Jätkusuutliku mõtlemise toetamise aine avaloeng

06.09.2024

Mihkel, Grete, Katrin

Kes me oleme ja miks me siin oleme. Kes teie olete? Milleks selline aine?

Ainekursuse eesmärk:

Toetada arusaamist:

• kuidas toimib loodus
• mis on Maa taluvuspiirid ja miks inimkond on need ületanud
• mis on lahendused
• kuidas neid teemasid kõige paremini õpetada

Kuidas aine on korraldatud?

Loeng-arutelud üle nädala reedeti. Kahjuks ei saa osaleda veebitsi. Ainekursuse põhiväärtus on dialoog õppejõududega.

Aine läbimise eelduseks on järgnev:

1. Kaks iseseisvat loodusvaatlust, mida palume teil kirjalikult ja vähemalt ühe fotoga illustreeritult esitada eDidaktikumi (juhised Didaktikumis).
2. iga loengu järgne mõtlemisülesanne (Kirjuta loengule järgneva kahe nädala jooksul siia kolm küsimust, mõtet või kommentaari selle loengu kohta.)
3. Igaks loenguks ühe artikli lugemine (nimekiri üleval eDidaktikumis).
4. Eksam: jätkusuutlikkuse-teemalise õpiülesande loomine ja läbiviimine oma õpilastele, arvestades tõhusa õppimise seaduspärasusi ja selgitades, miks just selle teema sel viisil õpetamine toetab jätkusuutlikkuse teemade mõistmist. (Kui Sa ei õpeta ise koolis, palun tee tiimitööd mõne tudengiga, kes õpetab ja looge ülesanne koos.) Eksam esitatakse kirjalikult eDidaktikumi ja sellele järgneb suuline dialoog õppejõududega, parandamaks võimalikke vigu.

Mida me teilt ootame?

• Pidevat ausat-avatud diskussiooni.
• Et annate teada, kuidas me saame teid aidata selles, et iseseisvad tööd (vaatlused, lugemised ja ülesande loomine) saaksid tehtud.
• Et annate kohe märku, kui teid miski segab, näiteks meie.
• Et toetate üksteist õppimisel.
• NB, see kursus võib tekitada tugevaid tundeid. Tunded on selles loengus aktsepteeritud ja neid võib teistega jagada.
• Pühendumist.
• Kõigi ressursside ära kasutamist.

Mida te meilt ootate?

Et me teid üllataksime

Konkreetsus - mida me seal looduses peame kirja panema?

Ülesannetele edasi- ja tagasiside

Head lugemissoovitused

Elulisi näiteid ja meie oma ahhaasid ja vaimustust

Et kujuneks tervikarusaam kogu teemast, mitte isoleeritud teadmistekillud

Näiteid, kuidas mingi mõte õpilasele kohale viia - õpetamismeetodid

kuidas õpitut ka ise rakendada oma elus

Mida te üksteiselt ootate?

Toetav õlg

Üksteiselt õppimine, kogemused

Üksteise aja austamine

Keegi ei küsi kell 17.29 õppejõudu inspireerivat küsimust! Kurat!

Aktsepteerimine üksteise arvamusi, avatus ja ka teadmatust

​

​

​

Esimene suurem kodune töö (tähtaeg 19. september):

1. Vali järgnevatest ökoloogilistest põhimõistetest (vt järgmine slaid) üks ja uuri kas Wikipediast või raamatust “Ökoloogia võhikutele” (Kristjan Zobel, 2021) mida see tähendab.

Kõik need mõisted aitavad paremini mõista mõistet “ökoloogiline nišš”. Ökoloogilise niši piire, ökoloogilist nišši defineerivad keskkonnategurid on oluliselt nihkunud, mistõttu meie nišš on oluliselt ahtamaks muutunud.

1. Pane matkamiseks sobivad riided selga, paki võileib ja veepudel kaasa ja mine loodusesse. Ära mine lihtsalt koduaeda või linnaparki, otsi veidi metsikum koht - mets, rand, niit, raba vms. See võib olla Su lemmikpaik, kodukoht vms. Mine loodusesse ja ole seal jupp aega niisama - ära tee midagi, lihtsalt ole ja vaatle. Märka, mis on Su ümber, ja mis Sinu sees toimub.
2. Vaatle loodust ja püüa leida, kus Sa seda mõistet seal looduses “näed”. Kuidas saab looduses märgata selle põhimõiste toimimist? Mis on nähtavad märgid sellest? Tee foto, mille puhul oskaksid põhjendada, kuidas see ökoloogia printsiip sellel fotol väljendub.
3. Pane oma vaatlustulemus eDidaktikumi kirja (ülesanne “1. loodusvaatlus”), tähtaeg 19. september - siis me jõuame need enne loengut üle vaadata.

