Grupp 1 ja 2

Jätkusuutlik ülikooliaed ja kogukond

​

​

TEEMAD

Tiimiliikmed ja erialad

juhendajad

Tegevuste rakendamine

Projekti teaduspõhisus

Projekti eesmärk ja olulisus

Aeda tutvustav video

Grupp 1:

​

Karmen Kirsti, eripedagoogika

Anne Mari Saks, kultuuriteadus

Emily-Sofia Merivälja, integreeritud loodusteadused

Jacqueline Rozenberg, bioloogia

Katariina Taukar, psühholoogia

Marju Avamere, kunstiteraapiad

​

​

Grupp 2:

​

Anete Järvelaid, eripedagoogika

Gunnar Salumäe, psühholoogia

Karin Pisa, kehakultuur

Luise Sommer, kunstiteraapiad

Maili Õunaaed, õigusteadus

Juhendajad:

Elle Rajandu, Galina Kapanen

​

Kaasjuhendajad:

Merle Laurits, Jaagup Kippar

EESMÄRK

• Eesmärgiks oli taaselustada TLÜ-sse 2019. a. rajatud konteineraed atraktiivse avaliku ruumina, mis tähendas muuta ülikooliaed nähtavamaks, võimaldada ülikooliperele ootustele vastav aiakasutus ja leida aiale jätkusuutlik hooldusmudel.
• Aia nähtavaks tegemisel sihtgruppidele oli võetud eesmärgiks luua aeda tutvustav video, korraldada ülelinnaline avatud üritus ülikooliperele, kogukonnaaedade rahvale ja linnaesindajatele, et aeda populariseerida ja kokku tuua parim teave keskkonnaaedade kestlikkusega seonduvast.

​

OLULISUS

• Positiivne mõju tervisele — võimalus rohelises keskkonnas aega veeta. Ideaalne koht puhkepausiks või väiksema ettevõtmise tarbeks.
• Õppimisvõimalused – võimalus tutvuda tarbe-, dekoratiiv- ja õppeotstarbeliste taimedega.
• Õpetamise võimalused — võimalus anda panuse hariduslikku väljundisse. Näiteks, bioloogia praktikumidele taimede pakkumine ja õppematerjalide koostamise tarbeks.
• Värske rohelise toidu pakkumine — võimalus maitsta aiasaadusi.
• Visuaalselt kena koht ülikoolilinnakus.

​

​

​

PROBLEEM

• Jätkusuutlikkuse tagamine
• aktiivse kogukonna puudumine
• aia mitteatraktiivne välimus
• vähene teadlikkus aia olemasolust

​

​

​

​

​

​

TEADUSPÕHISUS (1)

• Jätkusuutlikuma kommuunielu toimimiseks aitavad kaasa kogukonnaaiad (Firth et al., 2011).
• Tervendavatel aedadel ja rohelusel on toetav mõju inimese taastumisele, stressi vähendamisele ning tervisenäitajate (sealjuures vaimse tervise) parandamisele (Marcus & Barnes, 1999).
• Looduses viibimisel on positiivne mõju inimese erinevatele kognitiivsetele funktsioonidele nagu näiteks mälule, tähelepanule, keskendumisele, impulsside kontrollimisele (Bratman et al., 2012).
• Aiataimed aitavad luua mõnusa ja rahuliku atmosfääri keset pingelist õpikeskkonda (Pitt, 2014).

​

TEADUSPÕHISUS (2)

• Mitme kommunikatsioonikanali kasutamine saab märkimisväärselt tõsta inimeste kaasatust (Ye et al., 2019).
• Järjepidev sisu postitamine saab hoida ülikooli kogukonda kursis aktuaalsete sündmuste ja võimalustega, suurendades üliõpilaste kaasatust ja toetades nende sidet ülikooliga (Li & Xue, 2023).
• Konverentsid saavad tõsta ülikooli mainet kui teadmiste keskust ja mõttejuhti, tugevdades jätkusuutliku aianduse praktikate propageerimist (Too & Bajracharya, 2015).
• Visuaalne sisu jääb inimeste mällu kauemaks ja saab olla efektiivne teabe edastaja (Brady et al., 2018). Video saab aidata luua emotsionaalset ühendust ja suurendada huvi (Abdulrahaman et al., 2020).

