1 of 11

Väljundipõhise kutseõppe riiklikud regulatsioonid

Janar Kleesmann  Heiki Keem

​

​

​

​

Tallinn 2023

2 of 11

Mis on kutseõpe

  • Kutseõppe korraldamise eesmärk on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid ning vilumused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks;
  • Väljundipõhise kutseõppe eesmärgid toetada õppija erialase kompetentsuse kujunemist, võtmepädevuste omandamist, motivatsiooni kujunemist elukestvas õppe osalemiseks;
  • Riigil on kohustus tagada kutseõppe kättesaadavus kõigis maakondades;
  • Kogu seadusandlus on leitav Riigi Teatajast kutseõppe seaduse alt;
  • Kutsehariduse riiklik õppekava - valdkonna eest vastutav minister võib eraldi määrusega kehtestada kõikide riiklike õppekavade ühise osa;
  • Riiklikud regulatsioonid, millest peab kutseõpetaja lähtuma õppetöö korraldamisel, on kutseõppe seadus, kutseseadus, nendest lähtuvad määrused ja kutsestandard ning erinevad määrused. 

3 of 11

Kutseõppeasutuse seadus (Kutseõppeasutuse seadus, 2013)

  • Seadus loob õigusliku raami kutseõppeasutusele. 
  • Sätestab: 

- kutseõppeasutuse tegevuse; 

- õppekorralduse; 

- õppe läbiviimise; 

- koolipere õigused ja kohustused;

  • sama seadus määratleb ka hindamise alused kutsekoolis.
  • Õpiväljundeid kirjeldatakse läbi õppimise tulemusena omandatavad teadmised, oskused, hoiakud või nende kogumid (pädevused), mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid kirjeldatakse õppekava, mooduli läbimiseks vajalikul lävenditasemel.

​

​

4 of 11

Kutseseadus sätestab (Kutseseadus, 2019) 

  • Seaduse eesmärgiks on luua terviklik kutsesüsteem ning selle toimimine, läbi selle tagamaks Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu, prognoosimaks ja seiret tööjõuvajaduse üle ning inimeste kompetentsuse arendamiseks, hindamiseks, tunnustamiseks ja võrdlemiseks; 
  • Sätestab kutsesüsteemi loomise ja toimimise ning haldusjärelevalve alused; 
  • Kutseseadus kirjeldab, kuidas kutsesüsteem toimib, kes annavad kutset ning kes teostab haldusjärelvalvet. 

5 of 11

Kutsestandardi määrus (Kutseharidusstandard, 2013) 

  • Kehtestatakse kutseõppeasutuses või kutseõpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis toimuva kutseõppe tasemeõppe ühtsete nõuete kogum, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid;
  • Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks, muutmiseks  ja kutse andmiseks; 
  • Määruses kirjeldatakse kutsõppe mahtu, õppekavade eesmärki ja nõudeid, mooduleid, kvalifikatsiooniraamistikku, VÕTA arvestamise põhimõtteid; 
  • Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. 2. taseme kutseõppe tunnistus (põhihariduse nõudeta), 3. taseme kutseõppe tunnistus (põhihariduse nõudeta), 4. taseme kutseõppe tunnistus kutseharidusõppe tunnistus, gümnaasiumi lõputunnistus, 5. taseme kutseeriharidusõppe tunnistus.
  • Kutseõpingud on õpilase tegevus õppe ja töökeskkonnas õppekavaga seotud eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks 

6 of 11

Tervisekaitsenõuded koolidele määrus (Tervisekaitsenõuded koolidele, 2013)

  • Määrusega kehtestatakse õppekeskkonna nõuded koolidele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule eesmärgiga luua raamistik turvalise õpikeskkonna loomiseks;
  • Kutseõpetaja töö võib toimuda nii siseruumides kui välitingimustes:

- Siseruumides on kehtestatud üldised tervisekaitsenõuded õpperuumidele ja erialaspetsiifilised ohutus- ja tervisenõuded töökodadele ja  erialalaboritele;

- Välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning on oluline õppijates kujundada keskkonnasäästlike põhimõtteid. 

7 of 11

„Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ (2019)

  • Määruse tähenduses on haridusliku erivajadusega õpilane isik, kelle erivajadusest tingitud täiendava toe vajadus õpiprotsessis on tuvastatud ning kes vajab õppekavas seatud õpiväljundite saavutamiseks muudatusi või kohandusi:
  • õppeajas;
  • õppemetoodikas;
  • hindamismetoodikas;
  • õppekorralduses;
  • õppematerjalides või õppekeskkonnas. 

8 of 11

Mida teeb kool:

​

  • korraldab õppekasvatustööd ning tagab õpilasele tugiteenuste kättesaadavuse;
  • teeb arendustööd ning tagab õppe kättesaadavuse;
  • loob tingimused õpilaste huvi- ja omaalgatuslikuks tegevuseks ning toetab asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
  • tagab õppijate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse;
  • teeb koostööd teiste koolide ja asutustega õppe kvaliteedi parendamiseks; 
  • tagab töötajatele töökorralduse ja -keskkonna neile seatud ülesannete täitmiseks ning võimalused enesetäienduseks;
  • kujundab sihipäraselt kooli ja kutsehariduse mainet.

​

�  

9 of 11

Töötuba 10min- Moodustage neljased grupid ja arutlege teemal väljundipõhise kutsehariduse:

​

  • positiivsed küljed;
  • negatiivsed küljed;
  • arenguvõimalused;
  • tulevik.

Õppemeetod: Mõttekaart

​

10 of 11

Allikad:

​

​

11 of 11

Täname