Vabaühenduste kogemused ja võimekus kaasata uussisserändajaid, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tagasipöördujaid ��� �Kaardistusanalüüsi tutvustus �27. mai 2024

PRAXIS | MÕTTEKODA

teema1

teema2

teema3

PRAXIS | MÕTTEKODA

Analüüsi koostas Mõttekoda Praxis KÜSKi tellimusel ning selle tulemused aitavad kaasa projekti “Lõimumist edendavad kogukondlikud tegevused” planeeritud eesmärkideni jõudmisele aastani 2029

​

Autorid: Miriam Lehari, Tali Kletter, Isabel Jezierska, Maarja Tinn

​

Kaardistusuuringu analüüsi toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja kultuuriministeeriumi (ESFKUM) vahenditest.

​

​

​

​

PRAXIS | MÕTTEKODA

Millised on vabaühenduste senised kogemused sihtrühma kaasamisel?

​

Mis oskused ja praktikad toetavad edukat tegutsemist mitmekesises keskkonnas?

​

Mis on seni teel ees seisnud – ja millest on abi olnud?

​

​

PRAXIS | MÕTTEKODA

Kuidas uurisime?

Kaur Saarepuu

​

kaur@praxis.ee

​

• Dokumendianalüüs
• Rahvusvaheline teaduskirjandus
• Varasemad uuringud Eestis
• Organisatsioonide kodulehed teiste riikide heade praktikate leidmiseks

​

• Ankeetküsitlus
• Veebruar 2025
• Vastas 98 vabaühenduse esindajat

​

• Fookusgrupi intervjuud vabaühenduste esindajatega
• Märts-aprill 2025
• Osales kokku 13 esindajat 12-st eri suuruse, profiili ja piirkondliku haardega Eesti vabaühendustest

​

PRAXIS | MÕTTEKODA

Millised on vabaühenduste senised kogemused sihtrühma kaasamisel?

Kaur Saarepuu

​

kaur@praxis.ee

​

PRAXIS | MÕTTEKODA

​

Millised on vabaühenduste senised kogemused sihtrühma kaasamisel?

PRAXIS | MÕTTEKODA

• Kaasatakse pigem tegevustes, mis ei nõua eesti keele oskust: 
• Üritustel aitamine, nt festivaliplatsi hooldus 
• Vabaühenduste üritustel lastele mängude ja tegevuste korraldamine; 
• Toidu valmistamine ja serveerimine laagris; 
• Abipakkide jaoks annetuste kogumine, pakkide koostamine, pakkimine, jagamine; 
• Varjevõrkude punumine; 
• Tugiisik enda emakeelega uussisserändajale
• Ruumide ja materjalide jagamine

​

​

​

Millised on vabaühenduste senised kogemused sihtrühma kaasamisel?

Need inimesed, kes on meid juba ise üles leidnud ja tahavad… siis me jah teeme, mis suudame, et kaasata ka keelt oskamata. Aga seda, et nüüd ise sirutada käsi välja kuskile poole… või seda infot suunata kuskile, kuhu ta muidu ei jõuaks… (seda ei ole).

PRAXIS | MÕTTEKODA

• Kahte tüüpi lähenemisi:
• sihipärane kaasamine,
• juhuslik kaasamine

​

​

• Kaasamist mõjutavad tegurid
• keeleoskus 
• inimese enda motivatsioon olla kaasatud

​

Millised on vabaühenduste senised kogemused sihtrühma kaasamisel?

Nad jõuavad siia… et suust-suhu jutt, et kui keegi on siis ta räägib teistele ja nii nad jõuavad siia.

Meil on palju venekeelseid /…/ Et meil on need eri keelt kõnelevad grupid eraldi... /.../ et kaasame aga tegelikult on ikkagi eraldi.

PRAXIS | MÕTTEKODA

Mis oskused ja praktikad toetavad edukat tegutsemist mitmekesises keskkonnas?

Kaur Saarepuu

​

kaur@praxis.ee

​

PRAXIS | MÕTTEKODA

Mis oskused ja praktikad toetavad edukat tegutsemist mitmekesises keskkonnas?

