2 of 37

Sissejuhatus

Devon on geokronoloogiline ajastu ja kronostratigraafiline ladestu.
Devon algas 419,2 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358,9 miljonit aastat tagasi. Kestis 57miljonit aastat.
Devonile eelnes siluri ajastu ja järgnes karboni ajastu.
Devoni ajastu on nimetatud Devoni krahvkonna järgi Inglismaal, kus selle ajastu kivimeid esimest korda uuriti.

3 of 37

Ajastu iseloomustus

Devoni ajal toimus esimene suureulatuslik adaptiivne radiatsioon kuival maal.
Moodustusid ulatuslikud metsad ning suurenes oluliselt kalade mitmekesisus.
Hilisdevonis, 375–360 miljonit aastat tagasi, oli suur väljasuremissündmus
Maa ajaloos on olnud Devoni ajastu üks palavamaid, mil maakera keskmine temperatuur oli 10-15 kraadi tänapäevasest kõrgem.

4 of 37

Devon jaguneb kolmeks ajastikuks:

varadevon

keskdevon

hilisdevon

Ajastikele vastavad kivimid jaotuvad alam-, kesk- ja ülemdevoniks.
Devoni ajastusse (419 359 miljonit aastat tagasi) jääb üks Maa ajaloo suurimaid ookeanide regressioone ehk taandumisi.
Siluri ja Devoni vahetusel toimunud intensiivsed tektoonilised liikumised kergitasid mandreid, mida aegamööda kulutasid vesi, tuul ja muud loodusprotsessid. Skandinaavias paiknenud mäeaheliku kulutamine andiski materjali liivade kuhjumiseks praegustel Lõuna-Eesti aladel.

5 of 37

Devoni ajastu Eesti aladel

Eesti ala asus Devonis Baltika nime kandval mandril üsna ekvaatori lähedal, kus asusid praegusaegse Põhja-Ameerika ja Inglismaa alad.
Devoni ajastu paari esimese miljoni aasta jooksul uhtus meie ala soe madalmeri, mis oli osa Lõuna-Eesti ala hõlmanud basseinist – siin settisidki liivalasundid.
Peale valdavate liivakivide leiab läbilõikes savisid, dolomiitseid mergleid, paiguti ka lubjakive
Eesti Devoni kuni 500 m tüsedusest läbilõikest ei paljandu Alam-Devoni lademed, mis on kõikjal mattunud Kesk-Devoni kihtide alla.

6 of 37

Kõige esinduslikuma osa Eesti Devoni läbilõikest ja paljanditest moodustab Kesk-Devon. Kagu-Eestis leidub ka üksikuid Ülem-Devoni paljandeid.
Jõgede ja järvede kallastel ning sälkorgudes paiknevaid paljandeid kõrgusega kuni 30 m on üle 200.
Kuigi Devoni läbilõikes on märgatavalt karbonaatseid kivimeid, siis paljanduvad põhiliselt liivakivid.
Liivakivi paljandites on rohkesti vooluvete uuristava tegevuse tulemusel tekkinud uurdeid ja koopaid. Neid koopaid on väga palju pärimustes ja rahvajuttudes kirjeldatud kui varanduse ja Vanapagana peidupaigad.
Paljud Eesti Devoni paljandid on olulisteks Devoni fossiilide leiukohtadeks: Aruküla koopad, Tori põrgu, Kallaste ja Tamme pank.

7 of 37

Koht geogronoloogilises tabelis

Devon kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.

8 of 37

Maailmakaart Devoni ajastul

10 of 37

Maailmakaart

Devoni ajastu MANDRITE paigutus (419–359 miljonit aastat tagasi)

Devoni ajastul eksisteerisid 2 peamist liitmandrit ja lisaks veel mõned väiksemad mandrid.

