1 of 20

PISA 2022: mõtteid õpetajaharidusele

Maie Kitsing�haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik, HTM�

2 of 20

PISA 2022: mündi varju pool

Tulemused

Langus kõigis valdkondades, eriti matemaatikas

Loodusained –negatiivne trend

Sots. taust

Mõju peaaegu kahekordistus

Täheldatav negatiivne trend

Mikrokliima

Mitmed näitajad OECD riikide keskmisest madalamad

Enamike näitajate osas negatiivne trend

3 of 20

I. Õpetamisega seotud väljakutsed õpetajaharidusele

1. Õpetajate oskus kohandada õppeprotsessi selliseks, et:

    • iga lapse areng toimuks vastavalt tema potentsiaale
    • … tulemuslikumalt õpetada loodusteaduslikke aineid (G,B, F, K) ja seda viisil, mis toetaks õpingute jätkamist LTT suunal
    • … arendada õpilastel kõrgema taseme mõtlemisoskusi
    • … arendada poiste funktsionaalset lugemisoskust

2. Õpetamine vene õppekeelega koolides vajab eraldi tähelepanu

4 of 20

EÕS 2020: seada latt õpilase võimeid arvestades nii kõrgele, et see oleks jõupingutust rakendades ületatav … (1)

5 of 20

LTT valdkondadega seotud õppeainete, eriti loodusainete õpetamine vajab tähelepanu

Haridusvaldkonna arengukava 2035

Tipptasemel oskustega:

    • f. lugemisoskus 20%
    • matemaatiline kirjaoskus 25%
    • loodusteaduslik kirjaoskus 20%

6 of 20

Õpilaste osakaalud matemaatika 4., 5. ja 6. saavutustasemetel

Kuuenda taseme õpilased on suutelised:

  • mõtestama, üldistama ja kasutama informatsiooni keerukate liitprobleemide uurimisel ja modelleerimisel

  • siduma erinevaid infoallikaid ja esitusi omavahel

  • edukalt matemaatiliselt mõtlema

ja argumenteerima

  • kasutama omandatud abstraktseid matemaatilisi operatsioone ja seoseid uute lähenemisteede ja strateegiate leidmiseks uudsete situatsioonide lahendamisel.

  • sõnastama täpselt ja kommunikeerima oma tegevusi ja arutlusi, tõlgendusi ja argumente, mis viivad tõdemustele, mis on kokku sobivad ja vastavuses lähtesituatsiooniga

7 of 20

Eesti tüdrukute ja poiste lugemistulemuse vahe on vähenenud 26,7 punktile, kuid seda eelkõige tüdrukute arvelt

8 of 20

II. Õppimist takistavate teguritega seotud väljakutsed õpetajaharidusele

1. Oskus märgata ja toetada õppimises tuge vajavat õpilast

2. Oskus luua õppimist toetavaid suhteid õpilastega

3. Oskus märgata tõrjutud ja kiusatud õpilasi ning sekkuda

4. Oskus märgata ja toetada õpilast, kes on koduse toeta

5. Oskus läbi viia tunde, mis on sisult kaasahaaravad, õpilaste huvi toetavad ja „päriseluga“ seotud

6. Oskus märgata ja mõjutada lapsevanemaid

9 of 20

Koolide taust peegeldab piirkonna tausta piirkonnas

10 of 20

Õpilase/kooli sotsiaal-majanduslik taust on erinev, ometi saab sama taustaga ka erinevaid tulemusi

11 of 20

Koolikultuuri ja mikrokliimat peegeldavad tegurid PISA 2022 vaateväljas

Toetus ja distsipliin matemaatika tunnis

Turvalise õpikeskkonna loomine

Õpilaste osalemine õppetööst ja enesedistsipliin

Vanemate tugi ja kaasatus

Õpetaja tugi

Distsipliin

Turvalisuse riskid koolis

Turvalisus

Kiusamine

Hilinemine

Pikaajaline puudumine

Puudumine üksikutest tundidest

Puudumine päev v rohkem

Toetus

Kaasamine

Õpilaste enesetunne koolis

Ärevus

Kuulumistunne

12 of 20

Õpetaja toetus (1)

Väited:

  • Õpetaja tunneb huvi iga õpilase õppimise vastu.
  • Õpetaja annab eraldi abi, kui õpilane seda vajab.
  • Õpetaja abistab õpilasi nende õpingutes.
  • Õpetaja jätkab õpetamist niikaua kuni õpilased saavad aru

Toetuse järjestus, ülemise ja alumise kvartiili järgi; matemaatika keskmiste punktide võrdlus koolides

  • Õpetaja tunneb huvi … 26p
  • Õpetaja annab eraldi abi … 27p
  • Õpetaja abistab õpilasi … 25p
  • Õpetaja jätkab õpetamist … 14 p

Õpetajapoolne toetus on suurem maakoolides ja erakoolides

***

Võrreldes 2012. aastaga on vähenenud õpetaja eraldi abi, üldine õpilaste abistamine ja ka õpetaja õpetamise jätkamine niikaua kuni õpilased aru saavad

13 of 20

Õpetaja toetus (2)

Õpetaja toetuse indeks

  • Indeksi väärtus -0,19; sarnane Leedu ja Mongooliaga; Singapuris 0,38
  • 64. kohal osalenud riikide hulgas