Värbamisvõimekus (recruitability) (Haski-Leventhal 2010)

​

• rahalised ja inimressurss vabatahtlikega tegelemiseks  

​

• juurdepääsetavus – kui lihtsalt on võimalik selle kohta infot leida, kontakti saada, füüsiliselt asutus üles leida ja sellele ligi pääseda ning mis tingimustel on võimalik organisatsioonide tegevustes osaleda

​

• võrgustikud ja koostöö teiste sarnaste asutuste, eraettevõtete või valitsusasutustega, kelle abil eelnevaid osasid edendada 

​

​

​

​

​

​

​

​

PRAXIS | MÕTTEKODA

Vastuste jaotus küsimusele „Palun märkige, mida olete teinud eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste paremaks kaasamiseks.“

n=98, NA=20. Allikas: uuringu käigus kogutud küsitlusandmed.

PRAXIS | MÕTTEKODA

Mis oskused ja praktikad toetavad edukat tegutsemist mitmekesises keskkonnas?

​

• Vabaühendused värbavad sihtrühma silmast-silma.�
• Sihtrühm jõuab vabaühenduseni teiste asutuste kaudu suunamisel või kontaktide jagamisel (riik, kohalik omavalitsus, ülikool, kool, kutseharidusasutus, pöörduti teiste vabaühenduste poole abi saamiseks).�
• Värbamise protsess ise ei erine väga ükskõik millise teise vabatahtliku/praktikandi/töötaja värbamisest

​

​

​

​

​

​

​

PRAXIS | MÕTTEKODA

Mis oskused ja praktikad toetavad edukat tegutsemist mitmekesises keskkonnas?

Sisulise kaasamise võimekus (engageability) (Arnon et al. 2022)�

• väärtused ja ideoloogiad

​

• juhtimise ning teiste asutustega koostöö tegemise praktikad (näiteks personalijuhtimine, paindlikud vabatahtliku töö tegemise viisid ja koostöö riigiasutuste, ettevõtete, vm osapooltega) 

​

• füüsilised tegurid, nagu sobilikud ruumid ja töövahendid.  

​

​

PRAXIS | MÕTTEKODA

Mis oskused ja praktikad toetavad edukat tegutsemist mitmekesises keskkonnas?

• Küsitluse tulemus: mitmetes organisatsioonides ei ole sihtrühma kaasamine teadlikult kujundatud ega läbi mõeldud – 46 vastajat märkis, et nende vabaühendusel puuduvad juhised või head tavad mitmekesise sihtrühma kaasamiseks, ning 16 vastajat ei osanud selle kohta seisukohta võtta

​

Teadvustamine on oluline./…/ Tunnistan, et see teema on meil tegelikult täiesti kõrvale jäänud. Et ei olegi mõelnud (selle peale). Ligipääsetavusega on sama teema. /…/ Et teadlikkus ja huvi (vabaühenduse poolt) ja küll ma siis leian need teed, kuidas juba edasi minna.

PRAXIS | MÕTTEKODA

Hea praktika 

Vabaühenduses võib värbamise ja kaasamise vastutus olla kindlaks määratud ühele töötajale, kelle ülesandeks on potentsiaalsete vabatahtlikega suhtlemine, nende oskuste ja vajaduste mõistmine ja individuaalne toetamine.

See aitab tagada pühendunud ja süsteemse lähenemise värbamisele ja vabatahtliku toetamisele. 

PRAXIS | MÕTTEKODA

Hea praktika 

Mitmes vabaühenduses olid olemasolevad välismaalastest vabatahtlikud või töötajad aidanud uutel vabatahtlikel sisse elada. Näiteks samast riigist või sama keeletaustaga inimene, kes juba natuke oskab eesti keelt, toetab uut vabatahtlikku või töötajat.

PRAXIS | MÕTTEKODA

Mis on seni teel ees seisnud – ja millest on abi olnud?

