KOHALIKU

OMAALGATUSE

PROGRAMM�(KOP)

​

2023. aasta�kevadvooru (01.03-03.04)�infopäevad:��T, 07.03 kell 14~17

K, 08.03 kell 10~13

E, 13.03 kell 14 (vene keeles)

T, 14.03 kell 17~20

Maakondlikud nõustajad/menetlejad:��Harjumaa Omavalitsuste Liit, Maret Välja

Hiiumaa Arenduskeskus, Kaja Sõrmus

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Alfred Alt

SA Järvamaa, Maile Kesküla

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Kersti Kurvits

SA Läänemaa, Maarja Läänesaar

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Kaire Kullik

Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Evelin Seppor

Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Eve Neemsalu

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Teele Ojasalu

Saaremaa Vallavalitsus, Eda Kesküla

Tartumaa Omavalitsuste Liit, Heili Uuk

Valgamaa Arenguagentuur, Aet Arula-Piir

Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Kai Kannistu

Võrumaa Arenduskeskus, Karin Plakk

​

2

• Kohaliku omaalgatuse programmi nõuded on sätestatud vastavas määruses.
• Programmi üldise koordineerimise, väljatöötamise ja järelevalve korraldamise eest vastutab Rahandusministeerium.
• Programmi rakendaja riiklikul tasandil on Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).
• Programmi rakendajateks maakondades on maakondlikud arendusorganisatsioonid (MARO-d).
• Programmi viiakse ellu kaks korda aastas kevadel ja sügisel toimuvate taotlusvoorude kaudu.
• 2023. aasta kevadvooru taotluste esitamine toimub 01.03 kuni 03.04 kell 16.30.
• Taotluste ja aruannete esitamine toimub ainult veebis e-toetuse keskkonnas.

3

PROGRAMMI EESMÄRK�on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine.��Taotluses peab selgelt väljenduma kohaliku kogukonna vajadus, algatus ja kaasamine. Tegevused on suunatud kogukonna liikmetele, kogukond on kaasatud tegevuste elluviimisesse, kasusaajaks on kohalik kogukond ning investeeringuobjektid on avalikus kasutuses ja kogukonna liikmetele kättesaadavad.��KOP ei rahasta ühingu tegevusi, ürituste toimumist või lihtsalt asjade ostmist, vaid meetme eesmärgile vastava tulemuse saavutamist.

4

Kogukond��Kindlas piirkonnas elav, ühist toimekeskkonda jagav ja teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimeste rühm ehk ühe piirkonna elanikud, kes:

• kasutavad samu teenuseid;
• viibivad ühises infoväljas;
• korraldavad ühiselt kogukonnaliikmetele�vajalikke ettevõtmisi.

5

Kogukond��Määruse tähenduses ei loeta kogukonnaks:

• vaid kitsa huviala esindajaid või maailmavaate, elukutse, soo, ea või muu ühise tunnuse alusel loodud isikute gruppi;
• või gruppi, mille tegevused ja kooskäimise kohad ei ole avatud või mille tegevus ja eesmärgid ei ole suunatud laiemale avalikkusele kui oma liikmeskond.

6

Meetmed��“Kogukonna areng”�panustab kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse.

​

“Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine”�panustab kogukonnale vajalike ja selle liikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

7

Toetus ja omafinantseering

​

• Maksimaalsed toetussummad:
• “Kogukonna areng” 2500 eurot;
• “Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” 4000 eurot.�
• Toetussumma määr saab olla kuni 90% projekti abikõlblikest kuludest.

​

• Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti abikõlblikest ainult rahalistest kuludest.

8

Meetmete väljundnäitajad

�“Kogukonna areng”:

• läbi viidud ürituste või tegevuste arv (koolitused, infopäevad, külapäevad, koduleheküljed, infotrükised jmt);
• tegevustes ja üritustel (koolitused, infopäevad, külapäevad jmt) otseselt osalenute arv.�

“Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine”:

• rajatud või korrastatud avalikus kasutuses olevate objektide arv;
• toetatud kogukonnateenuste arv.

