HTI teadusseminar: “Teaduspõhine lähenemine kestlikkuse pädevustele ja digitaalsele heaolule”

Katrin Männik, Kadri Mettis

9.aprill 2025.a.

Tallinna Ülikooli

missioon

Toetada Eesti jätkusuutlikku arengut kõrgetasemelise teadus-, õppe- ja loometöö, ühiskondliku mõttevahetuse, ettevõtluse, avaliku ja kolmanda sektoriga läbiviidava koostöö ning akadeemilise partnerluse arendamise kaudu.

Soojendusküsimus: kas ülikool saab olla rohevedur?

• Ülikool on organisatsioonina suunanäitaja ühiskonnas “Oleme hariduse uuendajad ning teaduspõhise mõtteviisi eestvedajad ühiskonnas ja selle korraldamisel”
• TLÜ toetab Eesti jätkusuutlikku arengut kõrgetasemelise teadus-, õppe ja loometöö, ühiskondliku mõttevahetuse, ettevõtluse, avaliku ja kolmandasektoriga läbiiviidava koostöö ning akadeemilise partnerluse arendamise kaudu (Arengukava 2023-2027)
• Panustame Eesti kohanemisse looduslike ja sotsiaalsete muutustega, pakume lahendusi inimese tervisekäitumise ja heaolu kujundamiseks, loodusressursside kestlikuks haldamiseks ja rohepöörde elluviimiseks (Arengukava 2023-2027)

​

Roheoskused ja/või kestlikkuse pädevused?

• Kestlikkus - kõigi eluvormide ja planeedi vajaduste esikohale seadmine, tagades, et inimtegevus ei ületaks planeedi Maa taluvuspiire (GreenComp - Euroopa kestlikkusalaste pädevuste raamistik, EC ja JRC 2022)
• Roheoskused ja kestlikkuse pädevused on samatähenduslikud, hõlmavad üldpädevusi ja spetsiifilisi/erialaseid pädevusi
• Horisontaalsed roheoskused puudutavad kõiki eluvaldkondi
• Kestlikkuse pädevus - suutlikkus võtta omaks kestlikkuse väärtused ja mõista kompleksseid süsteeme, et oma tegevusega taastada ja säilitada ökosüsteeme ning suurendada õiglust, luues seeläbi visioone kestlikust tulevikust (GreenComp)
• Kestlikkuse pädevus - teadmiste, oskuste, väärtuste ja hoiakute kogum, mis on vajalik selleks, et arendada ja toetada kestlikku ja ressursisäästlikku ühiskonda ning selles osalemist (CEDEFOP 2022)

​

Kestlikkuse pädevused ettevõttes ja ka teistes organisatsioonides (Roheoskuste programm)

​

Programmis (I ja II etapp):

​

• Kontseptsioon
• Esmane õppekavade analüüs
• Koolitusvajaduste väljaselgitamine
• Õppevara arendus (2025-2026) - luuakse e-õppe mooduleid, mida saab kasutada erinevates ainetes

Näiteid Kutsekoja Oskuste Kompassist

• Kriitiline mõtlemine - inimene oskab hinnata teabe, argumentide jm kvaliteeti, töötleb ja mõistab fakte ning nende seoste kõige olulisemaid aspekte. Kahtleb nähtustevahelisteseoste loogilisuses, paikapidavuses ja toimivuses.
• Rohepesu äratundmine - tunneb ära tegevused, mis jätavad mulje, et toode, teenus,ettevõte vm on keskkonnasõbralikum kui see tegelikult on.
• Kestlikkuse valdkonnas seoste uurimine - uurib ja seob kestlikkuse probleemide lahendamiseks erinevaid distsipliine, meetodeid, lähenemisi jm ning kasutab tõendeid ja uuringuid, et kestlikkusele kaasaaitavaid muutusi paremini mõista, selgitada, prognoosida ja juhtida.
• Vastutustundliku tarbimise edendamine - edendab selliseid poliitikaid, meetmeid ja haridusprogramme, mis soodustavad tervislikke eluviise ja ennetavat osalemist säästvas tarbimises ning muudavad tarbijate hoiakuid, ostuharjumusi ja ootusi.
• Geotehnilise mõju prognoosimine - hindab geoloogilise ja hüdroloogilise uuringu käigus ehitustegevuse, kaevandamise jmt võimalikku mõju objektile ja seda ümbritsevale maapinnale (erosioon, põhjavee saastumine jmt).

