Viirusetõrje programmid ja äpid

Koolitaja(d): Eesnimi Perekonnanimi

Materjalide autor: Elyna Heinmäe (TLÜ)

�

​

• Mida tähendab sinu jaoks sõna viirusetõrje ja kuidas saad sellest aru?

​

​

​

​

ARUTELU

OLULISEMAD MÕISTED

ARVUTIVIIRUS

• Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja seadet nakatama.
• Kui viirus on juba arvutisse jõudnud on ta programm nagu iga teine, lihtsalt olemuselt pahatahtlik.

https://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus

Viirus nakatab arvuti peaaegu alati kasutaja süü tõttu – ta on avanud nakatanud faili, rakenduse või veebilehe. Viirused ajavad levimiseks kasutajapoolset tegevust, olgu selleks manuse allalaadimine või mälupulga arvutiga ühendamine.

https://netsec.ee/mis-on-arvutiviirused-ja-kuidas-nad-tootavad/

Kuidas viirused levivad?

• Viirused levivad kas interneti või andmekandjate kaudu (nt USB mälupulgad, välised kõvakettad jne).
• Interneti kaudu levivad viirused kõige tihedamini e-kirja manustena.
• Viirused võivad maskeerida nd pdf või pildifailideks - seega kõik e-kirja manused ei pruugi olla heatahtlikud.
• Tihti piisab viirusega nakatumiseks ainult veebilehe külastamisest.
• Arvuti võib viirusega nakatuda ka ainult võrku ühendades.
• Viirus võib kaasa tulla muidu täiesti toimiva tarkvaraga. Seetõttu peab olema eriti ettevaatlik tarkvara alla laadimisel.
• Kahtlaste linkidena vestlusprogrammides (Messenger jne)

https://netsec.ee/mis-on-arvutiviirused-ja-kuidas-nad-tootavad/

VIIRUSETÕRJE

• Viirusetõrjetarkvara (inglise anti-virus) on tarkvara, mille eesmärk on ära hoida, tuvastada ja eemaldada arvutisüsteemist igasugune õelvara, milleks on näiteks viirused, ussid ja trooja hobused.
• Viirusetõrje pakub enamasti ka kaitset nuhkvara ja reklaamvara ees.

https://et.wikipedia.org/wiki/Viiruset%C3%B5rjetarkvara

USSVIIRUSED

• Levivad iseseisvalt
• Levivad peaaegu alati arvutivõrkude kaudu
• Kasutavad seadmesse jõudmiseks ära mõnda turvaauku - nt just vananenud operatsioonisüsteemiga seadmeid. Enamasti ei saa kasutaja arugi, et seade on ussviirusega nakatunud.

https://netsec.ee/mis-on-arvutiviirused-ja-kuidas-nad-tootavad/

TROOJA HOBUSED

• Tegemist on programmiga, mis lubab midagi teha, kuid sisaldab sealjuures ka pahavara.
• Troojalane ei ürita ennast edasi levitada. Nad vajavad samuti kasutajapoolset tegevust, et arvuti nakatada, mistõttu on troojalased vähem ohtlikud, kui ussviirused.

https://netsec.ee/mis-on-arvutiviirused-ja-kuidas-nad-tootavad/

PAHAVARA

• Pahavaraks, ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema seadmesse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks.
• Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad ja palju muud.
• Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda või teid teie rahast ilma jätta.

https://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/pahavara/

NUHKVARA (spyware)

• Pahavara vorm, mis ei kahjusta otseselt nakatunud seadet.
• Jälgib kasutaja tegevust ning kogub isikuandmeid (nt krediitkaardi andmete varastamine). Nuhkvara teeb seda reeglina ilma kasutaja nõusoleku ja teadmiseta.

https://netsec.ee/mis-on-arvutiviirused-ja-kuidas-nad-tootavad/

HIRMUTUSVARA (scareware)

• Hirmutusvara üritab jätta muljet, et su arvuti on nakatununud/ohus ning ainult antud programm võib selle päästa.
• Enamasti ei tee hirmutusvara seda, mida lubab.
• Hirmutusvara eesmärk on ainult su raha kätte saada – ta ei paku tegelikul kaitset. Vastupidi – see võib sisaldada veel teisi viiruseid

https://netsec.ee/mis-on-arvutiviirused-ja-kuidas-nad-tootavad/

REKLAAMVARA (adware)

• Eesmärgiks on kasutajale näidata reklaame, mida ta tavaolukorras nägema ei peaks.
• Reklaamid hüpikakende vormis ning neid põhjustavad veebilehitsejate laiendused.
• Nt igasugusesd “otsingu ribad”, mis lisatakse veebilehitsejale.

​

https://netsec.ee/mis-on-arvutiviirused-ja-kuidas-nad-tootavad/

KÜBERKURITEOD

�

• Milliste pettustega olete ise või on sinu tuttavad kokku puutunud?