1.) Laurussia (Euramerica) – väike liitmanner ekvaatori lähedal

🌍 �Kujunes Siluri ajastu lõpus, kui Laurentia, Baltica ja Avalonia põrkusid kokku.�📌 Asukoht:

Paiknes ekvaatori lähedal, troopilises kliimavöötmes.
Lõunas asus Rheici ookean, mis eraldas Laurussiat Gondwanast.
Lääne ja põhja pool oli Panthalassa ookean.

📌 Koosseis:�✔ Laurentia (tänapäeva Põhja-Ameerika, Gröönimaa, osa Šotimaast)�✔ Baltica (tänapäeva Põhja- ja Ida-Euroopa osad)�✔ Avalonia (osad Briti saartest, Põhja-Prantsusmaast ja Saksamaast)

2.) Gondwana – Devoni ajastu kõige suurem liitmanner

🌍 Oli valdavalt lõunapoolkeral, kuid ulatus ka ekvaatori lähedale.�📌 Koosseis:�✔ Aafrika�✔ Lõuna-Ameerika

11 of 37

2.) Gondwana – Devoni ajastu kõige suurem liitmanner

🌍 Oli valdavalt lõunapoolkeral, kuid ulatus ka ekvaatori lähedale.�📌 Koosseis:�✔ Aafrika�✔ Lõuna-Ameerika�✔ Austraalia�✔ Antarktis�✔ India subkontinent�✔ Araabia poolsaar

📌 Asukoht:

Erines Laurussiast kliima ja elustiku poolest, kuna asus rohkem lõunapoolkeral.
Eraldas Laurussiast Rheici ookean.
Idas hakkas tekkima Paleo-Tethyse ookean, mis muutus oluliseks hiljem.

12 of 37

3.) Eraldi mandrid ja väiksemad alad

🌍 Siberia – paiknes Laurussiast kirdes, oli eraldi manner.�🌍 Kazakstania – väiksem manner, hiljem liitus Laurussiaga.

Devoni ajastu SUURED OOKEANID

🌊 Panthalassa ookean – suurim ookean, ümbritses peaaegu kogu Maa pindala.�🌊 Rheici ookean – Laurussia ja Gondwana vahel, hiljem sulgus, kui mandrid lähenesid.�🌊 Paleo-Tethyse ookean – Gondwana idaosas, oli alles tekkejärgus, muutus tähtsamaks hiljem.

Laurentia (oli osa Laurussiast, mitte eraldi manner!)Lääne pool oli Panthalassa ookean.

Lõunas eraldas Rheici ookean seda Gondwanast.

📌 Asukoht:

Ekvaatori lähedal, troopilises kliimavöötmes.

📌 Koosseis:�✔ Tänapäeva Põhja-Ameerika�✔ Gröönimaa�✔ Šotimaa ja osa Iirimaast

13 of 37

Baltica (oli osa Laurussiast, mitte eraldi manner!)

📌 Tänapäevased riigid, mille aluspõhi kuulus Baltica mandrile:�✔ Eesti, Läti, Leedu�✔ Soome, Rootsi (Lõuna-Rootsi), Norra (Lõuna-Norra)�✔ Venemaa (Loode-Venemaa, Läänemere ümbrus)�✔ Poola (Põhja-Poola), Valgevene, Ukraina (põhja- ja läänepiirkonnad)

Tänapäeva maailmakaart – Mandrite ja ookeanide paigutus

Tänapäeva maailmas on mandrid ja ookeanid kujunenud miljoneid aastaid kestnud laamtektoonika ja mandrite triivi tulemusena. Tänapäeva mandrid on Pangea superkontinendi lagunemise tagajärg, mis algas umbes 200 miljonit aastat tagasi.

Mandrid tänapäeval

Maa koosneb seitsmest mandrist:

Aasia – suurim kontinent, mis hõlmab Venemaad, Hiinat, Indiat ja paljusid teisi riike.