​

Näiteid

• Koostöö tegemine - suhtleb, vahetab teavet, peab nõu ja teeb koostööd isikute, isikuterühmade ja teiste organisatsioonidega, et leida ühine mõistmine, leppida vajaduse korral kokku kompromissides ning tagada töö maksimaalne tõhusus.
• Eestvedamine - inspireerib ja motiveerib meeskonda ühise eesmärgi nimel tegutsema ning soovitud tulemusi saavutama.
• Keskkonnajuhtimine - planeerib, juhib ja koordineerib looduskeskkonnaga seotud tegevusi, osalisi ja ülesandeid, et luua, kaitsta ja säilitada keskkonda ning vähendada inimtegevuse negatiivset mõju loodusele.
• Kestlikkusest süsteemselt mõtlemine - läheneb kestlikkuse teemale, probleemile vm igast küljest, võttes arvesse aega, ruumi ja konteksti, et mõista elementide koostoimet süsteemides ja nende vahel. Hindab inimeste ja looduse vastastikust koostoimet.

​

​

​

​

​

Roheoskused on veel väheuuritud valdkond

​

Allikas: Fuchs, “Green Skills for Sustainability Transitions” Geography Compass, 2024

Eksperiment Nr 1: roheoskuste omandamine valitud ainetes - õppija enesereflektsioon

​

VALIM

1. HÜPE ainekursus “Kliima- ja innovatsiooniteadlikkus” (6 EAP, magistrandid erinevatest instituutidest, 13 vastust)
2. Rohepöörde juhtimise mikrokraadiprogrammi ainekursus “Keskkond, ühiskond ja innovatsioon” (4 EAP, täiendusõppijad ettevõtetest jt organisatsioonidest, 12 vastust)
3. Valikaine “Jätkusuutlik mõtlemine” (6 EAP, magistrandid erinevatest instituutidest, 32 vastust)
4. Ainekursus “Communication Management” (BFM aine magistriprogrammis, inglisekeelne, 12 EAP)

​

LÄHENEMINE: GreenComp 12 kestlikkuse pädevust

​

MEETOD: küsimustik ainekursuse lõpus, paludes tutvuda enne Euroopa kestlikkuse raamistikuga

​

ARTIKKEL (Männik & Infanger): abstract esitatud, artikkel töös

​

KÜSIMUS: Palun anna oma hinnang, milliseid roheoskusi arendatakse/omandad ainekursusel

GreenComp 2.1 Süsteemne mõtlemine: läheneda kestlikkuse probleemile mitmekülgselt; võtta arvesse aega, ruumi ja konteksti, et mõista tegurite koostoimet süsteemides ja nende vahel (väga vähe…väga palju). 1) 2) 3) 4)

Eksperiment Nr 2: roheoskuste omandamine läbi ELU projekti kogemuse “Ringbiomajanduse mikrokraadiprogrammi arendamine”

VALIM:

12 tudengit ja nende õpiteekond

​

LÄHENEMINE: GreenComp Bianchi et al 2020, Wiek et al 2011

​

MEETOD: enesereflektsioon, tagasiside mentoritele, kohtumiste memod, valminud portfoolio

​

ARTIKKEL (Männik & Pata): lõpufaasis publitseerimiseks

​

Miks ja mida uurida - õppija vaade?