Ökoloogia mõistete nimekiri

• Ökoloogilised tegurid
• Organismidevahelised suhtevormid
• Ökoloogiline amplituud ja populatsiooni dünaamika
• Positiivne ja negatiivne tagasiside
• Kohastumine ja kohanemine
• Homeostaas
• Ökoloogilised tasemed ja komplekssed süsteemid
• Suktsessioon
• Ökosüsteem ja biosfäär
• Ökoton
• Evolutsioon

​

Et asi oleks võimalikult selge…

Palun pöördu nüüd pinginaabri poole ja püüa talle selgitada, MIDA ja MIKS te peate loodusvaatluse kodutöö puhul tegema! Pinginaaber vajadusel parandab.

Tekkinud küsimused arutame koos läbi.

Maa taluvuspiirid

Mihkel

Inimliigi ökoloogilise niši piirid

Liisa Puusepp

Rakvere Riigigümnaasium, koolijuht

Mihkel Kangur

Rakvere Riigigümnaasium, õppe- ja arendusjuht

Tallinna Ülikool, vanemteadur

06. September 2024

Mis on keskkonnamuutused?

Kas keskkonna muutustega on võimalik võidelda?

Kas me saame keskkonna muutuseid on vältida?

Kas keskkonna muutused jätavad meid puutumata?

Miks me peame rääkima keskkonnamuutustest?

Kas pole keskkonna üheks omaduseks pidev muutus?

Mis on ökoloogiline nish?

Millises seisus on inimese kui liigi ökoloogiline nish

https://bio.libretexts.org/Courses/University_of_California_Davis/BIS_2B%3A_Introduction_to_Biology_-_Ecology_and_Evolution/05%3A_Functional_Diversity-_Stress_and_Enemies/5.01%3A_The_Ecological_Niche

Maa

planetaarsed

piirid

​

Elurikkus

https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.adh2458

Bioloogilise mitmekesisuse kadu

Mis on bioloogiline mitmekesisus?

Kuidas mõjutab bioloogiline mitmekesisus meie igapäevast elu?

​

Kuidas te aru saate, et mingi asi on elus?

Emergent properties

https://www.pnas.org/content/115/25/6506

​

Yinon M. B.-O., Phillips, R., Milo, R. 2018.

The biomass distribution on Earth

Proceedings of the National Academy of Sciences,

115 (25) 6506-6511; DOI: 10.1073/pnas.1711842115

Bioloogiline mitmekesisus

kauaʻi ʻōʻō

European Bird Census Council/RSPB/BirdLife International; EEA, grassland butterfly indicator for Europe; Dirzo et al. 2014 Science, Guardian

Joint saiga health monitoring team in Kazakhstan (Association for the Conservation of Biodiversity, Kazakhstan, Biosafety Institute, Gvardeskiy RK, Royal Veterinary College, London, UK) https://www.theverge.com/2018/1/17/16900590/saiga-antelope-2015-die-offs-kazakhstan-humidity-heat-climate-change

Maa

planetaarsed

piirid

​

Muld

https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.adh2458

Mullastik

Millest muld koosneb?

​

Kuidas mullastik osaleb aineringes?

​

Mis juhtub, kui me asendame orgaanilised väetised mineraalväetistega?

Maa

planetaarsed

piirid

​

Vesi

https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.adh2458

Vesi ökosüsteemides

Mis on vee roll ökosüsteemides?

https://www.envir.ee/sites/default/files/Vesi/Uuringudjaaruanded/2020/hajaasustuspiirkondade_joogivee_aruanne_140920.pdf

Metsa kui ökosüsteemi teenus valglal:

a) pinna- ja põhjavee ressursside reguleerija

b) leostuskoormuse reguleerija

Paduvihmade eksperiment

- Ameerika

Maa

planetaarsed

piirid

​

Uued ained

https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.adh2458

Uued ained

Millest on tehtud sigarettide filtrid?

Mis saab komposteeritavast plastikust?

Kui kauaks ajaks peab palkama turvafirma valvama tuumajäätmete hoidlat?

350 000 inimese poolt loodud kemikaali

https://ezdaan.com/chemicals/

Maa

planetaarsed

piirid

​

Kliima

https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.adh2458

Mis on kliima?

Mis on kliimamuutus?

Kas on mõnda eluala, mille kliimamuutus jätab mõjutamata?

Lüthi, D.et al., 2008. Nature 453(7193):379-382.

Jouzel, J., et al., 2007. Science 317(5839):793-797.

410 PPM 21.09.20 https://www.co2.earth/

Populatsiooni suurus

Keskkonna mahutavus

Keskkonnamahutavuse ületamine

Eksponentsiaalne kasv

Aeg, aastates

Rahvaarv ei ole probleem, vaid tarbimine

https://www.theguardian.com/inequality/2017/jul/04/is-inequality-bad-for-the-environment

Meil on ainult võimalus liikuda lahenduste poole ja anda igapäevaselt endast parim,

Rooma klubi „Kasvu piirid“ 40 aastat hiljem

Tõhus õppimine – mis seda iseloomustab?

