​

2024. aasta

SÜGISVOORU�infotund��T, 10.09

KOGUKOND ON OLULINE

Maakondlikud nõustajad/menetlejad:��Harjumaa Omavalitsuste Liit, Maret Välja

Hiiumaa Arenduskeskus, Kaja Sõrmus

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Alfred Alt

SA Järvamaa, Maile Kesküla

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Kersti Kurvits

SA Läänemaa, Maarja Läänesaar

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Kristina Nurmetalu

Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Karoliine Aus

Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Eve Neemsalu

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Teele Ojasalu

Saaremaa Vallavalitsus, Eda Kesküla

Tartumaa Omavalitsuste Liit, Heili Uuk

Valgamaa Arenguagentuur, Aet Arula-Piir

Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Krista Ojamäe

Võrumaa Arenduskeskus, Kaire Trumm

​

• Programmi nõuded on sätestatud vastavas määruses.
• Üldise koordineerimise, väljatöötamise ja järelevalve korraldamise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
• Programmi rakendaja riiklikul tasandil on Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).
• Rakendajateks maakondades on maakondlikud arendusorganisatsioonid (MARO-d).
• Voorud on kaks korda aastas: kevadel ja sügisel.
• 2024. aasta sügisvooru taotluste esitamine toimub 02.09 kuni 02.10 kell 16.30.
• Taotluste ja aruannete esitamine toimub ainult veebis e-toetuse keskkonnas.

PROGRAMMI EESMÄRK�on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine.

• Sihtgrupp ja kasusaajad: kohaliku kogukonna liikmed.
• Kogukond on kaasatud tegevuste elluviimisesse.
• Investeeringuobjektid on avalikus kasutuses ja kogukonna liikmetele kättesaadavad.

​

KOP ei rahasta ühingu tegevusi, ürituste toimumist või lihtsalt asjade ostmist, vaid meetme eesmärgile vastava tulemuse saavutamist.�

Oluline on kogukonna vajadus,�algatus ja kaasamine.

OLULINE

Kogukond on*:��kindlas piirkonnas elav, ühist toimekeskkonda jagav ja teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimeste rühm ehk ühe piirkonna elanikud, kes:

• kasutavad samu teenuseid;
• viibivad ühises infoväljas;
• korraldavad ühiselt kogukonnaliikmetele�vajalikke ettevõtmisi.�

* määrusest tulenevalt

Kogukonnaks ei loeta*:�

• vaid kitsa huviala esindajaid või maailmavaate, elukutse, soo, ea või muu ühise tunnuse alusel loodud isikute gruppi;�
• või gruppi, mille tegevused ja kooskäimise kohad ei ole avatud või mille tegevus ja eesmärgid ei ole suunatud laiemale avalikkusele kui oma liikmeskond.

​

* määrusest tulenevalt

Kogukonnateenus on:�

kogukonna liikmetelt kogukonna liikmetele pakutav teenus, mis lähtub kogukonna vajadustest.

​

• Teenuse pakkuja on ka ise kogukonna liige.
• Kogukonnateenuse eesmärk ei ole kasumi teenimine, kuid tasu võtmine teenuskulude katteks on põhjendatud.
• Kogukonnateenuse vajalikkus peab olema taotluses selgitatud.

​

Meetmed��“Kogukonna areng”�panustab kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse.

​

“Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine”�panustab kogukonnale vajalike ja selle liikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Toetus ja omafinantseering

​

• Maksimaalsed toetussummad:
• “Kogukonna areng” 2500 eurot;
• “Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” 4000 eurot.�
• Toetussumma määr saab olla kuni 90% projekti abikõlblikest kuludest.

​

• Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti abikõlblikest ainult rahalistest kuludest.

Meetmete (väljund)näitajad

�“Kogukonna areng”:

• läbi viidud ürituste või tegevuste arv (koolitused, infopäevad, külapäevad, koduleheküljed, infotrükised jm);
• tegevustes ja üritustel (koolitused, infopäevad, külapäevad jm) otseselt osalenute arv.�

“Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine”:

• rajatud või korrastatud avalikus kasutuses olevate objektide arv;
• toetatud kogukonnateenuste arv.

