1 of 32

Keeleõppemeetodid

Didaktika I

Tiina Rüütmaa

2 of 32

Lähenemine (approach)

Arusaam keele ja keeleõppe olemusest, mis on välja arenenud lingvistika, sotsiolingvistika, psühholingvistika jne seisukohtadest ning on keeleõpetamispõhimõtete ja –võtete allikaks.

  • Keele olemus
    • Strukturalism
    • Funktsionalism
  • Keeleõppeteooria: kuidas keelt õpitakse
    • Psühholoogilised ja kognitiivsed protsessid (harjumuse kujundamine, induktiivsus, interferents, üldistus)
    • Õppeprotsessi aktiveerumise tingimused

3 of 32

Meetod

Lähtub teatud keeleõppeteooriast: mis viib keele omandamisele.

Ütleb õpetajale

  • kuidas peaks õpetama, et õpilane keele omandaks
  • milliseid materjale ja tegevusi peaks kasutama ja kuidas ning milline on õpetaja roll jne

õpilasele

  • kuidas peaks keeleõppele lähenema ja milliseid rolle keeletunnis täitma

​

4 of 32

Keele olemus > keeleõppefookus I

Strukturalism: keel koosneb struktuurselt seotud elementidest

  • Grammatika on oluline

​

  • Õpetatakse
    • Fonoloogilisi üksusi
    • Grammatilisi üksusi
    • Leksikaalseid üksusi

5 of 32

Keele olemus > keeleõppefookus II

Funktsionalism: keel väljendab teatud funktsioone

​

  • Oluline on semantika ja kommunikatiivsus

​

  • Õpetatakse
    • Funktsioone
    • Tähendusi

6 of 32

Meetodi elemendid

​

  • Õppekava: teooria rakendatakse praktikasse, st valitakse õpitava sisu, arendatavad oskused, sisu järjestus jne
  • Teooria keele olemusest mõjutab sisu valikut ja selle osade järjekorda

7 of 32

Õppimis- ja õpetamisvõtted

  • Klassiruumis kasutatavate ülesannete ja tegevuste tüübid
  • Õppijate roll (kontroll oma õppimise üle, rollid klassiruumis jne
  • Õpetaja roll (funktsioonid, mida õpetaja täidab; õpetaja mõju õppeprotsessile; õpetaja ja õppijate suhe)
  • Õppematerjali roll (funktsioon õppeprotsessis, materjali vorm > rohkem või vähem iseseisvaks tööks kujundatud)

​

​

8 of 32

Hindamine

  • Kuidas keeleoskust hinnatakse

​

  • Vigade parandamise põhimõtted

9 of 32

Lähenemise, meetodi ja õpetamisvõtete omavaheline seos

Eri teooriad keele ka keeleõppe olemusest (lähenemine) eeldavad erinevaid õpetamisviise (meetod) ning eri meetodid kasutavad erinevaid õpetamisvõtteid.

​

https://youtu.be/7SGq0-gEhsQ

​

​

10 of 32

Grammatika-tõlke meetod I

a) grammatikareegli tutvustus (põhjalik),

b) reeglit tutvustava teksti lugemine,

c) uute sõnade loend,

d) tõlkeharjutused,

e) grammatikaharjutused

11 of 32

GTM II

  • Rõhk lugemis- ja kirjutamisoskusel, suulisi oskusi ei arendata
  • Sõnavara õpitakse loenditena
  • Seletused õppija emakeeles
  • Teksti sisule erilist tähelepanu ei pöörata, tekst on grammatika õppimise vahend
  • Harjutatakse üksikute lausete tõlkimist sihtkeelest emakeelde

12 of 32

Audiolingvaalne meetod

  • 1950tel (II ms: vajadus hea suulise keeleoskuse järele, nn sõjaväemeetod)
  • Strukturalismi ja biheiviorismi mõju: grammatilised struktuurid ja mallid, tähelepanu hääldusele ja suulisele keeleoskusele

13 of 32

ALM II

  • Uus materjal esitatakse dialoogina
  • Esitatud fraaside jäljendamine ja tuupimine
  • Pidev kordamine viib harjumuse kujundamisele
  • Vead pole lubatud, sest need tähendavad halbade harjumuste kinnistumist
  • https://youtu.be/QjbewExPM_Q

