1 of 29

Kliimateadlikkus koolist ühiskonda – �elurikkus ja kliima

https://sisu.ut.ee/kliimatarkused/

II ja III kooliastme kliimateadlikkuse õpiobjekt

Autorid: Elina Malleus-Kotšegarov, Grete Arro, �Jaanus Terasmaa ja Triinu Jesmin

2 of 29

Elurikkus ja kliima�Slaidid teooriaosa tutvustamiseks

II ja III kooliastme kliimateadlikkuse õpiobjekt

3 of 29

Elurikkus ja kliima

KLIIMAMUUTUSED�

MÕTISKLE

Kirjelda enda arusaama kliimamuutuse põhjustest ja inimese rollist selles.

4 of 29

Loe läbi järgnev info kliimasüsteemist ja vaatle joonist* ning võrdle enda arusaamaga kliimast. Mida tead sarnaselt ja mida said uut teada?

* Materjal pärineb Kliima ABC tervikmaterjalist (Toll jt 2023)

5 of 29

Loe läbi järgnev kliima soojenemist kirjeldav info ja vaatle joonist* ning võrdle enda arusaamaga kliimamuutuste põhjustest. Mida tead sarnaselt ja mida said uut teada?

* Materjal pärineb Kliima ABC tervikmaterjalist (Toll jt 2023)

6 of 29

Loe läbi järgnev info inimeste rollist kliimamuutuste juures ning võrdle enda vastusega enne esitatud küsimusele. Mida tead sarnaselt ja mida said uut teada?

Viimasel paarisaja aasta vältel oleme fossiilkütuseid põletades ja maakasutust praktikaid muutes häirinud kliimasüsteemi tasakaal niivõrd palju, et maakera kliima on hakanud soojenema - atmosfääris on varasemast rohkem nn kasvuhoonegaase. Peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), lämmastikoksiidid (N2O), fluoritud gaasid ja veeaur. Inimtegevuse tulemusena on suurenenud nende kõigi sisaldus atmosfääris. Lisandunud kasvuhoonegaasi kogus teeb maapinnalt kiirguva elektromagnetkiirguse lahkumise raskemaks ja põhjustab temperatuuri tõusu. Kliima soojenemise inimtekkelisust tõendavad mõõtmised ja selge loodusteaduslik arusaam soojenemise põhjustest.

7 of 29

Elurikkus ja kliima

ELURIKKUSE MÕISTE�

MÕTISKLE

Kuidas mõistad “elurikkust”? Mis see on Sinu jaoks?

Kuidas elurikkus Sinu arvates välja paistab?

8 of 29

Elurikkus ja kliima

ELURIKKUSE MÕISTE�

Loe läbi järgmisena kuvatavad elurikkuse definitsioonid ning vasta seejärjel küsimustele

9 of 29

Liigilise elurikkuse all mõeldakse mingis piirkonnas elavate liikide arvu. Olulisel kohal on elutingimused - mida mitmekesisemad need on, seda arvukam on ökosüsteemi elustik. Seega looduslikest tingimustest sõltub, milline elustik mingis maakera paigas kujuneb, kas see on liigirikas või elavad seal vaid vähesed liigid, sest keskkonnatingimused on keerulised.
Liigilise elurikkusega on tihedalt seotud ökosüsteemide elurikkus, mis tähendab koosluste ja elupaikade paljusust. Maakera mingit piirkonda saab iseloomustada selle järgi, kui palju on seal erinevaid ökosüsteeme. Mõnes paigas on neid palju, mõnes vähe. Milline kooslus kuskil kujuneb, sõltub väga palju kliimast (vt kliimavööndid, bioomid), pinnasest, reljeefist ja paljudes muudest teguritest.
Geneetiline elurikkus (liigisisene elurikkus) all mõeldakse sama liigi isendite omavahelist erinevust - evolutsiooni käigus kujunenud geneetilist koosseisu, mida iga liigi isend kannab veidi erinevalt edasi. Samal põhjusel on ka näiteks inimesed omavahel mõnevõrra erinevad. See mitmekesisus tagab populatsiooni kohanemisvõime, näiteks vastupidavuse haigustele ja keskkonnamuutustele.

MIS ON NENDES DEFINITSIOONIDES ERINEVAT JA MIS SARNAST?

10 of 29

Elurikkus ja kliima

ELURIKKUSE MÕISTE�

Märka enda ümbrust: Mine astu võimalusel õue või vaata aknast välja ja kirjelda 10 meetri raadiuses, mida näed.

Kes seal elavad.
Milliseid ja mitut kasvukohta märkad?
Kuivõrd elurikas on Sinu ümbrus?
Kust Sa tead? Milliseid elurikkuse määratlusi selleks kasutasid?

