OSAOSKUSED

Retseptiived osaoskused: kuulamine ja lugemine

Produktiivsed osaoskused: kirjutamine ja kõnelemine

Sissejuhatuseks: aruta naabriga, mis on iga osaoskuse raskused ja kuidas neid saab leevendada

KUULAMISOSKUS

• Miks peetakse kuulamist raskeks?
• kontekst, taustmüra: too näiteid
• võõrkeel, häälikute eristamise keerukus
• kiirus, aktsent, tämber
• piiratud sõnavara
• Mis toetab kuulamist tavalises kõneolukorras (võrrelduna nt lindilt kuulamisega)
• Eesmärgistatud ja eesmärgistamata kuulamine

Keel ajus: kuuldu mõistmine

• aistingud: puhas füüsika
• saadud aistingute töötlemine ajus: keelelise info eristamine muust infost ja oluliste parameetrite eraldamine mitteolulistest
• pigem arvamine kui teadmine

Teise keele puhul tuleb õppijal parameetrite kindlakstegemise süsteem ümber kalibreerida, ja see peab muutuma automaatseks. Enne seda tuleb rohkem pingutada.

Osa tähenduse loomisega seotud neuroneid paikneb vasakus ja osa paremas ajupoolkeras kõnekeskusest kaugel. Seega tekib keelt mõista püüdes neuronite vahele uusi keerulisi seoseid.

​

Tiit Hennoste (2000): kõne ja kirja erinevused:

• kõne on tagasikerimatu, s.t kuulajal ei ole võimalik teksti mitu korda kuulata;
• kõne on kustutamatu, s.t öeldut ei saa tagasi võtta;
• kõne on lineaarne, s.t kuulaja kuuleb teksti sõnahaaval ja ei saa tekstis tagasi- ega edasivaateid teha;
• kõne on seotud nii kõneleja kui ka kuulaja lühimälu mahuga, mistõttu korraga suudetakse töödelda 7 ± 2 ühikust koosnevat üksust;
• kõne on visuaalne-auditiivne, s.t erinevalt kirjast saab kuulaja teavet ka vokaalsete vahendite (intonatsioon, rõhud, tämber, tempo, pausid) kaudu.

Hennoste, Tiit 2000. Sissejuhatus suulisesse eesti keelde I. Taust ja uurimisobjekt. – Akadeemia 5, 1118−1150.

Kuulamisoskuse aspektid

Kuulamisoskuse arendamisel ja mõõtmisel keskendutakse üldiselt neljale aspektile:

• teksti üldisele mõistmisele (üldkuulamine),
• mingi konkreetse teabe leidmisele tekstist (valikkuulamine),
• teksti üksikasjalikule mõistmisele (detailne kuulamine),
• kuuldu põhjal järelduste tegemisele (kuuldu tõlgendamine)

(vt nt Harmer, Jeremy 2001. The Practice of English Language Teaching. Harlow: Pearson Education Ltd. 201−202)

Kuulamisoskuse arengu toetamine

• Vajalikud oskused: sõnade eristamine, võtmesõnadele keskendumine, olulise ja vähemolulise eristamine
• Huvitav materjal: tekstid keelekeskkonnast. Kust saada materjali? Mis sobib?
• Ettevalmistus
• Juhendamine ja selge eesmärk, kiire tagasiside

​

Oluline on suurendada õppija kindlustunnet, et kuulamisega saadakse hakkama

Edukas kuulaja:

​

• osaleb vestluses,
• oskab juhiseid järgida,
• oskab kuuldut enda kasuks tarvitada, st salvestab kuuldu keelepagasisse

Lihtsat (kuulamis)teksti iseloomustab järgmine

​

• Tekstis on palju rahvusvahelisi sõnu
• Tekst on huvitav
• Tekst on struktuurilt lineaarne ja loogiline
• Tekstis kasutatakse kirjakeelt
• Kõneleb üks või kaks inimest
• Kõneleb mees
• Puudub taustmüra

Kuulamisülesannete liigid

​

• Kuula ja tee
• Kuula ja ütle
• Etteütlus
• Kuula ja jälgi
• Salvesta info
• Sõnasta ümber
• Kuula ja otsusta (keelevälise info leidmine)

Kuulamisülesande ja –tunni ülesehitus

​

• Kuulamiseelsed ülesanded
• Kuulamisaegsed ülesanded
• Kuulamisjärgsed ülesanded

​

Kuula teksti ja paku võimalikke ülesandeid

​

Laul kuulamisülesandena?