Kaur Saarepuu

​

kaur@praxis.ee

​

PRAXIS | MÕTTEKODA

Mis on seni teel ees seisnud?

Kaur Saarepuu

​

kaur@praxis.ee

​

• Keelebarjäär
• Kui keeleoskus on piiratud, tuleb kaasamiseks leida ülesanded, mis ei nõua keerukat suhtlemist. See võib vajada aega, planeerimist, tegevuste kohandamist.
• Infot ja ülesandeid peab mitmes keeles jagama, tõlkimine võib olla kurnav.
• Tööle võttes seadusandlusest tulenevad takistused. B2-taseme nõudega ametikohale tööle asuda isegi siis, kui inimesel on vastav kvalifikatsioon ja ta on motiveeritud panustama.

Head praktikad keeleõppe toetamiseks

• Kasutada visuaalseid kommunikatsiooniviise, näiteks piktogrammidega silte või pilte (nt seinal on laagri korralduseks tegevused piktogrammi ja kellaaegadega märgitud)
• Vabatahtliku tegevuse, töötamise või praktika ajakava koostada nii, et inimesel oleks võimalik enda valitud keeleõppetegevustes osaleda (nt keeleõppekursused, eratunnid, keelekohvikud)
• Välismaalasest vabatahtliku või töötaja kõrvale toeks samas rollis olla eesti keelt oskav vabatahtlik või töötaja: keeleoskust nõudvad tööülesanded saavad kvaliteetselt tehtud ja et välismaalane saab siiski osaleda ning eesti keelt harjutada
• Keelementorite süsteemid, kus vabatahtlikud keelementorid suhtlevad välismaalasega ja aitavad eesti keelt harjutada. Keelementorite ja keeleõppijate kohtumised võivad toimuda vabaühenduse tegevuste välisel ajal või ka tegevuste ajal.  

​

PRAXIS | MÕTTEKODA

PRAXIS | MÕTTEKODA

Mis on seni teel ees seisnud – ja millest on abi olnud?

• Alateadlikud tõrjuvad praktikad
• Tõrjuvate praktikate märkamiseks ja vältimiseks on oluline, et vabaühenduste värbamispraktikad oleksid teadlikult läbi mõeldud. 
• Igapäevapraktikates suunatakse kommunikatsioon ja tegevused eelduslikult kohalikele- rändetaustaga inimesed jäävad kaasamisest kõrvale
• Pole regulaarset arutelu diskrimineerimise ja eelarvamuste teemal, ei ole kokku lepitud põhimõtteid
• Lisaks: projektide rahastuse taotlemise voorudes ei ole ligipääsetavust ette nähtud ja seda ei prioriseerita

Kui projekti eesmärk… me teeme projektipõhiseid asju… et kui (rahastaja) eesmärk on kaasata, siis see toetab.

PRAXIS | MÕTTEKODA

Vastuste jaotus küsimusele „Mis on olnud peamised põhjused, miks te ei ole kaasanud eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi?“, n=21, NA=0. Allikas: uuringu käigus kogutud küsitlusandmed. 

​

Kokkuvõtteks

• Avatus on kõrge, kuid kaasamine on pigem juhuslik kui strateegiline.
• Tulemused viitavad vajadusele arendada teadlikumat, süsteemsemat ja kaasavamat lähenemist, mis toetaks nii rändetaustaga inimeste osalust kui ka organisatsioonide värbamise- ja kaasamisvõimekuse arengut tervikuna. 
• Head praktikad sihtrühma värbamiseks ja kaasamiseks on olemas, kuid ei ole laialdaselt juurdunud.
• Vabaühendustel on omavahel toimivad võrgustikud ja koostöö ning motivatsioon, soov, valmidus omavahel kogemusi ja häid praktikaid jagada.

​

PRAXIS | MÕTTEKODA

PRAXIS | MÕTTEKODA

tulemused

Aitäh kuulamast.

Küsimused?

Miriam Lehari

​

miriam@praxis.ee

​

Maarja Tinn

​

maarja@praxis.ee

​