Kiusamisteemalise küsimustiku tulemused

Tambet Anja

Tartu Kesklinna Kool

Üldine info

• Küsitlus viidi läbi 12.-16. detsembril 2022.
• Küsitlus viidi läbi Stuudiumi küsimustiku keskkonda kasutades.
• Küsitlusele vastas 111 õpilast ja eelduslikult 95 lapsevanemat.

Küsimustiku sisu

• Mida tähendab sinu/teie jaoks kiusamine?
• Kas sulle/teie lapsele on viimase kahe nädala jooksul koolis korduvalt tahtlikult haiget tehtud (tõugatud, lükatud, löödud)?
• Kas sulle/teie lapsele on viimase kahe nädala jooksul koolis korduvalt sõnadega haiget tehtud (inetud hüüdnimed, solvamine, mõnitamine)?
• Kas sind/teie last on viimase kahe nädala jooksul koolis korduvalt tõrjutud (ei ole suheldud, on ühisüritustest välja jäetud)?
• Kas sind/teie last on viimase kahe nädala jooksul koolis korduvalt tõrjutud (ei ole mängu võetud, ei ole suheldud, on ühisüritustest kõrvale jäetud)?
• Kellelt oled sina kiusamise korral abi saanud?/Kelle poole on teie laps kiusamise korral pöördunud?

Tulemused: õpilased

• Klasside lõikes oli vastajaid 0-11 ehk siis maksimaalselt pool klassist.
• Kooliastmete lõikes oli vastajaid 10, 47 ja 54 vastavalt esimesest, teisest ja kolmandast kooliastmest.
• Esimene kooliaste: kolm õpilast vastas, et neid kiusatakse mingil moel. Sõnadega haiget tegemist esines kõige rohkem (kahel õpilasel).

Tulemused: õpilased, II kooliaste

20 õpilast (42,6%) vastas, et neid kiusatakse mingil moel. Kolm õpilast (6,4%) vastas, et neid kiusatakse kahel moel. Kahel juhul esines sõnadega ja füüsilist haiget tegemist ning ühel juhul sotsiaalselt ja füüsiliselt. Nelja õpilase puhul (8,5%) esines füüsilist haiget tegemist, 15 õpilase puhul (31,9%) esines sõnadega haiget tegemist ning nelja õpilase puhul (8,5%) esines sotsiaalset tõrjumist.

​

Tulemused: õpilased, III kooliaste

• 21 õpilast (38,9%) vastas, et neid kiusatakse mingil moel. Seitse õpilast (13,0%) vastas, et neid kiusatakse kahel moel ning üks õpilane (1,9%) vastas, et kolmel moel. Nelja õpilase puhul esines sõnadega ja füüsilist haiget tegemist, kahel juhul sõnadega ja sotsiaalselt ning ühel juhul sotsiaalselt ja füüsiliselt. Kümne õpilase puhul (18,5%) esines füüsilist haiget tegemist, 13 õpilase puhul (24,1%) esines sõnadega haiget tegemist ning seitsme õpilase puhul (13,0%) esines sotsiaalset tõrjumist.

​

​

Kokkuvõte: õpilased

• Üleüldse on mingil moel kiusamist raporteerinud 44 õpilast 111-st ehk 39,6%.
• Kvalitatiivsetest vastustest tulenevalt nähtub, et enamus kiusamist raporteerinud õpilastest on abi saanud koolisiseselt (õpetajad, klassijuhataja, sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog), osad on abi saanud kodust (ema, isa) ning sõpradelt.
• Üheksa õpilast 44-st (20,1%) tunneb, et ei saa kiusamise korral kellegi poole pöörduda või ei ole abi saanud.

Tulemused: lapsevanemad

Klasside lõikes oli vastajaid 0-11.

Kooliastmete lõikes oli vastajaid 36, 25 ja 34 vastavalt esimesest, teisest ja kolmandast kooliastmest.

Esimene kooliaste: 20 vanemat (55,5%) vastas, et nende last kiusatakse mingil moel. Seitse vanemat (19,4%) vastas, et kiusatakse kahel moel ning viis vanemat (13,9%) vastas, et kolmel moel. Kuuel juhul esines sõnadega ja füüsilist haiget tegemist, ühel juhul füüsiliselt ja sotsiaalselt. 13 vanemat (36,1%) raporteeris füüsilist haiget tegemist, 18 vanemat (50%) sõnadega haiget tegemist ning kuus vanemat (16,7%) sotsiaalset tõrjumist.

Tulemused: lapsevanemad, II kooliaste

10 vanemat (40%) vastas, et nende last kiusatakse mingil moel. Kaks vanemat (8%) vastas, et kiusatakse kahel moel, mõlemal juhul esines sõnadega ja füüsilist haiget tegemist. Kolm vanemat (12%) raporteeris füüsilist haiget tegemist, üheksa vanemat (36%) sõnadega haiget tegemist.

​

Tulemused: lapsevanemad, III kooliaste

Viis vanemat (14,7%) vastas, et nende last kiusatakse mingil moel. Neli vanemat (11,8%) vastas, et kiusatakse kahel moel, kõigil juhtudel esines sõnadega ja füüsilist haiget tegemist. Neli vanemat (11,8%) raporteeris füüsilist haiget tegemist, neli vanemat (11,8%) sõnadega haiget tegemist ning üks (3%) raporteeris sotsiaalset tõrjutust.

​

​

Kokkuvõte: lapsevanemad

• Üleüldse on mingil moel oma lapse kiusamist raporteerinud 35 vanemat 95-st ehk 36,8%.
• Kvalitatiivsetest vastustest tulenevalt nähtub, et enamus kiusamist raporteerinud õpilastest on abi saanud kodust (ema, isa), osad on abi saanud koolist (õpetajad, klassijuhataja, sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog).
• Viis vanemat 35-st (14,3%) tunneb, et tema laps ei saa kiusamise korral kellegi poole pöörduda või ei ole abi saanud.

Tulemused: teine ja kolmas laps

• Vastajaid kokku teise ja kolmanda lapse küsimustikule oli vastavalt 27 ja üheksa.
• Teise lapse küsimustik: kooliastmete lõikes oli vastajaid 10, 9 ja 8 vastavalt esimesest, teisest ja kolmandast kooliastmest. Kaks (20%) esimese kooliastme vanemat raporteeris kiusamist, üks (11%) teise kooliastme vanem raporteeris kiusamist ning kolmanda kooliastme puhul ei raporteerinud ükski vanem kiusamist.
• Üleüldse on mingil moel oma lapse kiusamist teise lapse puhul raporteerinud kolm vanemat 27-st ehk 11,1%.
• Üks vanem kolmest (33,3%) tunneb, et tema laps ei saa kiusamise korral kellegi poole pöörduda või ei ole abi saanud.

Järeldused

• Suurema tõenäosusega vastasid küsimustikule need õpilased ja lapsevanemad, kelle jaoks on teema aktuaalne.
• Esimese kooliastme puhul on mõistlikum küsida infot vanematelt, teise ja kolmanda kooliastme puhul õpilastelt endilt.
• Edaspidi oleks vaja läbi mõelda võimalused, kuidas tagada olukord, et valdav enamus teise ja kolmanda kooliastme õpilastest vastaksid küsitlusele.

Tänan tähelepanu eest!

​

​