Valgustatud absolutism

8. klass

Mis on valgustatud absolutism?

• Valgustatud absolutismiks nimetatakse 18. sajandil tekkinud valitsus­vormi, kus valitsejale kuulub absoluutne võim valgustuslike reformide elluviimiseks ja ühiskonna hüveolu suurendamiseks.
• Reformide käigus korrastati seadusi, riigi­aparaati ja maksusüsteemi, parandati päris­orjade olukorda, edendati haridust ja sotsiaalhoolekannet ning arendati majandust.
• Tuntuimad valgustatud monarhid olid Friedrich II Preisimaal, Maria Theresia ja Joseph II Austrias e Habsburgide impeeriumis ning Katariina II Venemaal.

Venemaa keisrinna Katariina II kui valgustatud valitsejanna (G. B. Lampi, 1793)

Kuningas vajab rohkem võimu

• 18. sajandil mõistsid paljud Euroopa valitsejad ja riigimehed, et nende riigid vajavad reformi.
• Ägenes rahvusvaheline olelus­võitlus.
• Nõrgad riigid kaotasid territooriume tugevamatele või neelati tervenisti naabrite poolt alla.
• Toimus võidurelvastumine: konkurentsis ellujäämiseks oli vaja tugevamat armeed, mille ülalpidamiseks ja varustamiseks vajas riik järjest rohkem raha.

Kuningas vajab rohkem võimu

• Riigimaksude suurust piirasid vanad seadused ja kokkulepped, uusi aga ei saanud kuningad aadli nõusolekuta kehtestada.
• Sellises olukorras leidsid paljud, et kuningal peaks olema veelgi rohkem võimu, et teha kõike, mis riigi kaitsmiseks ja võimsuse suurendamiseks tarvis.
• Aadlikke, kes seisid oma vanade õiguste eest, hakati pidama riigielu pidurdajateks ja reformide takistajateks.

Kuningas vajab rohkem võimu

• Kuningad leidsid sageli toetust kolmandalt seisuselt ehk haritud linnakodanikelt, kes tundsid, et aadel tõrjub neid riigielu juhtimisest ebaõiglaselt kõrvale.
• Neid häiris, et riigi­ametisse saamisel otsustab rohkem perekondlik päritolu ja sidemed kui võimed ja haridus.

Valgustatud monarh

• Riiki on võimalik mõistuspäraselt reformida kõige paremini siis, kui seda juhib nn valgustatud monarh.
• Monarhile tingimused:
• Esiteks pidi monarh olema igakülgselt haritud, et ta oskaks riiki targalt juhtida
• Teiseks pidi ta üles kasvama õigete eetiliste põhi­mõtetega, et ta tahaks töötada kogu ühiskonna, mitte vaid iseenda heaolu nimel.
• Kolmandaks pidi tal olema absoluutne võim, et omakasupüüdlikud inimesed ei saaks tema plaanide elluviimist takistada.
• Selline riigivalitsemine - valgustatud absolutism

Valgustatud monarh

• Valgustatud monarhia tundus olevat eriti vajalik sellistes suurtes Ida-Euroopa riikides nagu Austria, Preisimaa ja Venemaa, sest nende majandus ja kaubandus oli läänepoolsetest riikidest maha jäänud.
• Valgustatud monarhile lootma jäämine oli riskantne mõte, sest edu sõltus vaid ühe inimese isikuomadustest.
• Ükski valgustatud monarh ei loobunud au ja kuulsuse tagaajamisest ja sõjad Euroopas jätkusid endise hooga.
• Samas õnnestus mitmel valitsejal riigi majandust moderniseerida, valitsemist ratsionaalsemaks muuta, suurendada inimeste vabadusi ja nii nende olukorda parandada.

Maria Theresia

• Maria Theresia sündis Viinis keiser Karl VI vanima tütrena.
• Isa surma järel sai temast 23-aastaselt Habsburgide valduste pärija ning paljudele üllatuseks, väga kindlameelne valitseja.
• Tema võimu aega iseloomustavad ulatuslikud valgustuse vaimus tehtud reformid, mis tugevdasid riiki ja keskvõimu ning vähendasid seisuste eesõiguseid.
• Täiustati riigi­valitsemist, korraldati ümber sõjavägi, parandati talupoegade olukorda, viidi sisse üldine koolikohustus, kohtupraktikas kaotati piinamine.
• Kuigi Maria Theresia keelustas oma riigis jesuiitide tegevuse, võib tema valitsusaega pidada Austria barokse katoliikluse õitsenguks.
• Keisrinna oli väga range iga­suguse kombelõtvuse suhtes, taunides lõbustusi ning isegi teatrit.

Maria Theresia perekonnaga (1754). Maria Theresia oli 16 lapse (11 tütre, 5 poja) väga hoolitsev ema.

Otsusta, kas väide on tõene või väär.