11 of 29

Elurikkus ja kliima

KOKKUVÕTTEV ARUTELU�

MÕTISKLE

Kuidas on seotud kliimamuutused ja elurikkus?

12 of 29

Avastusrada on nutiseadme veebilehitsejas töötav rakendus, mille abil saab luua õues läbitavaid interaktiivseid radu.

Avastusrada

Nutikad rajad kõigile

facebook.com/avastusrada

13 of 29

Avastusrada

Nutikad rajad kõigile

Rakendus paikneb aadressil avastusrada.ee (kool.avastusrada.ee, keskkonnaharidus.avastusrada.ee) -> facebook.com/avastusrada
Avastusrada toimub nutiseadme veebilehitsejas, mille abil saab luua õues läbitavaid interaktiivseid õppe-, matka- ja seiklusradu.
Mängimiseks on vajalik andmeside ja GPS mängija asukohta jälgimiseks, rajapunkte ja ülesandeid kuvatakse kaardivaates.
Toimib kõigil mobiilsetel platvormidel, mängija seadmesse Avastusraja kasutamiseks käigus ühtegi rakendust ei pea paigaldama, kuid nende kasutamist võib küsimustega ette näha.
Avastusrada toetab mängijate loovuse arengut kombineerides uusimaid tehnoloogilisi lahendusi elamus- ja õuesõppe meetoditega.

14 of 29

Võimalikud ettetulevad probleemid ja nende lahendused

Pärast mängule registreerumist ei saabu lubatud e-kirja.

Kontrolli rämpsposti kausta, oota veidi, registreeru uuesti mängu

Vajutasin e-kirjas olnud lingil, mille järel avanes veebilehitseja. Kuid seal on ees kiri „Otsin asukohta“ ja midagi edasi ei toimu.

Kontrolli, kas GPS on sisse lülitatud. Kontrolli, kas veebilehitsejas on asukoha jälgimine lubatud, proovi mõnda muud veebilehitsejat.

Mäng algas, kuid pärast paari küsimuse vastamast vajutasin kogemata veebilehitseja „Refresh/uuenda“ nuppu või panin veebilehitseja kinni.

Pole probleemi – otsi üles saadud e-kiri ja vajuta uuesti linki. Mäng jätkub sealt, kus pooleli jäi.

Mäng käib, aga minu asukohta näitav roheline marker ei näita reaalset liikumist kaardil või teeb seda suure viibega.

Uuenda Avastusrada veebilehitsejas, kui probleem püsiv, siis tee telefonile restart.

Tegin uue raja, aga salvestamisel ei juhtu mitte midagi.

Kontrolli, kas kõikidel punktidel on sisu olemas, küsimuse tüüp

valitud jne.

Avastusrada

Nutikad rajad kõigile

15 of 29

NÜÜD KÕIK RAJALE!

NÄIDISRADA: https://kool.avastusrada.ee/k/seemik/elurikkus-ja-kliima-minu-koolis/enter

16 of 29

Elurikkus ja kliima

AVASTUSRADA�

JÄRGNEVAS ON LISAINFO ÕPETAJALE AVASTUSRAJA KASUTAMISE OSAS

17 of 29

Avastusraja omadused:

rajad on vabalt läbitavad igal ajahetkel
radade sisu saab kohandada vastavalt aastaajale ja sihtrühmale
õpetaja saab kõik sisestatud radu saab endale kopeerida ja muuta
küsimustele saab lisada pilte, videot, heli, siduda rakenduste kasutamisega
rajapunkte on võimalik jooksvalt lisada
ei vaja kaasa õpetajat, giidi või mängujuhti (aga ei välista)
raja looja näeb mängijate asukohta kaardil ja vastuseid reaalajas
mängijale alati tasuta kättesaadav
saab kasutada erinevaid mängutüüpe
toimib igal mobiilsel platvormil
erinevate keelte tugi (ET, EN, DE, FI, RU, EL; vajadusel lihtne juurde lisada)
juba üle 600 raja üle maailma

