2 of 16

Tere tulemast kutsekooli! Kõik on uus!

Kutsekoolis õppimine sarnaneb pigem ülikooli kui põhikooliga. Õpilane peab oluliselt iseseisvamalt oma aega planeerima ja ennast õppetegevuses motiveerituna hoidma.

Kutsekoolis õppimine eeldab täiskasvanulikku käitumist, mida tuleb samuti õppida.

Kutsekool pakub noorele õpikeskkonnana nii vabadust kui ka isikliku vastutuse võtmist, milleks kõik ei ole veel valmis, mistõttu võib kannatada õppetöö.

Elukorralduse tutvustuses tuleb rõhutada, et kutsekooli õpilasel on põhikooliga võrreldes märksa suurem enesedistsipliini vajadus.

*Kasutajasobraliku kutserehabilitatsiooni teenuse kirjeldus, 2022

3 of 16

Eesmärgid? Küsimused, millele vastust otsime?

Kuidas jagame andmeid õpilase eripära ja toe vajaduse kohta?
Mida me päriselt teha saame, et aidata? Võimalused on erinevad. Kuidas rakendada tuge?
Kuidas õpetajatelt info kätte saada?
Andmekaitse, mis on seaduslik ja mis mitte? Nõusolekute kogumine.
Tugimeetme määramine – kuidas saada vanema nõusolek.

4 of 16

Küsimused vestlustest kutseõppeasutustega*

Kuidas koolitada õpetajaid varakult märkama õpilase hariduslikku erivajadust ja saada teadlikumaks selliste õpilast aitamisest?
Kuidas ümber organiseerida kutsekooli tööressursid, et õpetajad saaksid HEV õpilastega tegeleda, ilma et see tekitaks lisatööd?
Kuidas tuvastada ja täita õpilase põhikoolis tekkinud õpilüngad võimalikult kiiresti, et vältida õpilase väljalangemist?
Milline peaks olema varane märkamise protsess? Millised tegevusi see protsess peaks sisaldama?
Millised on tüüpilised esmased signaalid, mis viitavad õpilase probleemidele või abivajadusele (nt õppetöö, tervis, motivatsioon,eraelu, majanduslik olukord jms)?
Millisest hetkest hakatakse õpilase probleemidega sihipäraselt ja teadlikult tegelema?

* Haridusliku erivajadusega õppija kutseõppes, I etapi kokkuvõte 2021.

5 of 16

Mida juba teame?

Taustainfo

Intervjuud kutseõppeasutustega

6 of 16

Kitsaskohad*

Õpilüngad – eriti reaalained ja puudulik eesti keele oskus (noor ise pole ka teadlik, peab kõrvalabi tavapäraseks)
Teadmised/oskused ei vasta tunnistusele
Noorel on erivajadus, kuid seda pole varem märgatud (puudub info)
Noor on siiani toimetanud lastekaitse toega
Kehv sotsiaalmajanduslik olukord
Õpetajate vähene teadlikkus tuge vajavate noorte toetamise võimalustest
Infoliikumine meeskonnas (õpetajad, tugispetsialistid, noor, pere jne)

*Kasutajasõbraliku kutserehabilitatsiooni teenuse kirjeldus, 2022

7 of 16

Kutseõppeasutuse roll*

varase märkamise protsessi läbimõtlemine ja kirjeldamine ning selle tutvustamine kõikidele kooli töötajatele,

• õpetajad on koolitatud toe vajadust märkama ja vastavalt toimima,

• vajalike tugispetsialistide olemasolu.

*Kasutajasobraliku kutserehabilitatsiooni teenuse kirjeldus, 2022

Protsessi tegelik rakendamine, et vältida:

ÕPIVÕLGNEVUSI JA VÄLJALANGEMIST

8 of 16

Õpivõlgnevuste ja väljalangevuse põhjused *

Pere ebapiisav toetus

Terviseprobleem

Sotsiaalsed probleemid

Edasijõudmatus hariduses

Positiivse tulevikuplaani puudumine

Negatiivne enesepilt

Õppe sisu ja korraldus (sh info selgus)

Puudulik töövalmidus

Suhted praktikal ja klassis

Tööturu atraktiivus

* CEDEFOP, Haridusest väljalangevus: fookus kutseharidusele

I osa. Väljalangevuse põhjuste ja ulatuse analüüs

II osa. Poliitika mõju hindamine

9 of 16

MIDA MÄRGATA? (kriteeriumid, mis mõjutavad väljalangevust):

noore kaasatuse (seotuse)/võõrandumise tase;
haridusvälised probleemid, millega noor peab tegelema;
varasemad õpitulemused;
hariduskogemus ja enesepilt õppijana.