​

Projekti (väljund)näitajad�

• Projektiga seotud näitajate realistlikud sihtväärtused sisestab taotleja vastavalt oma projektile.
• Sihtväärtused on projekti mõju hindamise üheks aluseks ning nende saavutamist kontrollitakse esitatud aruande põhjal.
• Toetus võidakse (osaliselt) tagasi nõuda, kui näitajad või nende sihtväärtused jäävad saavutamata või saavutatakse osaliselt.

​

Toetuse taotleja�

• Mittetulundusühing,�milles ei osale liikmena kohaliku omavalitsuse üksus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.�
• Sihtasutus,�mis ei ole asutatud kohaliku omavalitsuse üksuse ega riigi osalusel ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Toetuse taotleja�

• Tegutseb avalikes huvides ning taotleja eesmärgid ja tegevused on suunatud avalikkusele, sh taotleja peab oma tegevusest teavitama avalikkust.
• Tegutseb oma liikmes- või töötajaskonnast laiema sihtgrupi heaks, välja arvatud erivajadustega inimeste heaks tegutsevad ühendused (projekt peab KOP-i eesmärki täitma).
• Tegutseb piirkondlikult küla, aleviku, alevi, valla, linna või asumi kogukonna huvides.

Toetuse taotleja - erandid�

• Tallinna linna puhul saavad taotlejaks olla ainult linnasisese asumi kogukonna huvides tegutsevad ühendused.
• Koguduste puhul saavad taotlejaks olla kogudused, mis tegutsevad põhikirja järgi koguduse liikmetest laiema sihtgrupi huvides.
• Küla-, aleviku- ning asumiseltside poolt asutatud omavalitsuse piire ületavad ühendused, mille on omakorda asutanud eraõiguslikud juriidilised isikud ja/või füüsilised isikud ja mille tegevuse sihtrühmaks on kogu vastava küla/alevi/asumi elanikkond ning eesmärgiks vastava küla/alevi/asumi piirkonna elu- ja sotsiaalse keskkonna parandamine.

Taotlejaks ei saa olla:�

• äriühingud, ettevõtjate liidud, ametiühingud;
• ameti-, kutse- ja erialaliidud, mis koondavad ühe ameti, kutse või eriala inimesi, edendavad nende erialaoskusi või kaitsevad nende huve;
• korteri-, suvila-, aiandus-, garaaži- jmt ühistud;�
• ühendused, kui nende registrijärgne asukoht on teises kohaliku omavalitsuse üksuses kui projekti sihtgrupp;
• ühendused, mille tegevuse peamised eesmärgid ja peamine sihtgrupp või projekti sihtgrupp ületavad ühe kohaliku omavalitsuse piire, välja arvatud määruses nimetatud erandid.

Nõuded taotlejale�

• Hiljemalt taotluse esitamise tähtaja seisuga peab taotlejal olema esitatud majandusaasta aruanne, kui selleks on tekkinud seadusest tulenev kohustus.
• Ehitusinvesteeringute puhul peab taotleja olema investeeringuobjekti omanik või tal peab olema selle objekti kasutusõigus ja avaliku kasutuse leping vähemalt kolmeks aastaks arvates projekti lõppemisest.
• Taotleja peab tagama investeeringute ja soetuste puhul nende säilimise ja edasise avaliku kasutuse ning töökorras hoidmise vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.
• Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude võlga, mis on suurem kui 100 eurot või varasematest taotlusvoorudest tähtajaks esitamata aruandeid.
• Taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust.

Taotlus koosneb:�

• taotlusvormist, mis sisaldab ka detailset eelarvet tegevuste lõikes;
• volikirjast, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel;
• ehitusinvesteeringute puhul (ehitus, renoveerimine, remont vms) ka:
• objekti omandi- või kasutusõigust tõendava dokumendi koopiast;
• objekti avaliku kasutuse lepingu koopiast, kui objekt ei ole taotleja omandis;
• kohaliku omavalitsuse kirjalik kinnitusest selle kohta, kas ja millist kooskõlastust või luba see investeering vajab.