Avastusrada

Nutikad rajad kõigile

18 of 29

Avastusrada

Nutikad rajad kõigile

19 of 29

Avastusrada

Nutikad rajad kõigile

20 of 29

Avastusrada

Nutikad rajad kõigile

21 of 29

Avastusrada

Nutikad rajad kõigile

22 of 29

Avastusradade loomise ja kasutamise põhimõtted

Raja planeerimisel on mõistlik paigutada rajapunktid selliselt, et jaotus oleks ühtlane ning ei tekkiks väga suuri "auke" punktide vahele
Tasub jälgida, et punktide läbimisele oleks intuitiivselt parimaks marsruudiks olemasolevad teed ja matkarajad, et vältida ohtlikust/keelatud kohast otsetee otsimist.
Vajadusel saab lisada täiendava punkti meeldetuletusega või infoga matkaradade ristumiskohtade lähedale või linnakeskkonnas tänavanurkadele.
Õpilastega raja läbimisele peab kindlasti järgnema (või ka eelnema) tund, kus vastused läbi arutatakse.
Avastusrajad on ühine ressurss – kõik küsimused on nähtavad ja kasutatavad ka teiste poolt (radu saab kopeerida).
Rajapunktide loomisel peab alati mõtlema selle peale, miks on need just seal kus on ja miks peab neile vastama nutiseadmega (NB! – rakenduste kasutamine).
Avastusrajad ei ole ainult loodusainete jaoks – saab kasutada ka kõikides teistes ainetes ning neid omavahel lõimida!

Avastusrada

Nutikad rajad kõigile

23 of 29

Elurikkus ja kliima

ÕPPIMIST TOETAVAD KÜSIMUSED�

Mida tahaksid veel kliima ja elurikkuse teemade kohta teada saada?

Esita 1-2 küsimust, millele saame kõik koos vastata

24 of 29

Milline küsimus minu õppimist paremini toetab? Paku, milline neist küsimustest toetab paremini seda, et saaksid teemast sügavamalt aru ja see jääks paremini meelde. Põhjenda!

1. Kuidas elurikkus ja kliima on omavahel seotud?
2. Nimeta 3 kliimamuutuste põhjust.
3. Selgita, kuidas erineb kondenseerumine aurustumisest?
4. Vaata enda ümber ringi - kui palju liike või liikide “jälgi” - sa siin näed? Kas see on pigem liigirikas (elurikas) koht?
5. Siin tee ääres olevad tiigid tunduvad mõttetud porimülkad. Missugustele talveunest ärganud tegelastele võiksid need olla soodsad paigad kevadel tegutsemiseks?
6. Mis selles piirkonnas, mida siin näed oleks, kui siin poleks vanasti paekivi kaevandatud? Mis Sa arvad, mis siin tulevikus on?

25 of 29

Milline küsimus minu õppimist paremini toetab?

Kuidas elurikkus ja kliima on omavahel seotud?	See küsimus võimaldab õppijal luua seoseid olukorras, kus ta ei ole varasemalt neid seoseid nö selgeks õppinud, ehk kus ta peaks vaid meenutama. Seetõttu võib küsimus olla nii rohkem kui ka vähem tõhus olenevalt õppija taustateadmisest.
Nimeta 3 kliimamuutuste põhjust.	Suure tõenäosusega soodustab see küsimus õppijal meenutamist ning seetõttu ei ole tegemist kognitiivses mõttes sügavamat õppimist toetava küsimusega. See küsimus võib toimida hea nö sissejuhatusena arvestades selle piiranguid.
Selgita, kuidas erineb kondenseerumine aurustumisest?	Oma tüübilt võiks see küsimus taas käivitada sügavamat õppimist, kuid sarnaselt seoseid luua aitava küsimusega oleneb ka selle küsimuse puhul õpilase taust, kus ta võib olla ka selle vastuse varasemalt juba näiteks õpikust pähe õppinud ja siis ei täida see küsimus päris enda algset eesmärki.
Vaata enda ümber ringi - kui palju liike või liikide “jälgi” - sa siin näed? Kas see on pigem liigirikas (elurikas) koht?	See küsimus toetab suure tõenäosusega õppija mõiste arengut ning peaks olema seetõttu pigem tõhus. Õppija peab enda olemasolevaid teadmisi aktiveerima ning neid siis teisele küsimuse poolele vastuse leidmiseks rakendama otsuse tegemisel.
Siin tee ääres olevad tiigid tunduvad mõttetud porimülkad. Missugustele talveunest ärganud tegelastele võiksid need olla soodsad paigad kevadel tegutsemiseks?	See küsimus esitab õpilastele kognitiivses mõttes mõnusa väljakutse ning seetõttu võib seda pidada pigem tõhusaks küsimuseks. Õppijad peavad seadma kahtluse alla midagi, mida nad näevad ning mõtlema sellest kaugemale ja seostama enda teadmistega.
Mis selles piirkonnas, mida siin näed oleks, kui siin poleks vanasti paekivi kaevandatud? Mis Sa arvad, mis siin tulevikus on?	Seda küsimust võib samuti pidada kognitiivselt keerukamaks, sest see võimaldab teadmisi rakendada kontekstist lähtuvalt teisel moel soodustades seeläbi teema paremat mõistmist.

