​

2025. aasta

KEVADVOOR� 3. märts - 3. aprill�

KOGUKOND ON OLULINE

• Programmi üldise koordineerimise, väljatöötamise ja järelevalve korraldamise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.�
• Kohaliku omaalgatuse programmi nõuded on sätestatud vastavas määruses.�
• Programmi rakendaja riiklikul tasandil on Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).

​

• Programmi rakendajateks maakondades on maakondlikud arendusorganisatsioonid (MARO-d).

​

Maakondlikud nõustajad/menetlejad:��Harjumaa Omavalitsuste Liit, Maret Välja

Hiiumaa Arenduskeskus, Kaja Sõrmus

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Alfred Alt

SA Järvamaa, Maile Kesküla

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Kersti Kurvits

SA Läänemaa, Maarja Läänesaar

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Liisa-Lotta Mumm

Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Karoliine Aus

Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Eve Neemsalu

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Age Tekku

Saaremaa Vallavalitsus, Eda Kesküla

Tartumaa Omavalitsuste Liit, Heili Uuk

Valgamaa Arenguagentuur, Aet Arula-Piir

Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Krista Ojamäe

Võrumaa Arenduskeskus, Kaire Trumm

​

• Programmi viiakse ellu kaks korda aastas kevadel ja sügisel toimuvate taotlusvoorude kaudu.�
• 2025. aasta kevadvooru taotluste esitamine toimub 03.03 kuni 03.04 kell 16.30.�
• Taotluste ja aruannete esitamine toimub ainult veebis e-toetuse keskkonnas https://etoetus.rtk.ee

PROGRAMMI EESMÄRK

�on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine.��Taotluses peab selgelt väljenduma kohaliku kogukonna vajadus, algatus ja kaasamine. ��Tegevused on

• suunatud kogukonna liikmetele;
• kogukond on kaasatud tegevuste elluviimisesse;
• kasusaajaks on kohalik kogukond;
• investeeringuobjektid on avalikus kasutuses ja kogukonna liikmetele kättesaadavad.

​

KOP ei rahasta ühingu tegevusi, ürituste toimumist või lihtsalt asjade ostmist, vaid meetme eesmärgile vastava tulemuse saavutamist.

Kogukond��Kindlas piirkonnas elav, ühist toimekeskkonda jagav ja teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimeste rühm ehk ühe piirkonna elanikud, kes:

​

• kasutavad samu teenuseid;
• viibivad ühises infoväljas;
• korraldavad ühiselt kogukonnaliikmetele�vajalikke ettevõtmisi.

Kogukond��Määruse tähenduses ei loeta kogukonnaks:

​

• vaid kitsa huviala esindajaid või maailmavaate, elukutse, soo, ea või muu ühise tunnuse alusel loodud isikute gruppi;

​

• või gruppi, mille tegevused ja kooskäimise kohad ei ole avatud või mille tegevus ja eesmärgid ei ole suunatud laiemale avalikkusele kui oma liikmeskond.

Meetmed��“Kogukonna areng”�Projekt panustab kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse.

​

“Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine”�Projekt panustab kogukonnale vajalike ja selle liikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Toetus ja omafinantseering

​

• Maksimaalsed toetussummad:
• “Kogukonna areng” 2500 eurot;
• “Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” 4000 eurot.�
• Toetussumma määr saab olla kuni 90% projekti abikõlblikest kuludest.

​

• Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti abikõlblikest ainult rahalistest kuludest.

Meetmete väljundnäitajad��“Kogukonna areng”:

• läbi viidud ürituste või tegevuste arv (koolitused, infopäevad, külapäevad, koduleheküljed, infotrükised jmt);
• tegevustes ja üritustel (koolitused, infopäevad, külapäevad jmt) otseselt osalenute arv.�

“Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine”:

• rajatud või korrastatud avalikus kasutuses olevate objektide arv;
• toetatud kogukonnateenuste arv.

​

Kogukonnateenus�

• Kogukonna liikmetelt kogukonna liikmetele pakutav teenus, mis lähtub kogukonna vajadustest.

​

• Teenuse pakkuja on ka ise kogukonna liige.

​

• Kogukonnateenuse eesmärk ei ole kasumi teenimine, kuid tasu võtmine teenuskulude katteks on põhjendatud.

​

• Kogukonnateenuse vajalikkus peab olema taotluses selgitatud.

