2 of 7

Keelesugulus. Maailma keeled

Keel on meie üks olulisemaid tunnuseid: keel annam meile võimaluse teha koostööd, omavahel suhelda, kooselu korraldada, mõelda, minevikku mäletada ja palju muud.

Täpselt ei teata palju keeli kokku on, sest pigem on see kokkuleppe küsimus, kas tegemist on iseseisva keele või murde keelega.

Arvatakse olevat 7000 keele ringis, kuid vaid umbes 200 neist on tänapäeval arenenud kultuurkeele.

Arenenud kultuurkeel

ilukirjandus: romaanid, novellid, luuletused
kunstid: teatrietendused, ooperid, filmid
teadus: uurimustööd
haridus: lasteaiad, koolid, ülikoolid
ajakirjandus: ajalehed, veebiväljaanded, televisioon, raadio
arvutitarkvara: programmid, mängud
riiklik asjaajamine: dokumendid�

3 of 7

Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on välja kujunenud kümneid tuhandeid aastatid tagasi kõneldud algkeelest.

Indo euroopa keelkonna suuremad keelerühmad (arvud miljonites)

germaani allrühm

inglise keel, 328
saksa keel, 90
hollandi keel, 22
rootsikeel, 8.3
taani keel, 5.6
norra keel, 4.6
islandi keel, 0.24
fääri keel, 0.05

romaani allrühm

hispaania keel, 328
portugali keel, 178
prantsuse keel, 68
itaalia keel, 62
rumeenia keel, 23

slaavi allrühm

venekeel, 144
poola keel, 40
ukraina keel, 37
serbohorvaadia keel, 16.3
tšehhi keel, 9.5
bulgaaria keel, 9
valgevene keel, 8.6
slovakia keel, 5
makedoonia keel, 2.1
sloveeni keel, 1.9

4 of 7

Eesti keele sugulaskeeled

Kust on pärist eesti keel? ,, Väga mitmelt poolt ja eikuskilt. Sugulunale paljudega, kuid lõpptulemusena ainulaadne ja erakordne...’’ on arvanud kelleteadlane Ago Künnap.�Eesti keele lähemad sugulaskeeled on vadja keel, karjala keel, isuri keel, vepsa keel, liivi keel, soome keel.

5 of 7

Eesti keele eripära ja võrdlus teiste keeltega

Kõigil maailam keeltel on palju ühist, olenemata sellest, ka tegemist on sugulaskeeltega või mitte.

Kõiki keeli kasutatakse suhtlemiseks, teadete edastamiseks.
Igas keeles pannakse pikemad teated ehk tekstid kokku lausetest, need omakorda sõnadest, sõnade moodustajaks on häälikud.
Ükski keel ei saa hakkama ainult täis- või kaashäälikutega, erinev on ainult nende arv.
Iga keel on loov süstem, milles on võimalik moodustada lõpmatu arv lauseid.
Kõigis keeltes eristatakse nimisõnu ja tegusõnu.
peaaegu kõigis keeltes on sõna ainsuse- ja mitmusevorm erinevad.

Siiski on igas keeles palju sellist, mis teeb sellest erilise suhtlemisvahendi. Ükski keel ei ole teistetst keeltest parem ega halvem. Igas keeles on peidus tohutult rikkuseid, mis annavad kõnelejate elulaadist ja kultuurist - kui mõni keel hääbub ja kaob, jääb maailma vaesemaks.

6 of 7

Eesti keele sünd ja kujunemine

Eesti kirjakeele nagu iga teisegi kirjakeele kunumine ja erenemine on lõpmatu protsess, sest maailm ja keel on pidevad muutumises. Kirjakeel ehk normitud ühtke keelekuju on paljude inimeste ühistöö ja loomingu tulemus , selle kujundamine nõuab pidevat vaeva ja hoolt. Kirjakeele valdamine on igale inimesele väga oluline, sest tänu arenenud kirjakeelele saavad kõik eesti keelt kõnelevad inimesed omavahel ladusalt suhelda, olgu tegemist lõuna- või põhjaeestlastega, nooruki või vanuriga, inseneri või luuletajaga. Ühte ja korrastatud kirjakeel tagab ühiskonna kui terviku eduka toimimise.

Paljud tänapäeva keeleterminid on pärit Karl August Hermanni koostatud esimesest eestikeelsest eesti keele grammatikast, mis ilmus 1884. aastal.

käänamine ja pööramine

ainsus ja mitmus

häälik ja tähestik

sõnaliigid (määrsõna, sidesõna, hüüdsõna)

enamik käändenimetustest (nimetav, sisseütlev jt)

lause, rõhk, algvõrre, ülivõrre, täisminevik ja enneminevik.

7 of 7

Eesti keele areng tänapäeval

Eesti keel, sarnaselt näiteks islandi keelega, on üks maailma väiksematest keeltest, mis toimib ametliku keelena selle kõigis kasutusaspektides: administraativkeelena, meedias, kirjanduses, teatris, ettevõtluses, koolides, ülikoolides, teaduses ja kõiges muus.

Viimastel aastakümnetel, pärast Eesti taasiseseisvumist, on eesti keele positsioon ühest küljest paranenud: eesti keelel on riigikeele staatus ja tema püsimine on tagatud seadustega.