Aineringed

Tõhusa vea disain

(ja miks õpilased kardavad vigu teha?)

18.10.2024

Teie viimase loengu järgsed küsimused (võtame mõned neist veel järgmises loengus teemaks):

• täpsustaks eksami toimumise asjaolusid
• järgmise loodusvaatluse kuupäev
• 1. Millised psühholoogilised mehhanismid või kognitiivsed kallutused takistavad üksikisikuid omaks võtmast jätkusuutlikku mõtlemist, ja kuidas neid saaks teadlikult mõjutada või muuta?
• 2. Milliseid konkreetseid hariduslikke sekkumisi või metoodikaid on tõhusalt kasutatud erinevates riikides, et edendada jätkusuutlikku mõtlemist noorte seas, ning milliseid neist võiks rakendada kohalikus kontekstis?
• 3. Palun lisalugemist! Kasvõi neid tekste või allikaid, mida mainite loengutes, tahaks veeel! :)

​

Millises järjekorras peaksid toimuma teooria ja praktika?

Miks? (loengus kogutud vastused)

vigadest õpitakse

aktiivne õppimine toimub

õpilane osaleb konstruktiivselt ja interaktiivselt

eelteadmised aktiveeritakse

grupis ideede põrgatamine - mõtlemine nähtavaks

toimub päris avastusprotsess -> dopamiini võimalus

loovus

kuulamise õppimine

Kahel õpetajal on erinev strateegia keerukate nähtuste-protsesside õpetamiseks. Kumma õpetaja strateegia toetab keeruka teadmise tekkimist ja uues olukorras rakendamist? Miks?

• Õpetaja X annab õppijatele esmalt keeruka probleemülesande lahendada.
• Õppijate ülesanne on väikestes gruppides sellele probleemile ise erinevaid lahendusi pakkuda. Õppijad loovad tõenäoliselt endale ekslikud ettekujutused nii õpitavatest mõistetest kui lahendustest.
• Vahepeal käib õpetaja kõigi gruppide juures uurimas, mis toimub, ning küsib gruppidelt ühe suunava küsimuse.
• Pärast õppijatepoolset põhjalikku koosmõtlemist ja ummikusse sattumist järgneb arutelu koos õpetajaga õppijate mõtete üle, mille pinnalt tuletatakse koos õiged mõisted ja lahendused, mis tõukuvad õppijate poolt pakututest, neid ümber lükates või kinnitades. Ehk siis dialoogi vormis eksperdiloeng.

​

​

• Õpetaja Y õpetab esmalt ära teemakohase teooria ja süsteemse teadmise ning selgitab, kuidas ülesandeid lahendada.
• Seejärel järgneb harjutamine: õppijad saavad keeruka probleemülesande ning proovivad seda lahendada.

Seda nimetatakse tõhusa vea disainiks, mille puhul otsene õpetamine toimub viivitusega

Selle nimi on vahetu või otsene õpetamine

Tõhusa vea meetodi eelised

• Õpetaja X annab õppijatele esmalt keeruka probleemülesande lahendada.
• Õppijate ülesanne on väikestes gruppides sellele probleemile ise erinevaid lahendusi pakkuda. Õppijad loovad tõenäoliselt endale ekslikud ettekujutused nii õpitavatest mõistetest kui lahendustest.
• Vahepeal käib õpetaja kõigi gruppide juures uurimas, mis toimub, ning küsib gruppidelt ühe suunava küsimuse.
• Pärast õppijatepoolset põhjalikku koosmõtlemist ja ummikusse sattumist järgneb arutelu koos õpetajaga õppijate mõtete üle, mille pinnalt tuletatakse koos õiged mõisted ja lahendused, mis tõukuvad õppijate poolt pakututest, neid ümber lükates või kinnitades. Ehk siis dialoogi vormis eksperdiloeng.