• Milline kestlikkuse pädevuste raamistik on tõhus, et hinnata uute teadmiste, oskuste omandamist ja hoiakute muutumisi?
• Millised uurimismeetodeid (sh sekkumised) kasutada roheoskuste hindamiseks?
• Kas see võiks olla õppija tagasiside regulaarne osa? Nt ülikool kogub samad andmed kõikidest õppekavadest.
• Millised on erinevused ja sarnasused, arvestades õppija profiili, aine iseloomu, valdkonda, omandamise viisi jne?

Eksperiment Nr 3: roheoskuste case-study analüüs organisatsioonis - EdTech ettevõttes

ETTEVÕTE:

MatheArena/Austria

​

MEETOD: case-study, küsimustik valikvastuste ja avatud küsimustega

I Üld ja demograafiline info ettevõtte kohta

II Kestlikkuse pädevuste hindamine:

• Roheteadlikkus ettevõttes (lähtekoht GreenComp I: Kestlikkusväärtuste omaksvõtmine, pädevused - kestlikkuse väärtustamine, õigluse toetamine, looduse väärtustamine)
• Jätkusuutlikkuse ja keskkonna-alase vastutusega seotud äritavad (GreenComp II: Kestlikkuse keerukuse käsitamine, pädevused - süsteemne mõtlemine, kriitiline mõtlemine, probleemi piiritlemine)
• Roheoskused digitaalses tootearenduses (GreenComp IV: Tegutsemine kestlikkuse nimel, pädevused - poliitiline ärksus, ühistegevus, isiklik algatus)
• Roheoskuste õppimisprotsess ettevõttes (GreenComp III: Kestliku tuleviku kujutamine, pädevused - tulevikupädevus, kohanemisvõime, uuriv mõtlemine)

III Kestlikkuse pädevuste seis ja arenguvajadus ettevõttes

​

Vastused näidis

Green awareness in your company (Likerti skaala 1-5):

2.1 Sustainability in EdTech is crucial for business growth and long-term impact. Answer: 5

2.2 Our employees are aware of the environmental impact of digital learning technologies. Answer: 4

2.3 We prioritise sustainability when developing EdTech solutions (e.g. energy-efficient software, eco-friendly servers). Answer: 5

2.4 We prioritise sustainability in creating the content for our products. Answer: 4

​

Open ended questions:

2.5 What is your desired future for the company (long-term)?

Answer: sustainable development of product, user base and community (i.e. students, teachers, tutors and everyone else who wants to learn maths)

2.5 How does your staff care about sustainability?

Answer: They care a lot as they are driven by idealism. Our strategic decisions are quite important to them and should always keep community and sustainability in mind

​

​

Mis on ettevõtte fookuses?

​

Allikas: Jay et al “Getting strategic about sustainability”, Harvard Business Review January-February 2025

Miks ja mida uurida - organisatsiooni vaade?

• Kuidas tõlkida roheoskused EdTech sektorisse?
• Milline on erineva profiiliga ettevõtete suhtumine, arenguvajadused ja kestlikkuse perspektiiv?
• Kas ettevõtte pikaajaline strateegia on mõju- ja väärtuspõhine?
• Kuidas teaduspõhine lähenemine aitab kaasa kestlikkuse võimekuse tõstmisele ja ärimudeli arendamisel EdTech sektoris?
• Millised elukestva õppe programmid aitavad kaasa kestlikkuse pädevuste kasvatamisele?

Roheoskused, teaduslik mõtlemisviis ning süsteemmõtlemine - Saaks neid siduda?

Projekt HARTA A3: “Õpilaste teadusliku mõtlemisviisi ning süsteemmõistelise mõtlemise kujundamine III ja IV kooliastme loodusteaduste tundides ning õpetajate vastava õpetamis- ja hindamisalase pädevuse tõstmine”

Well-being in Digital Education Ecosystem

ERASMUS-EDU-2024-POL-EXP-DIGITAL

WINDEE - Well-being in Digital Education Ecosystem (ID 101195779)

Supporting Learning Environments in Digital Education

​

ERASMUS-EDU-2024-POL-EXP-DIGITAL

LED Education - Supporting Learning Environments in Digital Education (ID 101195727)

