Kliimateadlikkus koolist ühiskonda – kliimamuutused ja toit

https://sisu.ut.ee/kliimatarkused/

II ja III kooliastme kliimateadlikkuse õpiobjekt

​

Koostajad: Jaanus Terasmaa, Triinu Jesmin, Anete Altrov, Grete Arro, Katre Luik, Maris Morel

​

Kliimamuutused ja toit�Slaidid õpetajale teooriaosa tutvustamiseks

II ja III kooliastme kliimateadlikkuse õpiobjekt

​

​

Maa talvuspiirid

• Maa taluvuspiirid on inimmõju tasemed, mille ületamisel muutuvad ebasoodsad keskkonnamuutused pöördumatuks, ohustades ökosüsteemide vastupanuvõimet ja inimeste toimetulekut.
• Me ületa kuute taluvuspiiri üheksast.
• Toidu kasvatamine on üks peamistes mõjuritest, andes oma panuse nii toitainete ülekoormuse, liigse veekasutuse, maakasutuse muutuse, elurikkuse kahanemise ja kliimamuutuste põhjustajana.

(Richardson et al. 2023 )

Kliimamuutus on keskkonnamuutus

• Maakeral toimuvate protsesside (kliimasüsteem, aineringete käivitamine, energeetiline sisend tuleb Päikeselt. Maa kliimasüsteem koosneb viiest omavahel seotud komponendist (õhk, vesi, jää, maapind ja elusloodus).
• Viimasel paarisaja aasta vältel oleme fossiilkütuseid põletades ja maakasutuspraktikaid muutes häirinud kliimasüsteemi tasakaalu niivõrd palju, et maakera kliima on hakanud soojenema - atmosfääris on varasemast rohkem nn kasvuhoonegaase. Peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO₂), metaan (CH₄), lämmastikoksiidid (N₂O), fluoritud gaasid ja veeaur.
• Maakasutuse muutus ja toidu tootmine on üks olulisemaid inimtegevusest tulenevaid keskkonnamõjusid, mis avaldub läbi kolme tegevuse - metsade raadamise, põllumajandusmaa laienemise ja linnastumise.

---

Põllumajanduseks sobiv kliima

Westerhold et al. 2020

https://www.science.org/doi/10.1126/science.aba6853

Umbes 11 000 aastat tagasi hakkas kliima soojenema ja stabiliseerus soojemal tasemel kui varem - see lõi eeldused põllumajanduse arengule erinevates piirkondades üle maailma.

Põllumajanduse algus

• Vanimad seniavastatud (nisu)põllud on leitud Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt). Nende vanuseks 8000 aastat eKr. Seda peetakse mullaharimise ja loomakasvatuse alguseks.
• Eestis algas põllupidamine hiljem, kuid juba umbes 4300–3500 a eKr on Eesti alalt andmeid maaviljeluse kohta: kaera õietolm on leitud Põhja-Eestist, pärinedes u 4000 a eKr.
• Veidi hilisemast ajast on esimesed märgid odrast Hiiumaalt Kõpu poolsaarelt ja nisust Põhja- ja Lääne-Eestist u 3500 a eKr.
• Muutused Eesti alade põllumajanduses leidsid aset u 1000 a eKr, kui hoogustus metsade mahavõtmine ja aletegemine, saadud metsamullal hakati kasvatama kultuuristatud taimi.

---

Toidutaimede kasvutingimused

Nisu kasvatamiseks sobib kõige paremini parasvöötme kliima ja seda kasvatatakse laialdaselt nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Nisu kasvatamise ajalugu ulatub umbes 10 000 aasta taha Lähis-Idasse, kust see levis teistesse maailmajagudesse.

Riisi jaoks on ideaalne troopiline ja subtroopiline kliima, eriti selline, mis võimaldab üleujutatud põlde. Riisi kasvatamine sai alguse umbes 8000 aastat tagasi Aasias, ja see on praegu eriti levinud Ida- ja Kagu-Aasias.

Tatar on eriti levinud Ida-Euroopas ja Aasias ning eelistab jahedamat kliimat. See pärineb algselt Kesk-Aasiast ja levis 14. sajandil Euroopas.

Kaer kasvab kõige paremini parasvöötmes, eriti Põhja-Ameerikas ja Euroopas. See pärineb algselt Lähis-Idast ja levis kiiresti kogu Euroopas.