​

9

Kogukonnateenus�

• Kogukonna liikmetelt kogukonna liikmetele pakutav teenus, mis lähtub kogukonna vajadustest.
• Teenuse pakkuja on ka ise kogukonna liige.
• Kogukonnateenuse eesmärk ei ole kasumi teenimine, kuid tasu võtmine teenuskulude katteks on põhjendatud.
• Kogukonnateenuse vajalikkus peab olema taotluses selgitatud.

​

10

Projekti väljundnäitajad�

• Projektiga seotud väljundnäitajad ja nende sihtväärtused määrab taotleja taotluses vastavalt projektile ja need on projekti mõju hindamise üheks aluseks.
• Väljundnäitajate ja sihtväärtuste seadmisel tuleb arvestada nende saavutamise realistlikkust.
• Väljundnäitajate ja sihtväärtuste saavutamist kontrollitakse esitatud aruande põhjal.
• Saavutamata jäänud väljundnäitajad või nende sihtväärtused olenevalt nende mittesaavutamise ulatusest on aluseks toetuse osalisele või täielikule tagasinõudmisele.

​

11

Toetuse taotleja�

• Mittetulundusühing,�milles ei osale liikmena kohaliku omavalitsuse üksus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.�
• Sihtasutus,�mis ei ole asutatud kohaliku omavalitsuse üksuse ega riigi osalusel ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

12

Toetuse taotleja�

• Tegutseb avalikes huvides ning taotleja eesmärgid ja tegevused on suunatud avalikkusele, sh taotleja peab oma tegevusest teavitama avalikkust.
• Tegutseb oma liikmes- või töötajaskonnast laiema sihtgrupi heaks, välja arvatud erivajadustega inimeste heaks tegutsevad ühendused (projekt peab KOP-i eesmärki täitma).
• Tegutseb piirkondlikult küla, aleviku, alevi, valla, linna või asumi kogukonna huvides.

13

Toetuse taotleja - erandid�

• Tallinna linna puhul saavad taotlejaks olla ainult linnasisese asumi kogukonna huvides tegutsevad ühendused.
• Koguduste puhul saavad taotlejaks olla kogudused, mis tegutsevad põhikirja järgi koguduse liikmetest laiema sihtgrupi huvides.
• Küla-, aleviku- ning asumiseltside poolt asutatud omavalitsuse piire ületavad ühendused, mille on omakorda asutanud eraõiguslikud juriidilised isikud ja/või füüsilised isikud ja mille tegevuse sihtrühmaks on kogu vastava küla/alevi/asumi elanikkond ning eesmärgiks vastava küla/alevi/asumi piirkonna elu- ja sotsiaalse keskkonna parandamine.

14

Taotlejaks ei saa olla:�

• äriühingud, ettevõtjate liidud, ametiühingud;
• ameti-, kutse- ja erialaliidud, mis koondavad ühe ameti, kutse või eriala inimesi, edendavad nende erialaoskusi või kaitsevad nende huve;
• korteri-, suvila-, aiandus-, garaaži- jmt ühistud;�
• ühendused, kui nende registrijärgne asukoht on teises kohaliku omavalitsuse üksuses kui projekti sihtgrupp;
• ühendused, mille tegevuse peamised eesmärgid ja peamine sihtgrupp või projekti sihtgrupp ületavad ühe kohaliku omavalitsuse piire, välja arvatud määruses nimetatud erandid.

15

Nõuded taotlejale�

• Hiljemalt taotluse esitamise tähtaja seisuga peab taotlejal olema esitatud majandusaasta aruanne, kui selleks on tekkinud seadusest tulenev kohustus.
• Ehitusinvesteeringute puhul peab taotleja olema investeeringuobjekti omanik või tal peab olema selle objekti kasutusõigus ja avaliku kasutuse leping vähemalt kolmeks aastaks arvates projekti lõppemisest.
• Taotleja peab tagama investeeringute ja soetuste puhul nende säilimise ja edasise avaliku kasutuse ning töökorras hoidmise vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.
• Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude võlga, mis on suurem kui 100 eurot või varasematest taotlusvoorudest tähtajaks esitamata aruandeid.
• Taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust.

