Ülevaade õpetajakoolituse uuendamise protsessist�(ja mõned mõtted, mida teele kaasa võtta)

Margus Pedaste

TÜ haridustehnoloogia professor

lingid.ee/pgseminar2024

Õpetaja

• Isik, kes aitab inimestel õppida (https://simple.wikipedia.org/wiki/Teacher) või�kelle töö on õpetamine (https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/teacher)
• Kitsendame siinkohal õpetajaametis töötavatele inimestele
• Inimesed võivad olla seejuures erinevas vanuses ja rollis (sh täiskasvanud, kolleegid)
• Õpetaja toetab õppijate arengut, lähtudes nende teadmistest ja oskustest, võimetest ja vajadustest; kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust ning õpetab ja kujundab toetava õpikeskkonna; vajaduse korral nõustab ta õppijaid ja lapsevanemaid; õpetaja teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega (https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/aineõpetaja)
• Õpetamine:
• Inimestevaheline mõju, mille eesmärk on muuta teise inimese käitumist (Gage, 1963)
• Hariduse kolm eesmärki Biesta (2009) järgi:
1. kvalifikatsiooni omandamine,
2. subjektiviseerumine (isiksuseks kujunemine),
3. sotsialiseerumine (ühiskonna liikmeks kasvamine).

Biesta, G. (2009). Good education in an age of measurement: on the need to reconnect with the question of purpose in education. Educational Assessment, Evaluation and Accountability, 21, 33–46. https://doi.org/10.1007/s11092-008-9064-9

Kutseõpingud 2013

Kutseõpingud 2023

Õpetaja kui õppiv professionaal

Pedaste, M., Leijen, Ä., Poom‐Valickis, K., & Eisenschmidt, E. (2019). Teacher professional standards to support teacher quality and learning in Estonia. European Journal of Education, 54(3), 389-399. https://doi.org/10.1111/ejed.12346

Debatt teaduskirjanduses

• Kriitika „saavutusele“ orienteeritud lähenemiste levikule�Performativity – „tavade teooria”, mis keskendub korduvatele väljendusviisidele
• Liialt eraldiseisev ja õpetajale kui üksitegutsejale keskenduv, ei võta arvesse ruumi, milles esinemine toimub, teised kaasatud isikud ja see, kuidas teised näevad või tõlgendavad toimuvat
• Ebapiisav, et täita õpetajaameti potentsiaali kaasatuse, võrdsuse ja sotsiaalse õigluse edendamisel
• Õpetajaameti mõtestamine peaks püüdma arendada õpetajate kriitilist mõtlemist, autonoomiat ja tegevusvõimekust, aidates neil leida oma hääl ja olla muutuste eestvedajad, et luua kõigi jaoks kaasavam, võrdsem ja õiglasem ühiskond
• Sotsiaalkultuuriline lähenemine õpetaja rolli mõtestamisel, õppijate võimestamisel

Purdy, N., Hall, K., Khanolainen, D., & Galvin, C. (2023). Reframing teacher education around inclusion, equity, and social justice: towards an authentically value-centred approach to teacher education in Europe, European Journal of Teacher Education, 46(5), 755-771. https://10.1080/02619768.2023.2288556

Õpetaja tegevusvõimekuse (agentsuse) kujunemine

Leijen, Ä., Pedaste, M., & Lepp, L. (2020). Teacher Agency Following the Ecological Model: How It Is Achieved and How It Could Be Strengthened by Different Types of Reflection. British Journal of Educational Studies, DOI: 10.1080/00071005.2019.1672855

Millest õpetaja töö koosneb?

• Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega (Kutsestandard Õpetaja, tase 7).