​

Projekti väljundnäitajad�

• Väljundnäitajad ja nende sihtväärtused määrab taotleja taotluses vastavalt meetmele ja need on projekti mõju hindamise üheks aluseks.

​

• Väljundnäitajate ja sihtväärtuste seadmisel tuleb arvestada nende saavutamise realistlikkust.

​

• Väljundnäitajate ja sihtväärtuste saavutamist kontrollitakse esitatud aruande põhjal.

​

• Saavutamata jäänud väljundnäitajad või nende sihtväärtused olenevalt nende mittesaavutamise ulatusest on aluseks toetuse osalisele või täielikule tagasinõudmisele.

​

Toetuse taotleja�

• Mittetulundusühing,�milles ei osale liikmena kohaliku omavalitsuse üksus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.�
• Sihtasutus,�mis ei ole asutatud kohaliku omavalitsuse üksuse ega riigi osalusel ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Toetuse taotleja�

• Tegutseb avalikes huvides ning taotleja eesmärgid ja tegevused on suunatud avalikkusele, sh taotleja peab oma tegevusest teavitama avalikkust.

​

• Tegutseb oma liikmes- või töötajaskonnast laiema sihtgrupi heaks, välja arvatud erivajadustega inimeste heaks tegutsevad ühendused (projekt peab KOP-i eesmärki täitma).

​

• Tegutseb piirkondlikult küla, aleviku, alevi, valla, linna või asumi kogukonna huvides.

​

• Maakondlikke projekte ei toetata

Toetuse taotleja - erandid�

• Tallinna linna puhul saavad taotlejaks olla ainult linnasisese asumi kogukonna huvides tegutsevad ühendused.

​

​

• Koguduste puhul saavad taotlejaks olla kogudused, mis tegutsevad põhikirja järgi koguduse liikmetest laiema sihtgrupi huvides, seejuures võib sellise koguduse tegevuspiirkond ületada ajalooliste tegutsemispiiride põhjendusel kohaliku omavalitsuse üksuse piire.

​

• Küla-, aleviku- ning asumiseltside (juriidiliste isikute) poolt asutatud omavalitsuse piire ületavad ühendused.

​

Taotlejaks ei saa olla:�

• äriühingud, ettevõtjate liidud, ametiühingud;

​

• ameti-, kutse- ja erialaliidud, mis koondavad ühe ameti, kutse või eriala inimesi, edendavad nende erialaoskusi või kaitsevad nende huve;

​

• korteri-, suvila-, aiandus-, garaaži- jmt ühistud;�
• ühendused, kui nende registrijärgne asukoht on teises kohaliku omavalitsuse üksuses kui projekti sihtgrupp;

​

• ühendused, mille tegevuse peamised eesmärgid ja peamine sihtgrupp või projekti sihtgrupp ületavad ühe kohaliku omavalitsuse piire, välja arvatud määruses nimetatud erandid.

Nõuded taotlejale�

• Hiljemalt taotluse esitamise tähtaja seisuga peab taotlejal olema esitatud 2023. a majandusaasta aruanne, kui selleks on tekkinud seadusest tulenev kohustus.

​

• Ehitusinvesteeringute puhul peab taotleja olema investeeringuobjekti omanik või tal peab olema selle objekti kasutusõigus ja avaliku kasutuse leping vähemalt kolmeks aastaks arvates projekti lõppemisest.

​

• Taotleja peab tagama investeeringute ja soetuste puhul nende säilimise ja edasise avaliku kasutuse ning töökorras hoidmise vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

​

• Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude võlga, mis on suurem kui 100 eurot (maksuvõlg võib olla ajatataud) või varasematest taotlusvoorudest tähtajaks esitamata aruandeid.

​

• Taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust.

Taotlus koosneb:�

• taotlusvormist, mis sisaldab ka detailset eelarvet tegevuste lõikes;

​

• volikirjast, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel;

​

• eelarvest, mis peab sisaldama hindade kalkulatsiooni.

​

• Hinnapakkumisi ei lisata – hinnapakkumiste sisu tuleb kirjeldada taotlusvormis eelarve kulude selgituses.

​

• Üle 1000-eurose kulu korral 2 võrreldavat hinnapakkumist, mille sisu kirjeldada eelarves (ettevõtte nimi, sisu, hind, pakkumise valiku põhjendus).

