1 of 14

Süsinikujalajälg ja kliimaõiglus

Tunnikava (gümnaasium)

2 of 14

Õpieesmärgid

Õpilased oskavad selgitada mõiste „süsinikujalajälg“ tähendust.

Õpilased oskavad tuua näiteid üksikisikute, organisatsioonide ja riikide tegevusest, mis suurendavad nende süsinikujalajälge.

Õpilased mõistavad, et vaesemad riigid on kliimakriisi kõige vähem panustanud, kuid elavad selle kõige hullemate tagajärgedega.

3 of 14

Mida tead süsinikujalajälje kohta?

4 of 14

1. rühm:�üksikisikud

2. rühm: ettevõtted

3. rühm:

riigid

Millised tegevused võivad suurendada Eesti süsinikujalajälge?

Autosõit

Lendamine

Lihapõhine toidulaud

Toidu raiskamine

Kütte sees hoidmine

Ebaõiglaste kaupade või kiirmoe ostmine

Mittejätkusuutlike toodete (nt plasti) tootmine

Ärireisid

Jäätmed

Lennujaamade ehitamine

Nafta- ja gaasiettevõtete toetamine

Tööstuslikku tootmisse investeerimine

5 of 14

Üleilmne süsinikuheide on ebavõrdselt jaotunud

Filmist saime teda, et 17-l Elevandiluuranniku inimesele on

sama süsinikujalajälg, kui ühel inimesel Inglismaal (ja ka Eestis).

6 of 14

Kes vastutab enamiku süsinikuheite eest maailmas?

Kes vastutab kõige väiksema süsinikuheite eest maailmas?

7 of 14

Lõ

Millised riigid on kõige rohkem kliimakriisi tekitamisele

kaasa aidanud?

Millised riigid on kõige vähem kliimakriisi tekkesse panustanud?

Diagramm kujutab, kui palju on erinevad riigid alates tööstusrevolutsioonist tekitanud süsinikuheidet. Mida suurem kast, seda suurem süsinikujalajälg. Millised riigid on kõige rohkem kliimakriisi tekitamisele kaasa aidanud? Millised riigid on seda kõige vähem teinud?

Siin on kujutatud, et Aafrika manner panustab kõigest 3% üleilmsesse süsinikuheitesse. Sellele vaatamata on Aafrika kliimamuutuste suhtes kõige haavatavam.

Mida te sellest arvate?

Tõlge:

Kes on kõige rohkem panustanud üleilmse süsinikuheite tekkesse?

Kumulatiivsed süsinikheitmed 1751. aastast 2017. aastani. Arvud tuginevad tootmisest tekkinud heitmele, mis tähendab, et mõõdetakse süsinikku, mille on tekitanud siseriiklik kütuste põletamine ja tsement, ning seda ei korrigeerita kaubandusega seotud heitmetega (st tarbimispõhiste heitmetega). Rahvusvaheliste reiside põhjustatud heitmeid pole siia kaasatud.

Põhja-Ameerika: 457 miljardit tonni süsinikku, 29% üleilmsest kumulatiivsest heitmest. USA: 399 miljardit tonni süsinikku; 25% maailma kumulatiivsest heitmest. Kanada: 32 miljardit tonni, 12%. Mehhiko: 11 miljardit tonni, 1,2%.

Euroopa: 514 miljardit tonni süsinikku, 33% üleilmsest kumulatiivsest heitmest. EL-28: 353 miljardit tonni süsinikku, 22% ülemaailmsest kumulatiivsest heitmest

Venemaa – 101 miljardit tonni, 6% üleilmsest heitmest. Ukraina – 19 miljardit tonni, 1,2%.

Aasia: 457 miljardit tonni süsinikku, 29% üleilmsest kumulatiivsest heitmest. Hiina: 200 miljardit tonni süsinikku, 12,7% üleilmsest kumulatiivsest heitmest. Jaapan: 62 miljardit tonni, 4%. India: 48 miljardit tonni, 3%. Iraan: 17 miljardit tonni, 1%. Lõuna-Korea: 16 miljardit tonni, 1%. Saudi-Araabia: 14 miljardit tonni, 0,9%. Indoneesia: 12 miljardit tonni, 0,8%. Kazakhstan: 12 miljardit tonni, 0,8 %.

Aafrika: 43 miljardit tonni süsinikku, 3% ülemaailmsest heitmest. Lõuna-Aafrika: 19,8 miljardit tonni, 1,3 %. Egiptus: 5,6 miljardit tonni, 0,39%.

Lõuna-Ameerika: 40 miljardit tonni süsinikku, 3% ülemaailmsest heitmest.

