MRP-AEG võitlustaktika 1988. a algul ja okupatsioonivõimude vastutegevus

​

Viktor Niitsoo

Teemad

• Vastupanu
• Vastupanu Eestis 1940 kuni taasiseseisvumiseni
• Avaliku vastupanu võitlusmeetodid
• Paradigma muutus avaliku vastupanu taktikas
• Okupatsioonivõimude vastutegevus.
• Hinnang MRP-AEG tegevusele

​

Tartu, 2. veebruar 2008

Vastupanu

• EE – vastupanuliikumine on okupeeritud alade elanikkonna okupatsioonivastane organiseeritud tegevus, eelkõige võõrvõimu ja kollaboratsionistide vastane põrandaalune liikumine Teise maailmasõja ajal.
• Vastupanuliikujad – eraisikud, kes töötasid varjatult või võitlesid relvastatud salkadena (partisanivõitlus).
• Võitlusvormid – võõrvõimuvastane propaganda (sh illegaalse kirjanduse väljaandmine ja levitamine), luureandmete kogumine ja edastamine, sabotaaž, diversioon, okupantide, kollaborantide hävitamine jms.
• Mõiste pärineb prantsusekeelsest sõnast résistance (vastupanu), millega tähistati Prantsuse vastupanuliikumist Teise maailmasõja ajal natsi Saksamaa okupatsiooni ja marssal Pétaini kollaboratsionistliku Vichy valitsuse vastu.
• Definitsioon väga kitsapiiriline ega hõlma nt vastupanu kommunistlikele režiimidele.

Tartu, 2. veebruar 2008

Vastupanu (2)

• Mitmesugused aktsioonid, mida agressiooni ohver või ikestatud rahvas või tagakiusamise alla sattunud sotsiaalne või religioosne ühendus võtab ette kas oma maa kaitseks, õiguste saavutamiseks, oma nõudmistele tähelepanu juhtimiseks või protesteerimaks ebaõiglase kohtlemise vastu (ka poliitilised streigid, massimeeleavaldused ja propagandategevus).
• Üksikisikute tegevus oma õiguste kaitsel.
• Rahvuslikud liikumised ja rahvuslik vabadusliikumine, religioosne liikumine, töölisliikumine, revolutsiooniline liikumine, samuti anarhistlik-, nais-, homo jms liikumine. Selle mõiste alla kuulub ka rahuliikumine.

Tartu, 2. veebruar 2008

Relvastatud ja vägivallatu vastupanu

• Relvastatud vastupanu – sõjategevus maad ründava agressori vastu, sissisõda, terrorism ja diversiooniaktid. Kõige efektiivsem vastupanuvorm, mis annab kiiremaid tulemusi, kuid on väga ohvriterohke ning tihti on kaalukeelel kas lõplik võit või täielik häving.
• Vägivallatu vastupanu – India rahvusliku vabadusliikumise juhi Mohandas ehk Mahatma (suurhing) Gandhi ja vägivallatu võitluse taktika satjagraha (sanskriti keeli tões püsimine), mida kasutati indialaste võitluses inglise koloniaalvõimude vastu, hõlmas võimudega tehtavast koostööst keeldumist, keeldumisest maksta makse, osta inglise kaupu jne.
• Montgomery baptisti koguduse pastori ja neegrite kodanikuõiguste eestvõitleja Martin Luther Kingi poolt asutatud Lõuna Kristliku Juhtkonna Konverentsi tegevus, kes korraldas arvukalt rahumeelseid meeleavaldusi, sh kuulsa marsi Washingtoni 1963. aastal.
• Vägivallatu võitluse tänapäevaseks kõige silmapaistvamaks näiteks on Tiibeti rahva usulise juhi Dalai laama ja Tiibeti pagulasvalitsuse tegevus kommunistliku Hiina okupatsiooni vastu. Väga palju aitab Tiibeti vabadusliikumist populariseerida eelkõige Dalai laama karismaatiline isik.

Tartu, 2. veebruar 2008

Passiivne vastupanu

Okupatsiooni tingimustes oma isikliku elu ja loometegevuse valitsevast ideoloogiast võimalikult sõltumatu kujundamine ning okupatsioonivõimudega kaasatöötamisest hoidumine, näiteks:

• keeldumine astuda komsomoli ja komparteisse
• vaikne protest venestamise ja sovetiseerimise vastu
• vaba informatsiooni otsimine välisraadiote või omakirjastuse kaudu
• vastuseis okupatsioonivõimude katsetele hävitada eestlaste rahvuslik identiteet, eesti keele ja kultuuri kaitsmine
• valimiste jm nõukogulike ürituste boikoteerimine
• välismaale põgenemises või välisreisilt tagasi tulemata jätmises

Tartu, 2. veebruar 2008

Tingimused vastupanuks

• Vastupanuliikumiseks on totalitaristlikes riikides väga vähe võimalusi.
• Vajalik valdava osa elanikkonna moraalne ja aineline toetus on totalitaarse režiimi tingimustes võimatu, sest julmade repressioonidega hävitatakse eelkõige vastupanuliikumise materiaalne baas ning elimineeritakse füüsiline reserv.
• Väline toetus eelkõige relvade, varustuse, side- ja propaganda-vahendite näol.
• Läbilaskev riigipiir, mille kaudu saavad riiki sisse imbuda mõne sõbraliku naaberriigi väljaõppelaagrites treenitud võitlejad ning sama teed pidi saab välja toimetada haavatuid, haigeid või lihtsalt puhkust vajavaid võitlejaid.
• Tegevuse avalikustamine – infokeskused kodu- ja välismaal, sündmuste keskmes kogutud informatsiooni ja propagandamaterjali levitamiseks. Televisiooni ajastul, nn CNNi efekt, interneti võimalused.