16

Taotluse esitamine

�Taotluse koos vajalike lisadega esitab�taotleja seaduslik esindaja digitaalselt allkirjastatult �e-toetuse keskkonnas https://etoetus.rtk.ee�hiljemalt 03.04.2023 kell 16.30.��Taotlusi saab esitada kogu taotlusvooru avatud oleku ajal�ehk 01.03-03.04.��Taotlusvoorus võib taotleja esitada kuni kaks taotlust�ehk ühe taotluse kummassegi meetmesse.

​

17

Taotlus koosneb:�

• taotlusvormist, mis sisaldab ka detailset eelarvet tegevuste lõikes;
• volikirjast, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel;
• ehitusinvesteeringute puhul (ehitus, renoveerimine, remont vms) ka:
• objekti omandi- või kasutusõigust tõendava dokumendi koopia;
• objekti avaliku kasutuse lepingu koopia, kui objekt ei ole taotleja omandis;
• kohaliku omavalitsuse kirjalik kinnitus selle kohta, kas ja millist kooskõlastust või luba see investeering vajab.

18

Abikõlblikkuse periood�

• Taotlusvooru abikõlblikkuse periood kestab 12 kuud alates taotluste esitamise tähtajast�ehk kevadvoorus 03.04.2023 kuni 03.04.2024.
• Projekti tegevused viiakse ellu ja kulud on tekkinud ning tasutud abikõlblikkuse perioodil.
• Aruande võib esitada varem, kui projekt viiakse ellu kiiremini.
• Erandjuhuna saab abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 6 kuu võrra eelkõige toetuse saajast mitteoleneval põhjusel riiklikul või kohalikul tasandil kehtestatud eriolukorra või piirangute tõttu, mis teevad võimatuks projekti elluviimise planeeritud ajal.

19

Abikõlblike kulude üldtingimused�

• Kulud peavad olema projekti tegevustega otseselt seotud, põhjendatud ja vajalikud projekti elluviimiseks.
• Kulud on tekkinud ja kuludokumentide alusel tasutud taotlusvooru abikõlblikkuse perioodi jooksul.
• Kõik projektiga seotud kulud peavad olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt.
• Kulud peavad olema tõendatavad algdokumentidega (arved, lepingud) ja nende tasumine pangakonto väljavõttega.
• Kulud peavad olema raamatupidamises selgelt eristatavad teistest ühingu kuludest.
• Üle 1000 euro maksvate tellitud tööde, teenuste ja vara soetamise puhul tuleb taotluse eelarves kirjeldada kahe võrreldava hinnapäringu tulemused ja valiku põhjendused.

20

Mitteabikõlblikud kulud�

• Kulud, mis ei vasta abikõlblike kulude üldtingimustele.
• Kulud, mis on tehtud toetuse saaja ja temaga seotud isikute huvide konflikti olukorras (v.a juhul kui toetuse saaja on esitanud ühingu üldkoosoleku protokolli tehinguga nõustumise kohta).
• Projekti elluviimise seisukohast muud põhjendamatud ja ebaolulised kulud (alkoholi- ja tubakatoodete kulud, panga ülekande- ja hooldustasud, kindlustamiskulud, intressid, viivised, trahvid jne).
• Kulud projekti raamatupidamisele.

21

Mitteabikõlblikud kulud�

• Projektijuhtimise kulud sisseostetud teenusena teiselt juriidiliselt isikult ja FIE-lt.
• Esinduskulud, meened, auhinnad ja kingitused.
• Amortisatsioonikulud.
• Organisatsioonide liikmemaksud.
• Riiklikud maksud ja lõivud, mis on riigi poolt taotlejale tagastatavad (näiteks käibemaks).
• Kulud, mis ei ole projekti tegevustega otseselt seotud, sh toetuse saaja igapäevased haldus-, transpordi-, sidevahendite-, majandamis- ja kontorikulud.