​

​

• Õppija saab võimaluse oma eelteadmiste aktiveerimiseks
• Õppija konstrueerib uusi teadmisi oma peas

​

• Õppija mõtlemine tehakse nähtavaks, st toimub pidev suhtlus

​

• Õppijal on ülesanded, mis võimaldavad teha vigu, et neid saaks analüüsida -

​

• Seega saavad õppijale selgemaks nähtuse/probleemi otsustavad, kriitilised, struktuursed, kuid sageli varjatud tunnused

​

• Õppijal tekib rahulolematus oma teadmiste hetketasemega

​

• Õppija on teadlikum oma intuitiivsetest väärarusaamadest ja õpib neid pidurdama

​

• Ülesanded on pigem pingutust nõudvad kui lihtsad

​

• (muidugi toimib see ainult siis, kui EI ole emotsionaalset pinget, stressi või ärevust)

“Latent productivity of failure”

Otsese õpetamise ohud

• Õppija on vähesel määral kognitiivselt kaasatud

​

• Õppejõud ei saa teadlikuks õppija väärarusaamadest

​

• Õppijad säilitavad tõenäoliselt oma väärarusaamad

​

• Õppija ei saa aru, mis täpselt on tema jaoks selles ülesandes raske

​

• Tekib õppimise illusioon - tunne, et "See on lihtne, ma saan sellest aru!" - tegelikult õppijad jälgivad õpetajate organiseeritud teadmisi, kuid ei organiseeri ise teadmisi

​

• Ebatõhus edu - esialgne edu ja vähe pikaajalist kontseptuaalset õppimist või teadmiste ülekandmist (sageli hiljem ise proovides mõistab õppija, et ta ei saa lahendusest aru)

​

• Õpetaja Y õpetab esmalt ära teemakohase teooria ja süsteemse teadmise ning selgitab, kuidas ülesandeid lahendada.
• Seejärel järgneb harjutamine: õppijad saavad keeruka probleemülesande ning proovivad seda lahendada.

On aina enam andmeid, et tõhusa vea disain töötab:

Mis tõhusa vea disain ei ole?

• Avastusõpe
• Minimaalselt juhitud õpe

Võrrelge kahte gruppi ja ennustage, kummal on lõpuks paremad ja ülekantavamad teadmised

Õpilaste grupp 1

1. etapp: Lahendavad grupiga halvasti defineeritud, ähmaseid probleeme (Newtoni kinemaatika) -> hädas probleemide defineerimise ja analüüsimisega -> ebaõnnestuvad

2. etapp: Lahendavad individuaalselt hästi defineeritud, arusaadavaid probleeme -> õnnestuvad

________________________________

3. etapp: Lahendavad individuaalselt halvasti defineeritud, ähmaseid probleeme -> ?

Õpilaste grupp 2

1. etapp: Lahendavad grupiga hästi defineeritud, arusaadavaid probleeme (Newtoni kinemaatika) -> õnnestuvad

​

2. etapp: Lahendavad individuaalselt hästi defineeritud, arusaadavaid probleeme -> õnnestuvad

_____________________________

3. etapp: Lahendavad individuaalselt halvasti defineeritud, ähmaseid probleeme -> ?

​

​

​

Kapur, M. (2008). Productive failure. Cognition and instruction, 26(3), 379-424.

Mida tõhusa vea disain lisab ICAP mudelile, kuidas see ICAPit täiendab?

Järeldused (1) Kui me tahame, et õpetamine oleks tõhus:

• Täna pakume vastuseid küsimustele, mida õpilastel veel ei ole
• Me peaksime aitama nendes küsimustel tekkida
• Meie eesmärk õpetamisel peaks olema õpilastes teadmistenälja tekitamine - luua probleeme ja õpisituatsioone, kus õpilane mõistab, et tema senised teadmised on ebapiisavad. Praegu teeme vastupidist
• Viivitusega õpetamine on tõhusam - pärast ebaõnnestumist on õpilased paremini valmis integreerima ekspertteadmisi
• Viimasel juhul on kontseptuaalne ja ülekantav õppimine kõige tõenäolisem

Järeldused (2) Kui me tahame, et õpetamine oleks tõhus:

Olulised oskused, mida me peame õpetajatena arendama:

1. Pidurdamine - pidurdage oma õpetamise tungi ja looge selle asemel võimalus õppida - sest see, kes mõtleb, õpib (ja me ei taha, et see oleksid Sina)
2. Selliste õpiolukordade loomine, kus õppijad saavad ebaõnnestuda - sest ebaõnnestumine, kaos ja segadus, millele järgneb dialoogiline ekspertarutelu, tekitab teadmisi, mida õppija suudab ka uutesse olukordadesse üle kanda

“If you do not learn to fail, you will fail to learn” (Manu Kapur)

​

Aineringed

Teie küsimused: Mihkli valik

Teemad intrigeerivad, aga kas inimtegevust looduses ja üldiselt saab läbinisti hukka mõista, kindlasti on palju mida inimesed on parendanud ka ökosüsteemi jaoks?

