Kliimateadlikkus koolist ühiskonda – �maale mahtuv majandus

https://sisu.ut.ee/kliimatarkused/

III kooliastme kliimateadlikkuse õpiobjekt

​

Koostajad: Grete Arro, Jaanus Terasmaa, Aet Annist, Elina Malleus- Kotšegarov, Anete Altrov

​

Maale mahtuv majandus�Slaidid tunnitegevuse läbiviimiseks

III kooliastme kliimateadlikkuse õpiobjekti “Maale mahtuv majandus” 2. osa

Kliimamuutusega seotud probleemide lahenduseks on uued tehnoloogiad

​

​

​

​

Kliimamuutusega seotud probleemide lahenduseks on uued tehnoloogiad

​

​

Olen väitega nõus, sest…

​

Ei ole väitega nõus, sest…

​

Olen väitega nõus, aga…

​

Ei ole väitega nõus, aga…

Rühmatöö

• 3-4 liikmelised rühmad
• 1. tööleht - arutamiseks ja täitmiseks aega 10 minutit
• Jagamine teistega
• 2. tööleht - arutamiseks ja täitmiseks aega 10 minutit

​

(Richardson et al. 2023 )

I moodul – tööleht 1

LED-lambid on kuni 80% säästlikumad ning nende eluiga 2-4x pikem tavalistest lampidest. Odav hind ja vähene energiatarve on muutnud need tänaseks päevaks kõige populaarsemaks valgusallikaks nii tubastes- kui välitingimustes. Kuidas on LED-lampide turuletulek muutnud valgustuse kasutamist maailmas?

Teie mõtted:

 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Paberivabale asjaajamisele üleminek on maailmas säästnud miljardeid puid. Kuidas on see mõjutanud kogu dokumendimajandust?

Teie mõtted:

 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maailmas tarbitakse praegu 400% rohkem rõivaid, kui sajandivahetuse paiku. Ligi 75% kõikidest rõivastest jõuab prügilasse või põletusse. Eesti neljaliikmeline pere hävitab aastas keskmisel 280 rõivaeset. Miks see nii on?

Teie mõtted:

 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Igal aastal visatakse Eestis ära 98 miljoni € väärtuses toitu. Iga eestlane tekitab kodumajapidamiste arvestuses toidujäätmeid keskmiselt ligikaudu 61 kg aastas, millest natuke alla poole ehk 26 kg võib lugeda raisatud toiduks ehk toidukaoks. Äravisatava toidu kogus on aasta-aastalt üha suurenenud. Miks me seda teeme?

Teie mõtted:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

I moodul – tööleht 1.2 (7-10 min õpilastele aega mõelda)

Palun sõnastage põhimõte, mis kõiki neid näiteid iseloomustab! Milline on ühine taustpõhjus või -põhjused?

Teie mõtted:

I moodul – tööleht 1.2 - kogu klassi arutelu või arutelu gruppides, kumb parem tundub

Milles seisneb nende näidete juures PARADOKS? (Mis üldse on paradoks?)

​

I moodul – tööleht 2

Milline on eelpool toodud näidete - ehk Jevonsi paradoksi - seos kliimamuutustega?

​

Milliseid lahendusi te selle paradoksi vältimiseks oskate pakkuda?

​

Kes peaks need lahendused ellu viima?

​

Milline saaks olla teie roll nende lahenduste ellu viimises?

​

Jevonsi paradoks

• Tehnoloogilist innovatsiooni peetakse sageli lahenduseks ressursikriisidele ja keskkonnaprobleemidele.
• Jevonsi paradoks - olukord, kus tehnoloogilised edusammud suurendavad ressursside kasutamise efektiivsust, kuid see toob kaasa tarbimise suurenemine, mitte ressursside kokkuhoiu.
• Loe ka: https://www.greenchoices.org/news/blog-posts/the-jevons-paradox-when-efficiency-leads-to-increased-consumption

​

​

(Alcot, 2005)

​

• Milliseid näiteid te Jevonsi paradoksist veel enda ümber märkate?
• Kas teile tuleb pähe mõni näide, kus tehnoloogia uuenemine ei toonud kaasa ressursside suuremat raiskamist?
• näide: Google Earth vähendab (noorte hulgas) reisimist

​

Kus täna Sinu elus Jevonsi paradoks “ründab”, aga me ei märka?

