1 of 16

Muld

Mihkel Kangur

2 of 16

Millest ma ilma jäin?

Millised teemad on teil läbitud sel ajal, kui ma ära olin?

Kuidas neid õpetada gümnaasiumis?

Milliste ainevaldkondade, riiklikus õppekavas kirjeldatud ainete vahelisi seoseid võib siit leida?

3 of 16

Üks kena visuaal, vastamaks tudengite mõtlemisharjutustes üles kerkinud küsimustele:

https://twitter.com/GretaThunberg/status/1494726398660993028

4 of 16

Alguse ja lõpu küsimus

Kuidas on mullastik seotud balletikunsti arenguga?

5 of 16

Mis on muld?

Millistest komponentidest muld koosneb?

Kuidas muld tekib?

Kui 11600 aastat tagasi lõppes jääaeg ja jää oli ära sulanud, kas siis maapinnal oli muld?

Kuidas see muld siis siia sai?

Millise ökoloogilise mõistega, mida te metsas vaatlemas käisite, on mullateke ja mullastiku kujunemine seotud? tuletage meelde, millised mõisteid te otsimas käisite ja kuidas need seostuvad mullastikuga.

6 of 16

Mis oli artikli põhisõnum?

Mida saad sina ära teha vihmausside abistamiseks?

Millise õpitegevuse looksite artikli põhjal, mis paneks õpilased huvituma ja hoolima mullaelustikust?

7 of 16

Mida tähendab maa harimine?

Mida tähendab mulla viljakus?

Miks osad mullad on viljakamad kui teised?

Kust need toitained mulda saavad?

Kuidas taimed need toitained kätte saavad?

Kuhu need toitained kaovad, kui me räägime muldade vaesustumisest?

Koostage skeem ainete liikumisest mullast ja mulla erinevate komponentide rollist toitainete liikumisele.

8 of 16

Mis on umbrohud ja miks nad on mulla jaoks olulised?

Mis juhtub, kui me muldi ei väeta? Mis juhtub, kui väetame?

Kuidas looduslikud ökosüsteemid saavad ilma väetamata hakkama?

9 of 16

Kliima

Mullastik

Bioloogiline mitmekesisus

Vesi ja ookean

Inimene

Minu osaks selle koolituse raames on anda ülevaade olulisematest globaalsetest väljakutsetest ja nende seostest inimesega. Käsitlen nelja peamist keskkonnaga seotud väljakutset: Kliima, Mullastik, bioloogiline mitmekesisus ning vesi ja teised loodusressursid. Kuna osalejate nimekirjast ma järeldan, et enamus koolitusest osavõtjaid on põhiprintsiipides nende väljakutsete põhiolemustega tuttavad, siis ma väga detailidesse ei hakka laskuma. Liiatigi on mitmed teist nendes valdkondades ilmselt minust ka targemad. Ma püüan pigem näidata kuidas need väljakutsed on omavahel tihedalt seotud, mistõttu nende eraldi käsitlemine on liigne lihtsustatus. Veelgi olulisem on, aga näidata kuidas globaalsed keskkonnaalased väljakutsed on seotud sotsiaalsete väljakutsetega ja millised tagasiside mehhanismid siin eksisteerivad. Samas ma siiski loodan et ka keskkonnaalastes väljakutsetes ma suudan anda teile mõningaid uusi teadmisi.

10 of 16

http://www.anthropocene.info

11 of 16

http://www.asente.ch/environmental-issues/land-degradation/

Mullastiku hävimine

12 of 16

Muldade degradeerumise põhjused

Põllumajandus (27% taimekasvatus 35% loomapidamine 7% taimestiku ülekasutamine (biokütus)) Metsade raie (30%) Urbaniseerumine (1%) Otsene reostus	Erosioon veega (56%) Tuule ärakanne (28%) Füüsiline degradatsioon (4 %) Keemiline degradatsioon (12%)

13 of 16

Tagajärjed

Viljakate muldade vähenemine

Vähenev põllumajandustoodang

Vaesus

Populatsiooni kasv

Vähenev toodang elaniku kohta

Ebaõiged majandusvõtted

14 of 16

Mesopotaamia

15 of 16

Maiade kultuuri õitseng ja kollaps

Anselmetti F S et al. Geology 2007;35:915-918

Muldade erosiooni kiirus

Rahvastiku tihedus

Häiringute ulatus taimkattes

Maiade kultuuri õitseng ja kollaps. Muster täpselt sama sugune nagu Babüloonias. Koos tehnoloogilise arenguga põllumajanduses luuakse keerukas sotsiaalne süsteem. Rahvaarvu kiire kasv aga ei võimalda tagada toiduga varustatust. Süsteemis keerukusest tingituna, kliima muutused ilmselt ka haigused mis suurema rahvastiku tieduse juures kiiremini levivad viis ühiskonna kiire kokkukukkumiseni.

Figure 3. Salpetén basin variables plotted versus time for past 6000 yr (from top to bottom). Annual soil erosion rates are averaged over entire catchment (gray area). Black dashed line indicates lacustrine sedimentation rate at the coring site based on the applied age model (Rosenmeier et al., 2002a, 2002b; Fig. DR1 [see footnote 1]). Also shown are seismic units S6–S1; Maya cultural periods (E—Early; M—Middle; L—Late; T—Terminal) (Rice and Rice, 1990); population densities of Salpetén basin alone (gray area) and combined with five other Petén basins (black dashed line) (Rice and Rice, 1990); and disturbance pollen percentage (e.g., grass, weeds) from analysis of drill core SP80-1 in Lake Salpetén (Leyden, 1987) (black line and dots), indicating replacement of regular high-forest taxa. Occurrence of Zea (corn; black arrow) indicates nearshore anthropogenic land use.

16 of 16

Rapa Nui

whc.unesco.org