Inimtekkelised pinnavormid Kohtla-Nõmmel�

8. klass

Juhendaja: Hille Arumäe

Foto: erakogu R. Sikkal

Juurikaru Põhikool

Õpilaskonverents 2011

Kohtla-Nõmme asub Ida - Virumaal

Arold, Eesti maastikud. 2005

Juurikaru Põhikool

Õpilaskonverents 2011

Kohtla Kaevanduspark-muuseum

• Avati 2001. aastal
• Muuseumina kasutatavate allmaakäikude kogupikkus on 1,6 km
• Maa-all on näha:
• kaevurite tööpaigad ja
• töötavat maa-alust tehnikat,
• sõitvat kaevurite rongi ja
• lõhkeaineladu. 

Juurikaru Põhikool

Õpilaskonverents 2011

Kohtla kaevandus (1937 – 2001)

• Kohtla kaevanduse juurde ehitati ka üsna unikaalne käsitsi sorteerimiskompleks, kus põlevkivi rikastamiseks kasutati põhiliselt naiste käsitsitööd.
• Kaevandus oli tuntud oma kõrge töökultuuri, madala põlevkivihinna ja eeskujuliku heakorra poolest.
• Kaevandus oli omalaadne selle poolest, et seal toimus üheaegselt nii allmaa- kui ka pealmaakaevandamine.
• Põlevkivi toodeti üle 48 miljoni tonni. Sellisest põlevkivikogusest jätkuks kogu Eesti varustamiseks elektrienergiaga järjest umbes 14 aastat.

Allikas: http://www.kaevanduspark.ee/ajalugu_2.htm

Juurikaru Põhikool

Õpilaskonverents 2011

Põlevkivi kaevandatakse karjäärist e avakaevandusest

• Karjäär on maavara pealmaakaevandamise koht.
• Alates 1960-ndatest võeti karjäärides kasutusele suurekopalised (10-35 m³) ekskavaatorid, põlevkivi hakati vedama kalluritega, mis mahutasid kuni 40 t kaevist

Karjääri kallurauto BELAZ

• kandevõime 30 tonni,
• kaal 22,6 tonni,
• mõõtmed:

7,11 m x 3,86 m x 3,86 m.

Foto: H. Lillak erakogu

Juurikaru Põhikool

Õpilaskonverents 2011

Euroopa suurima ekskavaator "Esku“

• EVG35/65 M, e. nn. roomikvankritel pärikopp-paljandusekskavaator.
• Kaalus 4000 tonni;
• Kopa maht 35 m³ ehk toaga võrreldav kopp
• Hiidekskavaatori noole pikkus oli 65 meetrit;

Foto: H. Lillak erakogu

Juurikaru Põhikool

Õpilaskonverents 2011

Euroopa suurima ekskavaator "Esku”

http://www.estonica.org/et/pildid/Roomikvankritel_p%C3%A4rikopp-paljundusekskavaator__EVG_35-65_M/

Juurikaru Põhikool

Õpilaskonverents 2011

Põlevkivi kaevandatakse ka allmaakaevanduses

• Kombain-kaevandamisel kihind lõhutakse lõhke-laengutega ja laaditakse mäekombainiga

• vagunitesse, edasi viib transportöör kaevise maapealsesse rikastusvabrikusse.

Fotod: H. Lillak erakogu

Juurikaru Põhikool

Õpilaskonverents 2011

Põlevkivi sorteerimiskompleks

• Vabrikus lahtimurtud kaevis rikastatakse s.t. põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid.
• Sorteeritakse eraldi suuretükiline ja peenpõlevkivi

Foto: H. Lillak erakogu

Juurikaru Põhikool

Õpilaskonverents 2011

Aherainemäed

• Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%, sobib ehituskillustiku valmistamiseks.
• Kuna aherainet on rohkem kui vajatakse, siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed (terrikoonikud).

Foto: H. Lillak erakogu

Juurikaru Põhikool

Õpilaskonverents 2011

Aherainemägede rekultiveerimine

• Põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud ala moodustab üle 1% Eesti maismaast, mis on ebatavaliselt suur.
• Ammendatud karjääriväljade metsastamisega alustati juba 1930-ndatel aastatel.
• Praegu kuuluvad kõik avakaevandamisega alad ja vanad aherainepuistangud metsastamisele.

Foto: H. Lillak erakogu

Juurikaru Põhikool

Õpilaskonverents 2011

Kasutatud kirjandus

• Arold, I. 2005. Eesti maastikud. TÜ Kirjastus.
• Kohtla Kaevanduspark-muuseum http://www.kaevanduspark.ee/ajalugu_2.htm
• Estonica, Entsüklopeedia Eestist http://www.estonica.org/

Juurikaru Põhikool

Õpilaskonverents 2011