​

• Eelarve kuluridade reaalset osakaalu võib muuta nõusolekuta.

​

​

Taotlus koosneb:�

• ehitusinvesteeringute puhul (ehitus, renoveerimine, remont vms) ka:

​

• objekti omandi- või kasutusõigust tõendava dokumendi koopia; kehtiv 3 aastat pärast projekti lõppemist e 2025. aasta kevadvooru puhul 03.04.2029;

​

• objekti avaliku kasutuse lepingu koopia, kui objekt ei ole taotleja omandis;

​

• kohaliku omavalitsuse kirjalik kinnitus selle kohta, kas ja millist kooskõlastust või luba see ehituslik investeering vajab.

Abikõlblikkuse periood�

• Taotlusvooru abikõlblikkuse periood kestab 12 kuud alates taotluste esitamise tähtajast ehk kevadvoorus 03.04.2024 kuni 03.04.2025.

​

• Projekti tegevused viiakse ellu ja kulud on tekkinud ning tasutud abikõlblikkuse perioodil.

​

• Projektiperioodi võib toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel põhjendatud uhtudel pikendada kuni 6 kuud.

​

Abikõlblike kulude üldtingimused

�

• Kulud peavad olema projekti tegevustega otseselt seotud, põhjendatud ja vajalikud projekti elluviimiseks.

​

• Kulud on tekkinud ja kuludokumentide alusel tasutud taotlusvooru abikõlblikkuse perioodi jooksul.

​

• Kõik projektiga seotud kulud peavad olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt.

​

• Kulud peavad olema tõendatavad algdokumentidega (arved, lepingud) ja nende tasumine pangakonto väljavõttega.

​

• Kulud peavad olema raamatupidamises selgelt eristatavad teistest ühingu kuludest.

​

• Üle 1000 euro maksvate tellitud tööde, teenuste ja vara soetamise puhul tuleb taotluse eelarves kirjeldada kahe võrreldava hinnapäringu tulemused ja valiku põhjendused.

Mitteabikõlblikud kulud�

• Kulud, mis ei vasta abikõlblike kulude üldtingimustele.

​

• Kulud, mis on tehtud toetuse saaja ja temaga seotud isikute huvide konflikti olukorras (v.a juhul kui toetuse saaja on esitanud ühingu üldkoosoleku protokolli tehinguga nõustumise kohta).

​

• Projekti elluviimise seisukohast muud põhjendamatud ja ebaolulised kulud (alkoholi- ja tubakatoodete kulud, panga ülekande- ja hooldustasud, kindlustamiskulud, intressid, viivised, trahvid jne).

​

• Kulud projekti raamatupidamisele.

Mitteabikõlblikud kulud�

• Projektijuhtimise kulud sisseostetud teenusena teiselt juriidiliselt isikult ja FIE-lt.

​

• Esinduskulud, meened, auhinnad ja kingitused.

​

• Amortisatsioonikulud.

​

• Organisatsioonide liikmemaksud.

​

• Riiklikud maksud ja lõivud, mis on riigi poolt taotlejale tagastatavad (näiteks käibemaks, kui MTÜ on käibemaksukohuslane).

​

• Kulud, mis ei ole projekti tegevustega otseselt seotud, sh toetuse saaja igapäevased haldus-, transpordi-, sidevahendite-, majandamis- ja kontorikulud.

Meetme “Kogukonna areng” mitteabikõlblikud kulud

​

• Hoonete, rajatiste ja ruumide ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttööde kulud.

​

• Üle 100 euro maksvate seadmete soetamine (sh tööriistad, masinad, elektroonilised seadmed), mille eeldatav kasutusiga on oluliselt pikem kui projekti elluviimise periood ja mida on võimalik projekti tegevusteks rentida või laenata.

​

• Kulud toiduainetele ja toitlustusele, mis ületavad 10% projekti abikõlblikest kuludest.

Meetme „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine“ mitteabikõlblikud kulud

​

• Koolituste ja ürituste korraldamise kulud, sh kulud infopäevadele, külapäevadele, reklaamile jms.

​

• Investeeringute ja ostude kasutusele võtmisega seotud teenuste (transpordi- ja ehitusteenused, seadmete paigaldamine jms) kulud, mis on tehtud eraisikute poolt (tasutud lepingute alusel).

​

• Kulud toiduainetele ja toitlustusele.