​

Viiteid kuulamismaterjalidele

Kohanemisprogrammi materjalid:

A1 https://youtube.com/playlist?list=PL4Xow53QzhUoeiAPWrsqqJ2VSJ3uB5LNq

A2 https://youtube.com/playlist?list=PL4Xow53QzhUqaE73vLcyVQeR--d-JHS9z

Rääkimine hõbe, kuulamine kuld: https://kuulamineonkuld.ee/

Pille ja Lauri lood:

http://web.meis.ee/vaegkuuljad/

Naljaga pooleks:

https://naljagapooleks.ee/

E nagu Eesti:

https://enagueesti.ee/en/units-1-5/

LUGEMISOSKUS

​

Inimesel, kes ei suvatse lugeda, ei ole eeliseid nende ees, kes ei oska lugeda. Mark Twain

​

Lugemisoskus

• Missugune on eri keeletasemetel keelekasutajate lugemisoskus? A1-C2?
• Vajalikud alaoskused edukaks lugemiseks:
• Sõnade tähenduse tundmine: otsene tähendus, kaudne tähendus
• Sõnadevahelised seosed, süntaks
• Grammatika
• Teksti eesmärgi, vormi ja ülesehituse tundmine
• Lausetevaheliste seoste tundmine
• Loetu säilitamine lühimälus
• Stiilitunnetus

Tekstitüübid

Autentseid tekste saab mitmeti jaotada:

​

• Üldise eesmärgi järgi (esteetiline ja pragmaatiline)
• Keelekasutuse sfääri järgi (avalik, isiklik, töö, õpe)
• Keelekasutuse valdkonna järgi (ilukirjandustekstid, ajakirjandustekstid, reklaam, ametitekstid jne)
• Suhtluseesmärgi ehk keelekasutuse funktsiooni järgi (teavitavad, suunavad, käskivad, teavet küsivad)
• Keelevormi järgi (suuline ja kirjalik)
• Tekstivormi järgi (monoloog, dialoog)
• Grammatilise seotuse järgi (seotud, sidumata)
• Mõtteseostest tuleneva domineeriva laadi järgi (jutustav, kirjeldav, argumenteeriv jne)
• Valdkonnaüleste žanrite järgi (käsiraamat, resümee, artikkel, kõne)
• Valdkonnasiseste žanrite järgi (nt töös: protokoll, päevakord jne)

Mis tekstidega oled täna kokku puutunud? Vali üks ja kirjelda:

• Mis on teksti üldine eesmärk?
• Millisesse keelekasutussfääri see kuulub?
• Millisesse keelekasutusvaldkonda see kuulub?
• Mis on selle teksti suhtluseesmärk?
• Kas tekst on grammatiliselt seotud?
• Mis on teksti domineeriv laad, tulenevalt mõtteseostest?
• Mis on teksti žanr?

​

• Millise keeletasemega õppija selle tekstiga toime tuleb?

Teksti mõistmine. Teksti mõistmise oskuse arendamine

• Aimamine (joonise, pildi, märksõnade, alapealkirjade, teksti alguse ja lõpu järgi)
• Küsimuste esitamine.
• Küsimused otseselt antud info kohta
• Küsimused, millele vastamiseks on vaja infot interpreteerida, kombineerida
• Küsimused kaudselt antud info kohta
• Küsimused, mis nõuavad hinnangu andmist autori kavatsustele
• Küsimused, mis nõuavad lugeja arvamuse avaldamist
• Küsimused teksti stiili ja keele kohta
• Märksõnade leidmine
• Kokkuvõtte tegemine: graafilised vahendid, vt nt
• http://www.edhelper.com/teachers/graphic_organizers.htm

Järgmised tunnused viitavad sellele, et tekst on võrdlemisi lihtne

• Lühike
• Sisaldab tuntud sõnavara ja (lause)struktuure
• Huvitav
• Koosneb lühikestest lihtlausetest
• Tuttaval teemal, sisaldab tuttavaid fakte
• Illustreeritud

​

Teksti muudab raskeks või kergeks eelkõige sellega seotud ülesanne

Lugemisülesandeid

• Mängud
• Eristamine
• Loe ja tee
• Loe ja ütle
• Mosaiiklugemine
• Paarislugemine
• Küsimustikud ...