Abikõlblikkuse periood�

• Taotlusvooru abikõlblikkuse periood kestab 12 kuud alates taotluste esitamise tähtajast�ehk sügisvoorus 02.10.2024 kuni 02.10.2025.
• Projekti tegevused viiakse ellu ja kulud on tekkinud ning tasutud abikõlblikkuse perioodil.
• Aruande võib esitada varem, kui projekt viiakse ellu kiiremini.
• Erandjuhuna saab abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 6 kuu võrra eelkõige toetuse saajast mitteoleneval põhjusel riiklikul või kohalikul tasandil kehtestatud eriolukorra või piirangute tõttu, mis teevad võimatuks projekti elluviimise planeeritud ajal.

Abikõlblike kulude üldtingimused�

• Kulud peavad olema projekti tegevustega otseselt seotud, põhjendatud ja vajalikud projekti elluviimiseks.
• Kulud on tekkinud ja kuludokumentide alusel tasutud taotlusvooru abikõlblikkuse perioodi jooksul.
• Kõik projektiga seotud kulud peavad olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt.
• Kulud peavad olema tõendatavad algdokumentidega (arved, lepingud) ja nende tasumine pangakonto väljavõttega.
• Kulud peavad olema raamatupidamises selgelt eristatavad teistest ühingu kuludest.
• Üle 1000 euro maksvate tellitud tööde, teenuste ja vara soetamise puhul tuleb taotluse eelarves kirjeldada kahe võrreldava hinnapäringu tulemused ja valiku põhjendused.

Mitteabikõlblikud kulud�

• Kulud, mis ei vasta abikõlblike kulude üldtingimustele.
• Kulud, mis on tehtud toetuse saaja ja temaga seotud isikute huvide konflikti olukorras (v.a juhul kui toetuse saaja on esitanud ühingu üldkoosoleku protokolli tehinguga nõustumise kohta).
• Projekti elluviimise seisukohast muud põhjendamatud ja ebaolulised kulud (alkoholi- ja tubakatoodete kulud, panga ülekande- ja hooldustasud, kindlustamiskulud, intressid, viivised, trahvid jne).
• Kulud projekti raamatupidamisele.

Mitteabikõlblikud kulud�

• Projektijuhtimise kulud sisseostetud teenusena teiselt juriidiliselt isikult ja FIE-lt.
• Esinduskulud, meened, auhinnad ja kingitused.
• Amortisatsioonikulud.
• Organisatsioonide liikmemaksud.
• Riiklikud maksud ja lõivud, mis on riigi poolt taotlejale tagastatavad (näiteks käibemaks).
• Kulud, mis ei ole projekti tegevustega otseselt seotud, sh toetuse saaja igapäevased haldus-, transpordi-, sidevahendite-, majandamis- ja kontorikulud.

Meetme “Kogukonna areng” mitteabikõlblikud kulud

​

• Hoonete, rajatiste ja ruumide ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttööde kulud.
• Üle 100 euro maksvate seadmete soetamine (sh tööriistad, masinad, elektroonilised seadmed), mille eeldatav kasutusiga on oluliselt pikem kui projekti elluviimise periood ja mida on võimalik projekti tegevusteks rentida või laenata.
• Kulud toiduainetele ja toitlustusele, mis ületavad 10% projekti abikõlblikest kuludest.

Meetme „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine“ mitteabikõlblikud kulud

​

• Koolituste ja ürituste korraldamise kulud, sh kulud infopäevadele, külapäevadele ja muule sellisele.
• Investeeringute ja ostude kasutusele võtmisega seotud teenuste (transpordi- ja ehitusteenused, seadmete paigaldamine jms) kulud, mis on tehtud eraisikute osutatud teenuste eest maksmiseks (lepingute alusel).
• Kulud toiduainetele ja toitlustusele.

Taotluse esitamine

�Taotluse koos vajalike lisadega esitab�taotleja seaduslik esindaja�digitaalselt allkirjastatult �e-toetuse keskkonnas https://etoetus.rtk.ee�hiljemalt 02.10.2024 kell 16.30.��Taotlusi saab esitada�kogu taotlusvooru avatud oleku ajal�ehk 02.09-02.10 kella 16.30-ni.��Taotlusvoorus võib taotleja esitada�kuni kaks taotlust�ehk ühe taotluse kummassegi meetmesse.

​

Taotluse esitamine��Taotluse sisestamise videojuhendi leiab siit.

