1 of 25

VESI�Mihkel Kangur

2 of 25

Alguse ja lõpu küsimus

Millal Eestis vesi otsa saab?

3 of 25

Kuidas te saate aru mõistest -

Suur veeringe

Looge oma rühmaga mudel, milline on suur veeringe.

Aga mis siis väike veeringe on?

4 of 25

Vesi

aswm.org

97.5% - soolane

~70% mageveest liustikes

~30 % mageveest pinnases

0.007% veest kasutatav puhta veena

70% põllumajanduses

22% tööstus

8 % majapidamises

https://youtu.be/rAF6s8lonOM

5 of 25

Vesi�

6 of 25

Kliima

Mullastik

Bioloogiline mitmekesisus

Vesi

Inimene

Minu osaks selle koolituse raames on anda ülevaade olulisematest globaalsetest väljakutsetest ja nende seostest inimesega. Käsitlen nelja peamist keskkonnaga seotud väljakutset: Kliima, Mullastik, bioloogiline mitmekesisus ning vesi ja teised loodusressursid. Kuna osalejate nimekirjast ma järeldan, et enamus koolitusest osavõtjaid on põhiprintsiipides nende väljakutsete põhiolemustega tuttavad, siis ma väga detailidesse ei hakka laskuma. Liiatigi on mitmed teist nendes valdkondades ilmselt minust ka targemad. Ma püüan pigem näidata kuidas need väljakutsed on omavahel tihedalt seotud, mistõttu nende eraldi käsitlemine on liigne lihtsustatus. Veelgi olulisem on, aga näidata kuidas globaalsed keskkonnaalased väljakutsed on seotud sotsiaalsete väljakutsetega ja millised tagasiside mehhanismid siin eksisteerivad. Samas ma siiski loodan et ka keskkonnaalastes väljakutsetes ma suudan anda teile mõningaid uusi teadmisi.

7 of 25

8 of 25

9 of 25

Puhta vee kättesaadavus

10 of 25

11 of 25

Toodete varjatud vesi

1kg loomaliha -> 16 000 l
1 leht paberit -> 10 l
1 tass teed -> 35 l
1 mikrokiip -> 32 l

http://waterfootprint.org/en/resources/interactive-tools/product-gallery/

Kui räägitakse vee puudusest või kättesaadavusest siis kautatakse mõistet joogivee kättesaadavus. Sellest võib jääda mulje, et puhta joogivee küsimus vaid olekski. Paljudes regioonides see nii ka on. Näiteks ka Lõuna-Euroopas, üldse mitte vaid Aafrikas ja kesk-Aasias on suuri raskusi ka juba joogivee kättesaamisega. Samas kaasneb kõigi toodetega nö toodete varjatud veesisaldus. See on see vesi mida vajatakse nende tootmisprotsessi käigus. Need on sellised numbrid mille kohta on võimalik internetist leida väga palju informatsiooni. Seetõttu ma nendel pikemalt peatuma ei hakka. Küll on aga nii teil kui ka õpilastel küllalt lihtne läbi viia uurimistöid selle põhjal. Kõikvõimalike erinevate tootegruppide kohta leiab internetist selle alast informatsiooni. Näiteks kui palju vett me seljas kanname, riiete kaudne veesisaldus.

Sama ülesande teine pool on vee eksport. Keskmiselt kui kaugelt tarnitakse meile vett ja millisel kujul. Osaliselt kas siis pudelitesse villituna või muul moel aga veena. Aga veelgi suurem osa veest tarnitakse näiteks mingite muude toiduainete koostisena. Tonn hollandi kurki tähendab ühe kuupmeetri vee eksportimist. Konservides sisalduv vesi jne.

Kui selliselt mõõtma hakata, siis tegelikult ilmneb, et need kogused energiat mida tarvitatakse vee transportimiseks on üllatavalt suured.

12 of 25

Millised on vee puuduse mõjud ühiskonnale

Tervis – hügieen, puhas toit, stress
Hariduse kättesaadavus
Toidu puudus
Poliitilised konfliktid
…

Kliima muutused
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
Mullastiku degradatsioon
…

Käibele läinud üks fraasidest ütleb et järgmine suurem globaalne sõda peetakse vee pärast. Ühest küljest vähenevad puhta vee varud, kuid teisest küljest peale tungiv mailmaookean kliimamuutuste tagajärjel.

Tualetid Aafrikas – Üks põhjus miks naiste hariduse tase arenguriikides madalaks jääb on seotud tualettide puudusega. Teatud eas pole naisterahvastel enam sobilik oma vajadusi väga avalikult rahuldada. Elades kogukendlikult hajutatult, saavad nad hakkama aga kui palju lapsi ühte kokku kooli tuuakse siis läheb olukord ühel hetkel piinlikuks. Samas on näidatud ka et tualettide rajamine toob endaga kaasa haiguste kiirema leviku, kuna tualettides hügieeninõuete täitmiseks ei jätku lihtsalt vett.