​

• Õppijatele suunatud
• Iseendale suunatud
• Kolleegidele suunatud
• Organisatsioonile suunatud

Kutsestandardist (laiapõhjaline kokkulepe)

1. Õppija toetamine (õppijad, ise)
2. Õpi- ja õpetamistegevuste kavandamine (õppijad, ise)
3. Õpetamine (õppijad, ise)
4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine (ise, kolleegid)
5. Koostöö ja juhendamine (kolleegid, organisatsioon)
6. Arendus-, loome- ja teadustegevus (õppijad, ise, kolleegid, organisatsioon)

Mujalt maailmast

Kanada (Ontario)

https://www.oct.ca/-/media/PDF/Standards%20Poster/OCTStandardsFlyerENPUBLISH.pdf

https://ncee.org/wp-content/uploads/2017/02/SingaporeCountryBrief.pdf

Usaldus

EETIKA-�STANDARDID

TEGEVUS-�STANDARDID

Singapur

Tulevikuoskused (maailma majandusfoorumi vaade)

https://www.weforum.org/agenda/2020/10/top-10-work-skills-of-tomorrow-how-long-it-takes-to-learn-them/

• PS – probleemilahendamine (5)
• SM – enesejuhtimine (2)
• WP – töötamine inimestega (1)
• TD – tehnoloogia kasutamine ja arendamine (2)

Oskuste liigid

Õppimist toetav õpetamine �(6 EAP)

Õppimisteooriad

Motivatsiooniteooriad

Tunni/tegevuse kavandamine

Õppekeskkonna loomine

Õppekava mõistmine

Hindamine ja tagasisidestamine

Aine- ja valdkonnadidaktika �(12 EAP)

Õpetamise ja õppimise meetodid

Õppimise alused (3 EAP)

Kognitiivsete, afektiivsete, psühhomotoorsete�protsesside kooskõla õppimisel

Eneseregulatsiooni mõistmine (õppija ja õpetaja kui õppija ja õppija toetaja vaatest)

Haridussotsioloogia

Ühiskondlikud protsessid

Haridusliku ebavõrdsuse kujunemine, �ennatamine ja lahendamine

Demokraatia toetamine

Suhtlemine ja tagasiside haridusorganisatsioonis (4 EAP)

Suhete loomine ja hoidmine

Oskuslik suhtlemine

Kaasav haridus (3 EAP)

Kaasava hariduse tähendus

Ülevaade HEVist, erinevate õppijate toetamisest, õppe kohandamisest

Õppekeskkond ja õppevara (2 EAP)

NÕKi rakendamine õppekeskkonas

Õppimiseks soodsa keskkonna loomine

Digi tähenduslik kasutamine

Õpetaja identiteet ja tegevusvõimekus (3 EAP)

Õpetaja professionaalsus (sh iseenda mõistmine, õpetamise visioon)

Õpetaja töö sisu ja regulatsioonid

Koostöö kogukondades

Uurimismeetodid haridusteadustes (3 EAP)

Uuriva praktiku kujundamine

Tööriistakast lõputööks

Isiklik professionaalne areng �Oma pädevuste analüüs (sh mina õppijana) ja arengusihtide �seadmine (visioon) ja hindamise, õpetaja enda hoidmine

Sissejuhatus õpingutesse�Teaduslik lähenemine, uuriva praktiku kujundamine, akadeemiline kirjutamine, ülikoolis õppimine (sh eesmärgiseadmine, kavandamine, edasilükkamiskalduvus)

Inimese areng ja selle �toetamine

Inimese areng läbi elukaare�(kognitiivne, füüsiline,�sotsiaal-emotsionaalne)

Praktika (24 EAP)

Lõputöö/eksam (15 EAP)

Pidev pedagoogiline praktika (6 EAP)

Refleksioonioskus

Oskus seostada õpitud teemasid praktilise kooli/lasteaiaeluga

Pedagoogiline praktikum (4 EAP)

Üldpedagoogiliste ja ainedidaktiliste pädevuste arendamine minitundide kavandamise, läbiviimise ja analüüsi kaudu

/ näidata õppekeskkonnas palju erinevaid õpetamise-õppimise viise (grupikülastused)

Pidev praktika (3 EAP)

(Aine)tundide ja tegevuste kavandamine ja analüüs, abiõpetajana toimetamine, tutvumine kooli/lasteaia personaliga (töövari)

Põhipraktika (11 EAP)

Õpetajate töö kui terviku kavandamine, tegemine ja analüüs, sh erivajadustega õppijate toetamine (vastavalt kooli/lasteaia plaanile ja erinevatele tegevustele koolis/lasteaias), portfoolio koostamine (kutsekompetentsuse tõendamine)