* CEDEFOP, Haridusest väljalangevus: fookus kutseharidusele

I osa. Väljalangevuse põhjuste ja ulatuse analüüs

II osa. Poliitika mõju hindamine

10 of 16

Grupiarutelud

Mida tahame märgata? RISKIPUNKTID – Ksenia
Kuidas see igapäevaelus väljendub (kus ja mida näeme, kuuleme, loeme jne)?
Kes seda märkab?
Kes ja kuidas saab aidata? Kuhu peab info jõudma?
Milline on protsess märkamisest sekkumiseni? (vt ka küsimusi slaid 3)

TEKO ja VOCO

HKHK, TKAK, Pärnu KHK

VTTK ja IVKHK

11 of 16

KOGEMUSE JAGAMINE – kuidas märgata?

noore kaasatuse (seotuse)/võõrandumise tase;
haridusvälised probleemid, millega noor peab tegelema; (sh) nutisõltuvus
varasemad õpitulemused;
hariduskogemus ja enesepilt õppijana.

Vaatlus? Vestlus? Testimine? Küsitlus?

12 of 16

Märkamise võimalused: kaasatus ja seotus, võõrandumise ennetamine

Mentorlus / 2 rühmajuhendajat ühele grupile – RÜHMAJUHENDAJA ROLL vs tasu?
Sisseelamispäevad (kokkusaamine koolimajas, 2-päevane laager)
Rebaste nädal – kontakt ja seotus vanema kursusega
Koolirahu lepingu allkirjastamine (õpetajad, õpilased)
Ühine lõuna – rühmajuhendaja sööb koos oma grupiga lõunat, vestlus
Ühised õppevälised ettevõtmised grupile
Iganädalane rühmajuhendajatund (mitte ainult infovahetus, programm sotsiaalse ja emotsionaalse sidususe tekitamiseks)
Esmaspäevane ühine koolinädala alustamine
Tugimeeskonna, õpetajate, õppekeskkonna, kodukorra, hindamise ja järelvastamise korra jm reeglite tutvustamine tundides jms tutvumisnädala tegevused sh õpetajana, tugispetsialistina oma isiku avamine.

13 of 16

Märkamise võimalused: info varasemate õpitulemuste/õpikogemuse kohta

Info EHIS-st, eelmisest koolist, noorelt, perelt sh individuaalse arengu jälgimise kaart, käitumise tugikava.
Mentorvestlused (15 min iga noorega) nt enne õppetöö algust vms.
Tunnivaatlused tugispetsialistide poolt
Tasemekaardistuse tööd (elektroonilised, automaatselt hinnatavad)
Õpetajatele iganädalase ümarlaua võimalus tugitiimiga – kindel aeg.
Õppegruppide ümarlauad aasta alguses (RJ, tugispetsialistid + õpetajad)
Õppekomisjon perioodi (5 nädalat) lõpus sekkumiskava loomiseks toe vajajatele

KUHU KOONDUB INFO? TAHVLI ARENDUSE VAJADUS, ET KÕIK OLEKS ÜHES KOHAS JA KÄTTESAADAV

SEKKUMISED ÕPILÜNKADE KORRAL

Gümnaasiumiastmes – valikkursuste raames täiendav õpe põhiainetes, et õpilünkasid tasandada.
Osaliselt õpe väikerühmades – nt 6 tunnist matemaatikat nädalas 2 tundi väikerühmas, vajadusel kõik tunnid väikerühmas.
Tasemegrupid üle lennu

14 of 16

Märkamise võimalused: enesepilt, õpikogemuse monitoorimine

Sotsiaalsete oskuste ja enesejuhtimisoskuste arendamise tunnid (psühholoog, sotsiaalpedagoog koos põhiõpetajaga/rühmajuhendajaga)
Mentorvestlused (15 min iga noorega)
Reflektsioonimahu tõstmine – enesehindamislehed, õpitee mooduli sisu!

Oluline on leida võimalus noore enesejuhtimisoskuste arendamiseks (vt slaid nr 2)

15 of 16

Haridusvälised probleemid, millega noor peab tegelema�

Milline on kooliväline võrgustik? Kõigega ei saa kool tegeleda.

Kooli võimalus – eritoetuse määramine

Abivägi: pere, lastekaitsetöötaja, laenuhaldur,

sotsiaalteenuste osutaja, kohalik omavalitusus,

tervishoiuteenuse osutaja (sh vaimne tervis),

rehabilitatsiooniteenuse osutaja, politsei

16 of 16

Üks olulisemaid juhtimisküsimusi�Kuidas jõuab protsess ja selle olulisus kõigi kooli töötajateni?

Motivatsioon kokkuleppeid igapäevaelus täita?

Deci & Ryan motivatsiooniteooria:

Seotus
Autonoomia
Kompetentsustunne

Vajadused: õpetajate hoiakute, kompetentside arengu toetamine