​

​

Taotluse menetlemine�

• Taotluste menetlemise aeg on üldjuhul kuni 50 tööpäeva alates taotluse esitamise tähtajast.
• Puuduste ja ebatäpsuste kõrvaldamiseks antakse aega kuni 5 tööpäeva. Taotlust ja eelarvet võib muuta ainult menetleja poolt viidatud puuduste ja nendega kaasnevate muudatuste osas, sisuline muutmine pole lubatud.
• KOP-i määruse § 14 lg 6 sätestab asjaolud, mille puhul taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks.

Taotluste hindamine

�Taotlusi hindab viieliikmeline hindamiskomisjon.�

Hindamiskriteeriumid:

• projekti tegevuste eesmärgi vastavus programmi eesmärgile ja mõju kogukonna elujõulisuse tugevnemisele (osakaal 30%);
• projekti vajalikkus kogukonna jaoks ja kogukonnaliikmete kaasatus projekti elluviimisesse (20%);
• projekti tegevuste põhjendatus, tegevuste vajalikkus kavandatud tulemuse saavutamiseks ja projekti tulemuste jätkusuutlikkus (25%);
• projekti eelarve põhjendatus ja kuluefektiivsus (25%).

Taotluste hindamine�

• Hindamisskaala on vahemikus 0-4 punkti.
• Hinnang taotlusele on positiivne, kui hinnete kaalutud keskmine on vähemalt 2,5 punkti.
• Taotluste pingerida moodustatakse mõlema meetme taotluste kohta ühiselt.
• Komisjoni ettepaneku alusel teeb MARO otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus saadetakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu.
• Rahuldatud taotluste nimekiri avaldatakse MARO veebilehel.
• Toetus makstakse välja 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

Kokkuvõtteks

​

• Kogukonna arengu meetme kaudu toetatakse kõiki nn “pehmeid tegevusi”, mis tugevdavad kogukonda.

Võib soetada tegevuste elluviimiseks vajalikke vahendeid ja materjale.

• Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetme kaudu toetatakse investeeringuid ja investeeringute kasutuselevõtuks otseselt vajalikke sisseostetavaid teenuseid ainult juriidilistelt isikutelt.
• Mõlema meetme jaoks on eraldi taotlusvormid.
• Kaks taotlust võib taotleja esitada juhul, kui need on erinevates meetmetes.

Kokkuvõtteks

​

• Taotlused tuleb esitada e-toetuse keskkonnas hiljemalt ettenähtud kuupäevaks ja kellaajaks - 02.09 kell 16.30.
• Taotluse allkirjastaja peab olema registrijärgne juhatuse liige. Kui allkiri antakse volikirja alusel, tuleb taotlusele lisada volikiri.
• Asumipõhisuse nõue kehtib ainult Tallinnas.
• Omafinantseering peab olema rahaline.
• Sularahamaksed ei ole lubatud.

Elluviimine ja aruandmine

�Mida kõige hoolikamalt jälgida kogu projekti kestel?

​

• Tegevuse aluseks projekti elluviimisel on toetuse eraldamise otsus, projekt ise ja programmi määrus.
• Projekti tegevusi ja ülekandeid tohib teha ainult projekti abikõlblikkuse perioodil ehk vooru alguskuupäevast kuni lõppkuupäevani (02.10.2024-02.10.2025).
• Viimane ülekannete kuupäev on 02.10.2025.
• Aruanne tuleb esitada hiljemalt 02.11.2025.
• Projekt tuleb ellu viia vastavalt esitatud taotlusele ja kavandatud tulemusi saavutades.

Muudatused

​

• Projekti elluviimise muudatused tuleb kooskõlastada vähemalt 10 tööpäeva enne abikõlblikkuse perioodi lõppu MARO-le e-toetuse keskkonna kirjaga esitatud muudatustaotlusega.
• Projekti eesmärki, väljundnäitajaid ega nende sihttasemed ei tohi muutuda.
• Kuludevahelisi muudatusi võib teha ilma nõusolekut taotlemata ainult nende kulude osas, mis on eelarves olemas ja projekti kvaliteet ei kannata.
• Pikendamist saab taotleda kuni 6 kuu võrra eelkõige toetuse saajast mitteoleneval põhjusel.

