Maa taluvuspiirid ja hea elu.�Jevonsi paradoks

20.10.2023

Mõtelge viis minutit omaette: kui te kujutate ennast ette 10 aasta pärast, siis mis on olulised elemendid, mis siis peaksid teie ümber olema?

Kuidas need märksõnad suhestuvad Maa taluvuspiiridega?

Piisav või priiskav eluviis?

Kas Maa taluvuspiiridesse naasmine - ehk siis vähem tarbimine, vähem mugav eluviis - ei tee meid hirmus õnnetuks?

Teisisõnu: me kõik oleme kuulnud öeldavat “Aga inimesed pole mingi hinna eest nõus loobuma /sellest, teisest ja kolmandast / keskkonnahoiu nimel!”

Samuti “Aga arengumaade inimesed tahavad ka kõik elada nii nagu meie!”

On see tõsi?

​

��Kuidas teha tööd ja näha vaeva selleks, et olla õnnetu

ehk EESMÄRKIDE SISU TEOORIA

ehk MIKS ON OLULINE SEE, MIDA ME TAHAME

Sügavam sissevaade isemääramisteooria (Deci ja Ryan, 2000; 2017 etc) ühte alateooriasse (Goals contents theory)

​

​

„Not all goals are created equal“ (Deci ja Ryan, 2017)

Mida loetud peatükis uuriti? (loengus öeldud vastused)

• Motivatsiooni
• Heaolu, mõju heaolule
• Erinevused kultuurides
• Kas motivatsioon tuleb seesmistest või välistest väärtustest
• Eesmärgid – välistest väärtustest lähtuvad – õnnetumad; sisemistest – õnnelikumad
• Välised eesmärgid – kasutatakse heaolu puudumise kompenseerimiseks
• Mõjutatud kultuurist; perekonnast; koolist
• Hedonia ja eudaimonia

​

​

​

Aastal 1993 hakkasid Kasser ja Ryan uurima midagi, mida võiks nimetada keskseteks eesmärkideks või püüdlusteks elus

…nad eristasid ühe bloki eesmärke/püüdlusi, mis suhteliselt otseselt rahuldavad inimese kolme keskset psühholoogilist baasvajadust (seotus-kompetentsus-autonoomia) <- just nendest sõltuvad meie igapäevane heaolu ja motivatsioon,

…ning bloki eesmärke/püüdlusi, millega psühholoogilised baasvajadused on vaid kaudselt seotud ning vahel lausa nendega vastuolus.

…nad palusid inimestel hinnata, kui tähtsad neile on kõik need eesmärgid, saades nn püüdlusteindeksi, mis väljendas nende eesmärkide suhtelist tähtsust inimeste jaoks.

Mis need eesmärgid võisid olla, mida Kasser ja Ryan uurisid? Ilmnes, et need kalduvad kangekaelselt kahte gruppi jaotuma

Kasser, T., & Ryan, R. M. (1993). A dark side of the American dream: Correlates of financial success as a central life aspiration. Journal of Personality and Social Psychology, 65(2), 410–422.

Kaht tüüpi life aspirations ehk elupüüdlused:

Mis olid üks grupp püüdlusi?

Mis olid teine grupp püüdlusi?

Kasser, T., & Ryan, R. M. (1993). A dark side of the American dream: Correlates of financial success as a central life aspiration. Journal of Personality and Social Psychology, 65(2), 410–422.

Kaht tüüpi life aspirations ehk elupüüdlused:

• Lähedased ja soojad suhted
• Iseenda areng, paremaks saamine
• Oma kogukonda panustamine
• Tervis

Need on nn seesmised eesmärgid (intrinsic goals)

​

Teisisõnu eudaimonia – õnn, mis tekib sellest, et sa tead, et teed õiget asja

• Rikkus, finantsedu
• Võim ja kuulsus, populaarsus
• Atraktiivsus, välimus, väline mulje

Need on nn välised eesmärgid (extrinsic goals)

​

​

Teisisõnu hedonia – õnn, mis tekib sellest, et sul on positiivne emotsioon ja sul puudub negatiivne emotsioon

Kasser, T., & Ryan, R. M. (1993). A dark side of the American dream: Correlates of financial success as a central life aspiration. Journal of Personality and Social Psychology, 65(2), 410–422.

