KEELETUNDLIK AINEÕPETUS

Tiina Rüütmaa

7.12.2024

4. klassi loodusõpetuse näitel

KEELED KOOLIS JA MITMEKEELNE ÕPILANE (II KA)

MITMEKEELNE ÕPILANE�

(ka vähese akadeemilise taustaga emakeelne õpilane)

• Õppeaine sisu uus ja erineb varasemast kogemusest (nt abstraktsed mõisted, akadeemiline väljendusviis)
• Õpib korraga keelt ja sisu
• Pole piisavalt eelteadmisi (täiskasvanut aitab eelnev kogemus seostada-järeldada)

Õppekeele arenguks vaja 5-7 aastat �(argikeelel ainult 1-2 > ladusus võib olla petlik)

KEELETUNDLIK ÕPETAJA

Valdab oma aine keelt, mõistab keele olulisust aineõpetuses ja jälgib koos õpilastega ka teema keelelist poolt

• Hindab eriala õpiteksti ning oma suulise ja kirjaliku teksti struktuuri ja sisu läbi oma õpilase pilgu
• Kindlustab, et õpilane saab ainetekstidest aru ja suudab neid luua.
• Keelekasutus on rikas, ei lihtsusta keerulisemat sõnavara ja väljendusviisi (küll aga see avab ja selgitab seda).

AINE- JA AKADEEMILINE KEEL

• Akadeemislne keel: mõisted, mille abil kirjeldame maailma ja selle nähtusi; kasutame õppides ja õpetades.
• Eri teadusharude keel: osa akadeemilisest keelest: väljendab teadusharu eripära, nt loodusteaduste keel erineb ajaloo keelest

AINEKEELE ABIL

• Nimetame objekte ja nähtusi
• Süstematiseerime ja kirjeldame saadud informatsiooni
• Defineerime sarnasusi ja erinevusi
• Koondame teadmisi tervikuks
• Võrdleme ja analüüsime
• Oletame
• Nimetame põhjusi ja tagajärgi
• Lahendame probleeme
• Teeme järeldusi ja anname hinnanguid

KEELETUNDLIK AINEÕPETUS

• Pööratakse teadlikult tähelepanu keelele (sõnavara,� väljendid, konstruktsioonid > selgitatakse)
• Võetakse arvesse õppija keele arengut
• Ülesandeid kavandades selgitatakse keelelist külge
• Hinnates arvestatakse õpilaste keeltasemega � (kindlustatakse, et hinnatakse ainet).

AINETEKSTI KEELELINE ANALÜÜS �

Milliseid sõnu/väljendeid/konstruktsioone on õpilasel on vaja, et tekstist aru saada?

• Sõnavara: sõnad, sh terminid/väljendid (sh tegu-, määr ja sidesõnad,)
• Konstruktsioonid (ainele tüüpiline väljendusviis, akadeemiline keel, nt )

�

AINETEKSTI KEELELINE TOESTAMINE

Eesmärk:

• laps saab ainekeelest aru
• kasutab ise akadeemilise ja ainekeele vahendeid
• keel ei takista aine omandamist
• teksti keeleline rikkus säilib

AINEKEELE TOESTAMISE VÕIMALUSI

• Selgitame argikeeles
• Seome tuntuga
• Visualiseerime (pildid, skeemid, objektid, mõtte- ja mõistekaardid jne)
• Abiks, nt Sõnaveeb, AI

​

AINETEKSTI KEELE TOESTAMINE

• Põhjuslikud suhted: see tõestab/näitab, et; seega; see tähendab, et …; sellest järeldub, et; tähistama millega; põhjus on selles, et; sõltuvalt sellest; kui … siis
• Grammatilised konstruktsioonid: Langev leht = leht, mis langeb/kukub; saastunud õhk = õhk, mis ei ole puhas; plaadid on üksteise suhtes pidevas liikumises = liiguvad kogu aeg ja eraldi
• Väljendid: need kujutavad endast tugevaid õhukeeriseid = need on tugevad õhukeerised (õhk käib tugevasti ringi/ keerleb); tuule kiirus on 30 meetrit sekundis = tuul liigub ühe sekundiga 30 meetrit
• Sõnad: raju = väga tugev torm; marutuul = väga tugev tuul; paduvihm = väga tugev vihm; vaibuma = vaikseks muutuma, ära kaduma

SÕNARUUDUD

Õpilased otsivad uued sõnad ja nende definitsiooni, sünonüümi või antonüümi , teevad lause ja joonistavad pildi. Võib olla ka grupitöö: lisavad iga päev 2-3 sõna. Nädala lõpus nt Kahoot.

