Ürgtulnukas ehk arheofüüt

​

Annika Michelson

Kes tõid taimi siia?

• Kaupmehed muinasajal, viikingid -1000. Taanis on harilik naat (Aegopodium podagraria L.) tulnud rooma rauaajal ja koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger) toodud viikingiajal.
• Sõjad, ristirüütlid, mungad, nunnad 1200 -> taanlased; sakslased
• Hansa-kaupmehed, mõisnikud 1400 -> sakslased
• Liivi sõja ajal (1550)-> venelased
• Rootsi ajal 1600 -> rootslased
• Idapoolsete alade mõju, põhjasõda 1700-> venelased
• Alates 1992 -> sakslased ja hollandlased

​

Taimede levimisala

• Viikingid
• Hansa Liit
• Kloostrid

Definitsioon

• Ürgtulnukas ehk arheofüüt on tulnuktaim, mis on sisse toodud enne nüüdisaega. (Nüüdisajal sisse toodud liigid on neofüüdid).
• Ürgtulukas on taim, mida kunagi teatud kohas kasvatati aga enam mitte. Nad kasvavad tänapäeval seal hooldamata ja metsistunult edasi. (Põhjamaade geenipank).
• Osa populatsioone jäid eraldatuks teistest sama liigi populatsioonidest. Need võivad olla huvitavad kuna nad võivad olla geneetiliselt erinevad.

Inglise: Cultivated plants from the Middle Ages, relict plants�Rootsi: medeltida trädgårdsväxter, levande fornminnen�Taani: relikte planter, levende fortidsminder

Ajatelg

• Arheofüütide puhul loetakse Lääne-Euroopas piiriks ligikaudu 16. sajandit. (Suurbritannia 1500; Rootsi 1700-1800)
• Eestis on piiriks taime siia jõudmine enne 17. sajandit või ligikaudu 18. sajand.
• On raske öelda kas taim on põline või ürgtulnukas - ta võib ka olla mõlemad.

​

Christopher Columbus

1492

​

1500

1600

1700

1800

Suurbritannia

Eesti

Rootsi

Soome

Vesipähkel (Trapa natans)

Ürgtulnukas võib olla taim, mis enam ei kasva ilmastiku muutumise tõttu (näiteks vesipähkel Trapa natans)

Källa: Institutet för de inhemska språken

Millised taimed on arheofüütid?

• Ravimtaimed, maitsetaimed, söögitaimed, mürktaimed, ilutaimed, lõhnataimed, tehnilised taimed nagu näiteks värvitaimed.
• Arheofüütide hulka kuuluvad mitmed vanad umbrohud, mis on sisse toodud koos mõne kultuurtaime kasutuselevõtuga (meelega) või juhuslikult (näiteks seemned villas).
• Arheofüütid Eestis on näiteks rukkilill, nisu ja õun.
• Nimekiri kus on Taani ja Soome arheofüütid. (Løjtnant et al. 1995)

​

Ürgtulnukaid

• Ürgtulnukaid kasvatati alguses aedades ja osa neist levis loodusesse näit. harilik naat (Aegopodium podagraria) ja kurekellukas (Campanula rapunculoides).
• Kergesti levivad liigid: suur takjas (Arctium lappa), mets-kassinaeris (Malva sylvestris) ja harilik sigur (Cichorium intybus).

​

Foto: Eesti Vabaõhusuuseum

Allikas: Kodu. 4. aastakäik. No 11(50) Juuni 1923 Sigurtööstus Eestis lk. 343-45

Visad taimed

Mitmeaastased taimed (perennid):

• veiste-südamerohi (Leonurus cardiaca)
• kollane nartsiss (Narcissus pseudonarcissus)
• kevadine märtsikelluke (Leucojum vernum).

Vegetatiivne paljunemine (seemned ei valmi meil):

• harilik kalmus (Acorus calamus),
• aed-mädarõigas (Armoracia rusticana)
• harilik katkujuur (Petasites hybridus) -> kasutatud maksa, kõhu, soolte ja menstruatsioonivalude puhul, aeglustab vähkkasvajat.

Pikaealised seemned ja puud

• täpiline surmaputk (Conium maculatum)
• koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger)
• unimagun (Papaver somniferum)�
• hapukirsipuu (Prunus cerasus)
• kreek (Prunus domestica ssp. insititia)
• näärelehine kibuvits (Rosa pimpinellifolia)
• harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)

​

vägihein (Verbascum thapsus, Verbascum nigrum) -> rõga lahtistina, rahustina, selle suitsu on sissehingatud kopsukatarri raviks (soome keeles 'ukontupakka'), purustatud seemneid on kastutatud kalamürgina.

Koera-pöörirohi�(Hyoscyamus niger)�

Veiste-südamerohi (Leonurus cardiaca)

​

Harilik punand�(Fumaria officinalis)

​

• Harilikku punandit kutsuti 13.saj. fūmus terrae ehk ‘maasuitsuks’.�
• Kaks tuhat aastat tagasi kirjutas Dioscorides teoses De Materia Medica (Περὶ ὕλης ἰατρικῆς) ja Plinius Vanem teoses Naturalis Historia, et kui hõõruda silmi taime mahlaga, siis ajab see nutma nagu suits, kui see silma satub (fūmus). �
• Taime kreekakeelne nimi on kapnos (καπνός, suits) �(Wikipedia, Fumaria officinalis)

Üheaastased taimed

Harilik rass �(Cynoglossum officinalis) �-> uneravim, rahustav, valusid ja krampe leevendav.