​

14 of 32

ALM III

  • Õpetaja ülesanne on kujundada häid keelelisi harjumusi
  • Grammatikat seletatakse vähe või üldse mitte, õpetatakse induktiivselt
  • Õpilaste emakeelt peaaegu ei kasutata
  • Vead on lubamatud
  • Tüüpilised õpetamisvõtted: dialoogi õppimine, kordamisdrill, muutmisdrill (nt jaatav > eitav), küsimuste-vastuste drill, dialoogi täiendamine

15 of 32

Otsene meetod

–suulisel suhtlusel,

–spontaansel keelekasutusel,

–ei tõlgita,

–vähe grammatkareeglite ja struktuuride analüüsi

  • Seletused sihtkeeles
  • Induktiivne grammatikaseletus

​

​

​

16 of 32

OM II

  • Sõnavara õpetatakse piltide ja objektide abil, abstraktset sõnavara assotsiatsioonide abil
  • Uut materjali tutvustatakse suuliselt
  • Kommunikatiivseid oskusi arendatakse küsimuste-vastuste abil (õpetaja – õpilased)
  • Arendatakse rääkimis- ja kuulamisoskust
  • Pannakse rõhku keele korrektsusele ja õigele hääldusele

​

17 of 32

Kommunikatiivne keeleõpe

  • 1980tel
  • https://youtu.be/HPXgnNY8TUw
  • https://youtu.be/INZqQwQUPJ4
  • Keelt õpitakse seda kasutades: sihtkeeles suheldes
  • Oluline on autentne ja tähenduslik suhtlus klassiruumis
  • Autentsete tekstide kasutamine
  • Õppijale antakse võimalus keskenduda mitte ainuüksi keelele vaid ka õppimisprotsessile

​

18 of 32

KK II

  • Õppija isiklike kogemuste lisamine klassiruumiõppesse, klassiruumiõppe sidumine keele aktiveerimisega väljaspool klassiruumi
  • Kommunikatsioonis on oluline keele ladusus
  • Kommunikatsioon tähendab eri osaoskuste integreerimist
  • Õppimine on loov protsess, mis hõlmab katset ja eksimust

19 of 32

KK: suunad

  • õppijad nii kuulavad kui räägivad esimesest päevast peale (britimõjuline)

​

  • õppijad esialgu ainult kuulavad (ameerikamõjuline).

20 of 32

KK rõhuasetused

  • Sotsiaalne: keel on suhtlusvahend
    • Keeleõppe eesmärk on anda võimalus osaleda vestluses,
    • Õppekava lähtub peamiselt suhtlusaspektidest.
    • Õpe on suunatud sihtkeele kasutusele rahvusvahelises (turism, reisimine) suhtluses
  • Infokeskne: eelistab infoedastust suhtlusele
  • Sisupõhine: säilitada side keele ja sellega edastatava sisu vahel > LAK-õpe, keelekümblus

​

​

21 of 32

KK suunad

  • Mõistmislähenemine
  • Sõnavarapõhine lähenemine
  • Loomulik lähenemine >
    • otsene meetod
    • käsutäitmismeetod

​

22 of 32

Käsutäitmismeetod TPR

  • Dr. James J. Asher
  • https://youtu.be/1Mk6RRf4kKs
  • Ühendab kuulamist ja füüsilist tegevust, et aidata kaasa mõistmisele
  • Lähtub arusaamast, et L2 omandamine sarnaneb L1 omandamisele, sh imperatiivid on mõlemas olulisel kohal
  • Sobiv füüsiline tegevus toob kaasa stressivaba õppe
  • Õpilased hakkavad rääkima, kui on selleks valmis

​

23 of 32

Ülesandepõhine keeleõpe

  • Kommunikatiivse keeleõppe edasiarendus, mis pakub mitmekesisemaid tegevusi ja annab õpetajale selgemad juhised
  • https://youtu.be/jsBTQgE8uhw
  • Keelt õpitakse seda kasutades, mitte grammatikateemade kaupa
  • Eesmärk luua õpilasele võimalus õppida keelt mõtestatud ja selge tulemusega ülesannete lahendamise kaudu.
  • Õpilasi motiveeritakse andes neile päriselus toimetulekuks vajalikke ülesandeid
  • Ülesanne: tegevus, mis eeldab õppijalt eesmärgi saavutamiseks tähendusele keskendunud keelekasutust

