajale. Laboritunnis on lubatud viibida ainult kittliga.
Kontrolltööde vastamiseks tuleb kasutada järele vastamiseks ettenähtud aega ja korda.
Kui kontrolltööst puudud või oled haige, siis järele vastamiseks on üks võimalus (soovituslikult 2-3 nädalat hinde saamisest). Ebaõnnestunud töid (hinne 2) saab vastata järele vastamise ajal. Teisi hindeid saab vastata õpetaja pakutud ajal ühel korral kursuse jooksul. Esitamata/tegemata töö kohale ilmub Stuudiumis T-märk. Koduste tööde / laboritööde esitamise statistikat saad jälgida Stuudiumi Teras. Individuaalseid töid uuesti esitada ei saa. Kui kirjaliku töö esitamise ajal puudud, siis tuleb töö esitada esimesel võimalusel (nt järgneval päeval). Kui paned ennast kirja järele vastamisele ja kohale ei tule, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat, ja järele vastamise õpetajat Tiiu Lääniste: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa!
Praktiliste kodutööde juhendid esitatakse koos teemade ja täpse juhisega Stuudiumis kodutöödes ja Teras. Lisaks antakse need juhised koos selgitustega ainetunnis.
Praktilisteks töödeks on:
a) arvutusülesannete lahendamine
b) molekulide konstrueerimine klassis ja arvutis
c) praktilised tööd laboris (~10-11 tundi)
Neid saad laenutada linnaraamatukogudest või oma sõbralt, kes on kooli juba lõpetanud:
N. Katt „Lühikursus gümnaasiumile“
R. Pullerits „Keemiaülesannete lahendamine“
ERALDI MINGIT ÕPPEMATERJALI EI OLE! Tuleb tunnis osaleda ja teha endale vajalikud märkmed. Kindlasti tasub erilist tähelepanu pöörata ka õpetaja selgitustele ja tööde juures olevatele teooria selgitustele. Õpetaja tagastab ka tehtud tööde protokollid!
Praktiline keemia 11. klass
154
Aleksandr Kirpualeksandr.kirpu@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus 10it klassilePuuduvadkuni 20 tundi auditoorset töödÜldeesmärgid:
Gümnaasiumi keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
2. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil;
3. kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
4. kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
5. rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
6. langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilismoraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
7. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
8. on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Kursuse lõpul õpilane:
a) omab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust;
b) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste üleminekuga püsivamasse olekusse;
c) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte, lähtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest;
d) analüüsib keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste protsesside kiiruse muutmist argielus;
e) mõistab, et pöörduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside vahel tasakaal, ning toob vastavaid näiteid argielust ja tehnoloogiast;
f) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi välises elektronkihis (üksikud elektronid, elektronipaarid) sõltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-rühmade elementide korral);
g) selgitab A-rühmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega;
i) määrab A-rühmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid oksüdatsiooniastmeid elemendi asukoha järgi perioodilisustabelis ning koostab elementide tüüpühendite valemeid;
j) selgitab tüüpiliste näidete varal kovalentse, ioonilise, metallilise ja vesiniksideme olemust;
k) hindab kovalentse sideme polaarsust, lähtudes sidet moodustavate elementide asukohast perioodilisustabelis;
l) kirjeldab ja hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka vesiniksideme) mõju ainete omadustele;
m) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral);
n) eristab elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, tugevaid ja nõrku elektrolüüte;
o) selgitab happe ja aluse mõistet protolüütilise teooria põhjal,
p) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni;
r) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide võrrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul);
s) hindab ja põhjendab ainete vees lahustumisel lahuses tekkivat keskkonda.
Peamised teemad kursuses
A. Keemia areng ja ajalugu
B. Aine ehitus
C. Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid?
D. Lahustumisprotsess, keemilised reaktsioonid lahustes
Gümnaasiumi esimese aasta kolmas perioodKursuse jooksul toimub 3 arvestuslikku kontrolltööd. (ajaline maht 45-60 min).
Neljas hinne kujuneb individuaalsete tööde esitamisest. Individuaalseteks töödeks on kohustuslikud kodused ja tunni ülesanded (e-töövihiku ülesanded HITSA Moodle keskkonnas). Mõjuva põhjuseta õigeaegselt esitamata töid ei arvestata!
Kui üks individuaalsetest töödest on õigeaegselt esitamata (või tegemata või alla 50%), siis individuaalne hinne langeb ühe palli võrra. Kui kaks tööd on esitamata (või tegemata või alla 50%), siis kahe palli võrra jne. Kõigi tööde hindeid kohe teada ei saa (võib ise arvutada), sest õpetaja peab ülesandeid käsitsi hindama ja panema punktid.