Grete

Mida on vaja selleks, et õppimine ÜLDSE JUHTUKS?

Tegutsege väikestes gruppides. �Palun jagage need õppimisviisid neljaks alarühmaks. Mis võiks olla rühmade nimed?

1. Oma seisukoha teistele põhjendamine

2. Mitme teksti ideede sidumine

3. Õpetaja jutust juhiste kuulamine

4. Sõnasõnaliste märkmete tegemine

5. Õpilasele juba selge lahenduskäiguga ülesannete lahendamine

6. Teksti tähelepanelik lugemine

7. Sarnasuste ja erinevuste üle teistega arutlemine

8. Iseendale selgitamine

9. Õpilasele veel mitte selge lahenduskäiguga ülesannete lahendamine

10. Allajoonimine

​

(Kognitiivse) kaasatuse vormid

• Passiivne – õppija on suunatud info saamisele materjalidest/õpetajalt, ilma väliselt selle infoga midagi tegemata – nt tähelepanelik lugemine, õpetaja juhiste kuulamine
• Aktiivne – materjalide vaatamise/kuulamisega kaasneb mingit sorti motoorne/füüsiline aktiivsus – nt millelegi osutamine, pauside tegemine, allajoonimine, sõnasõnaliste märkmete tegemine, mingi osa väljakirjutamine, selge lahenduskäiguga ülesande lahendamine
• Konstruktiivne – õppija tekitab materjali töödeldes mingit sorti uusi väljundeid/ideid, mis lähevad kaugemale sellest, mis materjalis esitatud on. Ehk siis see kaasatuse vorm on generatiivne – nt endale selgitamine, materjalide seostamine, küsimuste esitamine, loetu põhjal joonise tegemine, uue lahenduse otsimine jne. NB – kui nt õppijapoolne materjali endale selgitamine on sõnasõnaline, on tegu aktiivse, mitte konstruktiivse vormiga.
• Interaktiivne – mitme õpipartneri interaktsioonis on kõik osapooled konstruktiivselt kaasatud, s.t. mõlemad genereerivad uusi ideid ning mõlemad saavad enam-vähem samapalju sõna; tulemusena tekkivad väljundid/ideed lähevad kaugemale sellest, mida kumbki õppija üksi suudaks luua – nt oma seisukoha kaitsmine/põhjendamine, teiselt selgituse või näite küsimine, üksteise ideede laiendamine jne

Chi, M. T., & Wylie, R. (2014). The ICAP framework: Linking cognitive engagement to active learning outcomes. Educational psychologist, 49(4), 219-243.

Tegemist on vektoriga…

Passiivne -> Aktiivne -> Konstruktiivne -> Interaktiivne

​

Mis asi vektori suunas suureneb? Miks see on oluline?

​

Kognitiivne kaasatus - tähelepanelikkus ja valmisolek teha vajalikke jõupingutusi keerukate ideede mõistmiseks ja oskuste valdamiseks (Fredricks, Blumenfeld, & Paris, 2004)

• Erinevate uuringute kohaselt paraneb õppimine oluliselt trajektooril P -> A -> C -> I (8-10% iga modaalsuse puhul, vt nt Menekse et al., 2013)
• Erinevus ei tule välja tingimata lihtsate, küll aga keerukate ja teadmiste ülekannet eeldavate ülesannete puhul
• Mis veel koos vektoriga suureneb?

​

Chi, M. T., & Wylie, R. (2014). The ICAP framework: Linking cognitive engagement to active learning outcomes. Educational psychologist, 49(4), 219-243.

Fredricks, J. A., Blumenfeld, P. C., & Paris, A. H. (2004). School engagement: Potential of the concept, state of the evidence. Review of Educational Research, 74, 59–109.

Menekse, M., Stump, G., Krause, S., & Chi, M. T. H. (2013). Differentiated overt learning activities for effective instruction in engineering classrooms. Journal of Engineering Education, 102, 346–374

​

• Mida kognitiivselt kaasatum on õppija, seda tõhusamalt ta õpib - seda enam ta õpitust aru saab (sh saab ka aru, kui õpitav on keeruline), seda rohkem talle meelde jääb ja seda rohkem õpitut kasutada oskab.
• Kuidas selles valguses kommenteerite tõsiasja, et paljud õppeolukorrad on loengud? Miks?

Siin joonisel on üks mõiste, mida eesti keeles ei ole – ja puuduv mõiste võib osutada sellele, et meil pole seda sõna vaja olnud. Mis mõiste see on?

Chi, M. T., Adams, J., Bogusch, E. B., Bruchok, C., Kang, S., Lancaster, M., ... & Yaghmourian, D. L. (2018). Translating the ICAP theory of cognitive engagement into practice. Cognitive science, 42(6), 1777-1832.