14 of 37

Aafrika – paikneb ekvaatori ümbruses ja on koduks Sahara kõrbele ning vihmametsadele.
Põhja-Ameerika – ulatub Kanada Arktika aladest kuni Mehhikoni.
Lõuna-Ameerika – piirneb Atlandi ja Vaikse ookeaniga ning on tuntud Amazonase vihmametsa poolest.
Antarktika – jäine manner lõunapoolusel, mida ümbritseb Lõuna-Jäämeri.
Euroopa – hõlmab Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kuuludes Euraasia mandri koosseisu.
Austraalia – väikseim kontinent, paikneb lõunapoolkeral ja on tuntud oma unikaalse elustiku poolest.

Ookeanid tänapäeval

Tänapäeval on Maal viis suurt ookeani:

Vaikne ookean – maailma suurim ja sügavaim ookean, mis asub Aasia ja Ameerika vahel.
Atlandi ookean – teiseks suurim ookean, mis eraldab Ameerikat Euroopast ja Aafrikast.
India ookean – asub India, Aafrika ja Austraalia vahel.
Lõuna-Jäämeri (Antarktika ookean) – ümbritseb Antarktikat ja on oluline osa Maa kliimasüsteemist.
Põhja-Jäämeri (Arktika ookean) – asub põhjapooluse ümbruses ning on kõige väiksem ja madalaim ookean.

15 of 37

Ajalooline võrdlus – Devoni ajastu vs. Tänapäev

Devoni ajastul eksisteerisid vaid kaks suurt liitmandrit: Laurussia (Euramerica) ja Gondwana. Nende vahel asus Rheici ookean, mis tänapäevaks on kadunud ning mille asemele on moodustunud Atlandi ookean.

Panthalassa, mis Devoni ajastul ümbritses kõiki mandreid, on muutunud tänapäeva Vaikseks ookeaniks.
Baltika, mis oli iseseisev manner enne Laurussiaga liitumist, on nüüdseks täielikult integreeritud Euraasia mandrisse ja moodustab osa Põhja-Euroopast.

Praegune mandrite ja ookeanide paigutus mõjutab Maa kliimat ja ökosüsteeme ning jätkab muutumist laamtektoonika mõjul.

16 of 37

Kliima Devoni ajastul

Devoni ajastu üks palavamaid maa ajaloos.
Kuival maal hakkasid kasvama esimesed puud ning tekkisid maapealsed ökosüsteemid.
Varadevonis valitsesid soojad, troopilised tingimused ning temperatuur oli 30 kraadi. Keskdevonis oli keskmine temperatuur jahenemise tõttu umbes 23–25 kraadi. Hilisdevoni lõpus oli jällegi soojenemine ning temperatuur võis olla 30 kraadi

17 of 37

Floora ja fauna

Kõrge keskmise temperatuuri tõttu oli troopikameredes väga mitmekesine põhjaelustik.
Suurtel aladel tekkisid korallidest ja stromatopooridest koosnevad rifid. Kõige laiaulatuslikumad rifid olid keskdevoni ajastikul.
Devoni ajal kasvas laialdaselt kalade mitmekesisus.^[8] Meredes moodustusid rüükalad, kes ajastu lõpuks välja surid.
Devoni keskel ilmusid esimesed kahepaiksed-tetrapoodid.

18 of 37

Mere faunas domineerisid jätkuvalt sammalloomad, brahhiopoodid ja korallid. Külluslikult oli meriliiliaid ja esines ka trilobiite.
Selgroogsetest vähenes lõuatute hulk ja suurenes lõugsete mitmekesisus mere- ning magevees. Mitmekesisemaks muutusid kõhrkalad ja luukalad.
Varadevoni alguses esinesid primitiivsed soontaimed. Nendele lisandusid primitiivsed kollad ja sõnajalgtaimed.
Keskdevonis tekkisid esimesed puukujulised eostaimed.
Hilisdevonis ilmusid puitunud tüvega kõrged puud, mis moodustasid suuri metsi. Taimkatte intensiivse mitmekesistumise tõttu muutus ka atmosfääri koostis.
Seoses sellega toumus Devoni lõpus suurem väljasuremine