Probleemid, mis tulenevad liigsest ekraaniajast

• Füüsiline ja psühholoogiline kahju, sealhulgas aju- ja nägemisprobleemid, mis on tingitud ekraaniaja pikkusest ja mobiilseadmete ülemäärasest kasutamisest. Uuringud näitavad, et õpilased lisavad õppimise või kooliga seotud ekraani- ja mobiiliseadmete kasutusaja oma vaba aja ekraaniajale.
• Ekraaniaega seostatakse negatiivselt füüsiliste ja kognitiivsete võimete arenguga ning positiivselt ülekaalulisuse, unehäirete, depressiooni ja ärevusega. Füüsiline aktiivsus ei kompenseeri ekraaniaja kahjulikke mõjusid. Samas väidavad teadlased, et multitaskimine ja kõrvaltegevused võivad olla konkreetsed kontekstilised tegurid, mis mõjutavad negatiivselt laste füüsilist ja kognitiivset seisundit.
• Kognitiivne kahju tuleneb digitaalsest väsimusest ja ajuudust (brain fog), mida põhjustab tehnoloogiate sõltuvuslik disain (automaatne taasesitus, lõputu kerimine, tähelepanu haaramiseks loodud disain, märguanded, meeldimised jne). Kehv õppeedukus tuleneb kognitiivsetest häiretest nagu väsimus, ajuudu ning tähelepanu ja kognitiivsete võimete langus.
• Kehv õppeedukus ja madalamad akadeemilised saavutused võivad omakorda mõjutada isiksuse enesehinnangut.

Õpetaja ja õppija heaolu digiõpikeskkondades - Digital wellbeing

Digitaalne heaolu tähendab oskust kasutada digitehnoloogiaid nii, et need toetavad inimeste, perede ja organisatsioonide tööalast produktiivsust, soodustavad sotsiaalsete suhete hoidmist ning aitavad säilitada tervislikku ja tasakaalus eluviisi, vältides seejuures digitehnoloogiatega kaasnevaid negatiivseid mõjusid, nagu tähelepanu hajumine, sõltuvus ning ohud tervisele, turvalisusele ja privaatsusele.

​

Digital well-being

Psychological, cognitive, emotional, physiological, didactical

​

​

Challenges

Resources

Person specific factors

Device specific factors

Context specific factors

Mariek M P Vanden Abeele, Digital Wellbeing as a Dynamic Construct, Communication Theory, Volume 31, Issue 4, November 2021, Pages 932–955, https://doi.org/10.1093/ct/qtaa024

Õppija ja õpetaja digitaalne heaolu ja kestlikkus:

1. Kuidas tagada, et jätkusuutlikkuse haridus, mis tugineb digitehnoloogiale, ei tooks kaasa õppijate ekraani väsimust ja suurenenud kognitiivset koormust?
2. Kuidas õpetada noortele tehnoloogia kasutust, mis toetaks nii keskkonda kui ka nende isiklikku heaolu?
3. Millised on õpetajate suurimad väljakutsed digitaalse heaolu säilitamisel keskkonnas, kus tehnoloogia kasutus hariduses pidevalt kasvab?
4. Kuidas saavad haridusasutused toetada õpetajate digitaalset heaolu nii, et see edendaks ka jätkusuutlikke hariduspraktikaid?

Ettevõtlus, digitaalne heaolu ja kestlikkus haridustehnoloogias:

1. Milliseid jätkusuutlikkuse põhimõtteid tuleks arvestada uute haridustehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel, et toetada nii õppijate kui õpetajate digitaalset heaolu?
2. Millised on head näited haridustehnoloogia lahendustest, mis edendavad digitaalset heaolu ja jätkusuutlikkust korraga?
3. Milliseid oskusi ja teadmisi vajavad ettevõtjad, et luua haridustehnoloogiaid, mis tasakaalustavad edukalt keskkonnasäästu, efektiivse õppimise ja digitaalse heaolu eesmärke?

Projektid

tlu.ee

Aitäh!