​

• Maria Theresia oli Austria keisrinna, kes kuulus Tudorite dünastiasse.
• Maria Theresia valitsusaega võib pidada Austria barokse katoliikluse mõõna­perioodiks: valitseja keelustas jesuiitide ordu tegevuse.
• Maria Theresia abikaasa oli Charles, kelle ta määras oma kaasvalitsejaks.
• Maria Theresial oli 16 last, kellest 5 poega järgnesid talle Austria keisritroonil.
• Maria Theresia oli valgustatud monarh: ta kaotas kohtutes piinamise ja kehtestas üldise koolikohustuse. �

Preisi kuningriik

• Üks kõige edukam reformiriik oli Preisimaa - mahajäänud!
• Riigi tõusule pani aluse nn suur kuurvürst Friedrich Wilhelm, kes valitses ligi 50 aastat (1640–1688).
• Kuurvürst kutsus oma maadele usulise tagakiusamise tõttu Prantsusmaalt lahkuma sunnitud kalviniste, kes olid edukad käsi­töölised ning tõid kaasa oma oskused ja kapitali ja panid aluse manufaktuuritööstusele Brandenburgis.
• 1701. aastal sai Brandenburgi kuurvürst Preisi kuninga tiitli.
• Tiitliga tõusis valitseja prestiiž, ent kuninglikult suurejooneline poliitika ja uhke elustiil tähendasid ka suuremaid kulutusi.

Friedrich II kui valgustatud monarh

• Kuningas Friedrich II ehk Friedrich Suur (valitses 1740–1786) viis Preisi kuningriigi Euroopa suurriikide hulka.
• Ta oli lugenud palju raamatuid riigivalitsemisest ja välispoliitikast ning jõudnud arusaamisele, et kuninga amet pole privileeg, vaid raske kohustus ja töö.
• Ta ei pidanud end valitsejana Jumala asemikuks, vaid „riigi esimeseks teenriks“.

Friedrich II kui valgustatud monarh

• Valitseja peab kaitsma alamaid väli­svaenlaste vastu, andma välja häid seadusi, mõistma õiglaselt kohut ning võimaldama kõigil jõukaks saada.
• Alati tuleb esiplaanile seada riigi huvid, mis on tähtsamad kui valitseja või ka üksikute alamate isiklik heaolu ja õnn.
• Kõige selle saavutamiseks ei tohi valitsemist usaldada ministrite hoolde, vaid tuleb ise väsimatult kõike korraldada.

Friedrich II kui valgustatud monarh

• Sellised põhimõtted leidsid valgustajate heakskiitu. Friedrich pidas kirjavahetust Voltaire’iga, kes tuli mõneks aastaks isegi tema lossi elama.
• Lhkhelid - Friedrich vihastas mitme Voltaire’i kirjutise peale, mis polnud kuningate suhtes piisavalt aupaklikud.
• Voltaire jälle pettus kuninga poliitikas, mis alati lähtus konkreetsest kasust, mitte üldistest moraali­printsiipidest.

Friedrich II flöödikontsert (A. Menzel, 1852)�Friedrich polnud üksnes valgustatud valitseja ja kartmatu sõjamees. Ta oli ka hea muusik, kes komponeeris mitu helitööd, mida vahetevahel esitatakse veel tänapäevalgi. Ise mängis ta flööti ning esines sageli koos õukonna kammerorkestriga. Pärast lõunasööki pühendas kuningas iga päev paar tundi ajaloole ja poeesiale. Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast.

Friedrich II (A. Pesne, 1745)

Friedrichi reformid

• Friedrich II sarnanes oma eelkäijatega selle poolest, et ta pööras suurimat tähelepanu sõjaväe arendamisele.
• Kuningas sai päranduseks 83 000-mehelise armee, ent tema valitsusaja lõpuks oli see kasvanud 200 000 meheni.
• Suhteliselt väikese rahva­arvuga riigile oli see rängaks koormaks.
• Maksutulude tõstmiseks sekkus Friedrich pea kõikidesse eluvaldkondadesse.

Friedrichi reformid

• Ta laskis kuivendada soid, et suurendada põllu­pinda, ehitada kanaleid, et parandada transpordivõimalusi, ning rajada manufaktuure ja kaevandusi.
• Ka riigiaparaati muutis ta efektiivsemaks - eksamite kehtestamine tulevastele ametnikele ja kohtunikele.

Valgustatud absolutism ja pärisorjus

• Ida-Euroopa riikide mahajäämuse üheks põhjuseks oli päris­orjus, mis vähendas põllumajanduse tootlikkust ning takistas riigil maksutulude suurendamist.
• Pärisorjuse likvideerimise taotlused põrkusid aga mõisnike teravale vastuseisule.
• Üheski riigis ei olnud võimalik pärisorjust hoobilt kaotada, sest kuningad sõltusid aadli toetusest.
• See­tõttu paranes talupoegade olukord samm-sammult.
• Valitsejad alustasid enamasti talupoegade olukorra kergendamisega riigi maadel.
• Aadlikke üritati veenda, et pärisorjuse leevendamine on kasulik ka neile endile.

Valgustatud absolutism ja pärisorjus

• Austria valgustatud keiser Joseph II (1780–1790) ei jäänud lootma üksnes riigitalupoegade vabastamisest tekkivale heale eeskujule ning likvideeris pärisorjuse kogu riigis.
• Talu­poegadel lubati ilma maaisanda loata abielluda, ühest kohast teise kolida või käsitööliseks hakata.
• Oma valitsusaja lõpul keelustas Joseph ka teotöö aadlimõisates ning asendas selle kindla suurusega maksuga.
• Ent aadlike vastuseis oli nii tugev, et järgmine keiser tühistas selle seaduse.

Mõisted

• valgustatud absolutism – 18. sajandil tekkinud valitsusvormi, kus valitsejale kuulub absoluutne võim valgustuslike reformide elluviimiseks ja ühiskonna hüveolu suurendamiseks
• moderniseerima – ajakohastama, uuendama
• tolerantne – salliv, leplik