Taotluse esitamine

�Taotluse koos vajalike lisadega esitab taotleja

seaduslik esindaja digitaalselt allkirjastatult

e-toetuse keskkonnas https://etoetus.rtk.ee

hiljemalt 03.04.2025 kell 16.30.��Taotlusvoorus võib taotleja esitada kuni kaks taotlust ehk ühe taotluse kummassegi meetmesse.

​

Kokkuvõtteks

​

• Kogukonna arengu meetme kaudu toetatakse kõiki nn “pehmeid tegevusi”, mis tugevdavad kogukonda.

Võib soetada tegevuste elluviimiseks vajalikke vahendeid ja materjale.

​

• Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetme kaudu toetatakse investeeringuid ja investeeringute kasutuselevõtuks otseselt vajalikke sisseostetavaid teenuseid ainult juriidilistelt isikutelt.

​

• Mõlema meetme jaoks on eraldi taotlusvormid.

​

• Kaks taotlust võib taotleja esitada juhul, kui need on erinevates meetmetes.

Kokkuvõtteks

​

• Taotlused tuleb esitada e-toetuse keskkonnas hiljemalt ettenähtud kuupäevaks ja kellaajaks: 03.04.2025 kell 16.30.

​

• Taotluse allkirjastaja peab olema registrijärgne juhatuse liige. Kui allkiri antakse volikirja alusel, tuleb taotlusele lisada volikiri.

​

• Asumipõhisuse nõue kehtib ainult Tallinnas.

​

• Omafinantseering peab olema rahaline, sularahamaksed ei ole lubatud.

Taotluse esitamine��Taotluse sisestamise videojuhendi leiab siit.

​

​

Taotluse menetlemine�

• Taotluste menetlemise aeg on üldjuhul kuni 50 tööpäeva alates taotluse esitamise tähtajast (2025. aasta kevadvoorus 03.04).

​

• Puuduste ja ebatäpsuste kõrvaldamiseks antakse aega kuni 5 tööpäeva. Taotlust ja eelarvet võib muuta ainult menetleja poolt viidatud puuduste ja nendega kaasnevate muudatuste osas, sisuline muutmine pole lubatud.

Taotluse mittevastavaks tunnistamine:�

• kui taotlejal on majandusaasta aruanne esitamata taotluse esitamise tähtpäeva seisuga;

​

• kui taotlejal on õigusaktidest tulenevalt riiklike maksude võlg, mis on suurem kui 100 eurot ja see ei ole ajatatud;

​

• kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest ja toetus on kuulunud tagasimaksmisele ja tagasimaksed on tegemata.

Taotluse mittevastavaks tunnistamine:�

• taotleja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;

​

• taotleja esindaja on isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

Taotluse mittevastavaks tunnistamine:�

• taotlejal, kes on saanud toetust programmi eelnevates taotlusvoorudes, on tähtajaks esitamata aruandeid taotluse esitamise tähtpäeva seisuga;

​

• taotleja on esitanud taotluse vale meetme taotlusvormil;

​

• taotleja on esitanud taotluse sätestatud tähtpäevast hiljem;

​

• taotluses esinenud ebatäpsused ja tehnilised puudused on etteantud tähtpäevaks kõrvaldamata.

Taotluste hindamine�

Taotlusi hindab viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad:

​

• kaks liiget Eesti Külaliikumisest Kodukant;
• kolm liiget maakonnast (KOV jne).

​

Hindamiskomisjoni koosseis on avalikustatud MARO kodulehel.

Hindamiskriteeriumid:

​

• projekti tegevuste eesmärgi vastavus programmi eesmärgile ja mõju kogukonna elujõulisuse tugevnemisele (osakaal 30%);

​

• projekti vajalikkus kogukonna jaoks ja kogukonnaliikmete kaasatus projekti elluviimisesse (20%);

​

• projekti tegevuste põhjendatus, tegevuste vajalikkus kavandatud tulemuse saavutamiseks ja projekti tulemuste jätkusuutlikkus (25%);

​

• projekti eelarve põhjendatus ja kuluefektiivsus (25%).

