1 of 22

Juhised õpetajale

Esitlust võib vajaduse korral muuta.
Slaidide all on mõned lisaselgitused.
Pange tähele, et mõnel slaidil on kasutatud animatsioone.
Katsetage slaidil 11 olevat videolinki enne esitlust!

2 of 22

Soovituslik tunnikava

Valikulised lisad/laiendused sügavamaks mõistmiseks

Süsinikuringe – kuidas see toimib? (10 min)

Säästev eluviis (10–20 min)

Sissejuhatus (5 min) �Kliimamuutustega seotud mõtted ja emotsioonid.

�Esitlus (10–15 min) �Vaadake suuremat pilti:

– Mis on kliimamuutused?

– Milles on inimesed eriarvamusel?�

Mäng Kliimakool (30 min)

– Tutvustage kaarte ja mängureegleid.

– Mängige 4–6-liikmelistes rühmades.

– Arutlege ja mõtisklege koos.

��

3 of 22

KLIIMAKOODI MURDMINE

KOOS KLIIMAKOOLIGA

Mängu ja kliimamuutuste sissejuhatus

4 of 22

Mida te tunnete, kui mõtlete kliimamuutustele?

Hirm
Süütunne
Ärevus
Lootus

Viha/pettumus
Kurbus
Stress
Ei tunne midagi

Mure
Motiveeritus/aktiivsus
Ükskõiksus/apaatsus
Pühendumus

Nõuanne: looge selle küsimuse jaoks küsitlus keskkonnas Mentimeter. Vanemate inimeste puhul võite alustada avatud küsimusega: „Millised on mõtted ja emotsioonid, mis seostuvad teil kliimamuutustega?“ ja koguge vastused sõnapilveks.

Kliimaärevus on väljakujunenud termin kliimamuutustega seotud tugevate negatiivsete emotsioonide kohta, sealhulgas mure isikliku ja kollektiivse ohutuse pärast, paanikahood, depressioon, söögiisu kadumine ja süütunne kliimat kahjustavate tegude pärast. Kliimaprobleemide üle arutamisel võib tekkida ka häbi ja süütunne. Mõned võivad väljendada ükskõiksust ja öelda: „Pole tähtis, mida me teeme.“

Võib tekkida ahvatlus tundlikke teemasid vältida, eriti noortega. Ent see võib jätta mulje, et täiskasvanutega ei saagi neid probleeme arutada, mis on sageli veel halvem. Selle asemel julgustage avatud arutelusid, kuulake õpilasi ja olge osavõtlikud. Veenduge, et nad tunnevad, et neid kuulatakse ja toetatakse.

5 of 22

Suur pilt

Mida me mõtleme kliimaprobleemide all?

6 of 22

Kliimaprobleemid

Ühiskonna nõudlus fossiilkütuste, toiduainete jne järele suurendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid

Üleujutused, põuad, toidutootmise süsteemide häirimine, elurikkuse vähenemine jne

Kõrgem temperatuur, merepinna tõus, jää sulamine, muutused sademete hulgas jne

Füüsilised Sotsiaalsed

Kohalikud Üleilmsed

Põhjused

Kliimamuutused

(vaatlusandmetega kinnitatud muutused)

Tagajärjed

Meetmed

Füüsilised Sotsiaalsed

Kohalikud Üleilmsed

Individuaalsed Kollektiivsed

Eluviisi muutused, poliitikameetmed, tehnoloogilised uuendused

Kliimamuutuste peamine põhjustaja on kasvuhoonegaaside heide, mis enamikus pärineb fossiilkütustest (põhjused). See heide on märkimisväärselt suurenenud ja sellega koos kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris. See suurendab looduslikku kasvuhooneefekti, mis põhjustab globaalset soojenemist. Vaatlusandmetega kinnitatud kliimamuutused hõlmavad temperatuuri tõusu 0,8–1,0 °C, meretaseme tõusu, kuumalainete sagenemist, sademete hulga muutumist ja liustikute sulamist.

Nende muutuste tagajärjed on põuad, üleujutused, rannikualade erosioon, elurikkuse vähenemine ja häired põllumajanduses. Kõige raskemani kannatavad haavatavamad elanikurühmad.

Selle vastu võitlemiseks on vaja mitmekülgset lähenemisviisi, mis hõlmab järgmist.