24 of 32

ÜPÕ II

  • Hinnatakse ülesande lahendust, mitte keelelist korrektsust
  • Hea meetod ladususe ja enesekindluse arendamiseks
  • Õpetaja toetab ja mõtleb välja ülesandeid, mida õpilastele meeldib lahendada
  • Faasid: ülesandeeelne, ülesanne, ülesandejärgne

​

​

25 of 32

Humanistlikud meetodid

  • 1970-80ndad (peamiselt USAs)
  • Psühholoogia ja psühhoteraapia mõju
  • https://youtu.be/H5LCgIzLPuI

​

    • Ühesõpe (Community language learning) > arendatakse õpilase potentsiaali ja aidatakse tal teise keele läbi ellu ärgata. Õpilane muutub läbi keeleõppe paremaks inimeseks
      • https://youtu.be/4e9nBLgp-Mw
    • Loomulik/otsene lähenemine > tähendused antakse edasi otse mittekeeleliste vahenditega; et õppida sihtkeeles suhtlema, tuleb õppida sihtkeeles mõtlema
      • https://youtu.be/oWMjNruvKzU
    • Sugestopeedia
    • Vaikne meetod

​

​

​

​

26 of 32

Sugestopeedia

  • 1970tel Georgi Lozanov: inimaju suudab õigetes tingimustes (lõdvestumine ja kontrolli loovutamine õpetajale) omandada palju
  • https://youtu.be/DS9ssBARdLk
  • muusika (sageli barokk)
  • mugav ja turvaline keskkond (pehmed istmed, hämar valgus), et võtta maha psühholoogilised barjäärid (desugestopeedia)
  • Õppijat innustatakse olema lapsemeelne, talle antakse sihtkeelne identiteet
  • Aidatakse kaasa nn perifeersele õppimisele: plakatid, pildid, grammatikatabelid

​

​

​

​

​

27 of 32

S II

  • Õpetaja on autoriteet, kontrollib klassiruumis toimuvat
  • Õppijad töötavad pikkade dialoogidega, mis on varustatud emakeelse tõlkega
  • Vigu ei parandata, rõhk on sisul, mitte vormil
  • Õpetaja esitab uue grammatika ja sõnavara, ent neile suurt tähelepanu ei pöörata
  • Kodutöö: dialoogi lugemine enne magamaminekut ja hommikul
  • Õppimisprotsessi kaasatakse sageli muusikat, draamat ja muid kunste

28 of 32

Vaikne meetod

–avastamine ja loomine aitab paremini õppida kui meelde jätmine ja kordamine

–füüsilised objektid ja probleemilahendus aitavad õppimisele kaasa

  • Tüüpilised õpetamisvõtted: hääliku-värvi kaart, õpetaja vaikimine, õppijate koostöö, enesekorrektsiooni žestid, sõnakaardid

​

​

29 of 32

Vaikne meetod: hääliku-värvi kaart

30 of 32

Probleemid

  • Pole ühest arusaama, mis on meetod
  • Mõned meetodid ei põhine selgel teoorial
  • Meetodeid saab erinevalt interpreteerida
  • Meetodi populaarsus sõltub tihti keeleõppevälistest faktoritest : keeleõpetus on äri
  • Enamik meetodeid on välja töötatud arenenud lääneriikides (USA ja UK) ja suunatud inglise keele õpetamisele
  • Meetodeid ei saa eksportida arvestamata haridussüsteemi, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda, aga ka keele eripära

​

​

31 of 32

Põhimõtteline eklektika

  • https://youtu.be/3DWz7MlqBD8

​

  • Eri õpetamisvõtteid kasutatakse eesmärgipäraselt
  • Õpetaja oskab oma valikuid põhjendada
  • Igal teoorial on oma tugevad ja nõrgad küljed, eklektiline lähenemine võimaldab valida eri meetodite tugevad küljed ja muudab õppimise/õpetamise mitmekesisemaks
  • Õpetaja valib meetodid ja lähenemise sõltuvalt tunni ja õppijate eesmärgist
  • Enamik tänapäevaseid õpikuid kasutavad mitme meetodi õpetamisvõtteid ja põhimõtteid

32 of 32

Eklektilise meetodi eelised

  • Mitme meetodi ideede ja võtete kasutamine tõstab õppimise tõenäosust
  • Mitmekesisus tagab õppijate tähelepanu
  • Erinevad õppimis-/õpetamiskontekstid eeldavad erinevat metoodikat
  • Paljude õpetamisvõtete tundmine aitab õpetajal materjali paremini kasutada ja ootamatute olukordadega hakkama saada