​

Taotluste hindamine�

• Hindamisskaala on vahemikus 0-4 punkti.
• Hinnang taotlusele on positiivne, kui hinnete kaalutud keskmine on vähemalt 2,5 punkti.
• Taotluste pingerida moodustatakse mõlema meetme taotluste kohta ühiselt.
• Komisjoni ettepaneku alusel teeb MARO otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus saadetakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu.
• Rahuldatud taotluste nimekiri avaldatakse MARO veebilehel.
• Toetus makstakse välja 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

Elluviimine ja aruandmine

​

�Mida kõige hoolikamalt jälgida kogu projekti kestel?

​

• Tegevuse aluseks projekti elluviimisel on toetuse eraldamise otsus, projekt ise ja programmi määrus.
• Projekti tegevusi ja ülekandeid tohib teha ainult projekti abikõlbulikkuse perioodil ehk vooru alguskuupäevast kuni lõppkuupäevani (03.04.2025-03.04.2026).
• Viimane ülekannete kuupäev on 03.04.2026.
• Aruanne tuleb esitada hiljemalt 03.05.2026.
• Projekt tuleb ellu viia vastavalt esitatud taotlusele ja kavandatud tulemusi saavutades.
• Aruande võib esitada varem, kui projekt viiakse ellu kiiremini.

​

​

Muudatused

​

• Projekti elluviimise muudatused tuleb kooskõlastada vähemalt 10 tööpäeva enne abikõlblikkuse perioodi lõppu MARO-le e-toetuse keskkonna kirjaga esitatud muudatustaotlusega.
• Projekti eesmärki, väljundnäitajaid ega nende sihttasemed ei tohi muutuda.
• Kuluridadevahelisi muudatusi võib teha ilma nõusolekut taotlemata ainult nende kulude osas, mis on eelarves olemas ja projekti kvaliteet ei kannata.
• Põhjendatud juhul võib taotleda projektiperioodi pikendamist kuni 6 kuu võrra eelkõige toetuse saajast mitteoleneval põhjustel, kui projekti käigus ilmnes ootamatu takistus, eriolukord või muu erakorralise seisukorra tõttu ei ole võimalik projekti algsest tähtajast kinni pidada.

Dokumendid

​

• Projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid peavad olema raamatupidamisarvestuses selgelt eristatavad ühingu muudest kuludest ja dokumentidest.
• Sularahamaksed ei ole lubatud, kõik arveldused tehakse toetuse saaja konto(de)lt.
• Sõlmitud lepingud täidetakse nõuetekohaselt. Lepingul peab olema:
• number ja kuupäev;
• poolte andmed (eraisikul ka isikukood);
• kokkulepitud tasu, kuidas makstakse ja mille eest;
• poolte allkirjad.
• Ehituslikud dokumendid, kui oli nõutud (ehitusteatis, ehitusluba, kasutusluba , ehitusprojekt).

​

Tasub tähele panna!

​

• Projektiga soetatud või loodud vara säilimine ja avalik kasutus peab olema tagatud vähemalt 3 aastat projekti lõppkuupäevast (2025. kevadvooru puhul kuni 03.04.2029).

​

• Dokumentatsiooni peab säilitama 7 aastat taotluse rahuldamise otsusest.

​

• MARO-l on õigus teostada kohapealset järelkontrolli projektiga seotud dokumentide, seadmete, materjalide, teostatud tööde jm vara osas. Toetuse saaja on kohustatud võimaldama kontrolli läbiviijal eelnimetatuga kohapeal tutvuda.

Avalikkuse teavitamine

​

• Toetuse kasutamisest ja projekti tulemustest peab toetuse saaja teavitama avalikkust kas oma veebilehel, mõnes avalikus (sotsiaal)meediakanalis.

​

• Lisaks tuleb projekti üritustel, koolitustel, erinevatel infomaterjalidel sh digitaalsetel, dokumentidel, trükistel, renoveeritud või korrastatud objektidel ja muudel juhtudel kasutada viidet “Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist”.

​

• KOP-i logo kasutamine ei ole kehtivas määruses kinnitatud. Võib kasutada, aga koos viitega “Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist”.

​

​

Toetuse tagasimaksmine

​

MARO-l on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui:

• on rikutud KOP-i määruse või teiste õigusaktide tingimusi või rahastamisotsuse nõudeid:
• projekti väljundnäitajaid on saavutatud osaliselt või saavutamata;
• on tehtud mitteabikõlblikke kulusid;
• on esitatud valeandmeid;
• kasutamata toetussumma on suurem kui 100 eurot.