Eluviisi muutused: üksikisikud saavad vähendada süsinikujalajälge keskkonnasäästlike harjumustega, nt hakates taimetoitlaseks ja vähendades tarbimist.
Poliitikameetmed: valitsused peavad jõustama heitkoguste piirangud ja süsiniku maksustamise, pakkuma stiimuleid ja keelustama suure heitega tegevused.
Tehnoloogilised uuendused: väga oluline on kõikides sektorites üle minna vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiale.

Nende meetmete eesmärk on piirata globaalset soojenemist 2 °C-ni või vähem, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.

7 of 22

…kuid inimestel on erinevad arvamused/mõtted/uskumused

Füüsilised Sotsiaalsed

Kohalikud Üleilmsed

Meetmed

Füüsilised Sotsiaalsed

Kohalikud Üleilmsed

Individuaalsed Kollektiivsed

Mida saab teha? Mida tuleks teha?

Põhjused

Tagajärjed

Kliimamuutused

Kuidas mõjutab see inimest ja loodust?

Miks kliima muutub?

8 of 22

Kliimakool

9 of 22

Millel on teie arvates kõige suurem kliimamõju?

10 of 22

Kategooria värvid

Türkiissinine = toit

Kollane = transport

Roosa = eluase

Tumeroheline = muu

CO₂e

CO₂e tähistab kasvuhoonegaaside ekvivalenti, mis on globaalset soojenemist soodustavate kasvuhoonegaaside (süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja fluoritud gaasid) heitkoguste mõõtühik.

11 of 22

Kuidas Kliimakooli mängitakse?

Vaata videot siit!

��

12 of 22

Mängige 4–6-liikmelistes rühmades.

Iga rühm moodustab kaks võistkonda.

Mängu ajal:

Mõelge, kuhu kaardid paigutada.

Arutlege, miks see oli õige/vale.

13 of 22

Mis teid mängu ajal kõige rohkem üllatas ja miks?

Millel on eri kategooriates (toit, reisimine ja eluase) suurim mõju heitkogustele?

Millised teie tegevused tekitavad kõige rohkem heitkoguseid ja kuidas saaksite neid vähendada?

Milliseid meetmeid saavad erinevad sidusrühmad nagu üksikisikud, poliitikud, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused, koolid ja omavalitsused rakendada, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid?

Pärast mängu: mõtisklege kogu klassiga

14 of 22

VABATAHTLIKUD LISAD

LISAD/LAIENDUSED EDASIÕPPIMISEKS

Süsinikuringe – kuidas see toimib?

Säästev eluviis

15 of 22

Süsinikuringe�(kiirkursus!)

Milles seisneb süsinikdioksiidi heite probleem?

16 of 22

ookean

biosfäär

�atmosfäär

Meie heitkogused häirivad süsteemi tasakaalu!

17 of 22

ookean

biosfäär

�atmosfäär

Vältige levinud väärarusaamu!

Tegelikkus on selline:

CO₂ ei lähe ära kosmosesse!
CO₂ ei lagune!
CO₂ suures mahus kogumiseks ei ole (veel) sobivat tehnoloogiat!

18 of 22

Säästev

eluviis

Mis on säästev eluviis?

ÜRO määratlus:��eluviis, mis aitab kaitsta keskkonda, parandab igaühe elukvaliteeti ning keskendub vähemate ressursside kasutamisele ja väiksema reostuse tekitamisele.

19 of 22

Säästev eluviis

Kogukonna kaasamine

Töö ja haridus

Vaba aeg

Toit

Eluase

Transport

Tarbimine

20 of 22

Säästev tarbimine

Toit

Eluase

Transport

Tarbimine

21 of 22

Arutelu rühmades��Mõelge iga kategooria puhul (toit, reisimine, eluase, tarbimine) ühele asjale, mida võiksite teha, et tarbida säästlikumalt.��Püüdke olla võimalikult konkreetne, näiteks „sõidan trenni jalgrattaga, mitte ei lase end autoga viia“, mitte „reisin jätkusuutlikumalt“.

Arutage väikestes rühmades 5 minutit. Kirjutage oma ettepanekud üles ja jagage neid pärast kogu rühmaga.

Toit

Eluase

Transport

Tarbimine

22 of 22

Toit�

Meie nõuanded säästvama eluviisi jaoks

Tarbimine�

Transport�

Eluase