Leia oma elust üks näide. Mida Sa selle vastu teha saad?

​

Maa talvuspiirid

• Maa taluvuspiirid on inimmõju tasemed, mille ületamisel muutuvad ebasoodsad keskkonnamuutused pöördumatuks, ohustades ökosüsteemide vastupanuvõimet ja inimeste toimetulekut.
• Me ületame kuute taluvuspiiri üheksast.
• Toidu kasvatamine on üks peamistest mõjuritest, andes oma panuse nii toitainete ülekoormuse, liigse veekasutuse, maakasutuse muutuse, elurikkuse kahanemise ja kliimamuutuste põhjustajana.

(Richardson et al. 2023 )

...

Maale mahtuv majandus�Slaidid tunnitegevuse läbiviimiseks

III kooliastme kliimateadlikkuse õpiobjekti “Maale mahtuv majandus” 3. osa – Kliimadetektiivid ehk mängime andmetega

​

​

Rühmatöö

• 3-4 liikmelised rühmad
• ideaalis on kõigil õpilastel arvutid, kus nad saavad vahepeal iseseisvalt rahulikult infot otsida ja mõtestada; aga võivad olla ka kahekesi ühe arvuti taga. Oluline, et saaks vahelduda rahulik andmete uurimine ja arutlemine ning ei oleks olukorda, kus osadel tekib tunne, et kuna arvuti taga on teine grupi liige, siis ma lihtsalt vahin ringi ja igavlen (kuna tegutseksin arvutis teisiti kui tema)

Kõigepealt on riikide valimine: 10 min. Seejärel kolm küsimust.

• 1. küsimus - arutamiseks ja täitmiseks aega 10 minutit ja seejärel jagamine suures grupis
• 2. küsimus - arutamiseks ja täitmiseks aega 10 minutit ja seejärel jagamine suures grupis
• 3. küsimus - arutamiseks ja täitmiseks aega 10 minutit ja seejärel jagamine suures grupis

Kui piisavalt aega pole, jätke ära mõned või kõik vahearutelud ja tehke üks suur lõpparutelu.

​

Kliimadetektiivid uurivad: miks kogu see kamp enam Maale majandama ei mahu?

https://ourworldindata.org/grapher/co-emissions-per-capita

Arutlege omavahel ja mängige selle kaardiga - valige oma grupile välja kolm riiki, mida hakkate lähemalt uurima - üks minimaalselt inimese kohta süsinikku heitev (0-2 t), üks keskmine (2 - 10 t) ja üks kõrge (10 - 20+ t) süsinikuheitmega riik.

​

​

Kliimadetektiivid uurivad: miks kogu see kamp enam Maale majandama ei mahu?

​

Me teame, et maailma riigid erinevad omavahel kliima, looduslike tingimuste, kättesaadavate energiaallikate, kultuuri ja väärtuste poolest. Teie põhiküsimus on täna: lisaks geograafilis-klimaatilistele erinevustele, kuidas erinevate riikide majandamise viisid ja eluviisid võivad olla seotud sellega, kui suur on nende riikide süsinikujälg?

​

​

Kliimadetektiivid uurivad: miks kogu see kamp enam Maale majandama ei mahu?

https://ourworldindata.org/grapher/co-emissions-per-capita

1. Esmalt arutage gruppides, milliseid näitajaid või andmeid riigi kohta tahaksite teada, kui peaksite vastama küsimusele, kuidas selle riigi pidamine on seotud selle riigi süsinikuheitmega. Pange need näitajad kirja.
2. Nüüd vaadake lehte ourworldindata.org. Vaadake, kas te leiate nende näitajate kohta infot. Püüdke seda vormida järeldusteks. Milliseid lisa-andmeid sellelt veebilehelt leiate, mis võiksid olla küsimusele vastamisel olulised?
3. Püüdke sõnastada kokkuvõtvad järeldused. Kas oskate nüüd veidi paremini põhjendada, miks üks teie poolt valitud kolmest riigist heidab süsinikku vähe, teine keskmiselt, kolmas aga palju? Proovige vältida liiga lihtsustatud selgitusi stiilis (“seal on külm/palav, on/pole vaja kütta”; seal ollakse vaesed” jne)

​

​