Kuidas teile tundub – kas see jaotus vastab teie arusaamale inimestest või mitte?

Oluline:

Kõigil inimestel üldjuhul esineb mõlemat tüüpi eesmärke. Oluline õnnelikkuse ja vaimse tervise ennustaja on, kumb tüüp on fookuses.

Miks Kasser ja Ryan seda uurisid - mida nad teada tahtsid?

Põhiküsimus – kumb grupp tundis ennast läbivalt ja igal ajahetkel paremini? Kummal grupil olid kõrgemad heaolunäitajad (subjektiivne rahulolu, õnnelikkus) ning parem vaimne tervis ehk madalamad depressioonisümptomite ja ärevuse näitajad?

Kasser, T., & Ryan, R. M. (1993). A dark side of the American dream: Correlates of financial success as a central life aspiration. Journal of Personality and Social Psychology, 65(2), 410–422.

Millisele järeldusele jõuti – kuidas see, mille poole elus püüeldakse, seostub õnnelikkusega?

Leiti, et…

• Mida enam oli inimeste jaoks suhteliselt tähtsam eesmärgipakett suhted-areng-kogukond, seda kõrgemad olid nende heaolunäitajad ning madalamad depressiooni- ja ärevusenäitajad.
• Teisisõnu, mida vähem tahtsid inimesed hedoniat (soov tunda heaolu ja vältida valu), seda rohkem neil oli heaolu ning seda vähem neil oli psühholoogilisi probleeme.
• Mida enam oli inimeste jaoks suhteliselt tähtsam eesmärgipakett majanduslik edu-maine-välimus, seda madalamad olid nende heaolunäitajad ning kõrgemad depressiooni- ja ärevusenäitajad.
• Teisisõnu, mida rohkem tahtsid inimesed hedoniat (soov tunda heaolu ja vältida valu), seda vähem neil oli heaolu ning seda rohkem neil oli psühholoogilisi probleeme.

​

Kasser, T., & Ryan, R. M. (1993). A dark side of the American dream: Correlates of financial success as a central life aspiration. Journal of Personality and Social Psychology, 65(2), 410–422.

Mida see järeldus teie jaoks tähendab?

Kui usaldusväärsed on need uuringud (st kas neid on korratud eri valimites, sihtgruppides, kultuurides jne)?

Seda tulemust on tänaseks korratud

• eri riikides üle maailma, sh väga erinevates kultuurides
• eri vanuses inimestel, sh lastel
• kõigil sotsiaalmajandusliku staatuse tasemetel (ei ole ainult lumehelbekesed)
• erinevate uurimismeetoditega

Samuti on leitud, et tegu pole vaid korrelatsiooniga - kui elu jooksul püüdlused muutuvad, muutub ka heaolu

​

Lisaks, Grouzet et al 2005 näitasid 15 riigis üle maailma, et

1. eesmärkide dihhotoomia on kultuuriülene
2. need eesmärgid kalduvad igal pool faktoriteks koonduma, s.t. inimesed ei vali neid läbisegi – kes eelistab pigem suhteid, eelistab ka pigem enesearengut ja mitte finantsilist edu ja veatut välimust jms
3. need eesmärgid on antipoodid – sa oled pigem üks või teine. Ei ole mõlemat korraga

Grouzet, F. M. E., Kasser, T., Ahuvia, A., Dols, J. M. F., Kim, Y., Lau, S., et al. (2005). The structure of goal contents across 15 cultures. Journal of Personality and Social Psychology, 89(5), 800– 816.

​

Lisaks….

Aastal 2022. publitseeritud metaanalüüs vastavasisulistest uuringutest näitas, et

• An evidence base spanning nearly 30 years indicates that focusing on intrinsic goals (such as for growth, relationships, community giving, and health) promotes well-being, whereas a focus on extrinsic goals (such as for wealth, fame, and beauty) deters well-being.
• Across 92 reports (105 studies), 1,808 effects, and a total sample of N = 70,110, we found that intrinsic aspirations were linked positively with well-being, r = 0.24 [95% CI 0.22, 0.27], and negatively with ill-being, r = −0.11 [−0.14, −0.08].
• When extrinsic aspirations were evaluated in terms of their predominance in the overall pattern of aspiring the effect was universally detrimental, linking negatively to well-being, r = −0.22 [−0.32, −0.11], and positively to ill-being, r = 0.23 [0.17, 0.30].