Sõna

(sõna tõlge)

definitsioon

pilt

sünonüüm või antonüüm

lause

NÄIDE: TÖÖ AINETEKSTIGA

Leia terminid, ainele omane väljendusviis

Miks vahelduvad öö ja päev?

Maa nagu kõik teisedki planeedid tiirleb ümber Päikese. Teda hoiab seal tiirlemas külgetõmbejõud ehk gravitatsioon. Samal ajal pöörleb Maa ka ümber oma kujuteldava telje.

Igal hommikul Päike tõuseb, teeb üle taeva kaare ja loojub õhtul silmapiiri taha. Tundub, justkui liiguks Päike, Maa aga seisaks paigal. Tegelikult pöörleb Maa ümber oma telje. Maa telg läbib Maa põhja- ja lõunapoolust ning see on kujuteldav, st seda pole näha ega saa seda ka katsuda

Kuna maakera pöörlemissuund on itta, siis tundub, et Päike tõuseb idast ja loojub läände, kuigi tegelikult seisab ta paigal.

Maa teeb 24 tunniga ümber oma telje ühe pöörde, seepärast kestab üks ööpäev just nii kaua.

Pöörlemise tõttu saab vaid üks pool maakerast päikesevalgust, teine pool jääb varju. See tekitabki päeva ja öö vaheldumise ehk ööpäeva. Kui Maa oleks kogu aeg ühe koha peal ega pöörleks, siis oleks poolel maakeral kogu aeg päev ja teisel poolel kogu aeg öö.

TASEMEKOHASUS: SÕNAVEEB

TASEMEANALÜÜS:HINNANG

AI: TEE MÕTTEKAART

*AI: MÕISTEKAART

LEIA TEKSTIST MÕISTED: AI

LEIA TEKSTIST MÕISTED JA SELETA LIHTSALT: AI

VISUALISEERIMINE: KIILI ELUTSÜKKEL

Der Lebenszyclus

Die Libelle

Das Paarungsrad

Die Eiablage

Die Larve

Die Häutung

VISUALISEERIMINE: TAIMERAKU EHITUS

VISUALIREERIMINE: SÜDAME EHITUS

TUNTU: TÕENÄOSUS

VÕIMALUSI: TÖÖ AINETEKSTIGA

• Mõttekaart (mindmap)
• Mõistekaart (concept map)
• Töölehed
• Arutlus

MÕTTEKAART: INIMESEÕPETUS

Inimeseõpetus

TERMINID, MÕTTEKAART: ALAMATE RAHVAKIHTIDE ELU VANAS EGIPTUSES

Egiptuse alamate kihtide elust on teada üpris vähe. Kõige madalama kihi moodustasid orjad, enamasti sõjavangid või kuriteo eest vangi mõistetud. Nad töötasid põhiliselt kodudes. Erinevalt hilisemast Ateenast ja Roomast, Egiptuses eriti palju orje polnud. Küll aga oli seal palju vabu teenijaid, kelle tööjõudu nende isand ka välja üürida sai.

Suurim osa rahvastikust oli seotud põllumajandusega. Tõenäoliselt oli talupoegade elu väga kurnav ja raske. Üleujutuste ajal, kui nad oma maal töötada ei saanud, olid nad kohustatud osalema riiklikel ehitustöödel. Vaba aega neil ilmselt eriti polnud. Nälga nad siiski kannatama ei pidanud, nagu kõigil egiptlastel oli neil õigus riiklikule toetusele. Talupoegade ja käsitööliste tööd juhtisid ja jälgisid ametnikud. Kuid eriti kõrgelt kvalifitseeritud joonistajad, maalikunstnikud, skulptorid, puidutöölised, klaasimeistrid ja juveliirid said midagi valmistada ka vahetamiseks.