​

NB! Toetuse saaja kohustub kandma kõik kulud, mis tekivad projekti kallinemisel toetussummaga võrreldes.

Hindamiskomisjoni liikmete�tähelepanekud ja soovitused

​

• Loe enne projekti koostamist määrust, infomaterjale, aga ka hindamiskriteeriume. See viimane aitab Sul paremini mõista, mida hindaja Sinu projektist “otsib”.
• Enne taotluse sisestamist kirjuta endale kõik hindamiskriteeriumides nõutav eraldi välja, hiljem ei pea enam otsima, mida kirjutada (läbimõeldud taotlus!).
• Palun järgi taotlusvormi lahtrite juures olevaid abistavaid kommentaare, leiad need abiinfo küsimärkide alt.
• Kirjuta lihtsalt, selgelt, arusaadavalt ja lühidalt, väldi kordusi.

KOP-i projektide peamine eesmärk on seotud kogukondade püsimise ja tugevdamisega!

​

• Mõtle läbi, kuidas Sinu projekt on seotud kogukonnaga.
• Kas sündmus, mida korraldad või investeering, mida teed, on kogukonna laiem algatus, st kokku lepitud koosolekul, kirjeldatud arengukavas jms.
• Kui projekti äkkidee on sündinud vaid 1-2 inimese peas, siis see “paistab projektist läbi” ja ei ole eriti veenev.

​

​

Erista eesmärki ja selle tulemusi

​

• Lähtu projekti loogikast: projekt kutsutakse ellu, et luua uus, parem olukord:
• praegune olukord ehk probleem;
• soovitud uus olukord ehk eesmärk = tulemus,

mitte tegevus!

​

• Nende kahe vahele jäävad tegevused, mis selle uue olukorra saavutamiseks on vajalikud. Nimetatud tegevustega seotud kulud ongi eelarve. Tulemuste kirjeldamisel lähtu hilisemast mõõdetavusest ja hinnatavusest.

​

​

​

Näide kogukonna projekti otsesest eesmärgist:

​

• Projekti eesmärk on “Õnne küla kogukonna kasv tänu külapäevade korraldamisele 2024. aasta suvel.”

​

• NB! Eesmärk ei ole külapäevade korraldamine! See on TEGEVUS!

​

• Spikker projekti eesmärkide sõnastamisel:

EESMÄRK EI OLE TEGEVUS, VAID MUUTUS.

Väldi enamlevinud vigu

​

• Kui juhendis palutakse midagi kirjeldada lühidalt 2-3 lausega, ära kirjuta asjassepuutumatuid pikki lugusid.

​

• Kirjuta kogu oluline info välja taotluses ette nähtud lahtrites. Lingiga viitamist palun kasuta ainult seal, kus seda on nõutud.

​

• Ebareaalsed kasusaajad – ajalehe/FB kuulutuse või artikli lugejad, kõik valla/maakonna elanikud jne – ei ole otsesed kasusaajad. Jää realistlikuks!

​

• Liigne kantseliit ja “udutamine”: ebaselgus vähendab oluliselt projektile antavat hinnangut.

​

• Eelarve puhul lahti kirjutamata hinna alus (tegelikult nõutav!): mis on nt tunni-, kilomeetrihinna jm ühiku aluseks. Mingi teenuse kogumaksumus ei ole eelarve selgitus! Kui hindajale jääb miski ebaselgeks, kajastub see hindamistulemustes.

​

• Investeeringuprojekt lõpeb mingi asja/seadme ostuga või ehituse/remondi valmimisega. Ost ise ei vii eesmärgini!

​

• Näita projekti tegevustes ka selle investeeringu kasutamist ja eesmärgi täitmisele jõudmist – projekti pikkus on üks aasta, selle ajal jõuab investeeringut ka kasutada.

​

• Kõik projektiideed ei sobigi KOP-i meetmetesse!

​

• Mõtle enne projekti kirjutamist oma projektiidee ja kulutused põhjalikult läbi - säästad iseenda ja menetlejate ning hindajate aega.�
• Taotluse ettevalmistamisel ja kirjutamisel�KÜSI NÕU KOP-i menetlejalt või maakondliku arenduskeskuse vabaühenduste konsultandilt.�

​

KOGUKOND�ON OLULINE

Täname kaasa mõtlemast

ja soovime edukat taotlemist!