26 of 29

Kategooria	Põhiküsimus	Selgitus
Fakti meenutamine/ leidmine	NIMETA!	Meenutamine - suunab õpilast oma mälust või ümbritsevast keskkonnast faktilist infot leidma (nt "Nimeta", "Leia", "Meenuta")
Nähtuse või protsessi selgitamine	MIKS, KUIDAS?	Selgitamine - suunab õpilast mingit nähtust või protsessi selgitama (nt "Kuidas miski töötab?" "Miks see nii on?")
Analüüs - materjali osadeks võtmine	LEIA SEOSEID/ERINEVUSI!	Analüüs - suunab õpilast materjali osadeks võtma, näiteks midagi millegagi võrdlema või märkama osadevahelisi seoseid (nt "Mis on selle ja tolle erinevus?")
Materjali tähenduse/väärtuse hindamine	MIKS SEE VAJALIK ON?	Hindamine - suunab õpilast materjali tähendust või väärtust hindama (nt "Mis on millegi funktsioon?" "Milleks miski on vajalik?")
Süntees - teadmiste uueks ideeks/lahenduseks sidumine	MIS SELLEST TEADMISEST JÄRELDUB?	Süntees - suunab õpilast olemasolevaid teadmisi uueks ideeks/lahenduseks siduma (nt "Teades neid fakte, kuidas oleks mõistlik selles olukorras tegutseda?")
Väärmõistete uurimine - tavateadmiste sõnastamine	MIDA ARVAD?	Väärmõistete uurimine - suunab õpilast sõnastama oma seniseid tavamõistelisi teadmisi mingi keerukama nähtuse kohta (nt "Mida arvad, miks miski sel viisil toimub?")
Väljakutse - vastuoluliste infotükkide uurimine, sellele selgituse leidmine	KUIDAS NII SAAB OLLA?	Väljakutse - suunab õpilast mitut vastuolulist infotükki uurima ja vastuolu lahendama (nt "Kui …, miks siis ikkagi …?")
Laiendamine - õpitu pinnalt uute ideede konstrueerimine	SEDA TEADES, KUIDAS TOIMIKSID?	Laiendamine - suunab õpilast olemasoleva teadmise pinnalt uusi ideid konstrueerima (nt "Teades neid fakte, kuidas sina lahendaksid selle probleemi?")
Rakendamine - teadmiste uudsetes ja/või konkreetsetes kontekstides kasutamine	SEDA TEADES, KUIDAS LAHENDAKSID UUDSE OLUKORRA?	Rakendamine - suunab õpilast õpitud teadmisi uudsetes ja konkreetsetes kontekstides kasutama (nt küsimus mõne olukorra kohta, mis pole veel teemaks olnud VÕI õpilase enda konkreetse tegutsemise kohta)

Yip, D. Y. 2004. Questioning skills for conceptual change in science instruction. J. of Biol. Edu. 38: 76–83.

27 of 29

Kategooria	Näide	Näide	Näide
Fakti meenutamine/ leidmine	Mis on soo?	Nimeta kolm soos kasvavat marja.	Milliseid jõetaimi võid Pirita jões näha kasvamas? Ja vaata ringi, kas märkad mõnda neist.
Nähtuse või protsessi selgitamine	Selgita, millest sõltub õhuniiskuse protsent.	Kuidas on seotud keha temperatuur ja aineosakeste liikumise kiirus?	Selgitage, kuidas on mõiste KONDENSEERUMINE seotud ilmaga.
Analüüs - materjali osadeks võtmine	Tänavate ääres on mitmesuguseid tänavavalgusteid. Vanemad, suurte kuplitega lambid, sisaldavad ühte suurt hõõgniidiga lambipirni. Uuemad on nagu õhukesed tahvlid, millel märkade kümneid valgustäpikesi.��Nimeta peamine põhjus, mille poolest on uuemat tüüpi valgusti vanast parem?	Otsi märke elusolenditest. Kirjuta, milliseid elusolendeid või milliseid elusolendite tegevuse jälgi enda ümber näed.	Siit lähedalt leiad ühe põõsa, mis on õitsemas. Kas tegemist on putuk- või tuultolmlejaga? Põhjenda oma vastust.
Materjali tähenduse/väärtuse hindamine	Kindlasti märkasite te maas erinevaid asju. Ühe asjana võib leida maha vaadates näiteks sinna visatud nätse. Kuidas teile tundub, mis on selle probleemi juures olulisim?	Elektriposti otsas on ühed Eesti suurimad linnud oma pesa ehitanud. Püüa hinnata, kas pesas on ka pojad? Mille järgi seda pakud?	Hajusa asustusega kohtades on puudega kodu kütmine täitsa praktiline ja mõistlik. Mitmetes suurlinnades on aga juba sadu aastaid sellisele kütmisviisile ranged piirangud seatud. Misjaoks?��Nimeta kolm puidu põlemisel tekkivat ainet (võib olla gaas, tahke aine jmt). Missugused neist ainetest on sissehingamisel kahjulikud?
Süntees - teadmiste uueks ideeks/lahenduseks sidumine	Mida teha, et linnas oleks vähem autosid? Paku välja vähemalt kolm reaalselt toimivat moodust, kuidas autode arvu linnas piirata.	Nimetage inimtegevuse jälgi, mida olete retke jooksul märganud. Milles näete ohtu elustikule?	Mõõtsid jõe voolukiiruse kahes kohas. Kas tulemused olid erinevad?� Mida saab sellest järeldada?� Pane järeldused oma sõnadega kirja.