​

Värd-hanemalts �(Chenopodium hybridum)�-> kõlbab söögiks

Humal on hea indikaatortaim

• Vanasti kasutati humal (Humulus lupulus) ravimina ning õlle pruulimisel. Humalast oleneb õlle maitse, vaht, lõhn, värvus ja säilivus. (Wikipedia)
• Teadaolevalt kultiveeriti humalat Saksamaal Hallertau piirkonnas aastal 736. (Wikipedia)
• Humal võeti kasutusele Briti õlletehastes 15. sajandil. (Wikipedia)
• 1490-del eksporditi humalat Narvast Rootsi. (Strese & Tollin, 2015, 201)
• Septembri kuus 1507. aastal annab Svante Nilssoni abikaasa Metta Ivarsdotter (Dyre) teada, et Riias ja Revalis on kui palju tahes soola ja humalat, aga Stockholmi linnuses pole ei humalat, liha ega pekki. (Strese & Tollin, 2015, 73)

​

25.5.2014 “Ülo”. Kiltsi, Väike-Maarja, Lääne-Virumaa

Kuidas tunneme ära ürgtulnukaid?

• Ürgtulnukaid on raske ära tunda, peab arvestama tõenäosust
• Peab uurima taime välimust, kasvukohta ja teisi samas kohas kasvavaid taimi, ajaloolisi andmeid ning (kui selliseid on) arheoloogilisi andmeid
• Kas taim kasvas juba sellel ajal ka mujal Põhjamaades / Baltimaades?
• Kas on tõenäoline, et uuritav taim on nii kaua pidanud vastu selles kohas?
• Kas taim on mitmeaastane, pikaealiste seemnetega või on tegu ühe või kahe-aastase taimega?
• Kas on võimalik leida ajaloolisi andmeid taimede kohta? Kas kasvukoht on perifeerne (äärealal)?
• Kas on tõenäoline, et taim on siia saabunud hilisemal ajal?
• DNA-uuring
• Juhul, kui samas kohas kasvab mitmeid vanu taimi ning ajalugu toetab seda, võib oletada, et tegu on ürgtulnukaga.

Kust leiame ürgtulnukaid ?

Kaks eeldust:��1. Inimised on toonud taimed kohale ning kasvatanud ja kasutanud neid��2. Taimedel on olnud võimalus jääda ellu samas kohas sisse toomise ajast alates.

• linnused, kloostrid (ravimtaimed)
• kirikud, pastoraadid
• vanad talud (söögitaimed)
• vanad linnad
• sadamad, kalurikülad, saared (tehnilised taimed)

Kust leiame ürgtulnukaid ?

• Kohtadest, mis on raskesti ligipääsetavad. Näiteks nõlvadel, kiviaedade ääres, varemete juures, teepervedel, äärealadel.
• Kohtadest, kus karjatamine ning muu hooldamine pole olnud väga intensiivne.

Juhul, kui selliste kohtade hooldamine (niitmine, karjatamine) muutub intensiivsemaks, siis surevad need taimed ilmselt välja.

Kirjandust

• Bergstedt, N. H.: Bornholms Flora.Særtryk af Botanisk Tidsskrift. Bind 13.1883.
• Lange, J. : Levende fortidsminder. Ukrudt, kulturhistorie, forsvarshistorie. Nationalmuseet. København. 1972.
• Larsen, A.: Bornholms Flora. Særtryk af Botanisk Tidsskrift. 52 bind 3-4. 1956
• Lütken, P.: Floraregistrering på Bornholm. I 91 5 - I 990. Bomholms Amtskommune. Teknisk forvaltning (ikke publiceret).
• Lütken, P.: Hammershus klippens flora. Bornholmske Samlinger Ræk. 3. bind 11. 1997 .
• Løjtnant,B.: Levende fortmindsminder ved middelalder borge. Kaskelot nr. 110 april 1996.
• Museovirasto: Rapolanharjun kasvit
• Ødum, S.: Geremination of Ancient Seeds. Dansk Botanisk Arkiv. Bind 24. 1965.

​

​

Allikad

Andréasson, Anna; Guldager Christiansen, Hans; Hjorth Bjerregaard, Tino & Ansebo, Lena: Kulturreliktväxter. Levande fornminnen och hur vi bevarar dem. (pdf) Nordgen 2013 http://www.nordgen.org/ngdoc/plants/publications/kulturreliktplanter/CRP_sv_web_2013.pdf�Bjerregaard, Tino Hjort: Levende fortidsminder. Gamle lægeplanter spirer frem efter arkæologisk udgravning på Hammmerhus. Natur på Bornholm 2004�Hjort, Tino Dich: Levende fortidsminder ved bornholmske kirker. Særtryk af Bornholmske samlinger 2003.�Kodu. 4. aastakäik. No 11(50) Juuni 1923 Sigurtööstus Eestis lk. 343-45�Løjtnant, Bernt; Christiansen, Hans Guldager; Faurholdt, Niels & Prehn, Birger: In-situ bevaring af levende forntidsminder. URT 19.årgang 1995 (4): 105-136.�Strese Else-Marie K. Tollin, Clas. Humle. Nordiska Museets Förlag, 2015. Lk. 73, 201.�Wikimedia: Viikinkien reitit Euroopassa�Wikipedia. Humal. 30.3.2017 https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_humal�Wikipedia, Fumaria officinalis 30.3.2017 https://en.wikipedia.org/wiki/Fumaria_officinalis�Wikipedia. Luettelo Suomen muinaistulokkaista 30.3.2017 https://fi.wikipedia.org/wiki/Luettelo_Suomen_muinaistulokkaista