​

TEGEVUSTE RAKENDAMINE

• 2. mail toimus suur istutuspäev.
• 10. mail toimus konverents “Jätkusuutlik aed”, mille käigus tutvustati aeda ülikooliperele ning kogukonnaaedade rahvale.
• Samuti viidi läbi kunstiteraapia töötuba.
• Valmis aeda tutvustav video.

https://www.canva.com/design/DAGHp1y6wz8/SB7Ygusbhu3fnkONyxfTbw/watch?utm_content=DAGHp1y6wz8&utm_campaign=designshare&utm_medium=link&utm_source=editor

KUNSTITERAAPIA TÖÖTUBA

• Töötoa eesmärk oli tähelepanu juhtimine looduse ja vaimse tervise seostele.
• Keskenduti väärtuste teemale, loodusdetailide märkamisele ning sensoorsete komponentide tajumisele.
• Töötoas osales 15 inimest ning see kestis 60 min.

​

​

​

​

TULEMUSED

• Aiaplaan

• QR -koodid

• Taimede kasvu ja õitsemise tabel

TULEMUSED

​

TÄNAME KUULAMAST

ALLIKAD (1. rühm)

​

• Bratman, G. N., Hamilton, J. P., & Daily, G. C. (2012). The impacts of nature experience on human cognitive function and mental health. Annals of the New York Academy of Sciences, 1249(1), 118–136. https://doi.org/10.1111/j.1749-6632.2011.06400.x
• Firth, C., Maye, D., & Pearson, D. (2011). Developing “community” in community gardens. Local Environment, 16(6), 555–568. https://doi.org/10.1080/13549839.2011.586025
• Marcus, C. C., & Barnes, M. (Eds.). (1999). Healing gardens: Therapeutic benefits and design recommendations (Vol. 4). John Wiley & Sons.
• Pitt, H. (2014). Therapeutic experiences of community gardens: Putting flow in its place. Health & Place, 27, 84–91. https://doi.org/10.1016/j.healthplace.2014.02.006

​

​

​

​

ALLIKAD (2. rühm)

​

• Abdulrahaman, M. D., Faruk, N., Oloyede, A. A., Surajudeen-Bakinde, N. T., Olawoyin, L. A., Mejabi, O. V., Imam-Fulani, Y. O., Fahm, A. O., & Azeez, A. L. (2020). Multimedia tools in the teaching and learning processes: A systematic review. Heliyon, 6(11). https://doi.org/10.1016/j.heliyon.2020.e05312
• Brady, T. F., Alvarez, G. A., & Störmer, V. S. (2018). The Role of Meaning in Visual Memory: Face-Selective Brain Activity Predicts Memory for Ambiguous Face Stimuli. The Journal of Neuroscience, 39(6), 1100–1108. https://doi.org/10.1523/jneurosci.1693-18.2018
• Li, J., & Xue, E. (2023). Dynamic Interaction between Student Learning Behaviour and Learning Environment: Meta-Analysis of Student Engagement and Its Influencing Factors. Behavioral Sciences, 13(1), 59. https://doi.org/10.3390/bs13010059

​

​

​

​

ALLIKAD (2. rühm)

​

• Too, L., & Bajracharya, B. (2015). Sustainable campus: engaging the community in sustainability. International Journal of Sustainability in Higher Education, 16(1), 57–71. https://doi.org/10.1108/ijshe-07-2013-0080
• Ye, X., Zhao, B., Nguyen, T. H., & Wang, S. (2019). Social Media and Social Awareness. Manual of Digital Earth, 425–440. https://doi.org/10.1007/978-981-32-9915-3_12

​

​

​

​