Kui õpetaja toetus suureneks ühe ühiku võrra, suureneks Eesti õpilaste keskmine matemaatika tulemus:

Õpilase tasandil 7p

Kooli tasandil 7p

Poola, Tšehhi, Sloveenia, Kreeka, Austria, Holland, Prantsusmaa, Türgi, Ungari, Läti, Küpros, Belgia, Slovakkia, Horvaatia

14 of 20

Puudumine/hilinemine ja õpilaste tulemused on otseselt seotud (2)

Eesti õpilaste matemaatika keskmine tulemus oleks 27p võrra kõrgem kui hilinemist poleks esinenud (kirjeldab matemaatika tulemuse variatiivsusest 2,5%)

Eesti õpilaste matemaatika keskmine tulemus oleks õpilase tasandil 22 p võrra kõrgem kui puudumist poleks esinenud;

kooli tasandil 52p võrra

Koolide keskmine tulemus oli 536 p (puudumiste IV kvartiil),

koolide keskmine tulemus oli 482 p

(I kvartiil)

VAHE: 54p

15 of 20

Õppetundidest puudumine on eelkõige seotud turvalisuse puudumisega või tunni igavusega��* Õpilased, kes on puudunud rohkem kui 3 kuud järjest

16 of 20

Õpilaste ja õpetajate suhted koolis

Väited:

  • Minu kooli õpetajad suhtuvad minusse lugupidavalt.
  • Kui ma tuleksin tundidesse ärritunult, oleksid mu õpetajad minu pärast mures.
  • Kui ma tuleksin kolme aasta pärast oma koolile külla, oleksid mu õpetajad mind nähes elevil.
  • Tunnen oma kooli õpetajate ees hirmu.
  • Kui mu õpetajad küsivad, kuidas mul läheb, siis nad on tõesti minu vastusest huvitatud.
  • Minu kooli õpetajad on minu vastu sõbralikud.
  • Minu kooli õpetajad on huvitatud õpilaste heaolust.
  • Minu kooli õpetajad on minu suhtes õelad.

Vaid Tšehhi, Küprose, Poola, Montenegro ja Mongoolia koolides on veel kehvemad suhted õpetajate ja õpilaste vahel.

17 of 20

Õpilase kuuluvustunne

Hinnang väidetele:

  • Ma tunnen end koolis tõrjutuna.
  • Ma leian koolis kergesti sõpru.
  • Ma tunnen, et ma olen osa sellest koolist.
  • Ma tunnen oma koolis end kohmaka ja kohatuna.
  • Tundub, et teised õpilased peavad minust lugu.
  • Ma tunnen end koolis üksikuna.

Kuuluvustunde indeks:

Eestis -0,14

Soomes 0,10

Rootsis 0,9

Leedus 0,02

Lätis -0,25 

  • Kuuluvustunde indeks muutus nõrgemaks just kehvema taustaga koolides.
  • Tugev seos matemaatikatulemusega, 1 ühiku muutus tooks kaasa 6p tõusu
  • Koolide variatiivsusest selgitab 6p/1,2p

18 of 20

Vanemate toetus���NB!�* Eristuvad parema ja kehvema sots. taustaga koolid��* Ei eristu linna- ja maakoolid ega era- ja munitsipaalkoolid

Kui sageli Sinu vanemad või keegi Sinu pereliikmetest teeb Sinuga järgmist?

  • Söövad Sinuga koos õhtust (42p erinevus I ja IV kvartiili vahel kooli tasandil).
  • Tunnevad huvi selle vastu, mida Sa koolis õpid (37p).
  • Küsivad Sinu käest, mida Sa täna koolis tegid (36p).
  • Veedavad aega Sinuga lihtsalt juttu ajades (34p).
  • Arutavad Sinuga, kui hästi Sul koolis läheb (30 p).
  • Räägivad Sinuga gümnaasiumi lõpetamise olulisusest (22p).
  • Räägivad Sinuga mistahes probleemidest, mis Sul koolis võivad olla (21p).
  • Julgustavad Sind häid hindeid saama (19p).
  • Küsivad Sinu käest, kui hästi Sa koolis teiste õpilastega läbi saad (18p).
  • Räägivad Sinuga Sinu tulevasest haridusest (7p).

19 of 20

Näitaja

* Roheline – OECD keskmisest kõrgem

* Punane – OECD keskmisest madalam

Rahulolu ja koolikliima näitajad erinevate sotsiaaldemograafiliste gruppide lõikes

Linna-koolide õpilased

Maa-koolide õpilased

Poisid

Tüdr.

Eesti õppe-keelega koolide õpilased

Vene õppe-

keelega

koolide õpilased

Parem sots.maj. taustaga õpilased

Kehvema sots.maj. taustaga õpilased

Eluga rahulolu

 

 

 

 

 

 

 

 

Turvatunne

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuuluvustunne

 

 

 

 

 

 

 

 

Suhted õpetajatega

 

 

 

 

 

 

 

 

Kiusamine

 

 

 

 

 

 

 

 

Hilinemine

 

 

 

 

 

 

 

 

Puudumine

 

 

 

 

 

 

 

 

Pere toetus

 

 

 

 

 

 

 

 

20 of 20

Kõik mõtted, kommentaarid ja küsimused on oodatud