Tartu, 2. veebruar 2008

Vastandmõiste – kollaboratsioon

• Hilistuletis ladina verbist collaborare, st kaasa või koos töötama ehk ühine tegevus kirjanduslike või kunstialastes ettevõtmistes on mõnel pool säilinud tänapäevani.
• Teise maailmasõja päevil: Prantsusmaa ning Saksamaa vahel Rethondes 22. juunil 1940 sõlmitud vaherahulepingu kolmandas artiklis kohustus Prantsuse valitsus andma Saksa okupatsioonitsooni alla jäävale administratsioonile korralduse teha Saksa võimudega “koostööd”.
• Hiljem hakati mõistet “kollaboratsionism” kasutama laiendatud tähenduses, andes sellele teatava ideoloogilise või vabatahtliku varjundi.
• Eesti keeles on sellele sõnale leitud suurepärane vaste – “kaasajooksiklus”.

Tartu, 2. veebruar 2008

Vastandmõiste – kollaboratsioon (2)

Kollaborante on 2 tüüpi:

• Igasuguseid ilma aadete, ideaalide, au ja südametunnistuseta karjeristid, kes on isikliku kasu, võimu või raha nimel valmis ükskõik keda teenima.
• Tegelased, keda praegu on kombeks luuseriteks nimetada, s.o inimestega, kel eelmise korra ajal ei olnud just hästi läinud ning kes selles süüdistasid iseseisvat Eesti riiki. Uus võim kasutas selliseid madalaid instinkte innukalt ära.

Sõjajärgses Euroopas on kollaboratsiooni käsitletud riigireetmisena: Prantsusmaal anti kollaboratsionismis süüdistatuna kohtu alla üle 160 000 inimese, 1500 lasti maha; Norras mõisteti süüdi ligi 50000 inimest, 24 neist, sh Quisling lasti maha.

Tartu, 2. veebruar 2008

Vastupanu Eestis

• Vastaskandidaatide ülesseadmine Riigivolikogu valimistel 14.-15. juuni 1940.
• Põrandaaluste vastupanuorganisatsioonide tegevus juuni 1940 kuni juuni 1941.
• Relvastatud vastupanu esimesele Nõukogude okupatsioonile (Suvesõda) 1941.
• Vastupanu Saksa okupatsioonile Eestis aastail 1941-1944.
• Vastupanu teisele Nõukogude okupatsioonile aastail 1944-1954 metsavendade relvastatud vastupanu/noorte põrandaaluste vastupanuorganisatsioonid.
• Noorte põrandaaluste vastupanuorganisatsioonid 1955-1962.
• Demokraatlikud liikumised 1968-1975.
• Avalik vastupanu 1976-1987.
• Üldrahvalik vabadusliikumine (laulev revolutsioon) 1987-1991.

Tartu, 2. veebruar 2008

Avaliku vastupanu võitlusmeetodid

​

​

​

• Dissidentlus – võitlus inim- ja kodanikuõiguste eest, mis sai NSV Liidus alguse 1960. aastate algul.
• Dissidentluse idee – käituda mittevabas riigis nagu vabad inimesed, muuta sellega riigis valitsevat moraalset atmosfääri ja totaalse riigi traditsioone.
• Dissidentide eesmärk – saavutada olukord, et võimud hakkaksid täitma omaenese seadusi, eelkõige N. Liidu konstitutsiooni, samuti rahvusvahelisi lepinguid, millega N. Liit oli ühinenud, s.o taotlused demokratiseerida nõukogude süsteem.
• Dissidentide eeskuju – Alexander Dubčeki algatatud kommunistliku süsteemi liberaliseerimise katse Tšehhoslovakkias (Praha kevad).