Rühmas või paaris

• Koosta artikli põhjal
• aimamisülesanne,
• 3 eri tüüpi küsimust,
• kokkuvõtte tegemise ülesanne.

KIRJUTAMISOSKUS

​

​

Lugemis- ja kirjutamisoskuse seoseid

• Interpretatsioon
• Koostöö
• Tavad
• Kultuur
• Probleemi lahendamine
• Refleksioon
• Keele valik

Kui keeleõppijalt küsida, mis on kõige raskem võõrkeeles, siis enamik ütleb, et kirjutamine.

Raskused:

• Lugeja pole kohal ega anna tagasisidet, kirjutaja ei pruugi teada, kes on lugeja
• Keel
• Alaoskused: sobiv paigutus, sobiv stiil, info korrastamise oskus, teksti sidumise oskus
• Kirjutatu jääb kestma
• Lugejal pole toetuda muule, kui kirjutatud tekstile

​

​

Miks on kirjutamisoskuse arendamine keeletunnis (mitte kodutööna) oluline?

• Vaheldus (vaikus)
• Kinnistamine
• Jäävus: saab nt vanematele näidata
• Edusammud on kohe näha
• Erinevad õppijad saavad tegutseda omas tempos

Kirjutamisoskuse arendamisel tuleb silmas pidada järgmist

• Eesmärk
• Autentsus
• Kaaslaste tugi

​

Mis tekste on vaja tegelikus elus kirjutada?

Kirjutamisülesannete tüübid

• Kopeerimine

​

Kirjutamine

• Mudelkirjutamine
• Loovkirjutamine: 1) ettevalmistus, 2) materjali organiseerimine ja planeerimine, 3) mustandi kirjutamine ja 4) puhtandi kirjutamine

​

Lõbu – luuletuste kirjutamine

Kirjutamisoskuse arendamise kolm võimalikku eesmärki

​

• Produkt
• Protsess
• Žanr

Kirjutamisoskuse arendamine

• Koostöös planeerimine
• Viie minuti kirjutamine
• Mitmekordne panustamine

​

• Võtmesõnavara
• Mudel
• Arutelu sisu üle
• Juhised žanri ja vajadusel konventsionaalsete vormide kohta

Protsess...

• Ajurünnak (teema arendus, sõnavara, lisainfo leidmise võimalused)
• Mustandi ettevalmistamine, mõtete kogumine (paaris, väikses rühmas)
• Iseseisvalt või vastastikku toimetamine
• Avaldamine
• Arutelu protsessi üle

KÕNELEMISOSKUS

​

​

Kõnelemisoskus

• Eesti keele tasemetestide sooritajail on kõnelemisega kõige rohkem probleeme (andmed 10 aasta tagused, uusi ei leia)
• Missugune on kõnelemisoskuse roll keeletunnis?
• Isiksuse roll kõnelemisoskuse arendamisel

Kõnelemisoskuse õpetamise kolm aspekti

• Uue materjali esitus
• Uue materjali kinnistamine
• Materjali taasesitus / loominguline kasutamine

​

3 tüüpi kõnelemisharjutusi

• Matkimine
• Kõnearendusharjutused (kinnistamine)
• Soravusharjutused

​

Rühma- ja paaristöö tähtsus kõnelemisoskuse arendamisel. Paaridesse ja rühmadesse jaotamise võtteid?

​

Kui pole millestki rääkida...

• Infolüngaga ülesanded
• Arvamuslüngaga ülesanded (rollimäng, väitlus)

​