Mais vajab sooja ja päikeselist kliimat ning on enim kasvatatud Ameerika Ühendriikides. See pärineb algselt Mehhikost ja levis 15. sajandil Euroopas.

Kartuli kasvatamiseks sobib enim parasvöötme kliima, ja seda kasvatatakse tänapäeval kogu maailmas. Kartul pärineb algselt Lõuna-Ameerikast ja levis Euroopasse 16. sajandil, kus see sai kiiresti populaarseks tänu oma kohanemisvõimele.

Tomat eelistab soojemat kliimat ja on levinud kõikjal maailmas, kus on piisavalt päikesevalgust ja soojust. Tomati algupära on Lõuna-Ameerika, kuid see levis 16. sajandil Euroopas ja hiljem kogu maailmas.

Lehtsalat kasvab kõige paremini mõõdukas kliimas ja on populaarne eriti Euroopas ja Põhja-Ameerikas. See pärineb algselt Aasiast ja levis Euroopas antiikajal.

Hernes sobib hästi parasvöötme kliimaga ja on laialt levinud Euroopas. Kasvatamine sai alguse umbes 7000 aastat tagasi Lähis-Idas.

Oliiv kasvavad kõige paremini Vahemere kliimas, mis on iseloomulik soojadele, kuivadele suvedele ja leigetele, vihmastele talvedele. Need on algselt pärit Väike-Aasiast ja levisid kiiresti kogu Vahemere piirkonnas.

Raps sobib parasvöötme kliimaga ja on laialt levinud Euroopas. See pärineb algselt Lõuna-Euroopast ja Aasiast ning on kasvatatud sajandeid.

Maasikas eelistab parasvöötme kliimat ja on eriti populaarne Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Selle kultiveerimine sai alguse keskajal.

Sõstrad kasvavad hästi parasvöötmes ja taluvad ka külmemaid temperatuure. Need on laialt levinud Euroopas ja nende kultiveerimine sai alguse keskajal.

Kakaouba vajab troopilist kliimat ja on peamiselt kasvatatud Lääne-Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. See pärineb algselt Kesk-Ameerikast ja levis Euroopasse 16. sajandil.

Suhkruroog eelistab troopilist ja subtroopilist kliimat ning on eriti levinud Lõuna-Ameerikas ja Aasias. Kasvatamine sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi Uus-Guineas.

Banaan on pärit Kagu-Aasiast ja Paapua Uus-Guineast, kus seda on kasvatatud juba tuhandeid aastaid. Vajab kasvamiseks kõrgeid temperatuure ja palju vett.

​

�

---

Kus toit kasvab?

• Erinevatel taimede eluks ja kasvatamiseks sobilikud tingimused on väga erinevad.
• Riis on traditsiooniliselt olnud domineeriv toidutaim Aasias, eriti niisketes ja troopilistes piirkondades.
• Mais ja kartul on põhilised põllukultuurid Ameerikas ja Euroopas, kus on mõõdukas kliima.
• Euroopas on väga levinud ka nisu ja oder, mis sobivad hästi parasvöötme kliimaga.
• Tatar, mis eelistab jahedamat kliimat ja on eriti populaarne Ida-Euroopas ja Aasias, on saanud sordiaretuse abil kättesaadavaks.
• Kartul (ja ka tomat), mis tegelikult pärineb Lõuna-Ameerikast, viidi Euroopasse pärast Ameerika avastamist. See sai kiiresti populaarseks ja mõjutas oluliselt Euroopa põllumajandust ja toidukultuuri.
• Varem oli Euroopas keskendutud peamiselt nisu ja odra kasvatamisele, kuid kartuli saabumisega lisandus uus, viljakas ja toitev toidutaim, mis aitas kaasa elanikkonna kasvule ja majanduslikule arengule.

---

Kus toit kasvab?

https://blog.ciat.cgiar.org/origin-of-crops/#

Toidukasvatuse mõju kliimale ja keskkonnale

• Planeedi pinnast on 71% kaetud maailmamerega ja 29% maismaaga.
• Maismaast omakorda 71% on meie jaoks elamiskõlblik.
• Sellest 46% on põllumajandusmaa, ülejäänud on metsamaa, põõsastikud, elamumaa ja pinnaveekogud.
• Põllumaa alla on kokku 48 miljonit km², kuid vaid 11 miljonil km² (23%) kasvatame toitu iseenda jaoks (sellest omakorda 7-8% läheb biokütuste tootmiseks).
• Ülejäänud 77% põllumajandusmaast on loomakasvatuseks – karjamaad ja söödakasvatus.
• Seega on ¾ põllumajandusmaast kasutusel liha- ja piimatööstuse vajaduse rahuldamiseks.
• Globaalsest kogukaloraažist annab see sektor vaid 18% - ülejäänud eluks vajaliku energia saame taimsest toidust.