​

​

ARUTELU

VIIRUSED NUTISEADMES

Märgid, et mobiilseade võib olla nakatunud:

• Vaba ruumi hulga järsk vähenemine seadmes, olgugi, et hiljuti pole midagi suuremahulist seadmele paigaldatud.
• Seade on muutunud oluliselt aeglasemaks (eriti uue seadme puhul, vanemad seadmed oma vanuse tõttu võivadki aeglased olla)
• Aku kiirem tühjenemine, kuna pahavara töötab seadmes pidevalt ja kulutab seeläbi akut.

Kui nutiseade on muutunud liiga aeglaseks, on soovitatav varundada pildid ning muu tähtis informatsioon, kopeerides selle teisele seadmele ning teostada tehase seadmete taastamine

https://www.am.ee/node/5684

VIIRUSED NUTISEADMES

Kui pärast telefoni suurpuhastust ja algseadete taastamist jätkuvad endised probleemid, on tõenäoliselt tegu pahavaraga.

​

• Nutitelefonis on palju personaalset informatsiooni - pangakonto andmed, isiklikud sõnumid, fotod, videod, mille kuritarvitamist ja kahjustumist keegi ei soovi.
• Nutiseadme igapäevasel kasutamisel tuleks järgida erinevaid pahavara ja viiruste ennetamise viise!

https://www.am.ee/node/5684

KUIDAS OMA SEADMEID KAITSTA?

• Lae rakendusi Google Play lehelt (Android seadme puhul) ja AppStore'st (Apple seadme puhul) ning veendu äpi turvalisuses
• Kontrolli rakenduse loojat, uurides kasutajate hinnanguid ja tagasiside-kommentaare.
• Mida populaarsem on rakendus ja mida rohkem positiivseid hinnanguid on antud, seda kindlam võib olla, et tegu on turvalise rakendusega.
• Rakenduste allalaadimisel vaata üle rakenduse küsitavad permission'id ehk load – nii näiteks ei tohiks tavaline mäng kindlasti küsida õigust telefonikõnede salvestamiseks.

​

https://www.am.ee/node/5684

KUIDAS OMA SEADMEID KAITSTA?

• Ava üksnes turvalisi linke (internetis surfates, ekirjades ja vestlustes nt Messengeris, WhatsAppis) - arvesta võimalusega, et tuttava seade võib olla nakatunud
• Kasuta turvalisi wifi-võrke ja veendu Bluetoothi teel edastavate failide turvalisuses (avalikud wifi-võrgud on ühed ebaturvalisemad)
• Tugevda kaitset viirusetõrjeprogrammiga

https://www.am.ee/node/5684

VIIRUSETÕRJEPROGRAMMID NUTISEADMETEL

NB! mõned uuemad seadmed on viirusetõrjega juba varustatud (kasuta viirusetõrje programmi aktiivselt)�

Eelista tuntud tegijaid nt: AVG, Kaspersky, Symantec, McAfee

​

Selleks, et amatööride poolt tehtud rakendusi vältida, vaata, kes on selle arendajaks. Kahtluse korral vaata järgi, kas rakendusel on olemas eraldi koduleht või või kasutab arendaja ainult e-maili aadressi. Viimasel juhul tasuks pigem sellisest rakendusest eemale hoida.

https://digi.geenius.ee/rubriik/hea-nipp/androidi-uuring-millisest-viirusetorjest-on-telefonis-ka-tegelikult-kasu/

PRORAMMID

Valik viirusetõrjeprogramme

​

​

​

​

​

​

Põhjalikult loe lähemalt:

https://sisu.ut.ee/nutiturva/%C3%BCheksas-turvakiht-paigalda-viiruset%C3%B5rje

​

​

�

• Lae enda nutiseadmesse viirusetõrjeprogramm (kui sul veel ei ole seda tehtud)!
• Tee esimene seadme skanneerimine programmiga!

​

​

ÜLESANNE

Iseseisvaks lugemiseks ja vaatamiseks

Kuidas oma nutiseade turvalisemaks muuta?

https://web.htk.tlu.ee/digitaru/kyberkaitse/chapter/koduse-turvaauditi-tegemine/

Ülesanne

• Too välja vaadatud videost 5 nippi, mida teada said!
• Too välja vähemalt 1 nipp, mida hakkad rakendama või juba rakendad, et sinu seade oleks turvaline!

KÜSIMUSI ARUTELUKS

• Mis oli uus teadmine ja kuidas saaks seda oma asutuses rakendada?
• Mis oli kõige olulisem asi, mis koolitusest meelde jäi, teada said või sind kõnetas?
• Mida tahaks veel teada saada, mida oleks vaja juurde uurida, õppida, millega end kurssi viia?
• Kuidas antud teemat lastega käsitleksid?

KASUTATUD ALLIKAD

• Mis on arvutiviirused ja kuidas nad töötavad

https://netsec.ee/mis-on-arvutiviirused-ja-kuidas-nad-tootavad/

• Pahavara

https://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/pahavara/

• Arvutimaailm

https://www.am.ee/node/5684

• Millisest viirusetõrjest on telefonis ka tegelikult kasu?

https://digi.geenius.ee/rubriik/hea-nipp/androidi-uuring-millisest-viirusetorjest-on-telefonis-ka-tegelikult-kasu/

​

Viirusevaba tegutsemist!

​

Materjalide sisu on litsentseeritud Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 rahvusvahelise litsentsiga.