22

Meetme “Kogukonna areng” mitteabikõlblikud kulud

​

• Hoonete, rajatiste ja ruumide ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttööde kulud.
• Üle 100 euro maksvate seadmete soetamine (sh tööriistad, masinad, elektroonilised seadmed), mille eeldatav kasutusiga on oluliselt pikem kui projekti elluviimise periood ja mida on võimalik projekti tegevusteks rentida või laenata.
• Kulud toiduainetele ja toitlustusele, mis ületavad 10% projekti abikõlblikest kuludest.

23

Meetme „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine“ mitteabikõlblikud kulud

​

• Koolituste ja ürituste korraldamise kulud, sh kulud infopäevadele, külapäevadele ja muule sellisele.
• Investeeringute ja ostude kasutusele võtmisega seotud teenuste (transpordi- ja ehitusteenused, seadmete paigaldamine jms) kulud, mis on tehtud eraisikute osutatud teenuste eest maksmiseks (lepingute alusel).
• Kulud toiduainetele ja toitlustusele.

24

Taotluse menetlemine�

• Taotluste menetlemise aeg on üldjuhul kuni 50 tööpäeva alates taotluse esitamise tähtajast (03.04).
• Puuduste ja ebatäpsuste kõrvaldamiseks antakse aega kuni 5 tööpäeva. Taotlust ja eelarvet võib muuta ainult menetleja poolt viidatud puuduste ja nendega kaasnevate muudatuste osas, sisuline muutmine pole lubatud.
• KOP-i määruse § 14 lg 6 sätestab asjaolud, mille puhul taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks.

25

Taotluste hindamine

�Taotlusi hindab viieliikmeline hindamiskomisjon.�

Hindamiskriteeriumid:

• projekti tegevuste eesmärgi vastavus programmi eesmärgile ja mõju kogukonna elujõulisuse tugevnemisele (osakaal 30%);
• projekti vajalikkus kogukonna jaoks ja kogukonnaliikmete kaasatus projekti elluviimisesse (20%);
• projekti tegevuste põhjendatus, tegevuste vajalikkus kavandatud tulemuse saavutamiseks ja projekti tulemuste jätkusuutlikkus (25%);
• projekti eelarve põhjendatus ja kuluefektiivsus (25%).

26

Taotluste hindamine�

• Hindamisskaala on vahemikus 0-4 punkti.
• Hinnang taotlusele on positiivne, kui hinnete kaalutud keskmine on vähemalt 2,5 punkti.
• Taotluste pingerida moodustatakse mõlema meetme taotluste kohta ühiselt.
• Komisjoni ettepaneku alusel teeb MARO otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus saadetakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu.
• Rahuldatud taotluste nimekiri avaldatakse MARO veebilehel.
• Toetus makstakse välja 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

27

Kokkuvõtteks

​

• Kogukonna arengu meetme kaudu toetatakse kõiki nn “pehmeid tegevusi”, mis tugevdavad kogukonda.

Võib soetada tegevuste elluviimiseks vajalikke vahendeid ja materjale.

• Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetme kaudu toetatakse investeeringuid ja investeeringute kasutuselevõtuks otseselt vajalikke sisseostetavaid teenuseid ainult juriidilistelt isikutelt.
• Mõlema meetme jaoks on eraldi taotlusvormid.
• Kaks taotlust võib taotleja esitada juhul, kui need on erinevates meetmetes.

28

Kokkuvõtteks

​

• Taotlused tuleb esitada e-toetuse keskkonnas hiljemalt ettenähtud kuupäevaks ja kellaajaks - 03.04 kell 16.30.
• Taotluse allkirjastaja peab olema registrijärgne juhatuse liige. Kui allkiri antakse volikirja alusel, tuleb taotlusele lisada volikiri.
• Asumipõhisuse nõue kehtib ainult Tallinnas.
• Omafinantseering peab olema rahaline, sularahamaksed ei ole lubatud.

29

Taotluse esitamine

​

Taotluse sisestamise videojuhendi leiab siit.

30

Elluviimine ja aruandmine

�Mida kõige hoolikamalt jälgida kogu projekti kestel?