Dokumendid

​

• Projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid peavad olema raamatupidamisarvestuses selgelt eristatavad ühingu muudest kuludest ja dokumentidest.
• Sularahamaksed ei ole lubatud, kõik arveldused tehakse toetuse saaja kontolt.
• Sõlmitud lepingud täidetakse nõuetekohaselt. Lepingul peab olema:
• number ja kuupäev;
• poolte andmed (eraisikul ka isikukood);
• kokkulepitud tasu, kuidas makstakse ja mille eest;
• poolte allkirjad.

Tasub tähele panna!

​

• Kui tegevused nõuavad ehitus- ja kasutusluba või ehitus- ja kasutusteatist, peavad need olemas olema.
• Projektiga soetatud või loodud vara säilimine ja avalik kasutus peab olema tagatud vähemalt 3 aastat projekti lõppkuupäevast (kuni 02.10.2028).
• Dokumentatsiooni peab säilitama 7 aastat taotluse rahuldamise otsusest.
• MARO-l on õigus teostada kohapealset järelkontrolli projektiga seotud dokumentide, seadmete, materjalide, teostatud tööde jm vara osas. Toetuse saaja on kohustatud võimaldama kontrolli läbiviijal eelnimetatuga kohapeal tutvuda.

Avalikkuse teavitamine

�Toetuse kasutamisest ja projekti tulemustest peab toetuse saaja teavitama avalikkust kas oma veebilehel, mõnes avalikus sotsiaalmeedia kanalis või kohalikus ajalehes.

​

Lisaks tuleb projekti üritustel, koolitustel, erinevatel infomaterjalidel sh digitaalsetel, dokumentidel, trükistel, renoveeritud või korrastatud objektidel ja muudel juhtudel kasutada viidet “Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist”.

Avalikkuse teavitamine

��KOP-i sümboolika kasutamine ei ole veel kohustuslik, ent mugav võimalus KOP-i toetuse kasutamisest visuaalselt teavitada.��

Toetuse tagasimaksmine

​

MARO-l on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui:

• on rikutud KOP-i määruse või teiste õigusaktide tingimusi või rahastamisotsuse nõudeid:
• projekti väljundnäitajaid on saavutatud osaliselt või saavutamata;
• on tehtud mitteabikõlblikke kulusid;
• on esitatud valeandmeid;
• kasutamata toetussumma on suurem kui 100 eurot.

​

NB! Toetuse saaja kohustub kandma kõik kulud, mis tekivad projekti kallinemisel toetussummaga võrreldes.

Menetleja tähelepanekuid 1

​

Levinumad puudused:�

• taotlus esitatud vale maakonna vormil;
• taotlus esitatud valesse meetmesse;
• majandusaasta aruanne esitamata (kui ühingul on tekkinud esitamise kohustus);
• käibemaksu tagastus määramata või valitud vale võimalus;
• projektiperiood erineb vooru fikseeritud perioodist;
• kasusaajad ja nende asukoht liialt lai �või teises KOV-is;
• näitajate algväärtused muudetud�või näitajaid lisatud.

Menetleja tähelepanekuid 2

​

Levinumad puudused:�

• aruandes esitatavate tõendite loetelu puudulik või sobimatu;
• eelarve arvestuskäik ebaselge;
• puuduvad üle 1000 € maksumusega soetuste võrreldavad pakkumised;
• puuduvad kohustuslikud lisadokumendid;
• taotlusvorm täidetud osaliselt.

​

Lahendus:� abiinfo� juhiste

järgimine!

Menetleja tähelepanekuid 3

​

Tagasiside, otsused, rahastamine:

• Mitterahastamisotsuse eel võib menetleja saata ärakuulamiskirja, milles on toodud välja komisjoni hinnang iga hindamiskriteeriumi täitmisele.
• Otsused sisestatakse taotluskeskkonda, eraldi kirjavahetust üldjuhul ei toimu.
• Rahastusotsusest teavitamine toimub kuni 5 tööpäeva ja toetuse väljamakse 10 tööpäeva jooksul.�

Aruandmine:

• tähtaeg kuu peale projektiperioodi lõppu;
• tõendite lisamine ja toetuse kasutamise avalikustamise nõude täitmine;
• videojuhend.

Täname kaasa mõtlemast

ja soovime edukat taotlemist!

KOGUKOND�ON OLULINE