Samas jätkusuutlikkuse seisukohast on milline koduse majapidamise seadeldis kõige olulisem? Pesumasin. Kui paljud teist oleks nõus loobuma pesumasinast. Ilmselt mitte. Aga pesumasina kasutusele võtt vabastab oluliselt naistel ajalist ressurssi mida nad saavad kasutada näiteks enda harimiseks. Loomulikult pole jätkusuutlikkuse seisukoast siinkohal mitte oluine pesumasin, vaid naiste haridustase.

13 of 25

Kas see on Eesti jaoks probleem?

Sademete ja aurumise tasakaal positiivne – liigniiskus.

Eutrofeerumine – Läänemere keskkonnaseisund
Suurenevad kulud vee puhastamiseks
Linnastumine - Tallinn

Kas Eestis on veepuudus? Meil on sademete ja arumise tasakaal ükskõik milliste kliimamuutuste stsenaariumi korral positiivne. Igaljuhul on meil sademeid rohkem kui ära aurab, see on nii kogu aeg olnud. Samas see ei tähenda et meil automaatselt oleks veevaru tagatud ja piisav. Liigvee tingimustes on oht pinnase lähedaste veekihtide reostuseks palju suurem. Et meie veevarudega pole asjad korras annabtunnistust see et meie aladelt liigub Läänemerre liiga suures koguses totiaineid. Kui kuivemates regioonides on probleemiks, et vesi tarvitatakse põllumajanduses ära, siis see tähendab ka et toitained ei leostu maailmamerre. Meil aga toimub pidev pinnase läbi pesemine ja sellega toitainete liikumine.

Puhta joogive kättesaamine muutub üha kallimaks, samas pole väga täpselt teada kui palju seda tarbitakse. Võtame näiteks Harjumaa, Tallinna lähiümbruse. Kas keegi teab kui palju on rajatud seal puurkaeve ja kui palju vett tarbitakse. Kui palju sellest tarbitud veest omakorda ebapiisavalt puhastatuna loodusesse lastakse.

Ka linnastumisega kaasnevad probleemid süvenevad. Tallinn pürib roheliseks pealinnaks. Samas suureneb linans pidevalt kõvakattega pinnase osakaal võrreldes rohealadega. Kõvakattega pinnase alla loetakse asfalteeritud alad ja ka katused jmt. Kui muidu liiguks sellistel aladel vesi läbi pinnase veekogudesse, selle käigus vesi puhastuks. Kõvakattega pinnase puhul pigem vesi saastub raskemetallide, õlijääkide jmt. Sellise toitainete poolest lahja vee liikumine läbi puhastusjaama lahjendab aga puhastatavat vett, mistõttu merre pumbatakse, eriti sademeterohkel perioodil sügiseti või lume sulamise ajal kevaditi kehvemini puhastatud vesi.

14 of 25

Veevõtt elaniku kohta

15 of 25

16 of 25

Eesti vooluveekogud

17 of 25

Hea pinnakatvus

60-75% kaetud

taimestikuga

Kesine pinnakatvus

37% kaetud

taimestikuga

Halb pinnakatvus

10% kaetud

taimestikuga

Äravool:

2% sademetest

Pinnase

leostumine:

0.02 T/ha

Äravool:

14% sademetest

Pinnase

leostumine:

0.2 T/ha

Äravool:

73% sademetest

Pinnase

leostumine:

2.22 T/ha

Metsa kui ökosüsteemi teenus valglal:

a) pinna- ja põhjavee ressursside reguleerija

b) leostuskoormuse reguleerija

Paduvihmade eksperiment

- Ameerika

18 of 25

NB! Aastaraamat „Eesti Mets“ ei näita, missugustel muldadel kasvab mets ning kui suures ulatuses on metsakasvatamiseks kasutatav maa kuivendatud

*Eestis on kuivendatud metsamaad

722 460, 3 ha

(Maaparandussüsteemide Register (MSR))

*Seega: Eestis on kuivendatud metsamaa osakaal kogu metsamaad arvestades, (sh ka metsata maa)

ca 34.3%

NB! Register ei näita, missugustel muldadel on kuivendused läbi viidud

Kuivendus ja kuivenduskraavide hooldus on oluline metsamajandamise osa Eestis

Fotod: E. Lode

19 of 25

Eesti 39 põhjaveekogumist on erinevatel põhjustel halvas seisundis veel 8 ja heas, kuid ohustatud seisundis 10 põhjaveekogumit. Riigikontroll, 2018

�

20 of 25

Lugesite läbi Jaanus Terasmaa artikli

Näidake oma mudelil, milliseid kohti Terasmaa artiklis puudutatakse.

Millised osad suurest veeringest on mõjutatud artiklis näidatud teemadest?

21 of 25

Miks peaks meie olema murelikud selles osas, mis juhtub meist tuhandeid kilomeetreid eemal veega seoses?

22 of 25

Mis seis on veeringe teema mõistmisel Eesti koolis?

23 of 25

Oma õppevahendi loomine

24 of 25

RRG näide

25 of 25

Aitäh!