(Transport & Environment, 2023)

 (Ritchie & Roser, 2019)

Toidukasvatuse mõju kliimale ja keskkonnale

• Ökoloogilise püramiidi igale järgnevale astmele jõuab vaid 10% eelmise aste poolt tarbitud energiast.
• Kui autotroofid (taimed) saavad näiteks 100 ühikut energiat, siis 90 ühikut sellest kulub nende enda elutegevuseks.
• Taimtoidulised loomad (heterotroofid) peavad seega sama energiakoguse saamiseks sööma 10x rohkem taimi.
• Toiduahela järgmisel astmel olevad lihatoidulised loomad saavad omakorda algsest energiast vaid 1%, jne igal järgneval astmel.
• See on ka põhjuseks, miks inimeste lihatööstuse mõju keskkonnale on põhjendamatult suur.

---

Toidukasvatuse mõju kliimale ja keskkonnale

• Teadaolevalt põhjustab põllumajandus 25-30% globaalsest kasvuhoonegaaside emissioonist ja 70% globaalsest veekasutusest, olles ühtlasi peamiseks veereostuse allikaks.
• Loomakasvatusest pärinevad emissioonid põhjustavad 37% üleilmsest metaani ja 65% lämmastikoksiidi emissioonist.
• Ühe kilo röstitud kohvi tootmiseks kulub ~18 900 liitrit vett – ühe tass kohvi veekasutuse jalajälg on 130 liitrit.
• 100 g veiselihasteik "sisaldab" 1500 liitrit vett.�

(Ritchie, 2021)

(Ritchie et al., 2021)

(Veromann, 2021)

Kliimamuutuste mõju toidukasvatusele

• Kõrgemad temperatuurid mõjutavad saagikust, vähendades fotosünteesi tõhusust ja suurendades veekadusid transpiratsiooni kaudu.
• Mõned põllukultuurid võivad mõõduka temperatuuri tõusu korral kasu saada, kuid üldiselt eeldatakse, et saagikus väheneb, kui temperatuur tõuseb üle teatud piiri.
• Ebaühtaseks ja ettearvamatuks muutuv sademete jaotus valmistab põllumeestele peavalu kogu maailmas, kaasa arvatud Eestis, juba täna.
• Kui põuaperioodid vahelduvad paduvihmade ja üleujutustega, muudab see lisaks taimede kasvu pärssimisele väga keeruliseks nii põlluharimise kui ka saagikoristuse.
• Üleujutuste tõttu võivad hävida kogu saak ning rikutakse või kantakse minema ka muld.
• Kliimamuutus võib soodustada mõnede kahjurite ja haiguste levikut, muutes nende leviku piirkondi ja tsükleid. Ka Eestisse on jõudnud mitmeid uusi taimekahjureid ja -haigusi.
• On täheldatud umbrohtude suuremat võimet kohanduda keskkonnatingimustega kui toidutaimedel. Neil on kliimamuutuste tingimustes suurem geneetiline mitmekesisus ja ka suurem elujõulisus võrreldes toidutaimedega.�

(Korres et al., 2016)

Kliimamuutuste mõju toidukasvatusele

• Kuigi põllumajanduses kasutatakse ohtralt fungitsiide ja sorte proovitakse haiguskindlamaks aretada, kaotavad toidukasvatajad igal aastal kogu maailmas 10–23% oma saagist seenhaigustele.
• Pärast koristamist kaotatakse veel täiendavad 10–20%.
• Seenahaigustest tulenev kadu on võrdne toidukogusega, millega saaks pakkuda 0,6–4 miljardile inimesele igapäevaselt 2000 kalorit terveks aastaks. 
• Kõik inimkonna jaoks viis kõige tähtsamat toidutaime - riis, nisu, mais, sojaoad ja kartulid - on seenhaiguste poolt ohustatud.
• Kliimamuutuste süvenedes kaod suurenevad, sest seened on hästi kohastuvad ning soojad ja niisked olud on paljudele väga sobivad.