19 of 37

Väljasuremine mõjutas pigem soojades madalmeredes elavaid organisme, eriti rifimoodustajaid.
Mereelustikust mõjutas väljasuremissündmus enim brahhiopoode, trilobiite, ammoniite, nautiloide, konodonte, akritarhe ja lõuatuid.
Hilisdevoni väljasuremise põhjused on teadmata. Põhilisteks oletusteks on impakt, meretaseme kõikumised ning anoksia, globaalne jahenemine

20 of 37

Fosiilid

Devoni ladestutes on leitud rikkalikult fossiile, mis annavad meile väärtuslikku teavet selle ajastu kohta. Eestis on devoni ladestud üsna paksud, ulatudes kohati kuni 500 meetrini, eriti Kagu-Eestis.
Devoni ajastu setetes on sageli säilinud organismide jäänused heades tingimustes, mis soodustab fossiilide teket.
Devoni ajastut kutsutakse ka "kalade ajastuks", sest sel perioodil toimus kalade kiire evolutsiooniline areng- seetõttu leidub rikkalikult fossiile meres
Devoni ajastul hakkasid maismaale ilmuma esimesed maismaataimed (nt psilofüüdid) ja selgroogsed loomad, mis tähendab, et fossiilide leidmise võimalused laienesid ka maismaale.

23 of 37

Devoni ajastul elanud rüükalad ehk plakodermid (Placodermi), said oma nime nende keha esipoolt katnud paksu luuplaatidest rüü järgi. Rüü koosnes pea ja keharüüst ning mõlemad jagunesid omakorda erineva kuju ja suurusega luuplaatideks. Liigeskaelalistel rüükaladel oli pea ja kehaosa vahel kuklaliiges. Rüükaladel olid hästi arenenud paarisuimed ja sabauim ning kõhrest sisetoes. Neil ei olnud hambaid, toitu haarasid nad lõugade teravate servadega. Enamus rüükaladest elas veekogude põhjas, toitus detriidist ja taimedest. Väikesed rüükalad olid 3-4 cm pikkused. Suurematest röövkaladest, nagu Kanadast leitud Dunkleosteus, kelle pikkus ulatus kuni 11 meetrini, said maailma esimesed hiidselgroogsed. Esimesed Plakodermid ilmusid Siluri ajastul, nende õitseaeg langes aga Devoni ajastusse, mil nad saavutasid kiiresti suure mitmekesisuse.

• Teatakse ligikaudu 200 rüükalade perekonda, neist enamikku tuntakse ainult luuplaatide järgi, terved eksemplarid on haruldased. Eesti aladelt on leitud hulgaliselt Devoni ajastul elanud erinevate rüükalade luuplaate

24 of 37

Eestis on devoni ladestud eriti rikkad kalade fossiilide poolest. Devoni ladestuid leidub Eestis peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Näiteks on Pärnu lademest leitud psilofüütide jäänuseid, Tartust ja Võrust kalade fossiile.
Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad Gauja lademe klaasiliiv ja Burtnieki lademe raskesti sulav savi. Lisaks varustab devoni ladestu Lõuna-Eestit põhjaveega.
Kuna Eesti asus tol ajal lähedal ekvaatorile, oli siinne kliima soe ja niiske, mis soosis rikkalikku elustikku.
Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi

