Meediageneratsioonide erinevused, laste- ja noortekultuur
ehk mineviku ja tuleviku kokkupõrge olevikus
Meediageneratsioonid?
Meediageneratsioonid
(nt Bolin & Westlund, 2009)
iga põlvkond võtab omaks ja
peab õigeks/normaalseks
oma meediarepertuaare.
“Teistsugune” tundub vale ja võõras
See meedia, millega me oma “kujundavad aastad” veetsime, jääb meile armsaks terveks eluks, sealsed normid kehtima pikaks ajaks.
Millised on Teie meediageneratsiooni kirjeldavad praktikad ja meediasisu?
Tuleta meelde, mis oli sinu nooruse släng või “see jabur” asi?
Noored ise noortekultuurist
(7.-9. klassi õpilased 2021.aastal):
“KUI MILLEGI KOHTA/ÜLE ON TEHTUD NALJA, SIIS ON SEE TAVALISELT SAADETUD NALJAGA, MITTE KIUSAMISENA. Tavaliselt kiputakse sellega väga väga ülepingutama.Kui me räägime teemadest mis on hästi õrnad ja viskame nende üle nalja, siis on taas kord tegu naljaga nt: (Tegu on väga väga halva ja läbikukkunud naljaga instagramist) Käisin ja näppisin bussis torusi ja nüüd olen teel vanaema juurde, et süüa viia.“ [koroona-ajal]
„Mis on nali ja kui kaua see kestab. Tavaliselt noored (vähemalt see content mida mina vaatan) ei taha halba ja kurja. Neile lihtsalt meeldib tumedam huumor, mis võib olla kõigile mitte arusaadav eriti vahel täiskasvanutele. Nee creator'id teevad seda contenti, et neil oleks lõbus ja teistel. Osad inimesed võtavad seda liiga tõsiselt ja südamesse.“
7.-9. klassi noored täiskasvanutele:
“Lapsi telefonipiiranguga piirata ei ole mõistlik, sest sellest suur osa on kommunikatsioon ja kui sul on päevas ainult tund aega telefoniaega, siis võib laps ennast väga väljaheidetuna tunda.“
„Täiskasvanud, peamiselt vanemad võtavad ära telefoni, et ma ei rikuks silmi, aga lõikavad mind tegelikult maailmast enamasti ära ja ainsad sõbrad kes mul on praegu on mu pere. Ja ainult korrutavad sa tanad mind hiljem ja see on sulle parem. meil on kpgruppi chat messengeris ma pole saanud ühtegi sõnumit sinna saata, sest mul pole telefoni.“
„Me suhtleme suuremas osas interneti vahendusel ja nad peaksid aru saama eriti praeguses olukorras, et me soovime suhelda ja sellega kaasneb nutiaja kasv. Internetis ei ole me teadmatuses ja me mõtleme mida me teeme rohkem kui nad arvavad. Kõik mis on meie jaoks huvitav ei pea olema kohe vale. Nt kui ma vaatan mingisugust videot ja ta ei mõista miks ma seda vaatan ei pea mind kohe hukka mõistma.”
Noored näinud palju häirivat (tuleb peamiselt täiskasvanutelt)
Kas hariduses peame õpetama uusi mustreid või ehitama juba olemasolevatele?
Nt uudistega kursis olemine, uudismeedia juurde juhtimine - ehkki noored seda oma tavapärastes meediamustrites ei tee?
Nt sotsiaalmeediatrendide kriitiline analüüs, sest need on juba niikuinii osa noorte meediamaailmast ja harjumuslikest mustritest?
Mõlemat? Mõlemat.
3 konkreetset ideed, kuidas noortekultuuri ja meediapädevusi oma ainetesse lõimida
Meedia + liikumisõpetus: TikToki üks populaarsemaid sisutüüpe on tantsuvideod ja miks mitte seda ära kasutada tunni alguses soojenduseks, tantsides koos sel hetkel ringlevaid populaarsemaid lühitantse?
Lisaks saab liikumisõpetuses vaadelda koos sotsiaalmeediast pärit terviseinfot, seda kontrollida, otsida välja kodu- ja välismaiseid ekspert-sisuloojaid, olgu need siis usaldusväärsed arstid, toitumisteadlased või eratreenerid. Eriti head on reaction videod
Meedia + bioloogia: Näiteks võib keskenduda erinevate loomade meediakuvandile - millistena meile ajakirjanduslikus meedias esitletakse sipelgaid, haisid, hunte, kaheksajalgu? Mis on tavaliselt pildil? Milline info on pealkirjas rõhutatud? Millele meediakuvand keskendub? Kas see kuvand on õiglane?
Või otsida koos välja elusloodusega seonduvad müüdid ja valeinfo ning püüda seda erinevate allikatega kummutada - et inimesed söövad elu jooksul kaheksa ämblikku, et jaanalinnud pistavad ohu lähenedes pea liiva alla jne. Puha väärinfo!
Meedia + eesti keel: kes ei oleks sotsiaalmeedias näinud täiesti uskumatult vigases emakeeles kirjutatud netikommentaare? Teeme need koos õpilastega korda ja veel parem, kui õpilased ise alusmaterjali koguvad.
Viljakas pinnas sellisteks materjalideks on sotsiaalmeediapostituste või meediaväljaannete kommentaarides ning kogukonnagruppides.
Sama ülesandeloogikat
võib kasutada
võõrkeeletundides.
Väga soovitan digitehnoloogiate ja heaolu osa: �https://inimareng.ee/digitehnoloogiad-ja-vaimne-heaolu/
“Viimase paarisaja aasta jooksul on meedia väitnud, et romaanid, telefon, kino, raadio, rock’n’roll muusika, koomiksid, televisioon, VHS-kassetid, Walkmani muusikapleierid, arvutid, internet, suhtlusportaalid, arvutimängud, nutitelefonid ja viimases järjekorras TikTok ajavad lapsed (ja vahest ka naised) hukatusse, innustavad neid halvasti käituma, toovad kaasa liigse individualismi, ohtliku seksuaal- ja tervisekäitumise ning hävitavad traditsioonilise tuumpere, selle väärtused ja järgmiseks mõistagi kogu ühiskonna.” (Tiidenberg ja van der Nagel 2021)
maria.murumaa@ut.ee