Psüühilise erivajadusega inimeste tegus elu kogukonnas II

Meeskond

Esindatud erialad: Riigiteadused, Psühholoogia, Sotsiaaltöö,

Sotsioloogia, Eripedagoogika, Antropoloogia, Õigusteadus, Lastekaitse

​

Projektis osales 17 õppijat, moodustades 3 alamgruppi teemadel:

1. Autsaiderkunst
2. Meessoost vabatahtlikud
3. Kiusamisest vabaks

​

Juhendaja: Maarja Jõgioja

TLÜ väline juhendaja:

Katrin Pärgmäe, AS Hoolekandeteenused

​

Autsaiderkunst

Evelin Sennett, sotsiaaltöö MA

Rutt Hanni, sotsiaaltöö MA

Elika Klettenberg, eripedagoogika MA Beatrice D´Angelo, antropoloogia BA

Elen Arutjunjan, eripedagoogika MA Raido Remmel, riigiteadused MA

​

​

​

Mentor: Indrek Linnuste, Amanita MTÜ

Probleem

​

​

• Psüühiliste erivajadustega inimeste suhtlemine ja tegevus jääb asutuste piiresse, kus neile vaimse tervise toetamiseks teenuseid pakutakse (Narusson, & Wilken, kuupäev puudub).

​

• Loomingu avaldamine akadeemilise kunstiga kõrvuti galeriides ei toeta mõistmist, lõimumist, tekib stigmatiseeritud võrdlemine ja vastandumine (Prinz, 2017).

​

• Tunnistades töö autori omapära, luuakse soodne pinnas teadlikumaks, vahetumaks ja siiramaks kaasamiseks (Prinz, 2017).

​

​

Olulisus ja eesmärk

Kõik inimesed on suutelised end loova tegevuse kaudu väljendama - autsaiderkunst kui lõimumise võimalik viis

üksteise mõistmisel ja stigmade vähendamisel.

​

Seadsime eesmärgiks näituse abil

• tõsta külastajate teadlikkust autsaider kunstist ja psüühikahäiretest;
• toetada autsaiderkunstnike kogukonda lõimumist ja soodustada stigmade vähenemist.

Projekti tulemused

Näitus “OUTSIDE goes INSIDE. Südamest südamesse”

20.-30.04.23 TLÜ Mare 1.korruse fuajees.

​

Eesmärk täideti:

• näitus toetab psüühikahäiretega inimeste paremat mõistmist;
• külastajate huvi psüühilise erivajaduse ja autsaiderkunsti kohta;
• avaldub inimeste tunnetuslik ühisosa, tajutakse sarnaseid mõtteid ja soove;
• toetab stigmade vähendamist, erinevuste aktsepteerimist.

​

Artikkel meedias “Kas autsaider kunst ühendab?” ja “Outsider art as a bridge builder?” Ajakirjas “Sotsiaaltöö” ja veebiajakirjas “Estonian World”.

​

Meessoost vabatahtlikud

Liis-Marie Järve, eripedagoogika MA

Katre Mäekivi, eripedagoogika MA

Iia Põldsepp, sotsiaaltöö BA

​

​

Airi Avameri, õigusteadus MA

Merilin Niilop, sotsiaaltöö MA

​

Mentor: Elin Kokla,

AS Hoolekandeteenused Läänemaa piirkonna juht

Probleem

- Meessoost vabatahtlike puudus AS Hoolekandeteenused töös

- Klienditöötajateks 93.3% naised

- Elanikud 61% mehed

Olulisus ja eesmärk

• Meessoost vabatahtlike leidmine AS Hoolekandeteenuste kodude elanikele
• Vabatahtlik tegevus psüühilise erivajadusega inimeste sotsiaalse kaasatuse edendamiseks (Louw jt, 2020)
• Teadlikkuse tõstmine psüühilisest erivajadusest (Thornicroft jt, 2007)
• Klientide keskkonna ja vajaduste uurimine (Hollander & Wilken, 2017)
• Vabatahtlikega läbiviidavad sõprusprogrammid (Botero-Rodriquez, 2021)

Projekti tulemused

• Projekti raames: koostasime kommunikatsiooni- ja intervjuuplaani, uurisime teooriat, külastasime Pärnu kodusid, viisime läbi intervjuud, transkribeerisime need, kirjutasime kokku persooniloo
• Koostöö Vabatahtlik Seltsiline programmiga
• Kajastasime persoonilugu meedias
• Oleme projekti kestuse jooksul leidnud ühe �meesvabatahtliku

​

https://www.hoolekandeteenused.ee/meessoost-vabatahtlikud-muudavad-elusid-uks-heategu-korraga/

Kiusamisest vabaks

Siret Kiik, õigusteadus MA

Harriet Sammal, psühholoogia MA

Diana Bondareva, lastekaitse MA

​

​

Kristiina Ostapiv, eripedagoogika MA

Teele-Triin Klimov, eripedagoogika MA

Helen Adamson, eripedagoogika BA

​

Mentor: Ivika Türkson,

AS Hoolekandeteenused

Probleem

• Suhtumine on paranenud psüühilise erivajadustega inimestesse, siiski toovad mitmed uuringud välja, et psüühiliste erivajadustega inimeste kogukonda toomine võib tuua kaasa nende tõrjumist ja kiusamist (Medar et al., 2016; Narusson & Wilken, 2015).
• Projekt sai ellu kutsutud konkreetse juhtumi põhjal.

​

Olulisus ja eesmärk

• Inimeste harimine vaimse tervisega seotud stigmade vähendamiseks on laialdaselt kasutusel olev ning tõhus strateegia (Corrigan et al., 2012; Gronholm et al., 2017; Stuart, 2016; Thornicroft et al., 2016).
• Tõsta noorte ja nendega töötavate täiskasvanute teadlikkust psüühilistest erivajadustest.
• Luua jätkusuutlik tunnikava.

Projekti tulemused

• On loodud tunnikava, mida AS Hoolekandeteenused saab jagada koolidele üle Eesti.
• Näidistunniga jõudsime ühe kooli kaheksanda klassi õpilasteni.
• Artikkel Õpetajate Lehes.
• Loodame, et erivajadusega inimesed tunnevad end turvalisemalt, kui noorte teadlikkust tõsta.

Järeldused

• Loodud on uued tööriistad, mis võimaldavad toetada ja ühendada psüühilise erivajadusega inimesi ühiskonnas (pop-up näitus, vabatahtlikkus, koolitunni kava).
• Teadlikkust on vaja tõsta järjekindlalt ka edaspidi.
• Igasugune kaasamine on oluline. Märkamine on oluline. Teadvustamine on oluline.

​

​

TÄNAME KUULAMAST