Didaktikapraktika

Üldpedagoogiline praktika

? Lisaaine põhipraktika (8 EAP)

• Õpetajana kogenud ja kogemuseta üliõpilaste koostöiste ülesannete planeerimine (õppe diferentseerimine)
• Vaja on õpetamise ja õppimise meetodite süsteemi (suurt pilti, sh aineteülesed ja ainespetsiifilised)
• Vaja on kaaluda arengupsühholoogia vajadust eraldi ainekursusena
• Alusmooduli jätkuaine erinevate vajadustega õppijate toetamiseks (kõigile õppekavadele kättesaadav, erinevate ainete spetsiifikat arvestades – võib-olla osaliselt ainedidaktikates, mille mahtu on vaja suurenda)
• Õpetajate, tugispetsialistide, haridusjuhtide koostöö toetamine kompleksülesannete disainiga (erinevate õppekavade üliõpilastele ühisülesanded)
• Kutsestandardipõhine lõpphindamine õpetajakoolituses (et ainekursuste õpiväljundid saaks sõnastada vähemambitsioonikalt, konkreetsemalt)
• Aineõpe sõltuvalt olemasolevatest aineteadmistest (karjääripöörajatele mikrokraadid)
• Samade rühmade kasutamine läbi semestri erinevates ainetes
• Kuidas me tagasisidestamine ja võimaldame töid ümber teha
• Õpetaja töös oluliste hoiakute kujundamine läbi õpingute (vaatame üle, mis on oluliselt “hoiakud”)
• Kompleksülesanne, mille tegemisel alused kõigist ainetest
• Valikained
• Mentor
• Koosloomeprojektid (õppekavadeülesed)
• Eestvedamise pädevus läbivalt
• VÕTA rakendamise põhimõtted (nt praktika puhul, kui on töökogemusega õpetaja)
• EHISes arendus õpetaja portfoolioks, E-kooli, Stuudiumi, E-lasteaia, ELIISi jt kasutamine õpetajakoolituses

Praktilised küsimused, millega edasi tegeleda

Plaan

1. Juhtrühm
2. Teemaseminar
3. Suurseminar

1. Juhtrühm
2. Suurseminar

1. Õppejõud
2. Otsustuskogud

1. Juhtrühm
2. Suurseminarid

1. Juhtrühm
2. Õppeainete meeskonnad

1. Õppeainete�meeskonnad

• Märts 2024 – kutseõpingutele pühendatud PG esimene suurseminar (välisvaade, tööandjate vaade, üliõpilased, meie oma uuringud).
• Aprill kuni september 2024 – juhtrühma moodustamine, kutseõpingute visiooni väljatöötamiseks, tööseminarid –struktuur, ainekursuste (sh üldpedagoogiline ja didaktika) ja praktika vahekord, ainekursuste nimekiri ja maht, omavahelised seosed, järgnevus, ainetevaheline kooskõla (kuidas tuginetakse üksteisele, kuidas minnakse sügavuti).
• Oktoober 2024 – PG suurseminar, mille raames püüame sügavuti aru saada juhtrühma tehtust, teha ettepanekuid plaani arendamiseks ning analüüsime, millised muudatused ja kuidas on vaja teha
• November 2024 kuni jaanuar 2025 – uuendatud või uute ainekursuste väljatöötamine
• Veebruar kuni märts 2025 – muudatuste kinnitamine Pedagogicumi nõukogus, õppekavade muutmine läbi programminõukogude, instituutide nõukogude ja valdkondade nõukogude
• September 2025 kuni juuni 2027 – uuendatud ainekursuste läbiviimine ja uurimine läbi kahe õppetsükli (vastutavatest õppejõududest moodustame uurimisrühma, mis täpsustab uurimismetoodika; sh nii üliõpilaste kui ka õppejõudude, nii õppeprotsessi kui ka õpitulemuste uurimine, lisaks õppekavatasandi küsimused, nt sidusus).

Aitäh!

lingid.ee/pgseminar2024