​

• Tegevuse aluseks projekti elluviimisel on toetuse eraldamise otsus, projekt ise ja programmi määrus.
• Projekti tegevusi ja ülekandeid tohib teha ainult projekti abikõlbulikkuse perioodil ehk vooru alguskuupäevast kuni lõppkuupäevani (03.04.2023-03.04.2024).
• Viimane ülekannete kuupäev on 03.04.2024.
• Aruanne tuleb esitada hiljemalt 03.05.2024.
• Projekt tuleb ellu viia vastavalt esitatud taotlusele ja kavandatud tulemusi saavutades.

31

Muudatused

​

• Projekti elluviimise muudatused tuleb kooskõlastada vähemalt 10 tööpäeva enne abikõlblikkuse perioodi lõppu (03.04.24) MARO-le e-toetuse keskkonna kirjaga esitatud muudatustaotlusega.
• Projekti eesmärki, väljundnäitajaid ega nende sihttasemed ei tohi muutuda.
• Kuludevahelisi muudatusi võib teha ilma nõusolekut taotlemata ainult nende kulude osas, mis on eelarves olemas ja projekti kvaliteet ei kannata.
• Pikendamist saab taotleda kuni 6 kuu võrra eelkõige toetuse saajast mitteoleneval põhjusel.

32

Dokumendid

​

• Projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid peavad olema raamatupidamisarvestuses selgelt eristatavad ühingu muudest kuludest ja dokumentidest.
• Sularahamaksed ei ole lubatud, kõik arveldused tehakse toetuse saaja kontolt.
• Sõlmitud lepingud täidetakse nõuetekohaselt. Lepingul peab olema:
• number ja kuupäev;
• poolte andmed (eraisikul ka isikukood);
• kokkulepitud tasu, kuidas makstakse ja mille eest;
• poolte allkirjad.

33

Tasub tähele panna!

​

• Kui tegevused nõuavad ehitus- ja kasutusluba või ehitus- ja kasutusteatist, peavad need olemas olema.
• Projektiga soetatud või loodud vara säilimine ja avalik kasutus peab olema tagatud vähemalt 3 aastat projekti lõppkuupäevast (kuni 03.04.2027).
• Dokumentatsiooni peab säilitama 7 aastat taotluse rahuldamise otsusest.
• MARO-l on õigus teostada kohapealset järelkontrolli projektiga seotud dokumentide, seadmete, materjalide, teostatud tööde jm vara osas. Toetuse saaja on kohustatud võimaldama kontrolli läbiviijal eelnimetatuga kohapeal tutvuda.

34

Aruande esitamine

​

• Aruanne esitatakse e-toetuse keskkonnas kuu jooksul hiljemalt abikõlblikkuse perioodi viimasest kuupäevast.
• Aruandele peab lisama taotluses nimetatud tegevus(t)e elluviimise tõendusmaterjali, k.a kuludokumendid, kui need on taotluses tõendusmaterjalina märgitud.

35

36

37

38

39

Avalikkuse teavitamine

�Toetuse kasutamisest ja projekti tulemustest peab toetuse saaja teavitama avalikkust kas oma veebilehel, mõnes avalikus sotsiaalmeedia kanalis või kohalikus ajalehes.

​

Lisaks tuleb projekti üritustel, koolitustel, erinevatel infomaterjalidel sh digitaalsetel, dokumentidel, trükistel, renoveeritud või korrastatud objektidel ja muudel juhtudel kasutada viidet “Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist”.

40

Toetuse tagasimaksmine

​

MARO-l on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui:

• on rikutud KOP-i määruse või teiste õigusaktide tingimusi või rahastamisotsuse nõudeid:
• projekti väljundnäitajaid on saavutatud osaliselt või saavutamata;
• on tehtud mitteabikõlblikke kulusid;
• on esitatud valeandmeid;
• kasutamata toetussumma on suurem kui 100 eurot.

​

NB! Toetuse saaja kohustub kandma kõik kulud, mis tekivad projekti kallinemisel toetussummaga võrreldes.