Yip, D. Y. 2004. Questioning skills for conceptual change in science instruction. J. of Biol. Edu. 38: 76–83.

28 of 29

Kategooria	Näide	Näide	Näide
Väärmõistete uurimine - tavateadmiste sõnastamine	Kas teie läheduses toimub mõni keemiline nähtus? Kui jah, siis milline(sed)?	Nimetage ümbruses liikuvaid kehasid (vähemalt 4 tk).	Tuleta meelde, mida oleme rääkinud plastikust ja selle sattumisest vette. Kirjuta märksõnadega, mis selle teemaga sulle meelde tuleb.
Väljakutse - vastuoluliste infotükkide uurimine, sellele selgituse leidmine	Siin asub kahe vallamaja elektriauto laadimisjaam, kuid laadimas näeme vaid harva mõnda valla sotsiaalautot.��Selgita, mis muudab elektriauto kasutamise tülikaks või mõnele inimesele võimatuks?	Siin tee ääres olevad tiigid tunduvad mõttetud porimülkad. Missugustele talveunest ärganud tegelastele võiksid need olla soodsad paigad �kevadel tegutsemiseks?	Mõisa pargis vahetundidel jalutades olete kuulnud palju linnulaulu ja nende muid hääli. Tervete puude seas näeme pargis ka vanemaid, juba kuivanud puid. Nimeta vähemalt üks lind, kellel on vanast, surevast puust kasu?
Laiendamine - õpitu pinnalt uute ideede konstrueerimine	Koosta oma köögiviljaaias toimiv toiduahel, mis koosneb vähemalt 4 lülist ning mille üks lüli on siil.	Sõnastage hüpotees, kuidas meteoroloogilised tingimused (päikesepaiste, tuulisus, valgustatus) mõjutavad õhutemperatuuri koolimaja lähiümbruses.	Mõõtke magnetvälja anduriga magnetvälja tugevust enda nutitelefonidel (mT).�Seejärel teosta sama mõõtmine maapinnal. �Mida märkate? Põhjendage.�
Rakendamine - teadmiste uudsetes ja/või konkreetsetes kontekstides kasutamine	Vaata ringi! Mida näed? Koosta nähtu põhjal üks matemaatika-ülesanne ja kirjuta see siia.	Kliimamuutus ei tähenda ainult keskmise temperatuuri tõusmist, vaid ka tekkivaid ekstreemseid ilmastikunähtusi. Sademed ja veetõus põhjustavad üleujutusi, eriti linnades, kus on rohkelt asfaltteid. Vesi ei saa imbuda asfaldi kaudu pinnasesse ning see tekitab üleujutusi ning ka reostust. �Vaata, kas kooli ümber on rohkem asfaltteid või maapinda. Mida saaks kool üleujutuse korral teha? Kuidas saaks kool kiiresti üleujutustele reageerida?	Astu järve ääres olevale purdele ja katsu vett. Paku, kui soe on hetkel vesi? Mis oleks kõige täpsem viis temperatuuri teada saamiseks endal olemasolevate vahenditega?

Yip, D. Y. 2004. Questioning skills for conceptual change in science instruction. J. of Biol. Edu. 38: 76–83.

29 of 29

Kui koostad Avastusrada, siis küsi endalt iga küsimuse puhul:

Mis on küsimuse eesmärk?
Mida sa tahad selle küsimusega saavutada?
Mida see küsimus peab õpetama?

Rada peab moodustama kontseptuaalse ja tasakaalus terviku, kus lihtsad küsimused vahelduvad keerulisematega.