“Growing Seed Savers in Museums” (NPAD-2021/10201) funded by the Nordic Council of Ministers program NORDPLUS. The video content does not necessarily reflect the Nordic Council of Minister's views, opinions, attitudes or recommendations.
A Growing Seed Savers in Museums project material 2021-2022
Aiad, taimed ja ajalugu
Mõisavirtin Kurjamaa Mari linde söötmas umbes 1905-1910. aastal. ERM.
Taimed meie aedades
Enne 1200. sajand
1920.-1930. aastad
1950.-1960. aastad
1990-
VI laine
V laine
19. sajandi
II pool
13.-19. sajand
IV laine
I laine
II laine
III laine
Muinasaeg, Hansa-aeg
Mõisa-aeg
Rahvuslik ärkamisaeg
Oma kodu
NSVL
Vabadus
Muinaisaeg
Liikumine veeteedel
Wikimedia: Viikinkien reitit Euroopassa
Hansaliit
Taimede levik ümber Läänemerd ja kaugemaltki
harilik naat (Aegopodium podagraria)
suur takjas (Arctium lappa)
aed-mädarõigas (Armoracia rusticana)
must karunõges (Ballota nigra)
värd-hanemalts (Chenopodium hybridum)
harilik sigur (Cichorium intybus)
koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger)
veiste-südamerohi (Leonurus cardiaca)
kevadine märtsikelluke (Leucojum vernum)
mets-kassinaeris (Malva sylvestris)
kollane nartsiss (Narcissus pseudonarcissus)
longus linnupiim (Ornithogalum nutans)
unimagun (Papaver somniferum)
harilik katkujuur (Petasites hybridus)
hapukirsipuu (Prunus cerasus)
kreek (Prunus domestica ssp. insititia)
näärelehine kibuvits (Rosa pimpinellifolia)
vägihein (Verbascum thapsus)
13.-19. sajand: Mõisa-aeg
Wilhelm Gottfried Tilesius. Kiltsi loss (ilmselt 1816-1819) Virumaa
Kiltsi loss, Virumaa, umbes peale 1820
Kiltsi loss, Grabby 1890. Põlva talurahvamuuseum.
Koimla küla Kannika talu rehemaja, 1859 EVM N 4:158, Eesti Vabaõhumuuseum SA.
Miks polnud talurahval aiad?
Hupel 1777: Harva on talumehel puuviljaaed: kõige rohkem mõni metsik õunapuu või kirsipuud. Oma aedades kasvatab ta vaid kapsast,
kaalikat, kanepit ja ube, põllul naereid…
Schlegel 1820: Eestlased kasvatavad vaid kapsaid, herneid, läätsi,
naereid ja põldube.
Setumaal võis juurviljaaedades lisaks näha kartuleid, porgandeid, sibulaid, rõikaid ja kurke.
Talu Pärnu kandis 1790.-del
19. sajandi II pool:
C.R. Jakobson 1875:
Päriskoha omanikule on häbiks, kui temal viljapuuaeda ei ole istutatud, sest seesugune aed toob mitte üksi rohket kasu, vaid on iluks kohale ja rõõmuks peremehele
Carl Robert Jakobson 1841-1882
Linda ja Elsa Jakobson, Carl Roberet Jakobsoni tütred, Kurgja-Linnutaja elumaja köögipoolse trepi juures 1910. CRJM F TR I 101 F 54, C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Maaelumuuseumid SA.
Takkasaare talu õunapuu-aed (100 puud, asutatud 1895). AM F 27208:6, Eesti Ajaloomuuseum SA.
1920.- 30. aastad: uus riik, uus elu, palju uusi talumajapidamisi
Kaunis kodus kasvavad kaunid lapsed ja sirguvad häädeks inimesteks.
J. Port 1930
EVM
Kodukaunistamise kampaania 1936
Ajakiri „Eesti Talu“ 1938
1930
1928
1931
Katkestused
EVM
1950.- 60. aastad: harjumine, leppimine, aiandus- ja mesindusseltsid
L. Patune „Koduaedade kujundamine“ 1960
1970.- 1980. aastad: (eksootilisi) taimi Nõukogu Liidu aladelt.
Galtonia candicans (syn Hyacinthus candicans) Valkjas hiidhüatsint.
1990-: taimede ja seemnete import laieneb
Allikad
Banner, Anneli (2019). Eesti aia ajalugu. Hea lugu.
Banner, Anneli. Aianduse ajalugu ja ajaloolised aiataimed. Seemnesäilitajate koolitus 17.-18.august 2019 Võrumaal Külaoru külas
Mõisavirtin linde söötmas (Kurjamaa Mari) umbes 1905-1910. aastal., ERM Fk 1762:205, Eesti Rahva Muuseum.
A Growing Seed Savers in Museums project material 2021-2022.
Produced by: MTÜ Maadjas
Photo credit: Annika Michelson, Anneli Banner, Wikimedia, Wikipedia, Muis.ee
Editor /Translation / Narrator: Annika Michelson