41

Hindamiskomisjoni liikmete�tähelepanekud ja soovitused

​

• Loe enne projekti koostamist määrust, infomaterjale, aga ka hindamiskriteeriume. See viimane aitab Sul paremini mõista, mida hindaja Sinu projektist “otsib”.
• Enne taotluse sisestamist kirjuta endale kõik hindamiskriteeriumides nõutav eraldi välja, hiljem ei pea enam otsima, mida kirjutada (läbimõeldud taotlus!).
• Palun järgi taotlusvormi lahtrite juures olevaid abistavaid kommentaare, leiad need abiinfo küsimärkide alt.
• Kirjuta lihtsalt, selgelt, arusaadavalt ja lühidalt.

42

KOP-i projektide peamine eesmärk on seotud kogukondade püsimise ja tugevdamisega!

​

• Mõtle läbi, kuidas Sinu projekt on seotud kogukonnaga.
• Kas sündmus, mida korraldad või investeering, mida teed, on kogukonna laiem algatus, st kokku lepitud koosolekul, kirjeldatud arengukavas jms.
• Kui projekti äkkidee on sündinud vaid 1-2 inimese peas, siis see “paistab projektist läbi” ja ei ole eriti veenev.

​

​

43

Erista eesmärki ja selle tulemusi

​

• Lähtu projekti loogikast: projekt kutsutakse ellu, et luua uus, parem olukord:
• praegune olukord ehk probleem;
• soovitud uus olukord ehk eesmärk.

​

• Nende kahe vahele jäävad tegevused, mis selle uue olukorra saavutamiseks on vajalikud. Nimetatud tegevustega seotud kulud ongi eelarve. Tulemuste kirjeldamisel lähtu hilisemast mõõdetavusest ja hinnatavusest.

​

​

​

44

Näide kogukonna projekti otsesest eesmärgist:

​

• Projekti eesmärk on Õnne küla kogukonna kasv tänu külapäevade korraldamisele 2023. aasta suvel.

​

• NB! Eesmärk ei ole külapäevade korraldamine! See on TEGEVUS!

​

• Spikker projekti eesmärkide sõnastamisel:

EESMÄRK EI OLE TEGEVUS, VAID MUUTUS.

​

45

Väldi enamlevinud vigu

​

• Kui juhendis palutakse midagi kirjeldada lühidalt, 2-3 lausega, ära kirjuta asjassepuutumatuid pikki lugusid.

​

• Kirjuta kogu oluline info välja taotluses ette nähtud lahtrites, viitamist palun kasuta ainult seal, kus seda on nõutud.

​

• Ebareaalsed kasusaajad – ajalehe/FB kuulutuse või artikli lugejad, kõik valla/maakonna elanikud jne ei ole otsesed kasusaajad. Jää realistlikuks!

​

• Liigne kantseliit ja “udutamine” - ebaselgus vähendab oluliselt projektile antavat hinnangut.

​

46

​

• Eelarve puhul lahti kirjutamata hinna alus (tegelikult nõutav!) - mis on nt tunni-, kilomeetrihinna jm ühiku aluseks. Mingi teenuse kogumaksumus ei ole eelarve selgitus! Kui hindajale jääb miski ebaselgeks, kajastub see hindamistulemustes.

​

• Investeeringuprojekt lõpeb mingi asja/seadme ostuga või ehituse/remondi valmimisega. Ost ise ei vii eesmärgini!

​

• Näita projekti tegevustes ka selle investeeringu kasutamist ja eesmärgi täitmisele jõudmist – projekti pikkus on 1 aasta, selle ajal jõuab investeeringut ka kasutada.

​

​

​

47

​

• Kõik projektiideed ei sobigi KOP-i meetmetesse!

​

• Mõtle enne läbi - säästa iseenda ja menetlejate ning hindajate aega.�
• Maksimaalsed toetussummad:
• “Kogukonna areng” 2500 eurot;
• “Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” 4000 eurot.

​

48

Täname�kaasa mõtlemast

ja�soovime�edukat taotlemist!