(Steinberg & Gurr, 2020)

Kuidas meie saame mõju vähendada?

• Vähendades toiduraiskamist, planeerides oste ja menüüd.
• Toitu päästes - näiteks valides poes nn kollase sildiga tooteid, mille säilivustähtaeg on lähedal.
• Suurendades taimse toidu osakaalu enda menüüs.
• Liha söömisel kana või sealiha eelistades, loomaliha nii vähe kui võimalik.
• Toidujäätmeid komposteerides või eraldi kogudesi.
• Ise toitu kasvatades.
• Vältidest sügavkülmutatud valmistoite.
• Vältides kiirtoite.
• Vältides pudelivee ja gaseeritud jookide tarbimist.
• Vähempakendatud toite (kaalukaup) eelistades.
• Ostes rohkem turult või otse tootjalt.
• Mitte kasutades taimekaitsevahenditena teadolevalt kahjulike vahendeid.

Vähenda toidukadu

Eestis tekitab üks inimene kodumajapidamiste arvestuses toidujäätmeid keskmiselt ligikaudu 61 kg aastas, millest natuke alla poole ehk 26 kg võib lugeda raisatud toiduks ehk toidukaoks. Leibkonna kohta arvestatuna tekib toidujäätmeid keskmiselt 149 kg ja toidukadu 63 kg aastas. Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond ära keskmiselt 180 euro väärtuses toitu (lastega peredes kuni 220 euro väärtuses). Kokku viskavad kodumajapidamised toidukaona ära ligikaudu 98 miljoni euro väärtuses toitu aastas.

(Piirsalu et al. 2021)

Kliimamuutused ja toit�Slaidid tunnitegevuse läbiviimiseks

II ja III kooliastme kliimateadlikkuse õpiobjekt

​

​

Mis on sinu lemmiktoit?

Millest su lemmiktoit koosneb?

Milliseid taimi selle saamiseks on vaja kasvatada?

​

​

​

​

NISU

RIIS

TATAR

KAER

MAIS

KARTUL

TOMAT

LEHTSALAT

HERNES

RAPS

OLIIV

MAASIKAS

SÕSTAR

KAKAOPUU

SUHKRUROOG

BANAAN

• nisu
• riis
• tatar
• kaer
• mais
• kartul
• tomat
• lehtsalat

• hernes
• raps
• oliiv
• maasikas
• sõstar
• kakaouba
• suhkruroog
• banaan

• Brasiilia, Bahia
• Eesti, Viljandi
• Hispaania, Huelva
• India, Uttar Pradesh
• Poola, Wroclaw

Kasvutingimused erinevates piirkondades

Kasvutingimused erinevates piirkondades

Kasvutingimused erinevates piirkondades - kliimadiagrammid

https://planetfood.education.nationalgeographic.com/

Mäng – koosta enda menüü

• 2-3-4 liikmelised rühmad
• Jagage valikusse jäänud toidutaimed omavahel ära.

Rühmatöö

• nisu
• riis
• tatar
• kaer
• mais
• kartul
• tomat
• lehtsalat

• hernes
• raps
• oliiv
• maasikas
• sõstrad
• kakaouba
• suhkruroog
• banaan

• Leidke vastus küsimustele ja koostage iga taime kohta plakat/infokaart:
• Milline on kasvatamiseks vajalik temperatuurivahemik?
• Millised niiskustingimused on vajalikud?
• Kui pikk on kasvuperiood?
• Kus kasvatatakse tänapäeval?
• Kust pärineb ja millal jõudis Eestisse?
• Millised on suurimad kliimaohud?
• Kuidas täpsemalt suurimad kliimaohud mõjutavad?

Rühmatöö

1. Milliseid tingimusi on taimel vaja kasvamiseks? (temperatuur, niiskus, päike, vegetatsiooniperiood)
2. Kuidas on need tingimused seotud geograafiliste asukohtadega? 
3. Millised keskkonnatingimused erinevates kliimavööndites valitsevad? 
4. Miks meil riisi või kakaoube ei kasvatata? 
5. Mida vajab kasvamiseks nisu, mida vajab tomat etc? 
6. Kuidas piirkonnad muutuvad kliimamuutuste tõttu ja seetõttu muutuvad ka liikide kasvutingimused? 
7. Mis veel toidutaimi ohustada võib (haigused, monokultuur, elurikkuse kadu)?
8. Kas me saame kliimamuutustega kohanemiseks aretatakse juurde uusi sorte, mis on kliimakindlamad, kahjurite kindlamad? 
9. Kuidas me veel saame ennast kaitsta?