Kui paljud inimesed on tegelikult valmis loobuma oma mugavustest, et elada jätkusuutlikult ja säästa ressursse?

Mulle jäi kõlama mõte, et Euroopa liidul on globaalne mõju rohepöörde osas. Küll aga tundub mulle vahel, et mida saab nii väike riik nagu Eesti nii palju muuta, et see hakkaks mõjutama.

keskkonda reostavad suurfirmad on kuidagi rohkem süüdi kui nende firmade toodangut ostvad tarbijad. Ma saan aru, et me ei saa väga valida, kelle käest me kütust või elektrit ostame, aga samas on meie muude igapäevaste ostude tegemisel ikkagi väga palju mõju. Kes siis ikkagi põhivastutust kannab?

Ma ei usu hästi, et praegusesse kasvuideoloogiasse muutus tuleb, kui loota üksnes tänaste otsusetegijate valgustumisele. Kuidas võiks noori tegelikult võimestada?

​

Kuidas võiks biokütuste tootmise jaoks vajalik taimestiku ülekasutamine (7%) mõjutada mulla degradeerumist ja ökoloogilist tasakaalu pikas perspektiivis?

Mitu saaki Maa mullastik veel anda kannatab?

Milliseid sammud võiksid kogukonnad või üksikisikud astuda, et säilitada ja parandada mulla kvaliteeti kohalikul tasandil?

Kas tehnoloogia suudab kunagi asendada või taastada mulda, mis on juba kahjustatud või kadunud?

Seoses mulla teemaga tekkis küsimus, kas on mingeid uuenduslikke tehnoloogiaid või praktikaid, mida saab rakendada mulla tervise ja viljakuse taastamiseks?

Kuidas meie haridussüsteem võiks aidata inimestel juba varasest east alates mõista mulla tähtsust ja seostada seda meie igapäevaeluga?

Milliseid praktilisi samme saaks igaüks meist teha, et vältida muldade degradeerumist ja säilitada mullaviljakust intensiivse põllumajanduse tingimustes?

​

Kuna mulle jäi loengust arusaam, justkui üraskite toit on seened, siis palun lisaks täiendada, et tegelikult ikkagi puu ise on ka (põhi)toiduks.

​

Kas saja-aastane ökosüsteem on ökosüsteemi vanuse osas noor või vana? Videos, kus räägiti soo taastamisest oli üks argument, et tegu on üle saja-aasta vanuse väljakujunenud ökosüsteemi hävitamisega ning see oli see, mis inimeses emotsiooni tekitas. Kas ökosüsteem saab täielikult välja kujuneda või on ta siiski pigem muutuv?

​

Kuidas valgusreostus mõjutab ökosüsteeme, eriti loomade käitumist ja rändemustreid, ning kas Eestis on astutud samme selle vähendamiseks?

Kas on olemas konkreetseid tehnoloogilisi lahendusi või meetmeid, mida saaksime kasutada valgusreostuse vähendamiseks linnakeskkonnas, ilma et see mõjutaks oluliselt meie igapäevaelu?

​

Kuidas selgitada lapsele, et ei ole hea mõte liblikaid, röövikuid jne. koju koguda (ja neid n-ö kasvatada) ning lehti, lilli lahti kiskuda, sest see on looduse kahjustamine?

​

Puudusin kahjuks esimestest loengutest ning soovin teada, kust pärineb mõiste homoöstaas kandumine ökoloogiasse ning negatiivse ja positiivse tagasiside kasutus ökosüsteemide kirjeldamisel?

Ma ei usu hästi, et praegusesse kasvuideoloogiasse muutus tuleb, kui loota üksnes tänaste otsusetegijate valgustumisele. Kuidas võiks noori tegelikult võimestada?

​

Mis juhtub ökosüsteemiga, kui sellesse lisandub täiendavalt lämmastiku ja fosfori ühendeid?

Mida me mäletame lämmastikuringest?

​

Miks meil lämmastikku elussüsteemides vaja on?

Lämmastikringe häirimine

Battye et al. (2017)

Mida me mäletame fosforiringest?

​

Mille jaoks meil fosforit elussüsteemis vaja on?

Metsa kui ökosüsteemi teenus valglal:

a) pinna- ja põhjavee ressursside reguleerija

b) leostuskoormuse reguleerija

Paduvihmade eksperiment

- Ameerika