Individuaalse töö teste eraldi ei hinnata! Digitaalse e-töövihiku teste võib lahendada piiramatu arv kordi enne tähtaega. Lahendamise statistikat peab iga õpilane ise jälgima ja probleemide korral koheselt pöörduma aineõpetaja poole („paar tundi“ enne esitamist ja hilisemaid pretensioone ei arvestata). Testide läbimise lävend on 50% (kehtib igale testile eraldi). Lohakus ja unustamine ei ole põhjendus tegemata jätmisele!
Kursuse kokkuvõtliku hinde panemisel arvestatakse kontrolltööde (3 tk) ja individuaalse töö arvestuslikku keskmist hinnet (vastavalt kokku 4 hinnet). Kui hinne on 2,5 või 3,5 või 4,5, siis määravaks saab individuaalse töö hinde väärtus. Näiteks õpilase hinne on 3,5 ja ind. hinne on 5, siis kursuse hinne on kokku 4.
Kontrolltööde hindamise skaala:
100-90% - hinne 5
89-75% - hinne 4
74-50% - hinne 3
49-...% - hinne 2
Kontrolltööde vastamiseks tuleb kasutada järele vastamiseks ettenähtud aega ja korda (neljap. 6 tund).
Kui kontrolltööst puudud või oled haige, siis järele vastamiseks on üks võimalus (soovituslikult 2-3 nädalat hinde saamisest). Ebaõnnestunud töid (hinne 2) saad vastata järele vastamise ajal. Teisi hindeid saab ka vastata, aga õpetaja pakutud ajal ühel korral kursuse jooksul (kursuse lõpus üks kontrolltöö, mida pole veel parandatud!). Esitamata/tegemata töö kohale ilmub Stuudiumis T-märk. Koduste tööde esitamise statistikat saad jälgida e-tööviku keskkonnas Moodle. Individuaalseid (e-töövihiku) töid peale tähtaega uuesti esitada ja järele vastata ei saa (va ENNE esitamise tähtaega kirjalikult kokku lepitud tingimused. Kui õpilane haigestub ja ei saa esitada testi tähtajaks, siis piisab kirjalikust teatest ENNE esitamise tähtaega Stuudiumis õpetajale. Teistel juhtudel testi esitamine vaidlustamisele ei kuulu!) Ind. tööde koondhinnet parandada ja uuesti teha peale tähtaega ei saa.
Kui paned ennast kirja järele vastamisele ja kohale ei tule, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järele vastamise õpetajat Tiiu Lääniste: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! Registreerimisel peab teavitama aineõpetajat.
Kui õpilasel on soov oma kursuse hinnet muuta, aga seda ei saa teha ainult ühe kontrolltöö järele vastamisega, siis on võimalus sooritada kogu kursuse sisu ja teadmisi kontrolliv eksamitöö. Sellisel juhul ei arvestata kontrolltööde ja individuaalse töö hinnet (ajaline maht 75 min).
Keemia aluste õpik ja e-töövihik HITSA Moodle keskkonnas.
Muud individuaalsed kirjalikud tööd jagab õpetaja ainetunnis. Kui puudud, siis jälgi Stuudiumis koduseid töid. Tunnis jagatud materjal tuleb ise leida kaasõpilastelt või otsida õpikust.
Võimalikeks individuaalseteks töödeks on e-töövihiku ülesanded keskkonnas HITSA Moodle.Keemia - Keemia alused
155
Aleksandr Kirpualeksandr.kirpu@tammegymnaasium.eeKohustuslik kursus 11te klassileKeemia alused 10. klkuni 20 tundi auditoorset töödÜldeesmärgid:
Gümnaasiumi keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
2. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil;
3. kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
4. kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
5. langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilismoraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
6. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
7. on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Kursuse lõpetaja:
• määrab molekuli struktuuri põhjal aine kuuluvuse aineklassi ja oskab neil vahet teha;
• oskab anda molekuli struktuuri põhjal ainele nimetuse ning joonistada nimetuse järgi vastava molekuli;
• kirjeldab olulisemate areenide, halogeenühendite, küllastumata ühendite, alkaanide, amiinide, eetrite ja alkoholide omadusi ja tähtsust argielus ja looduses;
• selgitab seost areenide, halogeenühendite, küllastumata ühendite, alkaanide ja alkoholide vahel;
• võrdleb areenide, halogeenühendite, küllastumata ühendite, alkaanide ja alkoholide keemilisi ning füüsikalisi omadusi, koostab vastavaid reaktsioonivõrrandeid;
• selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest põhjustatud sotsiaalseid probleeme;
Süsinikuühendite struktuur ja selle kujutamise viisid. Erinevate aineklasside nomenklatuuri põhimõtted, isomeeria. Asendatud alkaanide (halogeeniühendite, areenide, küllastumata ühendite, alkoholide, primaarsete amiinide, eetrite) füüsikaliste omaduste sõltuvus struktuurist. Küllastumata ja aromaatsete süsivesinike ning alkaanide keemiliste omaduste võrdlus. Süsivesinikud ja nende derivaadid looduses ning tööstuses (tutvustavalt). Gümnaasiumi teise aasta kolmas perioodKursuse jooksul toimub 3 arvestuslikku kontrolltööd.