Okeaania: 20 miljardit tonni süsinikku, 1,2% ülemaailmsest heitmest.

28 EL riigi näitajad on ühendatud EL-28 alla, sest rahvusvahelised eesmärgid ja läbirääkimised toimuvad tavaliselt ühise eesmärgina kõigile EL riikidele. Eraldiseisvate näitajate koguväärtus ei pruugi 100% kattuda ümardamise tõttu.

Andmete allikas: arvutas Our World in Data, tuginedes Global Carbon Project (GCP) ja Süsinikdioksiidi Analüüsikeskuse (CDIAC) andmetele.

Näitlik materjal on pärit OurWorldinData.org lehelt, kust leiab andmeid ja uuringuid selle kohta, kuidas meie maailm on muutumas.

8 of 14

Tegevus klassis

Jõukamad riigid on kõige rohkem panustanud kliimakriisi tekkesse, sest vastutavad kõige suurema koguse süsinikuheite eest.

Kirjuta veenev kiri või koosta esitlus, milles palud jõuka riigi juhtidel süsinikuheidet vähendada.

9 of 14

Toidu tootmist ümbritsevate müütide ümberlükkamine

Süsinikuga seotud teemad on keerulised. Selle tunni jooksul on su õpilased teada saanud, et rikkad riigid on kõige rohkem süüdi kliimakriisi tekkes, sest vastutavad lõviosa süsinikuheite tekke eest. Lisaks on nad teada saanud, et ka meie teod võivad panustada süsinikuheite kasvamisse.

Oled võib-olla kuulnud algatusest, mis kutsuvad tarbima kohalikku toitu – see on üks lahendustest süsinikujalajälje vähendamiseks. Võib-olla oled kuulnud ka toidu läbitavast vahemaast (ingl food miles), mis näitab, kui kaugelt on toiduaine toodud ja seega kui palju süsinikku on selle transpordi käigus tekitatud. Oota üks hetk... Kõik Fairtrade’i tooted on pärit teistest riikidest, nii et kas see tähendab, et Fairtrade’i tooted on keskkonnale kahjulikumad?

Lühike vastus on: „Ei.“ Tegu on keerulisema nähtusega, kui lihtsalt toiduaine kahjuliku mõju taandamisega selle läbitavale vahemaale. Tutvu järgmistel slaididel müüte ümberlükkavate faktidega ja kasuta neid arutelu algatamiseks klassis…

10 of 14

Transport panustab heidetesse võrdlemisi vähe. Toiduainete puhul see umbes 20 protsenti.

11 of 14

Fairtrade’i lilled Keeniast on väiksema süsinikujalajäljega kui Hollandis kasvatatud roosid. Hollandis kasutusel olevad kasvuhooned on suure süsinikujalajäljega gaasi tõttu, mida kütteks kasutatakse, ja kunstliku valguse tõttu. Aafrika kliima on lillede kasvatamiseks ideaalne.

12 of 14

Loomsed toiduained on tavaliselt suurema süsinikujalajäljega kui taimsed toiduained.

Millised toiduained tekitavad kõige rohkem süsinikuheidet?

Millised toiduained tekitavad kõige vähem?

Kasvuhoonegaaside heitmed ühe kilogrammi toiduaine kohta

Kasvuhoonegaaside heitmeid mõõdetakse süsinikdioksiidi kilogrammi ekvivalentides ühe kilogrammi toiduaine kohta. See tähendab, et lisanduvad mittesüsinikdioksiididest kasvuhoonegaasid, kaalutuna suhtelise mõjuga kliimasoojenemisele.

Loomaliha (lihaloomad)

Talle- ja lambaliha

Loomaliha (piimaloomad)

Krevetid (kasvandusest)

Juust

Sealiha

Linnuliha

Munad

Riis

Tofu (sojaoad)

Piim

Tomatid

Mais

Nisu ja rukis

Herned

Banaanid

Kartulid

Pähklid

Allikas: Poore, J ja Nemecek, T. (2018). “Toidu mõju vähendamine keskkonnale tootjate ja tarbijate abil”.

Märkus: andmed kujutavad ülemaailmset keskmist kasvuhoonegaaside heitkogust toiduainete tootmisest, tuginedes suurele toidutootmise meta-analüüsile, milles hõlmati 38 700 majanduslikult edukat põllumajandusettevõtet 119 riigis.

13 of 14

Kas teadsid, et Fairtrade’i toodete valimisega toetad bioloogilist mitmekesisust, keskkonnasõbralikku põllumajandust ja aitad põllumeestel kohaneda kliimamuutuste tagajärgedega?

14 of 14

2. osas saad teada põllumajandusest kliimakriisi tingimustes...