(artikkel: Ludger Brüning, Tobias Saum 2008)

Neurotõlge

MÕTTEKAART: EGIPTUSE ALAMKIHID

*AI MÕTTEKAART

-Madalaim kiht: orjad

Enamasti sõjavangid või kuriteo eest vangistatud

Töötasid kodudes

Egiptuses vähem orje kui hilisemates tsivilisatsioonides (nt Ateena, Rooma)

- Palju vabu teenijaid

- Isandad said nende tööjõudu välja üürida

- Enamus rahvastikust põllumajandusega seotud

- Talupoegade elu väga kurnav ja raske

- Üleujutuste ajal osalemine riiklikel ehitustöödel

- Õigus riiklikule toetusele, nälga ei pidanud kannatama

- Ametnikud juhtisid ja jälgisid talupoegade ja käsitööliste tööd

- Kõrgelt kvalifitseeritud käsitöölised said midagi valmistada vahetamiseks

- Joonistajad, maalikunstnikud, skulptorid, puidutöölised, klaasimeistrid, � juveliirid

TEE MÕTTEKAART

Elu erinevates keskkonnatingimustes

1. tee mõtteekaart (5 min)
2. võrdle mõttekaarti naabriga ja koostage ühine kaart (5 min)
3. Koostame ühise kaardi

NÄIDE: TÖÖLEHED��LUMELAVIIN��

Anja Woike järgi

SOOVITUSI

• Tunnisisu skeem enne tundi tahvlile
• Tahvlile keeletuge, nt sellepärast, seetõttu, põhjustab, selle tulemusena
• Alusta, lõpeta ja vaheta teemat selgelt, nt millal algab ülesande kirjeldus
• Selgitada vähemalt kaht moodi, nt suuliselt ja kirjalikult
• Asjade omavahelisi suhteid näita visuaalselt, nt pildid, skeemid, joonised
• Eelliigendus, nt sisukaart, -kord enne uue teema käsitlemist. Aitavad lugemist/kuulamist suunata ja võivad aktiveerida varasemaid teadmisi

​

• Selgita palju, korda ja eri sõnastuses
• Tee pärast küsimusi pause, et õpilastel oleks aega materjali mõttes läbi töötada
• Mõistete avamine ja seletamine peab olema tavapärane osa õppeprotsesssist
• Osa alguses anna õpilastele võtmesõnade loend
• Loo koos õpilastega teemakohaseid sõnastikke või kasuta valmis sõnastikke
• Jälgi, et ülesandetüübid oleks õpilastele tuntud (eriti oluline hindamisel)

​

PRAKTIKAID

• Eeltöö: varasemate teadmiste aktiveerimine, mida tean, mida tahan teada
• Pealkirjade ja piltide uurimine: mis meenub
• Tekstide lugemist alusta esiletõstudest
• Mõistete leidmine ja avamine
• Lõigu kaupa lugemine: tuuminfo, oma sõnadega kokkuvõtmine suuliselt ja kirjalikult: ainekeel > argikeel > ainekeel

• Kiire ülevaade: 30 sek lugemiseks, seejärel vestlus; siis uuesti lugemine, olulisele joon alla.
• Mõistekaardi täiendamine
• Loetu visualiseerimine (joonis, skeem vms).
• Definitsioonide uurimine, kas need on piisavad.
• Vastuste võrdlemine
• Mida sain teada

​

*ÜLESANDED JA HINDAMINE

Keelelised probleemid ei või mõjutada ülesande lahendamist ega hinnet.

Isegi tundmatu sõna, mis ei ole ülesande seiskukohalt oluline võib takistada lahendamist.

Eriti hindamisjärgus tuleks keerulised sõnad ja väljendid avada.

ÜLESANNE

Tööta õpikutekst läbi keeletundlikust vaatest (tekst vali ise, void valida ka muu aine, aga mitte eesti keele)

1. Teemakäsitluse eesmärgid

2. Leia sõnavara/väljendid, mis võivad õppijale raskusi tekitada: kuidas neid selgitad, vt eelpool käsitletud võtted

3. Milline keeleline materjal võiks õppijat toetada

3. Koosta ülesanded, mis toestavad teema mõistmist ja ainekeele ning aine omandamist (vrd nt laviini töölehed)

4. Kuidas veendud, et eesmärgid on täidetud?

​

LINKE

• Keeleteadlik õpetamine
• Keeleteadliku õpetamise juhend
• Õppematerjal