Neljas hinne kujuneb individuaalsete tööde esitamisest. Individuaalseteks töödeks on kohustuslikud kodused ja tunni ülesanded (e-töövihiku ülesanded HITSA Moodle keskkonnas). Mõjuva põhjuseta õigeaegselt esitamata töid ei arvestata! Töö peab olema esitatud!
Kui üks individuaalsetest töödest on õigeaegselt esitamata (või tegemata või alla 50%), siis individuaalne hinne langeb ühe palli võrra. Kui kaks tööd on esitamata (või tegemata või alla 50%), siis kahe palli võrra jne.
Individuaalse töö teste eraldi ei hinnata! Digitaalse e-töövihiku teste võib lahendada piiramatu arv kordi enne tähtaega. Lahendamise statistikat peab iga õpilane ise jälgima ja probleemide korral koheselt pöörduma aineõpetaja poole (tund enne esitamist ja hilisemaid pretensioone ei arvestata). Testide läbimise lävend on 50% (mitte summana vaid iga test eraldi!). Lohakus ja unustamine ei ole põhjendus tegemata jätmisele!
Kursuse kokkuvõtliku hinde panemisel arvestatakse kontrolltööde (3 tk) ja individuaalse töö (1 hinne) arvestuslikku keskmist hinnet (vastavalt kokku 4 hinnet). Kui kursuse koondhinne on 2,5 või 3,5 või 4,5, siis määravaks saab individuaalse töö hinde väärtus. Näiteks õpilase hinne on 3,5 ja ind. hinne on 5, siis kursuse hinne on kokku 4.
Kontrolltööde hindamise skaala:
100-90% - hinne 5
89-75% - hinne 4
74-50% - hinne 3
49-...% - hinne 2
Kontrolltööde vastamiseks tuleb kasutada järele vastamiseks ettenähtud aega ja korda (neljap. 6 tund).
Kui kontrolltööst puudud või oled haige, siis järele vastamiseks on üks võimalus (soovituslikult 2-3 nädalat hinde saamisest). Ebaõnnestunud töid (hinne 2) saad vastata järele vastamise ajal. Teisi hindeid saab ka vastata, aga õpetaja pakutud ajal ühel korral kursuse jooksul (kursuse lõpus üks kontrolltöö, mida pole veel parandatud!). Esitamata/tegemata töö kohale ilmub Stuudiumis T-märk. Koduste tööde esitamise statistikat saad jälgida e-tööviku keskkonnas Moodle. Individuaalseid (e-töövihiku) töid peale tähtaega uuesti esitada ja järele vastata ei saa (va ENNE esitamise tähtaega kirjalikult kokku lepitud tingimused. Kui õpilane haigestub ja ei saa esitada testi tähtajaks, siis piisab kirjalikust teatest ENNE esitamise tähtaega Stuudiumis õpetajale. Teistel juhtudel testi esitamine vaidlustamisele ei kuulu!) Ind. tööde koondhinnet parandada või uuesti teha ei saa.
Kui paned ennast kirja järele vastamisele ja kohale ei tule, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järele vastamise õpetajat Tiiu Lääniste: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! Registreerimisel peab teavitama aineõpetajat.
Kui õpilasel on soov oma kursuse hinnet muuta, aga seda ei saa teha ainult ühe kontrolltöö järele vastamisega, siis on võimalus sooritada kogu kursuse sisu ja teadmisi kontrolliv eksamitöö. Sellisel juhul ei arvestata kontrolltööde ja individuaalse töö hinnet (ajaline maht 75 min).
Orgaanilise keemia õpik, e-töövihik keskkonnas HITSA Moodle.
Individuaalsed tööd koos teemade ja täpse juhisega leiad alati Stuudiumis Teras.
Võib tulla: a) kursuse jooksul 1 lühike essee etteantud keemiaga seotud teemal (maht: 1 A4). Essee tuleb vormistada korrektse arvutitekstina (Tekst Times New Roman, suurus 12, rööpne, reavahe 1,0), koos kasutatud faktide viidetega. Oluline on õpilase mõttekäik (essee pole referaat). Esseed esitatakse tähtajaks elektrooniliselt õpetaja e-mailile Wordi dokumendina;
Kindlasti on: b) e-töövihiku ülesanded (Moodle HITSA)
Kindlasti on: c) ülesanded ülesannetekogust – Orgaaniline keemia (tunnitööna)
Lisaks õppimiseks võid kasutada: N. Katt „Lühikursus gümnaasiumile“
Keemia - Orgaanilised ained
Loading...