Tartu, 2. veebruar 2008

Avaliku vastupanu võitlusmeetodid (2)

• Dissidentide võitlusmeetodid – avalikud kollektiivsed märgukirjad riigijuhtidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele, maailma avalikkusele; omakirjastuslike väljaannete valmistamine ja levitamine; üksikud rahumeelsed manifestatsioonid (nt Inimõiguste päeva vaikivad meeleavaldused Puškini mälestussamba juures Moskvas).
• Vastupanu käivitav element – irratsionaalne mõiste ‘väikeste võitude väärtus’, s.o rahulolu isiklikest väikestest võitudest, mis on saavutatud mitmesuguste vastupanuaktide kaudu ning mida tähtsustatakse üle võrreldes tegeliku jõudude tasakaaluga okupeerija ja vastupanu vahel. (Roger D. Peterson “Resistance and Rebellion. Lessons from Eastern Europe”. Cambridge, 2001)

Tartu, 2. veebruar 2008

Avaliku vastupanu võitlusmeetodid (3)

• Eesti vastupanuliikumine programmiliseks eesmärk – Nõukogude okupatsiooni lõpetamine ja Eesti iseseisvuse taastamine.
• Seda eesmärki kandsid kõik okupatsiooniaegsed vastupanuliikumised (metsavennad, noorteorganisatsioonid, demokraatlikud liikumised (1972. a memo ÜRO-le), avalik vastupanu (Balti apell 23.08.1979).
• Eesti avalik vastupanuliikumine kasutas taktikaliste võitlusvahenditena dissidentide võitlusmeetodeid.
• Selle taktika eesmärk – kehtivatele seadustele toetudes teha võimudele repressioonid võimalikult ebamugavaks.
• Kombata vangistamisega riskides lubatu-keelatu piire püüdega neid piire avarda.
• Isiklikel tutvustel põhinev koostöö Läti ja Leedu vastupanuliikumistega ning Vene dissidentidega.

Tartu, 2. veebruar 2008

Paradigma muutus avaliku vastupanu taktikas 1987. a

• Ettevaatlik suhtumine okupatsioonirežiimi pehmenemise tagajärjel tekkinud liikumistesse (‘fosforiidisõda’, muinsuskaitseliikumine)
• Nn kalendritähtpäevade (MRP aastapäev, 2. ja 24. veebruar, 25. märts, 14. juuni) aktsioonide korraldamine.
• Nn rahva sekka minek – allkirjade kogumine stalinismi ohvrite monumendi püstitamiseks, hiljem Eesti Vabariigi kodanike registreerimine Eesti Kongressi valimiseks.
• Kindla struktuuriga organisatsiooni loomine –MRP-AEG, hiljem ERSP.

Tartu, 2. veebruar 2008

Okupatsioonivõimude vastutegevus

• Repressioonid (kallaletung Lagle Parekile ja Heiki Ahonenile 29. jaanuaril 1988; Heiki Ahoneni arreteerimine 1. veebruaril 1988; Sivert Žoldini arreteerimine 2. veebruaril 1988 lendlehtede levitamise eest).
• Repressioonide korraldamine prokuratuuriorganite, sõjakomissariaatide, rahvasaadikute nõukogude ja töökohtade kaudu, KGB ise varjus.
• Lühiajalised arestid ja sõjaväe kordusõppustele saatmine.
• Pressi- ja eetrisulg.
• MRP-AEG liikmete laimamine ja mustamine massimeedias.
• KGB tegevuse populariseerimine meedias, eriti TVs.
• Omapoolsete ajaloosündmuste tõlgendustega kirjutiste avaldamine.

Tartu, 2. veebruar 2008

Okupatsioonivõimude vastutegevus (2)

• ENSV ÜNP 28. jaanuari määrus kodanike algatusel korraldatavate meeleavalduste jm avalike ürituste kohta (nõue pöörduda 10 päeva varem avaldusega kohaliku RSNi poole).
• Massimeeleavalduse jõuga laialiajamise katse 2. veebruaril 1988 Tartus.
• Kontrameeleavaldused, nt 24. veebruaril 1988 Tallinnas Vabaduse väljakul.
• Rahva suunamine tänavalt saalidesse populaarsete tegelaste (Mati Talvik, Trivimi Velliste jt) üleskutsete abil.
• Ajupesu ajaloolaste (K. Jaanson, T. Karjahärm, M. Graf jt), teadlaste (J. Eilart) ja väliskommentaatorite (T. Kõrda) poolt.
• MRP-AEG liikmete tituleerimine perestroika kahjustajateks tulevaste rahvarindelaste (M. Lauristin jt) poolt.

Tartu, 2. veebruar 2008

Hinnang MRP-AEG tegevusele

• Kuni 1980-ndate aastate lõpuni ei suutnud vastupanuliikumine oluliselt mõjutada Eestis toimuvaid sisepoliitilisi arenguid.
• MRP-AEGst kujunes Eesti iseseisvuse taastamise eest peetava võitluse teerajaja, kelle poolt sõnastati ja öeldi avalikult välja nõue avalikustada ja tunnistada kehtetuks MRP ning taastada Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel. Hiljem võeti need nõuded järk-järgult üle kõigi Eesti poliitiliste jõudude poolt.
• MRP-AEG liikmed olid müürimurdjad, kes võtsid ennastohverdavalt enda kanda vägivallamüüri murendamise, taludes vapralt sellega kaasnenud nii võimude repressioone kui ka mittemõistmist rahva poolt, kes kaldus uskuma kompartei ja Rahvarinde poolt tulevaid süüdistusi perestroikaprotsessi kahjustamises.

Tartu, 2. veebruar 2008

Tänan tähelepanu eest!

​

Küsimused?

Tartu, 2. veebruar 2008