25 of 37

19. sajandil leidsid Tartu ülikooli professorid Hermann Asmuss ja Constantin Grewingk ürgsete Devoni-kalade jäänuseid mitmetest Tartu linnas asuvatest paljanditest. Asmuss oligi esimene, kes Eesti aladelt leitud „sauruste“, „krokodillide“, „hiidkilpkonnade“ või koguni „elevantide“ jäänusteks peetud fossiile hoopis ammu väljasurnud ürgkalade omaks hakkas lugema.
Asmuss töötas Aruküla koobastes suuremate vaheaegadega kokku 18 aasta vältel. Intensiivsemalt külastas ta koopaid kokku viiel aastal (1837–38 ja 1841–43). Nendel aastatel tehtud väljakaevamistööde tulemusena koostas ta harukordse kollektsiooni Devoni rüükalade (eriti just hiiglaslike artrodiiride) kivististest. Keeruliseks osaks selle töö juures oli leitud kivististe rekonstrueerimine ning tükk tüki haaval pisikestest jupikestest suuremate fragmentide kokkupanemine. 1843. aastal hindas ta oma unikaalse kogu suurust 1000–1200 fragmendini.

28 of 37

Loodusvaatamisväärsused

Eesti tuntuim devoni liivakivipaljand on Suur-Taevaskoda Ahja jõel – pikkus 150 m, kõrgus 24 m, vanus 400 miljonit aastat. Jõgede, järvede kallastel ja sälkorgudes asuvaid kuni

30 m kõrguseid

kesk-devoni paljandeid on

Eestis üle 200.

Foto: Sven Zacek

29 of 37

Väike-Taevaskoda

asub Suurest Taevaskojast mõnesaja m kaugusel, pikkus 140m, kõrgus 13 m, kaks koobast - Neitsikoobas ja Emaläte,varises 27.juuni2023

Kelci kroonika 17.-18.saj vahetusel kirjeldati koobaste ja uurete süsteemi Ahja jõe ürgorus

Foto:Reisijuht Delfi 5x4m Foto: Meida Mõtus (8x4m)

30 of 37

Piusa koopad

Inimtekkeline, kaevandati klaasiliiva, koobastesse praegu ei pääse. Piusa Külastuskeskus.

Foto: Toomas Tuul Foto: Reisijutud

31 of 37

Tori Põrgu ja liivakivipaljand

Kesk-devoni vanima Pärnu lademe stratotüüp (tüüpläbilõige), parim kogu Loode-Euroopas, kõrgus kuni 9 m, pikkus 400m

Paljandis 3 koobast, suurim Tori Põrgu - 7m pikkune, suudmest 5 x3 m

Foto: Eesti Geoloog Foto: Priidu Saart

32 of 37

Helme koopad

asuvad Helme Ordulinnuse lähedal Koopamäel. Allika vesi on need uuristanud kesk-devoni Burtnieki lademe Härma kihistuse liivakivisse, Kunagi olid koopad suuremad.Praegu 38 m pikkune koobastik.

Foto: Sven Zacek

33 of 37

Viljandi liivakivipaljand

kesk-devoni Aruküla lademest, kõrgus 6 m, pikkus 18 m, asukoht lossimäed

Fotod: T.Meidla

34 of 37

Hendrikhansu paljand

Viljandi maakond Mulgi vald Sarja küla Paljandi kogupikkus on 67 m ja kõrgus 6,9 m. Paljandi seinalt on leitud monogramme, mis kannavad aastanumbrit 1800 ja tunduvad oma kalligraafiliste tähtedega kui liivasse raiutud kunstiteosed. Legendi järgi elas ja tembutas siin Vanapagan.

Fotod: Kersti Laineste

35 of 37

Kallaste pank

Peipsi idakaldal Kallaste linna juures, paljandeid 11, 2-4m kõrgune, kohati kuni 9 m, 1 km pikkusel lõigul, 60 uuret, neist 5 koobast, tekkinud nii lainetuse kui põhjavee väljavoolu tõttu, iseloomulik põimkihistus.

Foto: Sibulatee Arenguklubi

36 of 37

Tartus Emajõe ääres kolm väikest ja üks suur paljand (Kalmistu paljand), mitu paljandit on hävinud
Tõrva, Karksi-Nuia liivakivi paljand
Härma müürid
Hinni kanjon
Tamme paljand
Aruküla paljand

jne kuni 200 täis…

1 of 37