Arutelu

• Vähendan toiduraiskamist - söön alati taldriku tühjaks ega võta rohkem kui jaksan ära süüa. Nõuan seda ka kaaslastel.
• Suurendan taimse toidu osakaalu enda menüüs. Proovin vähemalt kord nädalas süüa liha nii vähe kui võimalik.
• Kui söön liha, siis eelistan kana või siga. Loomaliha nii vähe kui võimalik.
• Ei viska toidujäätmeid prügikasti ja nõuan seda ka kodustelt. Biojäätmed lähevad kompostrisse või biojäätmete konteinerisse.
• Mõjutan oma perekonda ise toitu kasvatamist proovima. Kui seda juba tehakse, siis rajan järgmisel aastal ka enda väikese põllulapi, mille eest hoolitsen. Kortermajas elades otsin lähima linnaaia (Tallinnas ja Tartus).
• Ei söö sügavkülmutatud valmistoite. Nende keskkonnajalajälg on väga suur.
• Vähendan kiirtoidu osakaalu oma igapäevases menüüs vähemalt 50%.
• Väldin pudelivee ja limonaadide ostmist. Kindlasti väldin plastikpudeleid - seal on vees palju mikroplasti ning pudelid pole taaskasutavad.
• Eelistan vähempakendatud toite (kaalukaup).
• Veenan oma perekonda tegema rohkem oste turult või otse tootjalt (OTT - Otse Tootjalt Tarbijani). Uurin välja kus toimub lähim OTT ja viin nad sinna.
• Jälgin, et minu aias kahjulikke taimekaitsevahendeid ei kasutatakse (nt Roundup, sisaldab glüfosaati, mis põhjustab vähki ja on paljudes riikides keelatud).

Annan lubaduse oma lemmiktoidu kaitsmiseks!

• Igal mängijal on roll: õpilased on kliimamõjud, õpetaja on erinev kasvupiirkond. “Kliimakartul” on teatepulk (nt mõni pehme mänguasi vms), mida visatakse üksteisele. See ese esindab toidutaime.
• Õpilaste ülesanne on mõelda, kuidas kliimamuutused mõjutavad erinevate toidutaimede kasvutingimusi ja seeläbi tema lemmiktoitu – kas see jääb alles või mitte?

​

Mäng „Kliimakartul“

Mäng „Kliimakartul“

• Tolmeldajate arvukuse vähenemine
• Sagenevad tormid
• Paduvihmad 
• Maastikupõlengud
• Üleujutus
• Taimekahjurite levik
• Uute taimehaiguste levik
• Pikad vihmaperioodid suvel
• Pikad vihmaperioodid kevadel
• Pikad vihmaperioodid sügisel
• Sajab põllumehe jaoks valel ajal

• Vali milline kliimamuutuse mõju sa olla soovid. Ära seda teistele ütle!
• Uuri materjalidest kuidas sina erinevaid toidutaimi mõjutad ja kuidas see sinu lemmiktoidule mõjub.

• Pikad kuumalained
• Ebatavaliselt soe lumevaba talv
• Ebatavaliselt soe kevad ja suve algus
• Ebatavaliselt külm kevad ja suve algus
• Pikaajaline kevadine põud
• Pikaajaline suvine põud
• Vee kättesaadavuse vähenemine
• Suve keskmine temperatuur on 5 kraadi kõrgem
• Talve keskmine temperatuur on 5 kraadi kõrgem
• Uute võõrliikide levik

1. Õpetaja võtab kliimakartuli enda kätte ja alustab ringi, visates see suvalisele õpilasele ja hõikades välja ühe varem arutatud toidutaime.
2. Kartuli kinni püüdnud õpilane tuletab meelde õpitut (või vaatab materjalidest) ning ütleb kuidas tema (kui kliimamuutus) nimetatud taimele mõju avaldab ja kas tema (lemmik?)toit jääb ikka alles? Kui õpilane jääb hätta, saavad teised aidata ja arutleda koos õpetajaga.
3. Peale vastamist viskab mängija kartuli järgmisele edasi, hõigates välja järgmise toidutaime ja ring kordub taas.

Mäng „Kliimakartul“