Bradshaw, E. L., Conigrave, J. H., Steward, B. A., Ferber, K. A., Parker, P. D., & Ryan, R. M. (2022). A meta-analysis of the dark side of the American dream: Evidence for the universal wellness costs of prioritizing extrinsic over intrinsic goals. Journal of Personality and Social Psychology.

Lisaks….

Aastal 2022. publitseeritud metaanalüüs vastavasisulistest uuringutest näitas, et

​

• Ligi 30 aastat hõlmav tõendusbaas näitab, et sisemistele eesmärkidele (nagu eneseareng, suhted, kogukonda panustamine ja tervis) keskendumine soodustab heaolu, samas kui keskendumine välistele eesmärkidele (nagu rikkus, kuulsus ja välimus) vähendab heaolu.
• 92 aruande (105 uuringu), sh 1808 mõju hindamise ja koguvalimi N = 70 110 põhjal leiti, et sisemised püüdlused olid positiivselt seotud heaoluga, r = 0,24 [95% CI 0,22, 0,27] ja negatiivselt pahaoluga r = -0,11 [-0,14, -0,08].
• Kui väliseid püüdlusi hinnati nende ülekaalu järgi püüdlemise üldises mustris, oli mõju üldiselt kahjulik, seostudes negatiivselt heaoluga, r = -0,22 [-0,32, -0,11] ja positiivselt pahaoluga/halva enesetundega, r = 0,23 [0,17, 0,30].

Bradshaw, E. L., Conigrave, J. H., Steward, B. A., Ferber, K. A., Parker, P. D., & Ryan, R. M. (2022). A meta-analysis of the dark side of the American dream: Evidence for the universal wellness costs of prioritizing extrinsic over intrinsic goals. Journal of Personality and Social Psychology.

Mis on selle tulemuse mehhanism?

Eudaimoonilised eesmärgid – „suhted-areng-kogukond“ – rahuldavad rohkem inimeste kolme psühholoogilist baasvajadust (seotus, kompetentsus, autonoomia), mis tagavad meie püsiva õnnelikkuse ja motivatsiooni

Samuti on eudaimoonilised eesmärgid alati rohkem autonoomselt reguleeritavad kui hedoonilised – inimese baasiline vajadus ise oma elu määrata on tagatud

Hedooniliste eesmärkide puhul oleme alati rohkem teiste poolt kontrollitud; tänases maailmas sisaldavad need üldjuhul võrdlust teistega, mis on heaolu vaatest põrgutee

Ryan, R. M., & Deci, E. L. (2017). Self-determination theory: Basic psychological needs in motivation, development, and wellness. Guilford publications.

Kuidas ühed või teised elupüüdlused inimese sisse saavad?

Kuidas ühed või teised elupüüdlused inimese sisse saavad?

• Keskkoolinoortel, kes tajusid oma vanemaid vähem autonoomiat toetavana, olid suhteliselt tugevamad välised püüdlused kui noortel, kes tajusid oma vanemaid enam autonoomiat toetavana (Williams et al 1999)
• - Mida tähendab, et vanem toetab või ei toeta autonoomiat?
• Sama uuring näitas ka, et välised püüdlused vahendasid seost vanemate kontrollivuse ja noorte varajaste tervistkahjustavate käitumiste vahel (narko-alko)

Järeldus - keskkonnad, mis pärsivad laste/noorte psühholoogilisi baasvajadusi - seotust, autonoomiat ja kompetentsust - suunavad neid eesmärkide poole, mis justkui “kompenseerivad” rahuldamata baasvajadusi ning selle “hind” noortele on arvestatav, olles ka vaimse/füüsilise tervise risk.

Samuti:

• - internaliseeritakse nende inimeste väärtused, kes on kõige lähedasemad;

- pidev eksponeerimine reklaamidele ja ostma veenvad sõnumid süvendavad väliseid eesmärke;

- lapsed, kes vaatavad enam televiisorit, võtavad omaks enam väliseid eesmärke, tõenäoliselt seoses rollimudelitega, mida näevad (Kasser, 2002).

• Ryan, R. M., & Deci, E. L. (2017). Self-determination theory: Basic psychological needs in motivation, development, and wellness. Guilford publications.

