1 of 11

Halljänes

Jane Sepajõe

6.klass

2 of 11

  • Halljänes on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja. Ta on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist (teine on valgejänes).
  • Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, välejalg, pikk-kõrv ja kikk-kõrv, ka letu ja põllujänes

3 of 11

Erinevus valgejänesest

  • Täiskasvanud halljänesed on valgejänestest suuremad. Halljänese karvastik on pealt pruunikashall, kõhupool on aga valge. Tema talvekarvkate on helehall. Halljänesel on ka valgejänesest pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt must saba.

4 of 11

Toitumine

  • Halljänes on taimetoiduline. Tema toidubaasi moodustavad peamiselt kõrrelised ja liblikõielised taimed. Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt ära oma ühe korrasoolestiku läbinud toidust.

5 of 11

Sigimine

  • Halljänesed saavad suguküpseks aastaselt ja siis algab ka sigimine. Nad sigivad 2-3 korda aastas. Tavaliselt on nende esimene pesakond väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40-44 päeva.

6 of 11

Areng

  • Halljänese pojad on sündides karvadega kaetud ning kohe pärast sündi on nad nägijad. Poegade imetamine kestab umbes 1 kuu, pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, rekordiliselt kuni 13 aastat.

7 of 11

Halljänes ulukina

  • Halljänese pojad on sündides karvadega kaetud ning kohe pärast sündi on nad nägijad. Poegade imetamine kestab umbes 1 kuu, pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, rekordiliselt kuni 13 aastat.

8 of 11

Tabel - toitumine

Halljänes on taimetoiduline

Söövad peamiselt kõrrelisi ja liblikõielisi taimi

Jänes on toiduks kiskjatele.

Nt. sööb halljänes porgandit

Nt. kaera

Nt. hundile

9 of 11

http://www.fotoklubi.ee

10 of 11

pilt.delfi.ee

11 of 11

Kasutatud allikad

  • http://et.wikipedia.org/wiki/