Lisaks….

“In a longitudinal study, Wouters, Duriez, Luyckx, Colpin, Bijttebier, and Verschueren (2014) showed that when parents promoted more intrinsic goals in their children, the children had higher levels of self-esteem, and this relation was mediated by basic psychological need satisfaction.

Further, intrinsic goal promotion led to less contingent self-esteem (that is, based on comparison or others approval), which, as we have seen, is a control-oriented type of motivation that results from introjection.

In contrast, when parents promoted extrinsic goals, need satisfaction and high self-esteem failed to follow, but extrinsic goals did relate to contingent self-esteem, which has also been associated with introjected regulation.”

Ryan, R. M., & Deci, E. L. (2017). Self-determination theory: Basic psychological needs in motivation, development, and wellness. Guilford publications.

Mida nendest tulemustest võiks järeldada?

Eelnevast lähtuvalt, kas me oskame kujutleda majandust, kus

• - tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ökoloogiline heaolu, millega võib, aga ei pruugi kaasneda majanduskasv?
• - eriti kui me teame, et see ei pruugi meid objektiivselt õnnetumaks teha - suisa vastupidi?

​

​

• Või viime siiski Eesti Euroopa viie kõige õnnetuma riigi hulka?

​

Bradshaw, E. L., Conigrave, J. H., Steward, B. A., Ferber, K. A., Parker, P. D., & Ryan, R. M. (2022). A meta-analysis of the dark side of the American dream: Evidence for the universal wellness costs of prioritizing extrinsic over intrinsic goals. Journal of Personality and Social Psychology.

​

Grouzet, F. M. E., Kasser, T., Ahuvia, A., Dols, J. M. F., Kim, Y., Lau, S., et al. (2005). The structure of goal contents across 15 cultures. Journal of Personality and Social Psychology, 89(5), 800– 816.

Martos, T., & Kopp, M. (2014). Life goals and well-being in Hungary. In A. C. Michalos (Ed.), Encyclopedia of quality of life and well-being research (pp. 3571–3576). Dordrecht, The Netherlands: Springer.

Kasser, T., & Ryan, R. M. (1993). A dark side of the American dream: Correlates of financial success as a central life aspiration. Journal of Personality and Social Psychology, 65(2), 410–422.

Utvær, B. K. S., Hammervold, R., & Haugan, G. (2014). Aspiration Index in vocational students: Dimensionality, reliability, and construct validity. Education Inquiry, 5(3), 359–383.

Kasser, T., & Ryan, R. M. (1996). Further examining the American dream: Differential correlates of intrinsic and extrinsic goals. Personality and Social Psychology Bulletin, 22(3), 280–287.

Kasser, T., & Ryan, R. M. (2001). Be careful what you wish for: Optimal functioning and the relative attainment of intrinsic and extrinsic goals. In P. Schmuck & K. M. Sheldon (Eds.), Life goals and well-being: Towards a positive psychology of human striving (pp. 116–131). Ashland, OH: Hogrefe & Huber.

Schmuck, P., Kasser, T., & Ryan, R. M. (2000). Intrinsic and extrinsic goals: Their structure and relationship to well-being in German and U.S. College students. Social Indicators, 50(2), 225–241.

Kasser, T., Ryan, R. M., Couchman, C. E., & Sheldon, K. M. (2004). Materialistic values: Their causes and consequences. In T. Kasser & A. D. Kanner (Eds.), Psychology and consumer culture: The struggle for a good life in a materialistic world (pp. 11–28). Washington, DC: American Psychological Association.

Kasser, T., Ryan, R. M., Zax, M., & Sameroff, A. J. (1995). The relations of maternal and social environments to late adolescents’ materialistic and prosocial values. Developmental Psychology, 31(6), 907–914.

Ryan, R. M., Chirkov, V. I., Little, T. D., Sheldon, K. M., Timoshina, E., & Deci, E. L. (1999). The American dream in Russia: Extrinsic aspirations and well-being in two cultures. Personality and Social Psychology Bulletin, 25(12), 1509–1524.

Williams, G. C., Hedberg, V. A., Cox, E. M., & Deci, E. L. (2000). Extrinsic life goals and health-risk behaviors in adolescents. Journal of Applied Social Psychology, 30(8), 1756–1771.

Jevonsi paradoksi harjutus